Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

„Vabadus on tunnetatud paratamatus“ Spinoza (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida vabadus tähendab?
Vabadus on tunnetatud paratamatus- Spinoza #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 81 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sanderli Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

René Descartes, Benedictus de Spinoza, Gottfried Wilhelm von Leibniz, John Locke , George Berkeley, David Hume elu ja filosoofia kokkuvõte

Mina olen inimesena ebatäiuslik, sest kahtlen väga erinevates asjades ning mul pole täiuslikku tunnetust.Kuid idee täiuslikkusest, mis minus on, on täiusliku olendi ehk jumala tekitatud, sest täiuslikkus ei saa tekkida ebatäiuslikkusest. Teisiti öelduna ­ vähemtäiuslik ehk siis mina ei saa olla täiuslikkuse põhjustaja. Printsiipi tunneme induktsioonigaVaim ja mateeria on 2 substantsi Benedictus de Spinoza Juudi päritolu, elas Hollandis, rajas emotsioonide teooriaTeenis elatist klaasläätsede lihvija ja optikuna.Väikesekasvuline, harrastas joonistamistAskeetliku ja äraostmatu iseloomuga (keeldus varandusest). Heideti 24. a. välja juudi kogudusest, kuna ei olnud nõus oma arvamust enda teada hoidma.Raudse loogikaga, järjekindel, kartmatu mõtleja.Soovis näidata, et ei kristlus ega juutlus ei välista inimese

Filosoofia
thumbnail
20
docx

Filosoofia p?eriood

5 Terve kosmos on kerakujuline. Jaguneb kaheks: ülal- ja allpool kuud. Ülalpool on taevane. Allpool on maa, õhk, vesi ja tuli. Tsentrumis on Maa. Selle ümber kontsentrilistes ringides vesi, õhk ja tuli. Maailma keskel on Vahemeri. Kõigel on oma põhjus. Objektiivne on juhuslikkus - mitme põhjuse kokkulangemine. Maailma tunnetamine on raske, sest asjade olemus on nende sees peidus. Tunnetus ei anna tõde kogu ulatuses. Tõelise teadmise tunnusteks on üleüldisus ja paratamatus. Kogemuse alusel areneb meisterlikkus. Tuleb asjade sügavam tunnetus. Primaarsed ja sekundaarsed omadused. Värvus, soojus ei sõltu meie tunnetusest, on potentsiaalselt võimalikud, meeled aktualiseerivad need omadused. Tähtis koht on mõistusel ja mõistetel. Hing on psühholoogias kesksel kohal. Hing on iga organismi tõeline eluprintsiip, tema võimete ja protsesside summa. Kõrgem ja madalam hing. Puhas vorm ja keha jõudude summa. Madalam hing on meie kehas laiali

Filosoofia
thumbnail
6
docx

Filosoofid: Kant, Schopenhauer, Hobber, Rousseau, Hegel, Marx

areng seisneb üha täielikumas enesetunnetamises, oma olemuse ­ vabaduse ­ mõistmises. Maailmavaimu areng väljendub inimeste arusaamades sellest, mis on vabadus. Kunagi arvati, et vabadus on omavoli. Selline idamaiselt barbaarne arvamus iseloomustas ajaloo algust. Aja jooksul jõuab aga inimkond adekvaatse arusaamani vabadusest. Aga mis on vabadus Hegeli arvates? Hegelile olevat meeldinud aforism Vabadus on tunnetatud paratamatus, mille autoriks on arvatavasti hollandi filosoof Spinoza (1632­1677) ning mille ideelised juured on stoitsismis. Vabadusena mõistab Hegel nö sisemist paratamatust (veendumustest lähtuvat paratamatust). Vaba inimene ei vaja välist sundust, tema distsipliin on teadlik. Vabale inimesele vastandub ori, kes käitub vastavalt sellele, kuidas temaga piitsa ja prääniku vahendusel manipuleeritakse. Inimesed juhinduvad isiklikest huvidest ja püüavad teostada isiklikke plaane, kuid nende tegude tulemused ei ole alati vastavuses nende kavatsustega

Filosoofia
thumbnail
6
docx

Filosoofia

küsimuse tekkimist: kuidas me saame teadmisi, ja siit ka: kas metafüüsika mõttekonstruktsioonid on mõttekad, kui neil puudub side igapäevase tunnetusega. 10. Empirism on tänaseni elujõuline (ka pragmatismis), ratsionalismi-empirismi vaidlus tunnetusteoorias jääb klassikaliseks filosoofiliseks probleemiks. Uusaegne teaduste areng võttis üle ratsionalismilt range deduktiivse mõtlemise ja empirismilt kogemuslikkuse (vaatlus, eksperiment). Spinoza: "Substantsi all mõtlen ma seda, mis on olemas iseenesest ja mis jaguneb iseenese kaudu: teiste sõnadega miski, mida saab käsitleda kõigest muust eraldi." Substants on iseenda põhjuseks ja paratamatu. Ta on lõputu, kogu maailm sisaldub temas. Samuti samastab Spinoza substantsi Jumalaga (panteism -- samastab jumala ja looduse), millega vihastab kirikut. Kuna maailm sisaldub substantsis, valitseb maailmas Spinoza järgi täielik determinism, s.o. juhuslikkust ja vaba tahet ei ole.

Filosoofia
thumbnail
13
doc

Filosoofia arvestus 11. klass

tõlgendamine peab toetuma originaaltekstile 2. teaduse vundamendiks on matemaatika, veendunud et mat on kaasasündinud, ainult sellega võimalik näha 3. põhiteaduseks on optika 4. teadmine peab ehituma kogemusele. Mistahsed ütlused peavad olema kinnitatavad kogemusega. Sisemised kogemused võrdväärsed. Teaduse ja religiooni vahel ei saa olla konflikti, erinevad asjad. Tõde lahtub Ju absol teadmises 2. Spinoza ja tema käsitlus Jumalast Juudi päritolu, Hollandis. Elu pühendab tõe otsimisele. Optik, klaasläätsede lihvija. Keegi tahab talle päranduse anda, keeldub, oleks ebaõiglane, saab siiski 500 kuus?. Samas askeetlik. Sksm prof.. keeldub. Pidas vabadust filosofeerida tähtsamakas. Pole religioosne usk. Hoidku asjad enda teada.. heidetakse välja, needus ka peale. Tekitas mõtteplahvatuse Hollandis. Varasem teos ,,Teoloogilispoliitiline traktaat". Kirjutis enda kaitseks. Lahutab

Filosoofia
thumbnail
5
doc

Keskaja filosoofia ülevaade

3. mesilase tunnetus ­ eesmärgipärane, annab tulemusele uue kvaliteedi. Ratsionalism ­ Kõiges olemasolevas tuleb kahelda. Deduktsioon ­ jagada olemasolevad teadmised üksikosadeks ja lahendada iga üksikosa eraldi. Üksikosa oma lihtsuses muutub kaheldamatuks ­ aksioomid. Ma mõtlen, järelikult olen ma olemas. Mõni mõtted on minust enesest. Alahindasid kogemusel põhinevat tunnetamist. 17. saj. esindajad olid Descartes, Leibniz ja Spinoza. Rene Descartes ­ prantsuse filosoof, matemaatik, füüsik ja füsioloog. Filosoofia lähtealuseks peab mõtlemist. Mõtlemise tulemusena jõuti maailma olemise tõsikindlate seaduspärasusteni. Nendeks on tema arvates mõtlemistulemid e. aksioomid. Üldised tõed maailma nähtuste, asjade kohta ei vaja mingit empiirilist tõestamist, sest need on mõistuslikult ilmselged. Mõtlemise tulemusena tekkivad aksioomid ongi tegelikkuse tõepärane olemine.

Filosoofia
thumbnail
17
doc

LÄÄNE FILOSOOFIA

paigalseis, arv. ,,Sekundaarsed kvaliteedid" on värvused, helid, lõhnad, maitsed, puuteaistingud. Locke peab reaalseteks ainult primaarseid kvaliteete, mis on tegelikult kvantiteedid. Siin on analoogia Demokritose seisukohaga, kes väitis, et reaalselt on 8 olemas ainult aatomid ja tühjus; värvused, helid, lõhnad, maitsed ja puuteaistingud on olemas ainult meie arvamustes. BARUCH (BENEDICTUS) SPINOZA (1634­1677) Peateos ,,Eetika". Ratsionalist. Substants -- "ürgalge", sõltumatu, kõikehõlmav ja määrav; see tähendab, et maailm on deterministlik (kõik on paratamatu), põhiolemuselt muutumatu. Väitis, et substants on causa sui (iseenese põhjus). Uskus, et vabadust ei ole olemas (vabadus olevat tunnetatud paratamatus). Jumal on res extensa (ulatuv asi = geomeetriline ulatuvus). Reaalsus on matemaatiline täiuslikkus. Spinoza filosoofia tunnistas ranget ettemääratust. Spinoza uskus,

Filosoofia
thumbnail
14
doc

Filosoofia eksami vastused

vorm). Solipsismi mõiste. Metafüüsika põhiküsimus: mis (ja miks) on olev tervenisti? Miks on ülepea miski olemas ja mis moodust olemasoleva olemuse, mis on oleva algpõhjused? Kui igat filosoofiaprobleemi võib pidada teatud üldistuseks: näit. mis on teadmine? mis on hea elu?, siis metafüüsika üldistab kogu oleva üle. Metafüüsika põhiküsimus on konstant. Idealism: ,,olev tervenisti on vaimne, ülemeeleline"; Platon: ,,olev on idee"; Spinoza: ,,olev on substants"; Fichte: ,,olev on absoluutne Mina"; Hegel: ,,olev on objektiivne Vaim"). Materialism: ,,olev on materiaalne, meeleline"; Aristoteles: ,,olev on põhjuslikult kooshoidev tegelikkus (energia)"; Marx: ,,olev on materiaalne"; teaduslik realism: ,,olev on teaduslikult uuritav mateeria". Objektiivne idealism: ,,olev on tunnetavast inimesest sõltumatu ülemeeleline tervik"; Subjektiivne idealism: ,,olev piirdub tunnetava subjekti teadvussisudega". Monism: ,,on ainult

Filosoofia



Lisainfo

Essee

Kommentaarid (1)

hiyo profiilipilt
hiyo: jama. peaks tasuta olema.
00:30 16-04-2009





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun