lõpp tähistab uut kriisi ja üleminekuajastu algust- Hiliskeskaeg 15.- 16. saj. Sellel perioodil kliima halveneb, puhkeb saja-aastase sõda ja Euroopat laastab katk. Toimub taas demograafiline tagasilöök. Sellega kaasneb ideoloogiline kriis, mille üheks tulemuseks on 16. saj reformatsioon ja läänekristluse lõhenemine. Ruumiliselt võib keskaega piiritleda alaga kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil ehk valitses feodaaltsivilisatsioon. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned Keskajal oli katoliiklaseks olemine vältimatu tingimus. Vaimseks sisuks oli jumala ja saatana, valguse ja pimeduse võitlus iga kristlase hinges. Keskaeg oli sügava religioossuse ajastu. Katoliiklus polnud mitte ainult usk, vaid ka ideoloogia. Feodalismi iseloomustas killustatuse, konfliktide ja ebakindluse olukorras tekkinud kollektiivne ringkaitse. Ühiskonnakihis eraldusid oratores (palvetajad), bellatores (sõdijad), laboratores (töötegijad). Valdavalt olid
Kujunes Frangi riik 5.sajandil Lääne-Euroopas ja roomakatoliku kirik tugevnes. Frankide põhialadel kujunenud feodaalsuhted liikusid koos Karl Suure vallutustega mujalegi Euroopasse – praegusele Saksamaale ning Põhja ja Kesk Itaaliasse. Hiljem levisid need Inglismaale, Hispaaniasse ning Lõuna-Itaaliasse. Keskaja alguses oli rüütlite kohustuseks sõjavägi, 15. sajandist palgasõjavägi ja ratsavägi kaotas oma tähtsuse. Feodaaltsivilisatsiooni üks peamine ja esmane tunnus oli katoliiklus- kõik pidid olema katoliiklased. Katoliiklus tähendas vaenulikkust ülejäänute vastu. Seda nimetatakse sügava religioossuse ajastuks ja see mõjutab veel tänapäevaelugi. Katoliikliku külaühiskonda kuulusid kirjaoskamatud ja suulised pärimused. See oli feodalismi ideoloogia. Feodaalmajanduses oli alguses valitsevaks majandusviisiks naturaalmajandus ehk
Niisiis linnaühiskond taastus ja linn hakkas etendama olulist rolli feodaaltsivilisatsioonis. Põllumajandustoodangu produktiivsus võimaldas kauplemist. Seejuures hakkasid kauplemisega tegelejad koonduma ühistesse keskustesse ehk gildidesse. Linnaturg andis tugeva tõuke ka käsitöö arengule tekitades spetsialiseerunud käsitööliste ühiskonnakihi, kes tootsid kaupa välismaale müümiseks ning enda tarbeks. Keskaegsed linnad kui käsitöö- ja kaubanduskeskused kujunesid feodaaltsivilisatsiooni aladel esmalt Itaalias ja Lõuna- Prantsusmaal. Kaubanduse elavnemine tingis ka uute kaubanduspiirkondade tekke. Põhja- Euroopa olulisimaks turupiirkonnaks kujunes Lääne- ja Põhjamere ümbrus. Itaalia kaubalinnade kaugkaubandus tegi neist tugevad konkurendid 11.sajandi Bütsantsile ja araabia maailmale. Seega olid keskaegsed linnad eelkõige kaubaduskeskused ning kauplemine etendas linnaelus jumalateenistuse kõrval väga tähtsat rolli.
1. Keskaega nim feodaaltsivilisatsiooniks, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaaltsivilisatsiooni iseloomustab katoliiklus, feodalism, ühiskonnastruktuur (vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud), katoliiklik külaühiskond, enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud, valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. 2. Varakeskaeg: Frangi riigi tekkimine, Verduni leping, viikingretked, Vana-Vene riigi teke Kõrgkeskaeg: ülikoolide tekkimine, ristisõjad, gooti stiili valitsemisaeg, Hastingsi lahing, Wormsi konkordaat, kerjusmunaordude rajamine Hiliskesaeg:
Feodaaltsivilisatsioon keskaegse Euroopa ühiskond Feodaaltsivilisatsioon sai alguse 5. sajandil, kui langes Lääne-Rooma keisririik. Vastu võeti katoliiklikus vormis ristiusk ja rajati ka Frangi riik, kust saigi alguse feodaaltsivilisatsioon. Esimesena valitses Frangi riiki Merovingide dünastia. Antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga. Feodaaltsivilisatsiooni ajal kehtis keisrite ja paavstide ainuvõim. Feodaaltsivilisatsioon on ühiskonnakorraldus, mille tunnusteks on feodalism ja katoliiklus. Feodalism on ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris feodaalidevahelisi suhteid. Feodalismi alla käib ka tavamajandus. See tekkis raha vääruse languse tõttu. Kõik, mis tehti tarbiti ka koha peal ära. Keskaegne ühiskond jagunes kolme seisusesse: 1. oratores ehk vaimulikud, 2. bellatores ehk rüütlid, 3. laboratores ehk talupojad
LINNADE TEKE JA LINNAKULTUUR Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Keskaegsete linnade tekkimine 4. Linnade välisilme 5. Müürid ja privileegid 6. Elu linnas 7. Linnakultuur 8. Kokkuvõte 9. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Keskajal oli tegu eelkõige maaharijate ühiskonnaga, linnamüüride vahel elas inimeste koguarvust vähem kui kümnendik. Sellest hoolimata etendasid linn ja linnakultuur feodaaltsivilisatsiooni arengus väga olulist rolli. Vanaaja ja keskaja linn erinesid olemuslikult ja võttis aega, enne kui peamiselt kaubandusest ja käsitööst elujõudu ammutav uut tüüpi linn välja arenes. Linn tähendab tootmist, kaubandust, äri, kirjalikku kultuuri, kogu piirkonda hõlmavat arenenud haldussüsteemi. Keskaegsete linnade tekkimine Keskaja algusperioodil polnud linnadel peaaegu mingit tähtsust, sest barbarite vallutus oli Lääne-
714-741, aga valitses Karl Martell, kes loobus majordoomuse tiitlist ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Tema juhtimisel purustasid frangid 732. aastal Poitiers' lahingus araablased. See võit pani lõpuks piiri araablaste hiigelvallutustele. Tema ajal võeti kasutusele senisest pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, millele toetudes sai relvade jõudu mitmekordselt suurendada. Peamiseks lahingujõuks sai raskeratsavägi. See väeliik jäi feodaaltsivilisatsiooni aladel võitmatuks praktiliselt 600 aastaks. Karl Martellile oli tähtis kiriku toetus. Oma võimu tugevdamiseks jagas ta alamatele sõjaliste teenete eest pidevalt uusi maavaldusi. Karl Martell leidis lahenduse maise ning taevase sõjaväe liitmises, andes kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele. Nii tagas ta alamate ustavuse ja kirikule maavaldused ega lõhkunud kumbagi oma võimu alustala. Kuna varustus tuli ise osta ja
Keskaja mõiste pakuti välja 15.saj II poolel Itaalia humanistide poolt. Seda loetakse I ilmalikuks ajaloo perioodiks. Keskaja perioodid: I varakeskaeg a) 5-9saj-feodaaltsivilisatsiooni algus. b) 9-11 saj välja kujunenud romaani ja germaani kultuur. II vahekeskaeg 11-14 saj. 13 saj kõrgkeskaeg. III hiliskeskaeg- varauusag 14-16saj kriis katoliikluses ja reformatsioon. Keskaja lõpp, kas 1492 ameerika avastamine või 1517 luterlik reformatsioon. Feodaaltsivilisatsiooni tunnused: katoliiklus mõjutas igapäevaelu, feudalism e. ühiskonda korraldav normistik. Bütsans e. Ida-Rooma riik. Vabad maaharijad hakkasid rentima maad. Sõjaväeline ametnikkond, see aitas keisri võimule kaasa. Kogukondlikkus ja tsentraliseeritus. Keisril oli võimutäius, kirik allus ka keisrile. Põllumajandus oli edukas. Ringkäendusega seotuna kindlustas kogukond riigi maksude laekumise. 313 Milano edikt Rooma võttis kristluse riigiuskus
Feodaaltsivilisatsioon Enamasti loetakse keskaja alguseks lääne-rooma langemist 476.aastal, kuid selle alguseks võiks pidada ka Marcus Aureliuse surma aastal 180, Konstatinoopoli saamist rooma pealinnaks aastal 330 või 395. aastal Lääne- ja Ida-Rooma eraldumist . Ruumiliselt piiritletakse feodaaltsivilisatsiooni alaga, kus religiooniks katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Feodalism on ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid, mida iseloomustas põhimõte, et üks kristlane teise orjaks ei sobi. Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest siis kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi - ja majanduskorralduse põhialusteks. Keskaja ühiskond jagunes 3. seisuseks – oratores
Abielu said lubada endale vaid jõukamatest ja nimekamatest peredest pärit neiud ja noormehed, kes suutsid saavutada küllalt väärika ühiskondliku positsiooni, linnas oli palju possmehi ja vabu naisi. Linnakultuur (eluolu) Keskaegne inimene teadvustas linna kas Paabeli patupesana või Taevase Jeruusalemma maise peegeldusena. Muljet avaldasid võimsad linnamüürid kui ka taeva poole pürgivad kirikutornid, rusuvalt mõjusid linna koondunud vaesus ning kõiksugused pahed ja pinged. Feodaaltsivilisatsiooni kultuurikeskme kandsid lõplikukult kloostrist linna üle haridus, arhidektuur ja kirjakultuur. Haridus muutus omaette tegevusalaks. Linnad vajasid inimesi, kes suudaksid korraldada ühiselu, ravida haigeid, pidada arveid, koguda makse. See tõi kaasa ülikoolide kiire arengu. Linnad pakkusid rohkem tööd ka arhitektidele ja müürseppadele. Peamiselt kloostrikultuuriga seotud romaani stiili asendas gootika, mis oli linnarhitektuuri lauhutamatu osa.
Rooma rahu lõpp. Lääne rooma riigi languse ja feodaaltsivilisatsiooni sünni prelüüdiks oli rooma rahu lagunemine. ( pax romana ) . see juhatas sisse sajanditepikkuse kriisi- ja muutuseajastu. Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et äärmeaade mõjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpp tähendas, et impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Seee tõi kaasa üha uusi impeeriumi piiridelt lähtuvaid
tahtel lahti öelnud, seda loetakse moslemiks. Islami usus naiste seis paraneb, sest prohvet olevat naistesse leebelt suhtunud ja võtnud arvesse nende nõuandeid. Ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku ,,püha sõja" doktriinist ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Ristisõjad kestsid 1096. aastast 1270. aastani. Ristisõdadest võitsid kõige rohkem Itaalia kaubalinnad. Samuti osutus edukaks Euroopa feodaaltsivilisatsiooni ning roomakatoliku kiriku edasitung Pürenee ps. ja Läänemere piirkonnas. Kuid need sõjad süvendasid vaenu läänemaailma, islamimaailma ja Bütsantsi vahel. 10) keskaegne haridus
ja uusaja vahel. Kokkuleppeliselt loetakse alguseks aastat 476 (LääneRooma langemine) ja lõpuks 15. sajandi lõppu/16. sajandi algust (Ameerika avastamine 1492, Konstantinoopoli langemine 1453, reformatsioon 1517). Keskaja jaotus: 1. varakeskaeg (5. sajandi lõpp 11. sajandi algus) 2. vahekeskaeg (11. sajandi algus 14. sajand) 3. kõrgkeskaeg (13. sajand) 4. hiliskeskaeg (15. sajand 16. sajand) Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned: 1. katoliiklus (usk ja ideoloogia) 2. feodaalsuhted (olid lääniisand ja vasall, lääniisand andis vasallile maavalduse ja võimaldas talle kaitse, vasall omakorda pidi osutama lääniisandale sõjalisi teeneid) 3. killustatus ja pidevad konfliktid 4. maailmavaade, et orjus ei sobi kristlusega (inimesed jaotatud kolme gruppi: oratores palvetajad, bellatores sõdijad ja laboratores töölised) SUUR RAHVASTERÄNDAMINE
haldusüksusteks, mida juhtisid foogid ja komtuurid. Liivi ordut juhtis ordumeister. Tähtsamaks Vana -Liivimaa maahärraks oli Riia piiskop. Riia peapiiskopile, nagu ka teistele piiskoppidele, kuulus teatavatel aladel nii vaimulik kui ilmalik võim ja seal oli ta täieõiguslik vürst. Neid alasid nimetati tema stiftiks. Piiskoppide vaimulikku võimkonda nimetati diötseesiks ja kogu Vana-Liivimaa jagunes eri piiskoppide diötseeside vahel. Kuna linn ja linnakultuur etendasid feodaaltsivilisatsiooni arengus väga olulist rolli, siis võib ka linnade tekkimist nimetada üheks oluliseks etapiks keskajal. Linnad tekkisid peamiselt mere äärde. Keskaegsete linnade kujunemisloost võib esile tuua neli võtmesõna. Nendeks on käsitöö, kaubandus, turvalisus ning soodne asukoht. Keskaegsel linnal oli kaks keskpunkti katedraal ja turuplats. Turuplatsi lähedal paiknes raekoda. Kauplemine etendas linnaelus suurt rolli, kuna just turust sai alguse linnade kiire areng. Nimelt tekkis linnaturu
1. Mõisted: naturaalmajandus, parlament, tsentraliseeritud monarhia, senjöör, feood, vasall, pärisori, kirik, klooster, vaimulik ordu, ketser, inkvisitsioon, skolastika, raad, tsunft, gild, Hansa Liit, islam, koraan, kalifaat 2. Kes oli, mida tegi: Chlodovech, Karl Suur, Innocentius III, Muhamed 3. Millal toimunud ja millist sündmust loetakse keskaja alguseks ja lõpuks? 4. Millised on Lääne-Rooma riigi languse põhjused? 5. Iseloomustage feodaaltsivilisatsiooni tunnuseid. 6. Miks kujunes välja pärisorjus ja sunnismaisus? 7. Millest kujunesid katoliku kiriku rikkused? 8. Millised olid ristisõdade põhjused, millised tagajärjed? 9. Miks kujunesid keskajal linnad? 10. Mille poolest erines keskaja linn külast? 11. Millised on araablaste olulisemad kultuurisaavutused? UUSAEG. 1. Mõisted: humanism, renessanss, reformatsioon, vastureformatsioon, absoluutne
prantsuse ja saksa talupojad liikusid piki Reini ja Doonau konstantinoopoli poole, rüüstades linnu ja tappes juute. · Peamine ristisõja põhjus oli vabastada Jeruusalemmas asuv püha haud ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privileege. Tähtis: · Paavstid lootsid ristisõjaga endale kahekordset kasu teenida ning juhtida kristliku maailma tänu millele hakkasid nad kasutama ristisõja ideed kasutama ka feodaaltsivilisatsiooni siseselt. Oluline: · Itaalia kaubalinnad tahtsid järjest enam kontrollida Vahemere kaubandust. Vähe oluline: · Paavstid kinnitasid ristisõdijatele mitmeid privileege, et nad astuksid Kristluse nimel relvile. Esimene ristisõda ja selle tulemused Väga tähtis: · 1099.a suutsid viimaks läänekristlased saavutada edu ja lõpuks langes ristisõdijate kätte Jeruusalemma, mis oli ristisõdijate eesmärk. Tähtis:
Kuninga otsestest vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht, nendeks olid hertsogid, parunid, krahvid ning markiid. Kujunes välja feodaalne hierarhia. Frankide põhialadel kujunenud feodaalsuhted kandusid koos Karl Suure vallutustega mujalegi Euroopasse - praegusele Saksamaale ning Põhja ja Kesk Itaaliasse. Hiljem levisid need Inglismaalne ning Lõuna Itaaliasse, samuti ka Hispaaniasse. Saksa kolonisatsioon tõi feodaalsuhted ka Eesti aladele. Feodaaltsivilisatsiooni arengus mängis olulist rolli linna ja linnakultuur. Kuna linnades elasid inimesed, kes oskasid korraldada ühiselu, ravida haigeid, pidada arveid, koguda makse tõi see kaasa ülikoolide kiire arengu. Samuti võimaldas linnade tekkimine leida inimestel endale paremaid töökohti ja võimaldada endal paremat elu. Linnade ja kaubanduse areng on kindlasti mänginud olulist rolli inimkonna arnegus. Üha tähtsamaks muutus inimeste seas haridus. Õpetust jagati peamiselt kloostri- ja
§1. Keskaeg(5saj-16.saj k.a) 395 1453- Bütsants jääb püsima. Türklased vallutavad Konstantinoopoli. Vallutada peaaegu kogu Kagu-Euroopa. Algab Feodaaltsivilisatsiooni murenemine. 1517 - reformatsioon usu-uuendusliikumine ehk usu puhastus. Katoliiklikust eraldub protestantlik. 16. sajand väga sõdade rohke aeg kuni saavutatakse stabiilsus 17. Sajandil Euroopas. 17. sajandit peetakse uusaja alguseks. Keskaeg: 1. Vara-Keskaeg 5-11. Sajand I pool. Kujunevad välja feodaaltsivilisatsiooni tunnused, milleks on katoliiklus domineerib vaimuelus; fasaliteet feodaalide oma vaheline läbi saamine ehk feodaalkord. Tsivilisatsiooni hälliks Prantsusmaa kus kujuneb Frangi riik, pannakse alus feodaalsuhetele. Rüütlite raske ratsavägi. Kujunevad välja seisused vaimulikud avatud(kehtib tsölibaat ehk abiellumise keeld piiskopid, kardinalid, abtsissid, preestrid, nunnad,mungad) töö tegijate talupoegade- seisus. Feodaalkorda levitatakse edasi sõdade kaudu
Keskaegset filosoofiat nimetatakse tavalisellt skolastikaks, nende eesmärk oli õppida võimalikult hästi Jumalat tundma. Nad uurisid piiblit ja vanakreeka õpetlaste teoseid. Kreeka õpetlaste vaated ja piibli tõekspidamised ei langenud aga alati kokku. Kuulsaim skolastik oli Pariisi ülikooli professor, dominiiklane Aquino Thomas. Ristisõjad said alguse paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Teatud hetkest hakkas paavstlus ristisõja ideed kasutama feodaaltsivilisatsiooni-siselt, nii oma usuliste kui ka poliitiliste vaendalste vastu. Paavstikuuria lootis ristisõdadest topeltkasu: ristisõjad pidi suurendama paavsti autoriteeti ning suunama krislikust maailmast ja seega ka kiriku valdustest ja varadest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi jõudpingutused oma elujärje parandamiseks. Lisaks sooviti kontrollida Vahemere kaubandust. Ristisõdades taheti vabastada Jeruusalemmas asuv püha haud ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privileege.
aastal c) 1517. aasta reformatsiooni Saksamaal Keskaja periodiseering: 4. 10. sajand varakeskaeg : Ida-Rooma domineerimine, feodaalkorra ja Frangi riigi kujunemine Lääne-Euroopas, roomakatoliku kiriku tugevnemine 11. 14. sajand kõrgkeskaeg: tekkis Püha Rooma keisririik, ristisõjad Euroopas, linnakultuuri kujunemine 15. 16. sajand hiliskeskaeg: kriisid ühiskonnas ja kirikus, tsentraliseeritud riikide teke Feodaaltsivilisatsiooni tunnused: * katoliiklus * feodalism (senjööri ja vasalli vahelised suhted) * ühiskonnastruktuur: vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud * katoliiklik külaühiskond * enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud * valitsev majandusviis oli naturaalmajandus Keskaja ruumiline piiritlemine: Ala, kus religiooniks oli katoliiklus ning ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Rahvasterändamise tagajärjed:
Konstantinoopol uueks pealinnaks Impeeriumi äärealade isemeelne tegutstemine 50. aasta jooksul vahetus 20 keisrit Tugev sõjaline surve kolmest suunas · Missugustel põhjustel ei ole võimalik täpselt dateerida keskaja algust ja lõppu? Too näiteid! Sest see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui ka tõlgendajast. · Mis põhjustas 1054. a kirikulõhe? Õigeusu kirik ei soovinud alluda ega muuta usutunnistust, nagu soovis Rooma paavst. · Nimeta feodaaltsivilisatsiooni tunnused! Põhiliseks tootmisüksuseks oli talupoegade väike majapidamised Talupoegi eksploateeriti maarendi kaudu: teorent, raharent, loonusrent · Millega seletada barbarite edu Rooma vallutamisel? Nad juurutasid sealsete elanikele oma eluviisi ja maailmavaadet · Missugustel põhjustel andis Karl Martell kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele? Karl Martellile oli tarvis kiriku toetust. Samal ajal oli vaja kuningavõimu säilitamiseks
10. a klass Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted. Keskaegne Euroopa saab alguse Rooma langemisega, kui valitsejaks oli Karl Martell. See kujuneb välja umbes 1000. aastal, varakeskajal. Keskaja piirideks loetakse varakeskaega, vahekeskaega ning kõrgkeskaega. Feodaaltsivilisatsiooni iseloomustab katoliiklus, feodalism ning ühiskonnastruktuur (vaimulikud, aadlikud ja talupojad ja linnakodanikud). Keskaegses Euroopas puudus tugev võimukorraldus, seega valitsemine sai põhineda vaid isiklikel suhetel. Suhe lääniisanda ja vasalli vahel oli varakeskajal kenasti paika seatud. Vasallid pidid oma lääniisandale lisaks truudusvande andmisele end abiks lubama ka oma lääniisandale, teenima tema sõjaväes ja toetama oma isanda otsuseid ning tema poliitikat.
ajaloo kt kordamine ptk 20-22 ptk 20 Linnade teke ja linnakultuur Keskajal oli tegu eelkõige maaharijate ühiskonnaga Linnamüüride vahele elas vähem kui kümnendik inimeste koguarvust Hoolimata kõigest etendasid linn ja linnakultuur feodaaltsivilisatsiooni arengus väga olulist rolli seda alles 10.-11. sajandist Keskaja algusperioodil polnud linnadel peaaegu üldse mingit tähtsust Vanaaja ja keskaja linnad erinesid omavahel täielikult Võrdlemisi palju võttis aega uue linnavormi kujunemine kaubandus käsitöö Pikka aega moodustasid linna ja maa ühtse majandussüsteemi ka linn oli pool agraarne
Keskaja periodiseering: o 4. – 10. sajand – varakeskaeg : Ida-Rooma domineerimine, feodaalkorra ja Frangi riigi kujunemine Lääne-Euroopas, roomakatoliku kiriku tugevnemine o 11. – 14. sajand – kõrgkeskaeg: tekkis Püha Rooma keisririik, ristisõjad Euroopas, linnakultuuri kujunemine o 15. – 16. sajand – hiliskeskaeg: kriisid ühiskonnas ja kirikus, tsentraliseeritud riikide teke Feodaaltsivilisatsiooni tunnused: * katoliiklus * feodalism (senjööri ja vasalli vahelised suhted) * ühiskonnastruktuur: vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud * katoliiklik külaühiskond * enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud * valitsev majandusviis oli naturaalmajandus Keskaja ruumiline piiritlemine: Ala, kus religiooniks oli katoliiklus ning ühiskondlik korraldus põhines feodalismil.
1. Mis oli Lääne-Rooma riigi languse feodaaltsivilisatsiooni sünni eellkooks?(1) Lääne-Rooma riigi languse ja fedaaltsivilisatsiooni sünni prelüüdiks oli Pax Romana. Rooma rahu lagunemine. 2. Mida tähendas Rooma rahu lõppemine? Mis seda süvendas?(2) Rooma rahu lõpp tähendas, et impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema , mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. 3. Mis jäi Riima sõjakunsti viimaseks saavutuseks?(2) Rooma sõjakunsti viimaseks sõnaks jäi väejuht Actuse juhatuse all hunnide hõimuliidu purustamine 451.aastal Katalaunia väljadel. 4. Mis alasid hõlmas Ida-Rooma riik?(5) Balkani poolsaart, Krimmi lõunaosa, Väike-Aasiat, osa Kaukaasiast, Süüriast, Palestiinast, Egiptust, Kürenaikat Põhja Aafrikas ning Vahemere idaosa saari. 5. Kellele kuulus võim Bütsantsis?(1) Kogu võimutäius kuulus Bütsantsis keisrile ehk basileusele. 6. Milliseid muudatusi viis läbi keiser Justinianus1? (2) Just...
Samuti leidus ka igal organisatsioonil oma pühak. Feodaaltsivilisatsioon oli väga tihedalt seotud kirikuga, ning seda iseloomustasid sõnad: feodalism ja katoliiklus. Feodaalsüsteem oli valitsevaks nii vaimulik- kui ilmaliku võimu puhul ning samuti ka põllumajanduses, millele feodaalsüsteem- ja tsivilisatsioon tuginesid. Linnade ja linnaelu aluseks oli kaubandus ja käsitöö, eraomand ja rahamajandus, mis arenesid peaaegu et ilma feodaalkorra mõjutusteta. Feodaaltsivilisatsiooni lõpuks peetakse 14.-15.sajandit, kui tulid kasutusele tulirelvad ning kui Konstantinoopol lagunes.
asemel valitsesid majordoomused. 714-741 valitses karl Martell, ta loobus majordoomuse tiitlist ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Tema juhtimisel purustavad frangid 732. aastal Poitiers’ lahingus araablased. See võit paneb lõpuks piiri araablaste hiigelvallutustele. Tema ajal võetakse kasutusele senisest pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, millele toetudes sai relvade jõudu mitmekordselt suurendada. Peamiseks lahingujõuks sai raskeratsavägi. See väeliik jäi feodaaltsivilisatsiooni aladel võitmatuks praktiliselt 600 aastaks. Karl Martellile oli tähtis kiriku toetus. Oma võimu tugevdamiseks jagas ta alamatele sõjaliste teenete eest pidevalt uusi maavaldusi. Karl Martell leidis lahenduse maise ning taevase sõjaväe liitmises, andes kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele. Nii tagas ta alamate ustavuse ja kirikule maavaldused ega lõhkunud kumbagi oma võimu alustala. Chlodovech(466–511) Karl Suure riik FEODAALNE KILLUSTATUS LÄÄNE-EUROOPAS 9.-10.SAJANDIL
hierarhia, mille tipuks oli kuningas ning aluseks väikevasallid. Nii saigi kehtivaks põhimõte, et "minu vasalli vasall et ole minu vasall". Frankide põhialadel kujunenud feodaalsuhted kandusid koos Karl Suure vallutustega mujalegi Euroopasse - praegusele Saksamaale ning Põhja ja Kesk Itaaliasse. Hiljem levisid need Inglismaalne ning Lõuna Itaaliasse, samuti ka Hispaaniasse. Saksa kolonisatsioon tõi feodaalsuhted ka Eesti aladele. Kuna linn ja linnakultuur etendasid feodaaltsivilisatsiooni arengus väga olulist rolli, siis võib ka linnade tekkimist nimetada üheks oluliseks etapiks keskajal. Linnad keskajal tekkisid peamiselt merede äärde. Keskaegsete linnade kujunemisloost võib esile tuua neli võtmesõna. Nendeks on: käsitöö, kaubandus, turvalisus ning soodne asukoht. Keskaegsel linnal oli kaks keskpunkti katedraal ja turuplats. Turuplatsi lähedal painkes ka raekoda. Kauplemine
Valmistumine ajaloo KT’ks 1. Mis on keskaeg? a. Keskaja mõiste, keskaja alguse probleem? Keskaja mõiste tuli kasutusele renessanssiajal, sai halva mõiste valgustusajastul. Keskaja alguseks loetakse viimase Rooma keisri Romuluse tõukamist troonilt 476 a. b. Milliseid etappe on keskajas võimalik eristada? Varakeskaeg, kõrgkeskaeg ja hiliskeskaeg. c. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned Senjööril oli sõltlane vasall, kellele ta andis maad ja vastutasuks teenis vasall teda. Feodaalile v läänimehele andis kuningas vastavalt kas feoodi v lääni. Maaga käisid kaasas ka pärisorjad, kes ei tohtinud maalt lahkuda- sunnismaised. 2. Rooma rahu lõpp a. Kuhu ulatusid Rooma rahu piirid? Rooma jagunes kaheks: Lääne-Rooma, mis lagunes ja Ida-Rooma, millest sai Bütsants. b. Keldid, germaanlased – nende peamised asustatud alad.
10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG Peatükk 1 Keskaeg jaguneb varakeskaeg, vahekeskaeg, kõrgekeskaeg, hiliskeskaeg. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned katoliiklus ja feodalism. Peatükk 2 Rooma rahu ülesanne - reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpu tagajärjed impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Caracalla edikt 212. aastal toimunud edikt, mis kiirendas Rooma rahu langemist, tagades kõigile
On nõrk, tal pole sõjalist jõudu, see hakkab kujunema alles 8.sajandil. Tal on vaja seda islami tungile pealehakkamiseks, samuti ka normannide vastu ( taanlased, norralased). Sõjaline olukord kujunemises, kirik nõrk. Kujuneb välja feodaaltsivilisatsioon. Selle tunnusteks on: 1) feodaalsuhted( vasalliteet) ehk läänikord. Need on need suhted, mis on rüütliseisuste omavahelisteks suheteks, 2) katoliiklus, mis muutub Rooma riigis ainuvalitsevaks. Feodaaltsivilisatsiooni piirid on peamiselt Euroopas, lõunas lõpeb Vahemerega, sest Põhja-Aafrikas levib islam. 10-11 saj võtavad ristiusu vastu ka põhjmaade valitsejad ja feodaaltsivilisatsioon levib ka põhjamaadesse. Idapiir jääb Eesti Vene vahele. Venemaal oli õigeusk. · Kõrgkeskaeg 11saj Iip 14 saj Killistatud. Hakkavad ristisõjad ja pealetung, katoliiklik kiriku pea paavst hakkab oma asjade eest võitlema. feodaaltsivilisatsioon hakkab edasi tungima
paber arhitektuur- gootika laenas võlvide, sammaste ja piilarite rütmi ja vitraazide värvikuse arbaalastelt, eriti palju Cordoba moseedest; ka vene kirikute sibulkuplis võib näha araabia mõjutusi Keskaja algussündmusteks võib pidada: viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne-Rooma keisririigi likvideerimine 476. aastal ja lõpuks:1453. aastal Konstantinoopoli langemist ja Ida-Rooma keisririigi lõplikku hävingut Feodaaltsivilisatsiooni tunnused: * katoliiklus * feodalism (senjööri ja vasalli vahelised suhted) * ühiskonnastruktuur: vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud * katoliiklik külaühiskond * enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud * valitsev majandusviis oli naturaalmajandus Keskaja ruumiline piiritlemine: Ala, kus religiooniks oli katoliiklus ning ühiskondlik korraldus põhines feodalismil.
vasall pärisori kirik klooster vaimulik ordu ketser inkvisitsioon skolastika raad tsunft gild Hansa Liit islam koraan kalifaat 2. Kes oli, mida tegi: Chlodovech, Karl Suur, Innocentius III, Muhamed 3. Millal toimunud ja millist sündmust loetakse keskaja alguseks ja lõpuks? 4. Millised on Lääne-Rooma riigi languse põhjused? 5. Iseloomustage feodaaltsivilisatsiooni tunnuseid. 6. Miks kujunes välja pärisorjus ja sunnismaisus? 7. Millest kujunesid katoliku kiriku rikkused? 8. Millised olid ristisõdade põhjused, millised tagajärjed? 9. Miks kujunesid keskajal linnad? 10. Mille poolest erines keskaja linn külast? 11. Millised on araablaste olulisemad kultuurisaavutused? UUSAEG. 1. Mõisted: humanism, renessanss, reformatsioon, vastureformatsioon, absoluutne
Ajajooksul muutusid sõjaväeliselt korraldatud organisatsiooniks. Dominiiklased- domini canes(issanda koerad) mungad olid haritud ja head jutlustajad. Lihtrahvale lähemale pääsemiseks liikusid ringi kerjusmunkadena. Olid teaoloogid ja said inkvisitsiooni eestvedajaks. Rekonkista( e tagasivallutus) 11. saj oli Jumala nimel võitlemine saanud kiriku heakskiidu. Paljudele noortele feodaalidele oli sõdimine põhiliseks tegevuseks ja ainus sissetuleku allikas. Feodaaltsivilisatsiooni pidev edasi tung tulenes vajadusest leida feodaalide agressiivsusele lahendus. Suund võeti Pürenee poolsaare tagasivallutamisele mauridelt(araablastest moslemid) Eurooplased olid selle ala kaotanud u 5 aastaga. Tagasivallutamisele kulus ligikaudu 700 aastat. Viimane linn Granada vabastati moslemite käest 1492. Edasi kandus võitlus Uude Maailma, kus algas indiaanlaste hävitamine.
Miks tekib reisiusk just Palestiinas? Jeesuse sünd, ja surm, Torino surilina, judaismi sekt, kristluse kiire areng (mis oli selle peamine põhjus); konfliktid kristlastega (miks Rooma keisrid esialgu kristlasi ei sallinud?) ja kristlaste tagakiusamine; Milano edikt; Piibel ja selle struktuur. 12. Keskaeg Euroopas ja selle üldiseloomustus, õp (II osa), lk 7-9. Keskaja mõiste ja selle ajaline piiritlemine (keskaja alguse ja lõpu probleem). Keskaja tähtsamad perioodid. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned. 13. Frangi riigi kujunemine, õp (II osa) lk 22-31. Frangi riigi rajaja Chlodovech (Merovingide dünastia 1. valitseja), Merovingid 5.-8. sajandini: nn laiskade kuningate ajastu ja majordoomuste esiletõus. Pippin Heristalist. Karolingide võimuletulek: Karl Martell ja Portiers’ lahing (miks peetakse teda Euroopa tsivilisatsiooni päästjaks?). Karl Martelli järglased: Pippin Lühike ja Karolingide dünastia teke; Karl Suur ja tema tähtsus ajaloos. Mis oli
Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaaltsivilisatsiooni iseloomustab katoliiklus, feodalism, ühiskonnastruktuur (vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud), katoliiklik külaühiskond, enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud, valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. Feodaalne killustatus väikeste feodaalvalduste süsteem, mis ei moodustanud ühtset riiki. Feodaalne hierarhia feodaalide klassi/seisuse alluvussüsteem, kus kõrgematel astmetel on jõukamad suurfeodaalid e. senjöörid ja madalamatel vasallid.
(maavaldus). Killustatuse, konfliktide, ebakindluse olukorras tekkinud kollektiivne ringkaitse. Struktuur: oratores, bellatores, labratores - preestrid, sõdurid, talupojad. Kristlane ei tohi olla teise kristlase ori. Jagunes sõdijaiks ja neiks, kes sõdijaid ülal pidasid. Katoliiklik külaühiskond-kirjaoskamatud, suulised pärimused. Rooma rahu (institutsioonide kogum, mis tagas impeeriumi stabiilsuse) lõpp (pax romana), lagunemine oli feodaaltsivilisatsiooni sünni prelüüdiks. Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, pingeid leevendas põhimõte - provintsidele jäi Rooma ülemvõimu tunnistades õigus järgida oma norme, kummardada kohalikke jumalaid. Rahu lõpp - kaitsepiiride varisemine, impeeriumisisene kriis, üha enam kompromisse ääremaadega - välismõjutused (barbarid, keldid, germaanlased). Peamise kaitsepiirina eraldas roomlasi barbaritest Reini keskjooksult Doonau ülemjooksuni ulatuv Rooma vall. Rahu lagundamist
Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega. Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse domineerimine, inkvisitsioon. Keskaegsete linnade teke ja õitseng (ilmaliku kultuuri algus). Ülikoolide teke ja levik, Gooti stiili valitsemisaeg. Feodaalne killustatus. Inkvisitsioon- uurimine, kirikukohus, kiriku välja mõeldud et võidelda ketserluse vastu.
Setud austasid Pekot. Kõige tuntum vist on Tarapita e Taara. Ajaloolased on seostanud taarat skandinaavlaste thoriga. Ohvriallikad, ohvri kivid on ristiusu eelsed. Eestlased austasid ka puid, näiteks tamm, pärn, pihlakas. 1070. Hiltinus Misjoni töö Eestis kuulus piiskop Hiltinusele. 1160 Fulco Sel ajal käis munk Fulco misjoni tööd tegemas siin. Nicolaus tegi ka misjoni tööd. Ta oli eesti päritolu. Muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Muistne vabadusvõitlus oli osa feodaaltsivilisatsiooni laienemisest. See toimus lõuna ja ida- euroopasse. Laienemine toimus Elbe jões itta. Peamised elluviijad olid sakslased. See kandis nimetus Tung itta ehk Drang nach osten. Kõigepealt hõivati läänemere lõunarannik ning seejärel idarannik. Liivimaa ristisõda Sündmuste mõju Liivi arengule 1143 Sellel aastal rajati Lübeck, mis kujunes sakslaste idaretkede väravaks. 1186 Meinhard pühitseti peapiiskopiks, tänu sellele pandi alus kristlikule kogudusele. Algas
On leitud ka ohvriallikaid ning ohvrikive. Tamm, pärn ja pihlakas olid n-ö pühapuud. Kuna olid kaubandussuhted läänepoolsete rahvastega, siis mingil määral teadsid eestlased ka ristiusust. Misjonitööga siinsetel aladel tegeles piiskop Hiltimus (1070 aastatel). 1160 aastatel tegeles Eesti aladel misjoniga munk Fulco ning teda abistas eesti päritolu Nicolaus. Muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Muistne vabadusvõitlus oli üks osa feodaaltsivilisatsiooni ekspensioonist/laienemisest/edasitungist (kaasnes ka ristiusu levik), mis oli ida- ja lõuna- euroopasse (Elbe jõest ida suunas). Peamised elluviijad olid sakslased. See kandis nimetust Tung Itta. Kõigepealt hõivati Läänemere lõunarannik, seejärel idarannik. Mõju Liivi arengule 1143 rajati sakslaste idaretkede väravaks kujunenud Lübecki linn 1186 Hamburgi-Bremeni peapiiskop pühitses liivlase hulgas elanud augustiinlase Meinhardi
1220. tõusis Läänemere kaubandus esile Lübevki vabalinn. Tekkis Hansa Liit kaupmeeste koondisest kujunenud kaubalinnade liit. Hansa edukusele pani aluse idakaubanduse osav monopoliseerimine. Olulist rolli mängis ka uut tüüpi laev koge, mis suutis vedada kala,soola,teravilja,vaha,karusanhu,vaske,rauda suuremates kogustes. 9. Keskaegse linna välisilme ja valitsemine Keskajal oli tegu eelkõige maaharijate ühiskonnaga. Linn ja linnakultuur etendasid feodaaltsivilisatsiooni arengus suurt rolli. Vanaaja ja keskaja linn erinesid olemuslikult ja võttis aega, enne kui kaubanduslik-käsitöönudslik linn arenes. Linna ja linnakultuur suutsid keskaja I poolel püsida ainult maaharijate toel. Linn oli pool-agraarne. Keskaegsete linnade kujunemislugu 1.käsitöö,2 kaubandus, 3turvalisus, 4soodne asukoht. Limna välisilme: linna ülesehitus
Vahekeskaeg 11.saj algus 14.saj. Iipool. Õitsenguperiood Hiliskeskaeg 16. saj reformatsioon ja läänekristluse lõhenemine Kõrgkeskaeg 13.saj. Uus kriis, üleminekuajastu algus.(kliima halvenemine, 100-aastase sõja puhkemine, Euroopat laastav katk Must Surm, demograafiline tagasilöök) Feodaaltsivilisatsioon ala, kus religiooniks on katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhineb feodalismil. Rooma rahu Lääne Rooma riigi langus ja feodaaltsivilisatsiooni sünni prelüüd. Caracalla edikt Rooma rahu lagunemise kiirenemine 212. aastast.Kõik impeeriumi territooriumil elavad vabad inimesed said Rooma kodaniku õigused, Rooma võimustruktuurid avati äärealade asukaile, kelle maailmavaade erines roomlase omast kultuuride kokkupõrge. Hunnid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud. Basileus keiser, kellele kuulus kogu võimutäius(kõrgem sõjaline, administratiivne, kohtuvõim) Bütsantsis. Nika ülestõus 532.a
1220. tõusis Läänemere kaubandus esile Lübevki vabalinn. Tekkis Hansa Liit kaupmeeste koondisest kujunenud kaubalinnade liit. Hansa edukusele pani aluse idakaubanduse osav monopoliseerimine. Olulist rolli mängis ka uut tüüpi laev koge, mis suutis vedada kala,soola,teravilja,vaha,karusanhu,vaske,rauda suuremates kogustes. 9. Keskaegse linna välisilme ja valitsemine – Keskajal oli tegu eelkõige maaharijate ühiskonnaga. Linn ja linnakultuur etendasid feodaaltsivilisatsiooni arengus suurt rolli. Vanaaja ja keskaja linn erinesid olemuslikult ja võttis aega, enne kui kaubanduslik-käsitöönudslik linn arenes. Linna ja linnakultuur suutsid keskaja I poolel püsida ainult maaharijate toel. Linn oli pool-agraarne. Keskaegsete linnade kujunemislugu 1.käsitöö,2 kaubandus, 3turvalisus, 4soodne asukoht. Limna välisilme: linna ülesehitus
kaheks (idas kreeka k, läänes ladina k; ida jõukam, läänes põllumajandus; latifundumid suured maavaldused) 2) Rooma sõjaväe barbariseerumine tihti lähtuti pigem oma hõimu kui Rooma riigi huvidest 3) Suur rahvasterändamine 4.¬5. saj germaanlaste tung riigi eri osadesse 4) Orjanduslik kord oli oma aja ära elanud 5) Linnade rollii vähenemine, naturaalmajanduse levik, orjade arvu vähenemine, kolooniad 5. Iseloomustage feodaaltsivilisatsiooni tunnuseid. 1) Seisuslik kord (vaimulikud palvetasid; aadlikud sõdisid; talupojad/linnakodanikud töötasid) 2) Külaühiskond enamik elanikkonnast elas maal, valdavalt kirjaoskamatud 3) Katoliiklik maailmapilt võitlus väärusulistega, usuvastastega 4) Naturaalmajandus majandussüsteem, mille puhul kaubalis-rahalised suhted on kas vähe arenenud või puuduvad üldse 6. Miks kujunes välja pärisorjus ja sunnismaisus?
4. Millised on Lääne-Rooma riigi languse põhjused? 1) Ida- ja lääneprovintside arengu suur erinemine tõi kaasa Rooma riigi jagunemise kaheks 2) rooma sõjaväes lähtuti pigem oma hõimu kui Rooma riigi huvidest 3) suur rahvasterändamine- germaanlaste tung riigi eri osadesse 4) orjanduslik kord oli oma aja ära elanud 5)Linnade rolli vähenemine, naturaalmajanduse levik, orjade arvu vähenemine 5. Iseloomustage feodaaltsivilisatsiooni tunnuseid. Vasalliteet ehk üks isik andis end võimsama isiku kaitse alla Seisuslik kord: 1seisus vaimulikud- palvetasid 2seisus aadlikud- sõdisid 3seisus talupojad ja linnakodanikud- töötasid Külaühiskond ehk enamus elanikkonnast elas maa, kirjaoskamatud, suuline pärimus 6. Miks kujunes välja pärisorjus ja sunnismaisus? Kaitse röövretkede eest ja läänistatud maad vajasid harimist 7. Millest kujunesid katoliku kiriku rikkused?
Hunnide liikumine läände : 375.a. jõuti kohale; 452.aastal Katalaunia lahing roomlased võidavad ning hunnid taganevad. Roomlaste armee põhiosaks olid germaanlased 2. Rooma rahu lagunedes 330.aastal, hakkasid impeeriumi kaitsepiirid lagunema, enam ei reguleeritud keskuse ja äärealade suhteid... 3. Kliima jahenemine u. 13. sajandil - hõimud hakkasid põhjast lõuna poole liikuma. ROOMA RAHU LÕPP · Lagunemisega sai alguse Lääne-Rooma riigi langus ja feodaaltsivilisatsiooni sünd. · Rooma rahu: institutsioonide kogum, tagas impeeriumi stabiilsuse keiser Augustuse valitsemisajast kuni Marcus Aureliuse surmani. Tänapäeva Sotimaast Põhja-Aafrikani. Reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid; ääremaade mõjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. · Rahu lõpp: impeeriumi kaitsepiiride varisemist impeeriumisisene kriis. Keskset rolli mängisid barbarid, kellega Rooma pidi kokku puutuma
4) Hakkasid tekkima tsentraliseeritud ehk tugeva keskvõimuga riigid ( See pole omane kogu Lääne Euroopale, vaid eeskätt Prantsusmaale, Inglismaale, Hispaaniale, Skandinaaviale. See ei ole omane Itaaliale ja Saksamaale nad jäid kõrgkeskaja lõpuks kindlustatuks ) 5) Tekkis seisuste esinduskogu ehk parlamendi teke. · Inglismaal tekkis parlament 1265. aastal ja Prantsusmaal 1302. aastal. 6) Feodaaltsivilisatsiooni edasitung ehk feodaaltsivilisatsiooni laienemine · Esimesena laienes edasi Pürenee poolsaarele, mis oli äravallutatud araablaste poolt. Sai alguse Pürenee poolsaare tagasivallutamine ehk rekonkista. 1492. aastaks oli Pürenee täielikult tagasivallutatud. Sel aastal läks Kolumbus oma esimesele merereisile. · Teine suund, kuhu feodaaltsivilisatsioon laienes oli ida ja eeskätt Läänemere idarannik ( selle kohta on kasutusel väljend "tung itta" )
kuid lõpudaatumid on vaieldavad. Osad nimetavad keskaja lõpuks aastat 1453, kui Bütsants lagunes, teisalt võib nimetada lõpuks ka 1492. aastat, kui Kolumbus avastas Ameerika mandri, või 1517. aastat, kui algas reformatsioon. Aga üldiselt lõppes keskaeg 15-16.saj. Ruumiliselt määratakse keskaega seal, kus usuks katoliiklus ja valitsev kord feodalism ehk löönikord. Sellist kooslust nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks. Selle kese oli Gallias, sest just sealt arenesid välja esimesed feodaaltsivilisatsiooni tunnused. Tunnused · Uute rahvaste ilmumine ajalukku (germaanlased ja slaavlased) · Ajaloo geograafiline raskuskese kandub vahemere äärest põhjapoole (Lääne-ja Lõuna-Euroopast Kesk-Euroopasse) · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga (kogu kultuur keskajal on seotud ristiusuga) · Paavstide ja keisrite ainuvõimu taotlused (paavstid ei taha alluda keisritele ja vastupidi)
Sellega on ka seletatav, miks Rooma keisrid kristlasi põlgasid. See suhtumine muutus alles Constantinus Suure ajal aastal 313, kui ristiusk lubati. 391. aastal aga kuulutati ristiusk Rooma valitsevaks usuks. Sellega tehti lõpp antiiktraditsioonidele, sh ka olümpiamängudele. ** 12. Keskaeg Euroopas ja selle üldiseloomustus, õp (II osa), lk 7-9. Keskaja mõiste ja selle ajaline piiritlemine (keskaja alguse ja lõpu probleem). Keskaja tähtsamad perioodid. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned. Mõiste päritolu (etümoloogia) ja keskaja piiritlemine Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jääb antiikaja ja uusaja vahele. Ajaloo periodiseerimine antiik-, kesk- ja uusajaks ei ole kõikjal rakendatav, see kehtib ainult Euroopa, isegi Lääne-Euroopa puhul. Euroopa ajaloo n-ö kolmikjaotuse võtsid esimestena kasutusele Itaalia humanistid. Nemad jagasid Euroopa ajaloo kolme perioodi:
Sellega on ka seletatav, miks Rooma keisrid kristlasi põlgasid. See suhtumine muutus alles Constantinus Suure ajal aastal 313, kui ristiusk lubati. 391. aastal aga kuulutati ristiusk Rooma valitsevaks usuks. Sellega tehti lõpp antiiktraditsioonidele, sh ka olümpiamängudele. ** 12. Keskaeg Euroopas ja selle üldiseloomustus, õp (II osa), lk 7-9. Keskaja mõiste ja selle ajaline piiritlemine (keskaja alguse ja lõpu probleem). Keskaja tähtsamad perioodid. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned. Mõiste päritolu (etümoloogia) ja keskaja piiritlemine Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jääb antiikaja ja uusaja vahele. Ajaloo periodiseerimine antiik-, kesk- ja uusajaks ei ole kõikjal rakendatav, see kehtib ainult Euroopa, isegi Lääne-Euroopa puhul. Euroopa ajaloo n-ö kolmikjaotuse võtsid esimestena kasutusele Itaalia humanistid. Nemad jagasid Euroopa ajaloo kolme perioodi:
annaabi.ee 
