50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-02-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Chica1
Õppematerjali autor
Püha Haud(oli muhamedlaste käes) ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privileege. 1095. Aasta Clermont'i kirikukogul kutsus paavst kõiki kristlasi üles appi muhamedlasi Pühalt Maalt välja ajama.Üle Euroopa liikusid jutlustajad ja kutsusid Kristuse nimel sõtta.Paavst andis privileege ristisõdijatele kõik patud anti andeks, varandus ja perekond võeti kiriku kaitse alla, surmasaamise korral ootas neid pääs paradiisi. *Esimene ristisõda ja selle tulemused 1096. Aasta hilissügisest hakkasid Püha Maa poole liikuma elukutseliste võitlejate üksused. Eesotsas olid Lotringi hertsong Gottfried ja Toulouse'i krahv Raymond. Kokku oli ligi 40 000 kristlikku sõdalast.Esimene ristisõda(1096-1099) jäi ainsaks õnnestunud kampaaniaks ristisõdade ajaloos. Läänekristlaste väge saatis edu teel Püha Haua poole ning 1099.a juulis langes Jeruusalemm. Ristsõja peamine eesmärk oli saavutatud. Eduka sõja järel moodustati Pühal
nende meelest olid Kristuse kannatustes süüdi · Väike-Aasias piiras Seldzukkide vägi nad ümber ja purustas · alates 1096. aasta hilissügisest hakkasid Püha Maa poole liikuma elukutselised sõdurid · kuus tähtsamat ülikut, ristisõdijate eesotsas olid Lotringi hertsog Gottfried, Toulouse'i krahv Raymond. · 40 000 kristliku sõdijat 1. ristisõda ainuke tõeliselt õnnestunud · moodustati neli ristisõdijate haldusüksust Jeruusalemma kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond ja Antiookia vürstiriik; maa jagati läänideks ja esimene senjöör oli Jeruusalemma kuningas · asutati kolm vaimulikku rüütliordut Templiordu, Johanniitide ehk Hospitaliitide Ordu ja Teutooni ehk Saksa Ordu · strateegiliste vigade tõttu kaotati Edessa 1144
Selleks 1095 aastal clermonti kirikukogul kutsus paavst kõiki kristlasi üles kannatavatele usuvendadele appi minema ja muhamedlasi pühalt maalt välja ajama. See stuff sai suurt populaarsust. Paavs kinnitas ristisõdjatele, et kõik nende patud antakse andeks, nende varandus ja perekond võetakse kiriku kaitse alla, nad vabastatakse sõjategevuse ajaks kõigi võldage tasumisest ja surma saamise korral ootasn eid pääs paradiisi. 1. ristisõda. Ristisõdijate eesotsas oli lorraine. Esimeses ristisõjas oli ligikaudu 40k meest. Teel pühale maale langes ristisõdijate kätte edessa ja antiookia ning 1099 juulis pärast kuuajalist piiramist ka jeruusalemm. Eduka sõja järel moodustati pühal maal neli ristisõdijate haldusüksust: jeruusalemma kuningriik, tripolise ja edessa krahvkond ning antiookia vürstiriik. Igal maal jagati maa läänideks ja esimeseks senjööriks sai jersuusalemma kuningas. Oma valduste kaitseks asutasti
RISTISÕJAD Mida nimetatakse ristisõdadeks ? Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil ( 1096- 1270 ), mis olid enamasti paavsti poolt organiseeritud. Ristisõdade algne eesmärk oli Püha Maa vabastamine muhamedlastes, mida katoliku kirik soovis, kuid osa ristisõdu olid suunatud eurooplaste vastu, näiteks Neljas ristisõda rüüstas Konstantinoopolit, albilaste sõjad olid suunatud Lõuna-Prantsusmaa katarite vastu ja ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu. Ristisõdade põhjused. Lääne-Euroopas oli palju maavaldusetta rüütleid, kes lootsid saada maad ning kelle lpolnud rahu ajal väärilist tegevust. Kristlaste kõige püham paik, Kristuse surnukeha oletatav asupaik ja ülestõusmiskoht oli türklaste kätte langenud ja need ei lubanud sinna enam
Keiser Alexios I oli Rooma paavstilt juba korduvalt seldzukkide vastu abi palunud ning lubas vastutasuks isegi Lääne ja Ida kirikute ühendamist. Samal ajal oli Lääne-Euroopas palju maavaldusteta rüütleid, kel rahuaegadel polnud väärilist tegevust ega teenistust. Loomulikult ihaldasid ka feodaalid Idamaade rikkusi, milliseid tõotas Püha sõda muhameedlastega. 1095 kuulutaski paavst Urbanus II sõja türklastele-seldzukkidele ning kutsus rahvast selles osalema. I ristisõda (1096-1099). Rüütlid moodustasid 1096. aastal Lääne-Euroopas 4 armeed: kaks Prantsusmaal, ühe Itaalias ja ühe Madalmaades ning Põhja-Saksamaal. Ida poole asuti teele eraldi, kohtuma pidid väed alles Konstantinoopolis. Esimeste ristisõdijate seal oli 4000-5000 ratsarüütlit ja 30 000 jalameest. Teel vallutati ja rööviti hulk linnu, mistõttu kaotused olid juba enne Jeruusalemmani jõudmist üpris tõsised. Bütsantsi keiser kartis, et ühinenud ristirüütlite väed võivad
ja kirjutamine, siis vaimulik rüütliordu on samasugune ordu, mis on andnud kuulekuse ja kasinuse tõotuse, kuid kelle ülesanne on kaitsta ristirahvast. Neid rüütliordusid oli terve rida. Olulisemad nende hulgast oli Templiordu (koosnes prantslastest, loodi 1118. aastal), johaniitide ordu (itaallastest koosnev, loodud 1130. aastal) ja Saksa ordu ehk Teutooni ordu (koosnes sakslastest, loodud 1198. aastal). Seega olid nende ordu liikmed nii rüütlid kui ka mungad korraga. II ristisõda (1147-1149) XI sajandi lõpul Esimese ristisõjaga saavutatud edu ei püsinud kaua. Peagi õnnestus seldžukkidel osa kaotatud aladest tagasi võtta. Ristiusuliste jagatud Edessa krahvkond näiteks võeti ära. Püha Bernardi õhutusel hakati valmistuma uueks ristisõjaks. II ristisõda toimus Prantsuse kuningas Louis VII ja Saksa-Rooma keiser Konrad III juhtimisel. Teekond ei kujunenud kergeks, suhtumine ristisõdijatesse oli muutunud vaenulikuks ja tihti suleti linnaväravad
maailmast ja seega ka kiriku valdustest ja varadest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi jõupingutused oma elujärje parandamiseks. Lisandus Itaalia kaubalinnade, eelkõige Genova, Pisa ja veneetsia soov kontrollida Vahemere kaubandust. Ristisõdades oli segiläbi usuline vaimustus ja võimuiha: taheti vabastada jeruusalemmas asuv püha haud ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privilege. 1. Ristisõda Alates 1096.aasta hilissügisest hakkasid üksteise järel Püha Maa poole liikuma juba elukutseliste võitlejate üksused. Kokku ligikaudu 40 000 kristliku sõdalase osalusel peetud Esimene ristisõda (1096 1099) jäi ainsaks tõepoolest õnnestunud kampaaniaks ristisõdade ajaloos. Kui alatasa ühtse juhtimise suhtes tõrksad ja rivaalitsevad tõrksad ristisõdijad Konstantinoopoli alla jõudsid, tuli see basileusele halva üllatusena
vallutanud türklased. Seni oli see ala olnud araablaste käes, kes ei takistanud kristlaste külaskäike Jeruusalemma. Türklased aga seda ei lubanud ja see ajendaski ristisõdu alustama. Lisaks olid Itaalia rikkad kaubalinnad Veneetsia ja Genova, kelle kolooniad olid piki Väike-Aasia ja Palestiina rannikut, oma valduste pärast tõsiselt mures.( türklaste oht!) Paavst Urbanus II kutsus Euroopa ristisõdadesse, et vabastada Kristuse haud. Esimene ristisõda aastatel 1096-1099 läks õnneks ja ligi sajaks aastaks asutati Jeruusalemma kuningriik. Türklased - seldzukid said hiljem linna uuesti oma valdusse. Järgnesid teine ja kolmas ristisõda, aga edutult. Aastatel 1202-1204 toimus hirmuäratav IV ristisõda, kus sõdalased purustasid Konstantinoopoli kristlaste linna. IV ristisõda organiseerijaks oli Innocentius III. Algul oli retk plaanitud Egiptusesse, teel kalduti aga mujale Veneetsia doodzi suunamisel. 1202
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid