Keskaeg - kordamine 10. klass (0)

Varakeskaeg (5.–11. sajand)
feodaalse korra kujunemine ja võidukäik
valitseb naturaalmajandus
perioodi lõpul algab linnade kujunemine
feodaalne killustatus
Kõrgkeskaeg (11. sajand – 14. sajandi lõpp)
valitseb feodaalne korraldus
kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus
areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad
tsunftikäsitöö õitseaeg
kaubanduse areng
algab tsentraliseeritud riikide teke
Hiliskeskaeg (15. sajand – 16. sajandi algus)
keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega
kapitalistliku majanduse tekkimine
Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne- Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast.
Karl Suur oli Frangi riigi kuningas alates 768 ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lääne-Rooma keisriks. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas, liidendas Frangi riigiga nii Saksamaa (Elbe jõeni), Põhja-Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning Madalmaad.
Karolingide pärandiks peetakse Karl Suure riigi jagamist kolmeks erinevaks osaks, millest tekkisid hiljem Saksa-Rooma riik, Prantsuse kuningriik ja Itaalia kuningriik.
Keskaegsed seisused :
Vaimulikud, kelle ülesandeks oli palvetada ja kõigi inimeste hingeõnnistuse eest hoolt kanda;
Feodaalid , kelle ülesandeks oli kõigi ühiskonnaliikmete kaitsmine;
Talupojad, kelle ülesandeks oli vaimulikke ja feodaale oma tööga üleval pidada ning toita;
Linnakodanikud , kes varustasid kõiki käsitöösaadustega ja ülemerekaupadega.
Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused olid:

uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke

vajadus luua stabiilne võimusüsteem
Feodaalsuhetes kehtis põhimõte „minu vasalli vasall ei ole minu vasall“
Esimesi kristlikke kogudusi lõid apostlid 1. sajandil pKr.
381. aastal kuulutati kristlus Rooma riigiusuks ja sealt sai alguse ristiusu kiirem levik.
Hiljem hakkasid ristiusku astuma ka roomlastega kokkupuutuvad barbarid . Frangid võtsid kristluse vastu 5. sajandi lõpul. Ülejäänud Euroopa rahvaste ristiusustamine toimus sageli läbi vallutuste.
Islami usutunnistus seisneb kuulutuses. Ning sellega tunnistab moslem end monoteistiks ja eristab end juutidest ja kristlastest. Kes on selle usutunnistuse lausunud ega ole sellest vabal tahtel lahti öelnud, seda loetakse moslemiks. Islami usus naiste seis paraneb , sest prohvet olevat naistesse leebelt suhtunud ja võtnud arvesse nende nõuandeid.
Ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku „püha sõja“ doktriinist ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Ristisõjad kestsid 1096. aastast 1270. aastani.
Ristisõdadest võitsid kõige rohkem Itaalia kaubalinnad. Samuti osutus edukaks Euroopa feodaaltsivilisatsiooni ning roomakatoliku kiriku edasitung Pürenee ps. ja Läänemere piirkonnas. Kuid need sõjad süvendasid vaenu läänemaailma, islamimaailma ja Bütsantsi vahel.
10) keskaegne haridus