Keskaeg (2)

1. Keskaega nim feodaaltsivilisatsiooniks, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted , mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks.
Feodaaltsivilisatsiooni iseloomustab katoliiklus, feodalism , ühiskonnastruktuur ( vaimulikud , aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud ), katoliiklik külaühiskond, enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud, valitsev majandusviis oli naturaalmajandus .
2.
Varakeskaeg :
Frangi riigi tekkimine, Verduni leping, viikingretked, Vana-Vene riigi teke
Kõrgkeskaeg:
ülikoolide tekkimine, ristisõjad, gooti stiili valitsemisaeg , Hastingsi lahing, Wormsi konkordaat , kerjusmunaordude rajamine
Hiliskesaeg:
Rooside sõda, reformatsioon , Ameerika avastamine, Augsburgi usurahu , trükikunsti leiutamine , Nantesti edikt, Liivi sõda, Madalmaade iseseisvumine
3.
Protestantliku kiriku usutunnistused:
1) luterlus - Rootsi, Taani, Põhja-Saksamaa
2) kalvinism - Madalmaad, Šveits, šotimaa
3) anglikaani kirik - Inglismaa
4.
Varakeskaeg (5.-11.saj)
1) Frangi riigi teke - Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks oli Karl Martelli sõjaväereform, mille alusel loodi rüütlite raskeratsavägi.
2) Karl Suure impeerium - Karl Suure vallutuste tulemusel tekkis Karolingide impeerium. Kuigi tema majanduslik areng ei olnud kuigi hea, on ta siiski ajalooliselt märkimisväärne, kuna impeerium oli ühe andeka väejuhi elutöö, mis hõlmas 1 200 000 km2.
Kõrgkeskaeg (11.-14.saj)
1) Feodaaltsivilisatsiooni õitseaeg- linnad ja ülikoolide teke, arenes gooti stiil, toimusid ristisõjad, süvenes feodaalne killustatus
Ristisõjad- kultuuris õppisid üksteist lähemalt tundma, roomakatoliku kiriku edasitung Pürenee poolsaarel ja Läänemere regioonis
2) Katk- demograafiline kriis
Hiliskeskaeg (15.-16.saj)
1) Reformatsioon- usulise ühtsuse kaotus
2) Maadeavastused - hakkas toimuma koloniseerimine , avardusid teadmised ümbritseva maailma kohta, kaubateede ümberpaiknemine
5. renessansiaja kunstnikud : Michelangelo , Leonardo da Vinci, Raffael, Tizian, Pieter Brueghel vanem
6.
konkordaat- ilmaliku ja vaimuliku võimu vaheline kokkulepe
humanism - see mõiste tähistas ilmalikku haritust ja ilmalille teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitusele ja teoloogiale. Maailmavaate keskpunktiks oli inimene, mitte Jumal.
7.
Protestantlik kirik :
vaimulikud võisid abielluda
kirikukeel- emakeel
kirikutegelane - pastor
võim ilmaliku valitseja käes
jumal annab patud andeks
Katoliiklik kirik:
vaimulikud ei võinud abielluda
kirikukeel- ladina keel
kirikutegelane- preester
võim kirikutegelaste käes
preester annab patud andeks