Lubjal ja liival põhinev helehalli tooniga krohvisegu on Eestis kasutatud juba sadu aastaid. Lubikrohvi võib kasutada ka niisketes ruumides, kuid päris veekindel see krohv siiski ei ole, seepärast näiteks vannitoapõrandad on soovitav katta plaatidega, kraanikausside pealispind tadelaktiga ( looduslik veekindel krohvisegu ). Kõige tavalisem lubikrohvi segu on vahekorras 1:3. Välistingimustes sobib kõige paremini traditsiooniline lubikrohv. Sisetingimustes sobib kõige paremini nn lubikrohv restaureerimistöödele. Lubjamört ja lubjavärv kivistuvad õhus oleva süsihappegaasi toimel. Lõplikult kivistunud lubjarikas krohv imab endasse hästi vett, see jaotub ühtlaselt ning kuivab takistamatult välja. Lubikrohv hingab, seega takistab mädaniku teket krohvitud puitpindadel. Lubikrohv puhastab õhku ja tasakaalustab õhuniiskust, seega tagab tervisliku elukeskkonna. 2
Lubikrohv Kasutatakse : Erinevatest mineraalsetest ehitusmaterjalidest seinte tasandamiseks, krohvimiseks. Paekivist, dolomiitsest kivimist, tellistest müüride ladumiseks. Igasuguste vanade müüritiste ja krohvipindade renoveerimiseks. Aluspind ning ettevalmistus tööks ALUSPIND Aluspindu on soovitav eelnevalt puhastada. Eemaldada lahtine, tolm, värv, pigi jne. ETTEVALMISTUSED TÖÖKS Vajalik kogus segupulbrit kallata segamisnõusse. Lisada vett 16-22 % segu kaalust. (4 - 5,5 liitrit 25 kg koti kohta) Segada mehhaaniliselt või käsitsi kuni segu täieliku märgumiseni. Lasta segul veidi seista ja segada veel kord. Valmissegu kasutatav 8 tundi.
Võrumaa Kutsehariduskeskus Looduslikud krohvid Juhendaja: Õpilane: Väimela 2013 SISUKORD: Sissejuhatus...............................................................................3 Savi, savikrohv..........................................................................4 Lubi, marmor-lubikrohv............................................................5 Lubipahtel, marmor-kaseiinkrohv.............................................6 Kokkuvõte.................................................................................7 SISSEJUHATUS Seekordseks referaadi teemaks on looduslikud krohvid, referaadis püüan välja tuua looduslikke krohve. Referaadi materjal on otsitud internetist. Referaadi pikkus on 7 lehekülge. SAVI
-rõhuvaba ehk mittesurvelist vett tõkestav -rõhulist ehk survelist vett tõkestav Pinnaseniiskus Pinnaseniiskus on pinnases esinev kapillaarselt seotud vesi Mittesurveline- mittesurveline vesi on tilk- või vedelal kujul olev vesi, mis ei tekita pinnale hüdrostaatilist rõhku Surveline vesi  survelise veega on tegimist siis, kui vesi jääb osaliselt või ajutiselt vendamendi küljele seisma või asub hoone alaosa põhjavees Lubikrohv võib valesti juhitud vihmavee puhul imada endasse niiskust ja hakata ajapikku maha kukkuma Seega tuleb lubikrohvi puhul tähelepanelikult ära juhtida vihmaveed ning hoolitseda, et pinnaseniiskus ei hakkaks mööda seina ,,üles ronima" Tsementkrohv on lühikeses perspektiivis vastupidavam - kuid asjatundjad räägivad, et lubikrohv pidi aastakümnete pärast muutuma kõvemaks kui tsementkrohv. Sokli lubivärviga värvimine on parem
ja aluspinna kaitsmiseks ilmastiku eest. Krohvi liigid: Savikrohv on naturaalne siseviimistlusmaterjal, mis koosneb looduslikest materjalidest - sideaine savi; täiteaine liiv. Põhilised krohvitüübid on: - ookerpunane savikrohv - sinakashall savikrohv - dekoratiivne krohv Eesti punane - dekoratiivne krohv Sahara kollane - dekoratiivne krohv Antiikvalge (õle lisandiga) - dekoratiivne krohv Thosa valge Lubikrohv on naturaalne viimistlusmaterjal nii sise- kui välitöödeks. Koosneb looduslikest materjalidest - sideaineks lubi; täiteaineteks liiv, purustatud lubjakivi. Põhilised krohvitüübid on: - traditsiooniline lubikrohv (1:1) - lubikrohv (1:3) - marmor-lubikrohv Tadelakt on traditsiooniline Maroko krohvimistehnika. Spetsiaalsete hüdrauliliste omadustega lubikrohvi tihendatakse ja poleeritakse kiviga ning seebitatakse täieliku veekindluse ning läikiva pinna saamiseni
Krohvisüsteemi omadused ei sõltu ainuüksi mördi koostisest, vaid ka paljudest muudest teguritest, mis mõjutavad mördi omadusi tema tootmise, töötlemise ja kuivamise ajal. 2.3 Lubimördid Lubimörtide sideaineks on kustutamata või kustutatud lubi. Puhtad lubikrohvid on väikese survetugevusega, aga väga hea aurujuhtivusega. Muinsuskaitsealuste objektide krohvimisel kasutatakse sageli lubikrohve. Selliseid krohve tuleb teha lubjast, mis on eelnevalt kaua seisnud lubjaaugus. Lubikrohv peab lisaks müüritisele kaitsma ka iseennast. Tänapäeval õhus sisalduvad keemilised ühendid mõjuvad lubjale kahjustavalt. Seetõttu ei ole lubivärvid ega ka lubikrohvid piisava püsivusega. Vanade meistrite poolt tehtud lubikrohvid on püsinud tänaseni põhjusel, et lubikrohvi kivinemise ajal ei seganud nende kivinemisprotsessi agressiivsed kemikaalid. Vajaliku paksusega krohvi saamiseks tuli vanadel meistritel teha viis
· madal difusioonitakistus aitab siduda õhust saasteaineid Erinevad krohvi tüübid Savikrohv on naturaalne siseviimistlusmaterjal, mis koosneb looduslikest materjalidest - sideaine savi; täiteaine liiv. Põhilised krohvitüübid on: - ookerpunane savikrohv - sinakashall savikrohv - dekoratiivne krohv Eesti punane - dekoratiivne krohv Sahara kollane - dekoratiivne krohv Antiikvalge (õle lisandiga) - dekoratiivne krohv Thosa valge Lubikrohv on naturaalne viimistlusmaterjal nii sise- kui välitöödeks. Koosneb looduslikest materjalidest - sideaineks lubi; täiteaineteks liiv, purustatud lubjakivi. Põhilised krohvitüübid on: - traditsiooniline lubikrohv (1:1) - lubikrohv (1:3) - marmor-lubikrohv Tadelakt on traditsiooniline Maroko krohvimistehnika. Spetsiaalsete hüdrauliliste omadustega lubikrohvi tihendatakse ja poleeritakse kiviga ning seebitatakse täieliku veekindluse ning läikiva pinna saamiseni
pinna karestada kellu servaga. Samuti ei pea pind ka rihtlatiga ülemäära tasaseks viimistletud olema. Materjali iseloomuga sobib kokku, kui pind tasandatakse ainult väiksema kelluga ja see jääb kergelt laineline. Vanemad pudedad krohvid tuleks seega eemaldada ja või uue krohvikihiga katta. Plaatkonstruktsioonide korral on soovitav krohvi aluspinnaks valida mitte kipsplaat vaid magnesiit- sideainega puitlaastplaat (Heraklith). Erijuhud Tadelakti saab paigaldada ka muudele pindadele kui lubikrohv, nt kipsplaadile, vanadele krohvidele, kipskrohvidele, põletatud saviplaadile jm juhul, kui eelnevalt tehakse sobiv nakkekiht. Tadelakti veepidavus jääb neil pindadel väiksem. Sobivad lahendused on: 1. KREIDEZEIT marmor-lubikrohv nakkekihina. Töötlemata aluspind krunditakse eelnevalt KREIDEZEIT kaseiinkrundiga. Marmor-lubikrohv kantakse kelluga ühtlaselt õhukese kihina pinnale ja edasi töötatakse Tadelaktiga nagu tavalise lubikrohvi puhul. 2. Plaatimissegu nakkekihina
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Materjalid puit: ökoehituse konstruktsioonielemendina konkurentsitu. savi: kergsavisein  savipiima ja hakkpuidu või hundinuia segu, mis paigaldatakse seinasaalungite vahele; massiivsavisein  põletamata ja pressitud savitellissein, mis on niiskuspuhver. savi ja lubikrohv: mõlemat kasutatakse siseviimistluses seinakattena. linavilt: kasutatakse heli ja soojusisolatsioonimaterjalina maja vahelaes ja seintes. pilliroog: kasutatakse katusematerjalina, seinte soojustus ja heliisolatsioonimaterjalina ja ka põranda soojustamiseks. lambavill: heli ja soojusisolatsioonimaterjal; erinevalt tööstuslikest soojustusvilladest ei lendu sellelt õhku mikrokiude. Ökomaja saaremaal Click to edit Master text styles Second level
koostisele on akrüül ka elastne, heade katteomadustega ning mittepleekiv. Värve saab veega lahjendada, kuid ainult enne maalimist. Kuivanud värvi enam veega lahustada pole võimalik. Õhukesed ja keskmise paksusega värvikihid kuivavad 5Â30 minutiga ja neid võib kohe pärast kuivamist üle maalida. Maalipinnaks sobib peaaegu igasugune pind, mis on rasvavaba, näiteks lõuend, papp, paber, puit, puitkiudplaat, klaas, betoon, kivi, kile, savi, kips, õhukuiv lubikrohv. 4 Fresko Fresko (itaalia keeles a fresco, al fresco, affresco sõnast fresco 'värske') on seinamaaliliik ja -tehnika. Tegu on arhitektuuriga seonduv monumentaalmaaliga. Maalitehnika Seinale laotatakse mitme kihina lubjast ja liivast tehtud krunt. Fresko maalitakse märjale krohvile lubjakindla värviga. Vabaneva süsihappegaasi toimel kalgastub krohvipind klaasjaks. Tekib kõva, vees lahustamatu kaltsiumkarbonaadikiht. Värvaine
Selle nähtuse mõju sisekliimale seisneb võimes stabiliseerida tsüklilist niiskusekõikumist ruumis nt ööpäeva jooksul. Kuna ööpäevane tsükkel on võrdlemisi lühike periood, jõuab akumulaatorina reageerida vaid materjali pinnakiht- erinevate toodete puhul 2 1-12 mm. Just sellepärast mängivad siseõhu niiskussisalduse tasandajana olulist rolli viimistlusmaterjalid. Hästi sobivad selleks looduslikud produktid nagu savi- ja lubikrohv, mis päevasel ajal eraldavad öisel ajal elutegevuse tagajärjel seotud niiskust [5,6]. Looduslike viimistlusmaterjalide eelised Looduslike viimistlusmaterjalide eesmärgiks on keskkonna- ja inimkahjulike ainete välistamine ning heade eelpoolmainitud ehitusfüüsikaliste omaduste tagamine. Aja jooksul on värvidesse segatud mürke ja kemikaale, et neid efektiivsemaks ja vastupidavamaks muuta. Ometi on jäätnud tähelepanuta hoopis nende negatiivne mõju aluspindadele, kus võib tekkida
............................................................................. 4 1.2. Kaseiinipõhine pintsli-ja rullkrohv.................................................................................. 4 1.3. Struktuurne kaseiin- savivärv.......................................................................................4 1.3. Struktuurne kaseiin- savivärv...........................................................................................4 3. Lubikrohv ja- värv.............................................................................................................. 4 1.4. Lubimört ja- värv......................................................................................................... 4 1.4. Lubimört ja- värv............................................................................................................. 4 1.5. Marmor- lubivärv...................................................................
Enamik ökomajadest on ehitatud täispuidust. Tehtud on ka põhumaju, puitlaastplokist maju ja savimaju, kuid savimaju soojapidavuse poolest meie kliimasse eriti ei soovitata. Näiteks põhumaju on Eestis kokku paar-kolmkümmend. Täisökoloogilist põhumaja püstitades tihendatakse aknapõsed vanal kombel taku, mitte makrofleksiga, kuigi moodne vaht annaks võib-olla paremagi tuulepidavuse. Siseviimistluseks sobib muidugi vaid savi- või lubikrohv, sest krohvil on suurem soojapidavus võime ja ruumi niiskuski püsib stabiilsemana. 4. NULLENERGIA MAJA Nullenergia majaks nimetatakse hoonet, mille väline energiatarve ja süsihappegaasi heited on aasta lõikes nullis. Ehk siis - nullenergia maja tähendab, et selle kasutamisel ei kulu rohkem energiat, kui hoone ise toota suudab. Tegemist on majaga, mis ideaaljuhul tagab elanikele mõnusa äraolemise välisest infrastruktuurist sõltumatult
ohtlikke õhukanalite tekke. Selle tagab prusside samm 600 ja villa laius 565-cm. Tuleb jälgida , et villa paigaldus ei jääks nurkadesse ja servadesse tühimikke. Soojustus peab asetsema karkassiga ühel kõrgusel. Fassaadisoojustussüsteemi SERPO THERM paigaldamiseks sobivad suurepäraselt tugevad aluspinnad nagu tellis betoon, kergbetoon, lubi tsementkrohvi jne, mis suudavad kanda liimitavat soojustusega õhekrohvi. Puude ja suure veeimavusega pind(gaasbetoon, lubikrohv) on sobiv lisaks kleepsigudele täiendavat kinnitustüüblite lisamisel. Tuleb puhastada aluspind vanast värvist, muhtusest lahtine krohv maha kraapida muudest asjadest. Suured praod ja augud täidetakse tsemendiseguga. Soojustuse alumise serva korrektseks vormistamiseks kasutatakse alusprofiili, mille laius sõltub soojustuse paksusest. Vastavalt aluspinnale tuleb valida sobivad kinnitustüüblid. Soojustusena sobib EPS polüstürooli erikaaluga 18-20 kg/m3
" Ökoehitus tähendab lisaks looduslikule materjalivalikule ka võimalikult väikest töökulu, milles vahel tehakse kompromisse, tehes vannituppa näiteks küll loodusliku, kuid palju vaeva nõudva eksklusiivse tadelaktviimistluse. Nui neljaks täisökoloogilist põhumaja püstitades tihendatakse aknapõsed vanal kombel taku, mitte makrofleksiga, kuigi moodne vaht annaks võib-olla paremagi tuulepidavuse. Siseviimistluseks sobib muidugi vaid savi- või lubikrohv. "See on mõistlikum valik kui laudis seepärast, et krohvil on suurem soojusakumulatsioonivõime ja ruumi niiskuski püsib stabiilsemana," teab Kokkota. "Kasutamise käigus kuluv energia peab ökomaja puhul olema minimaalne." Täispalk on massiivpuit, mida pole liimitud. Linna sellisest materjalist maja ei sobi, metsade vahele aga küll. Looduslik toormaterjal mõistagi mängib ja elab, aga Kaldi Roost Eesti
Kuna kips pole tugev ja veekindel, siis ei saa teda kasutada kandekonstruktsioonides ega niisketes kohtades. [9], [4] 3.3. Magneesium sideainete kasutamine Magneesium-sideaineid kasutatakse peamiselt orgaaniliste materjalide sidumiseks ning magneesium-sideainete baasil toodetakse fibroliiti ja ksüloliiti [7]. 11 4. ERINEVAD TOOTED 4.1. Ehituslubjad 4.1.1 Lubikrohv Lubi on elastne ja niiskust läbilaskev materjal. Lubimört talub vähesel määral seina liikumist (vajumist) ja laseb seina sattunud niiskusel välja kuivada. Lubikrohvi koostis oleneb suuresti lubja kvaliteedist ja krohvitavast pinnast. Täiteained valitakse vastavalt seina vajadustele, kasutades peamiselt sõmerat liiva, sõelutud kruusa, jahvatatud lubjakivi ja jahvatatud savitellist. Krohvikihi paksus sõltub alusseinast ning sise- ja välistingimustest
selleks krohvipüstol  hoiab väga palju aega kokku ja tulemus on palju ühtlasem. Siiski on enim levinud silestruktuur, mis saavutatakse märghõõrutamisel. See on ka kõige vähem aeganõudev ja hilisemas ekspluatatsioonis praktilisim, kuna ei jää sopiline ning on kergelt ülevärvitav ja puhastatav. Tasub meeles pidada, et välitingimustes vajavad aluskrohvid ülevärvimist. Sisetingimustes võib jätta ka värvimata, sellisel juhul tasuks valida kas lubikrohv või valge tsemendi ja lubja sideainega krohv, mille võib jätta valgeks, kuid soovi korral saab mineraalsete kuivpigmentidega ka värvitooni lisada. DEKORATIIVKROHV SAKRET SBP 25KG TERA-TERA MUSTER 2MM VALGE Bauhof / Hind: 11,59 DEKORATIIVKROHV SAKRET MRP-E
kergsaviseinte puhul 3  12% ja massiivsaviseinte puhul 0,4  2%. Kahanemist saab olulisel määral siiski vähendada vee- ja saueosakeste hulga vähendamisega segus ning selle koostise optimeerimisega. · Savi ei ole vee suhtes püsiv. Materjali tuleb seetõttu otsese veega kokkupuute ja niiskuse eest kaitsta. Nii vundamendi- kui katusekonstruktsioonid saab aga rajade sellised, et materjal on püsivalt kaitstud. Pindu saab muuta vee suhtes püsivamaks ka sobiva töötlemisega (lubikrohv, niiskust hülgavad võõped). EESTI SAVIDE LEVIK JA KASUTUS Eestis leidub savisid kogu geoloogilise läbilõike ulatuses aluskorrast (murenemiskoorik - Vend) ja aluspõhjast (Kambrium-Devon) pinnakatteni (Pleistotseen-Holotseen). Sügavamad ja vanimad savilasundid: Vanim savilasund Eestis, kui jätta arvestamata lünklik Proterosoilise murenemiskoorik aluskorrakivimitel (nende kvaliteetsete savide - kaoliniiti kuni 95% kogu savimineraalidest
Tabel 4) Materjal Kihipaksus(cm) Soojapidavus R(m²·°C/W) Paekivisein 50 0,4 Betoonsein 40 0,2 Silikaattellistest sein 25 0,28 Puitsein 20 1,11 Puitlaastplaadid 2 0,09 Lubikrohv 1,5 0,01 Mineraalvatt 10 1,42 Vahtplast 10 2,0 Õhuvahe 5 0,19 Selgelt on näha, et materjalid mis on loodud hoone soojustamiseks, edestavad teisi soojapivuses. Samas on õhu soojuspidavus väga hea. 5cm õhuvähe soojuspidavus on peaaegu
kiiremas välja vahetada. Uuritud elamutest olid krohvitud fassaadid halvemas seisus kui puitvoodriga fassaadid – uuritud elamutest 73 % vajas vähemalt 10 aasta jooksul materjalivahetust, laudisega majadel oli vastav osa 34 %, vt. Tabel 2.3. Tõstmaks tarindi õhu- ja soojapidavust ning andmaks krohvitud hoonele paremat välimust, lisati paljudele puitfassaadidele 20. sajandi teisel poolel tsementlaastplaat (TEP) ja sellele lubikrohv. Tänaseks on krohv plaatide servadest pragunenud, (vt. Joonis 2.37 vasakul) ja maha pudenenud, võimaldades seega vee juurdepääsu kandvale puitseinale. Krohvikiht võib aja jooksul täielikult laguneda ja eemalduda (vt. Joonis 2.37 paremal). Joonis 2.37 Krohv on liigniiskuse tõttu eemaldunud ja palgid mädanikkahjustustega (vasakul). Krohvi lagunemine on alguse saanud tsementlaastplaatide (TEP- plaadid) liitekohtadest (paremal). Tabel 2
annaabi.ee 
