Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Fassaaditooted (krohvid)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
krohv, krohvid, fassaad, lubi, polümeerkrohv, imav, mineraal, imavus, tsement, lubikrohv, mineraalse, aluspind, sideaine, tera, pragude, mördid, viimistlus, veeimavus, müüritis, mört, lisandite, töödeldav, viimistluskrohv, krohve, tsementkrohvi, müüritise, fassaadid, tellis, värvil, eeltöötlus, faktuur, täiteaine, aurutakistus, pealekandmist1 KROHVITÖÖD õp. Aidak Krohvitööde terminid tasandab aluspinna ebatasasused ja toimib · erikrohvid - tavapärastest mörtidest kattekihi alusena erinevate mörtide või tavalistest erinevate · vääriskrohv valmispinna (värviline) töömeetoditega tehtud krohvid. moodustuv krohv · hõõrdekrohv hõõrutiga tasandatud · õhekrohv ühe mördiga vahetult krohvipind. krohvi aluspinnale tehtav kattekrohv. Seda · kahekihiline krohv koosneb kahest kasutades võib alustarindi pinnamuster krohvikihist: nakke- ehk sisseviskekiht ja nähtavale jääda. katte- ehk täitekiht
Krohvitööde terminid Erikrohvid tavapärastest mörtidest erinevad mörtide või tavalisest erinevate töömeetoditega tehtud krohvid Kahekihiline krohv koosneb kahest krohvikihist: nakke ja kattekihist Kattekrohv (viimistluskrohv) väline krohvikiht millega saavutatakse krohvi lõplik välimus või täiendava viimistluse aluspind Krohvi majak ribad krohvimise algfaasis täitekrohvi mördist tehtud mördi või muud juhtribad Krohvimine pinnatöötlus viis kus mördaiga saavutatakse pinna soovitud siledus või välimus, krohvimisel võib olla ka kaitsev möju
*Kihistuv krohvi põhjustavad: 1. Ebakvaliteetne sideaine või projektile mittevastava margiga krohvimört. 2.Krohvi läbikülmumine enne kuivamist. 3.Krohvikihi kiire kuivamine või pidev niiskumine. 4.Krohvi kuumutamine. *Pruunid laigud krohvipinnal. 1.Rooste või korstnapigi läbiimbumine krohvist. 2.Krohvitud konstruktsioonide pidev niiskumine. 3.Tahmunud aluspind. Õnekrohv *Lobrikrohvikihi paksus - 2-3mm. *Lobrikiht jätab aluspinna struktuuri paista. *Poorse pinna puhul tehakse krohv kahes kihis sisseviskekihiga. *Krohvikiht ei anna alusele kuju, vaid pehmendab seda natuke ja annab pinnale kaitse ja välimuse. Tihenduskrohvid *Vetthülgavad ja ka veetihedad. *Kasutatakse vundamendi sokli osas nii sees kui ka väljaspool. Torkreetkrohvid *Krohvikihi üldpaksus 1,5-3cm. *Pritsitakse krohvipumbaga terasvõrgu peale kihtide kaupa, ühe kihi paksus kuni 1cm. *Kõik nurgad ja ühendused tehakse kumerad. Soojuskrohvid *Kõrgema soojapidavusega krohvid.
Materjalid ja töövahendid 1.1 Krohvi otstarve ja liigid Krohvimine on vajalik pindade viimistlemiseks, müüri ebatasasuste kõrvaldamiseks ja aluspinna kaitsmiseks ilmastiku eest. Krohvi liigid: Savikrohv on naturaalne siseviimistlusmaterjal, mis koosneb looduslikest materjalidest - sideaine savi; täiteaine liiv. Põhilised krohvitüübid on: - ookerpunane savikrohv - sinakashall savikrohv - dekoratiivne krohv Eesti punane - dekoratiivne krohv Sahara kollane - dekoratiivne krohv Antiikvalge (õle lisandiga) - dekoratiivne krohv Thosa valge Lubikrohv on naturaalne viimistlusmaterjal nii sise- kui välitöödeks. Koosneb looduslikest materjalidest - sideaineks lubi; täiteaineteks liiv, purustatud lubjakivi. Põhilised krohvitüübid on: - traditsiooniline lubikrohv (1:1) - lubikrohv (1:3) - marmor-lubikrohv Tadelakt on traditsiooniline Maroko krohvimistehnika. Spetsiaalsete hüdrauliliste
· madala difusioonitakistusega ehk "hingav" materjal · kõrge termaalmassiga ehk akumuleerib sooja · madala tasakaaluniiskusega ehk konserveerib teisi materjale · madal difusioonitakistus aitab siduda õhust saasteaineid Erinevad krohvi tüübid Savikrohv on naturaalne siseviimistlusmaterjal, mis koosneb looduslikest materjalidest - sideaine savi; täiteaine liiv. Põhilised krohvitüübid on: - ookerpunane savikrohv - sinakashall savikrohv - dekoratiivne krohv Eesti punane - dekoratiivne krohv Sahara kollane - dekoratiivne krohv Antiikvalge (õle lisandiga) - dekoratiivne krohv Thosa valge Lubikrohv on naturaalne viimistlusmaterjal nii sise- kui välitöödeks. Koosneb looduslikest materjalidest - sideaineks lubi; täiteaineteks liiv, purustatud lubjakivi. Põhilised krohvitüübid on: - traditsiooniline lubikrohv (1:1) - lubikrohv (1:3) - marmor-lubikrohv Tadelakt on traditsiooniline Maroko krohvimistehnika. Spetsiaalsete hüdrauliliste omadustega
Vanad mitte stabiilsed ruumid seinad. Eelised; Teda on kerge puhastada. Varjab ära hästi seintes tekkind pragusid. Alternatiiv klaaskiud tapeedile on siis olemas naturaalsest paberist värvitav tapeet. Mille puhul värvitav tapeet, saavutatakse erinevaid struktuure paber massi hulka puidu tükkide segamise abil. Mõlemaid värvitava tapeedi alaliike on võimalik hiljem korduvalt üle värvida. Krohvi töö terelik. 1. Eri krohv: tavapärastest mõrtidest erinevate mõrtide või tavalistest erinevate töömeetotitega tehtud krohvid. 2. Höörde krohv: on höörutiga tasandatud krohvi pind. 3. 2 kihiline krohv: koosneb 2 krohvi kihist nakke- ehk sisseviske kiht ja katte- ehk täitekiht. Kihi paksus ei või ületada 3cm . 4. Kattekrohv:on väline krohvikiht millega saavutatakse krohvi lõplik välimus, või täiendava viimistluse aluspind. 5
Kõrgusel üle 22 m on kruvitüü blite tihedus minimaalselt 6 tk/m2 ning kruvitüüblite 2 14 tk/m nurkade Kui aluspinnaks on praguline tellismüüritis või väga ebatasane pind nagu paekivimüüritis, tuleks kasutada montaažisiinidel süsteemi, mis lubab aluspinna tolerantsi kuni ±6 cm. 5 Krohvitud fassaadisoojustus Mineraalsed krohvid on kõik vä väga hea veeauru lä läbilaskevõimega. Mineraalsete krohvide nõrgim kü külg on nende veeimavus. Suurest veeimavusest tingitud plekilisuse ning fassaadipinnast soolade eraldumise vä vältimiseks tuleks mineraal- mineraal- ja silikaatkrohvid üle vävärvida fassaadivä fassaadivärvidega. Ka on mineraalkrohv võrreldes polü polümeerkrohviga hapram. Mineraalse viimistluskrohvi eriliigina toodetakse
Järvamaa Kutsehariduskeskus Üldehitus ÜE-2 Germo Klaas Rehveraat MAROKO KROHV Juhendaja: Peeter Savisaar Paide 2010 Tadelakt on traditsiooniline Maroko krohvitehnika. Spetsiaalse lubi kantakse õhukese kihina pinnale ja tihendatakse kiviga. Pind jääb pärast oliiviõliseebiga katmist ja poleerimist läikiv ja väga tihe. Kõige huvitamaks küljeks on selle krohvi juures veekindlus. Marokos krohvitakse Tadelaktiga tüüpiliselt näiteks vannid, valamud, seinad, põrandad, lauapinnad ja keraamilised vaasid. Vannitoas võib ühe kihina katta näiteks nii seina, valamu, vanni ja põranda ning seda ilma ühegi vuugita.
pinnakattemördid (krohvimördid) ja plaatimissegud. Müürimört peab kive siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. Krohvimördi ülesandeks on pindade silumine ja kaitsmine mitmesuguste välismõjude eest. Plaatimissegu peab plaadid kinnitama seinale või põrandale ja põranda puhul kandma ka koormust. Sideaine järgi jagatakse mördid õhkmörtideks ja hüdraulilisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhksideaine. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Kui mördis on ainult üks sideaine, siis nimetatakse seda lihtmördiks; kui aga sideaineid on kaks või enam, siis segamördiks. Mahumassi järgi jagatakse mördid rasketeks (üle 1500 kg/m³) ja kergeteks (alla 1500 kg/m³). Kerget mörti nimetatakse ka soojaks mördiks, rõhutades sellega tema soojapidavust.
ja plaatimissegud. Müürimört peab kive siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. Krohvimördi ülesandeks on pindade silumine ja kaitsmine mitmesuguste välismõjude eest. Plaatimissegu peab plaadid kinnitama seinale või põrandale ja põranda puhul kandma ka koormust. Sideaine järgi jagatakse mördid õhkmörtideks ja hüdraulilisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhksideaine. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Kui mördis on ainult üks sideaine, siis nimetatakse seda lihtmördiks; kui aga sideaineid on kaks või enam, siis segamördiks. Tiheduse järgi jagatakse mördid rasketeks (üle 1500kg/m³) ja kergeteks (alla 1500kg/m³). Kerget mörti nimetatakse ka soojaks mördiks, rõhutades sellega tema soojapidavust. 9.2
LUBI JA TSEMENT Referaat Pärnu 2009 LUBI Lubi on ühtaegu nii side, täite kui värvaine. Lupja on Eestimaal tuntud suurepärase sideainena varsti juba tuhatkond aastat. Omadustelt sobib lubi meie kliimasse hästi ning on asendamatu vanade hoonete puhul. Paraku on traditsiooniline lubjaga töötamise oskus viimase sajakonna aasta jooksul hääbunud. Selleks andis tõuke 19. saj. lõpul laia kasutuse leidnud tsement ja 20. saj. teisel poolel toimunud ehituse industrialiseerimine. Nii olemegi praegu õpipoisi rollis, kellel kõik tööd alati ei õnnestu, sest lubjal põhinevate mörtide ja
plaatimissegud. Müürimört peab kive siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. Krohvimördi ülesandeks on pindade silumine ja kaitsmine mitmesuguste välismõjude eest. Plaatimissegu peab plaadid kinnitama seinale või põrandale ja põranda puhul kandma ka koormust. Sideaine järgi jagatakse mördid õhkmörtideks ja hüdraulilisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhksideaine. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Kui mördis on ainult üks sideaine, siis nimetatakse seda lihtmördiks; kui aga sideaineid on kaks või enam, siis segamördiks. Tiheduse järgi jagatakse mördid rasketeks (üle 1500kg/m³) ja kergeteks (alla 1500kg/m³). Kerget mörti nimetatakse ka soojaks mördiks, rõhutades sellega tema soojapidavust.
(krohvimördid) ja plaatimissegud. Müürimört peab kive siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. Krohvimördi ülesandeks on pindade silumine ja kaitsmine mitmesuguste välismõjude eest. Plaatimissegu peab plaadid kinnitama seinale või põrandale ja põranda puhul kandma ka koormust. Sideaine järgi jagatakse mördid õhkmörtideks ja hüdraulilisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhksideaine. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Kui mördis on ainult üks sideaine, siis nimetatakse seda lihtmördiks; kui aga sideaineid on kaks või enam, siis segamördiks. Tiheduse järgi jagatakse mördid rasketeks (üle 1500kg/m³) ja kergeteks (alla 1500kg/m³). Kerget mörti nimetatakse ka soojaks mördiks, rõhutades sellega tema soojapidavust.
Väga hea töödeldavusega ja kergesti lihvitav Keskmine kulu 0,1-0,2 kg/m2 kipsplaatide vuukimisel, lauspahteldamisel kulu ca 0,5-1,0 kg/m2 Veekulu 8-9L/25 kg kott Kuivamisaeg 3 tundi – 1 ööpäev Kihipaksus 1-3 mm Eksamipilet Nr. 2 1. Krohvisegude valmistamine Segu segamiseks kasutada drellpuuri otsa kinnitatud visplit. Segu lisada veele ühtlase joana, samal ajal pidevalt segades. Lasta 5 min seista ja uuesti korralikult läbi segada. Valmis krohv peab olen ühtlane ja ei tohi kleepuda töövahendite külge. Krohvisegu valmistamiseks vajalikud töövahendid on drellpuur + vispel, mördiämber, vajadusel kellu. Tervishoiu tagamiseks vispeldamisel kasutada respiraatorit ning muidugi tööriideid, -jalanõusid, kindad. 2. Tasandussegude liigid ja omadused Isetasanduvad, remondisegud,erisegud. 1. Käsitasandussegud Olulisem erinevus on see, et segu ei voola ära, nii on võimalik teha ka kaldeid ja üleminekuid.
· TOONIMINE · KUIVAMISAEG TOATEMPERATUURIL · KULU · SÄILITAMINE ·TÖÖRIISTADE PUHASTAMINE · ÜLEJÄÄKIDEGA ÜMBERKÄIMINE · TÄHISTUS · OLULINE TEADA! · NÕUANNE · ÜLDINE INFO Kaseiin on piimas olevate valkude keerukas segu (selles sisaldub ligi 20 aminohapet). Juust on näiteks just see osa piimast, mis sisaldab põhiliselt kaseiini. Sedasama on ka kohupiim. Peale toiduaine on kaseiin aga ka ajalooliselt tuntud liimaine. Inimesed on juba mitutuhat aastat teadnud, et lubi ja kohupiim kokkusegatuna annavad väga tugeva värvi sideaine. Selliste värvidega on värvitud väga palju eluruume, losse ja kirikuid, milledest paljud on säilinud tänaseni. Kreidezeit kaseiinvärv on valmis segatud kuivadest komponentidest. Kaseiin on segus pulbrina. Selle liimistajaks on booraks. Värvi täiteaineks on looduslikud valged ained - jahvatatud marmor, kriit, valge savi ja talk. Selles ei sisaldu ühtegi tervisele või loodusele kahjulikku ainet. Looduslik toore
· Veetihe betoon ehk "Valge vann" · Bentonitisolatsioon ehk "Pruun vann" Lisaks eelnevale jaotatakse hüdroisolatsioon erinevate materjalide liikide järgi viieks: · Tihenduskrohv · Veetihe betoon · Isolatsioonivõõp · Bituumenpaanid ehk maakeeli tõrvapapp ja muud bituumenmaterjalid · Kunstmaterjalist paanid 2.1.Tihenduskrohv Tihenduskrohvid ehk isolatsiooonikrohvid on tsemendi baasil veetihed krohvid mida kasutatakse pinnaseniiskuse ja mittesurvelise vee puhul.Üldjuhul kasutatakse seda materjali teiste hüdroisolatsiooni materjalide alus- või tasanduskihina.Võimalik on seda materjali kasutada nii sise- kui ka välispindade isoleerimiseks. Selleks et krohvi seina saada tuleb eelnevalt aluspinda töödelda, et tagada korralik nake (nt krundiga). Krohvi kantakse pinnale mitmes kihis, et tagada piisav paksus ja soovitud efekt. Ühe kihi paksus on tavaliselt 10-20
ning sisetingimustes ka kips- ja savikrohvid. Neid saab eri moel modelleerida tänu sellele, et krohvi on võimalik peale kanda nii õhukese kui ka paksu kihina. Modelleerimisel on levinuim vabakäetehnika ehk "kindakrohv": krohvikiht kantakse pinnale suhteliselt paksu kihina ning seejärel kujundatakse pind ebaühtlaselt reljeefseks, "lainetavaks"; vahel jäljendatakse ka aluspinna vorme, nagu see vanal ajal kombeks oligi. Samuti kasutatakse tavakrohvide puhul viltimistehnikat, kus krohv kantakse aluspinnale ja pind tõmmatakse ühtlaseks ja siledaks. Mõne aja möödudes, segu tardumise faasis, hõõrutakse pind märja käsnaga ringikujuliselt üle selle tulemusena muudetakse viimistlus "käe jäljega" veelgi elavamaks. Sellist silekrohvi tehnikat on kasutatud palju vanalinna arhitektuuris. Märga krohvimörti on võimalik harjata (nn "antiikkrohv") või struktureerida erinevate mustritega struktuurrullide või pahtlilabidate abil
Krohvi kuivamisaeg sõltub õhutemperatuurist ning -niiskusest. Suvel kuivaga kuivab standardkrohv 1 ööpäevaga, sügisel vihmaste ja külmade ilmadega kuni 2 nädalat. Kogu kuivamisajal tuleb pinda kaitsta sademete eest. Kuivamisaeg on väga pikk kirjukivikrohvil, mis suvel on ca 1 nädal. Lõpetustööd. Lõpetustöödeks on kilede eemaldamine. Seda võib teha koheselt peale krohvifaktuuri tegemist märja krohvi puhul. Kui lastakse krohv juba veidi kuivada, peab ootama krohvi täielikku kuivamist tehes seda juba terava noa abil. Nüüd on võijalik kinnitada kõik fassaadielemendid (vihmaveetorud, numbrid, sildid, käsipuud jne.). Tellingute demontaazi ja ümbruse koristamise järel peaks fassaad üleandmiseks valmis olema. 7 Kasutatud kirjandus · Soojustussüsteemid. [WWW] http://www.tarmatrade
Soojustuse laius peab jääma karkassi vahest ligikaudu 1,5- cm võrra suurem, siis liibub vill tihedasti konstruktsiooni vastu, välistade ohtlikke õhukanalite tekke. Selle tagab prusside samm 600 ja villa laius 565-cm. Tuleb jälgida , et villa paigaldus ei jääks nurkadesse ja servadesse tühimikke. Soojustus peab asetsema karkassiga ühel kõrgusel. Fassaadisoojustussüsteemi SERPO THERM paigaldamiseks sobivad suurepäraselt tugevad aluspinnad nagu tellis betoon, kergbetoon, lubi tsementkrohvi jne, mis suudavad kanda liimitavat soojustusega õhekrohvi. Puude ja suure veeimavusega pind(gaasbetoon, lubikrohv) on sobiv lisaks kleepsigudele täiendavat kinnitustüüblite lisamisel. Tuleb puhastada aluspind vanast värvist, muhtusest lahtine krohv maha kraapida muudest asjadest. Suured praod ja augud täidetakse tsemendiseguga. Soojustuse alumise serva korrektseks vormistamiseks kasutatakse alusprofiili, mille laius sõltub soojustuse paksusest
nahale sattumisel pesta rohke sooja vee ja seebiga ning puhastada piiritusega. Silma sattumisel pesta rohke veega ja pöörduda arsti poole. Tööriistad pesta kuuma vee ja pesemisvahenditega. Kulu hööveldatud puitpinnale 150-200 g/m2 või 4-6 m2/kg. Saetud puitpinnale kulu 2-3 m2/kg. 2. Liimvärv: Värv on elastne, ning sobib pindadele, kus on vajalik saavutada pragudeta pind. Värvi saab vajadusel sooja veega leotades pinnalt uuesti maha pesta. Aluspinnaks võib olla kipsplaat, tapeet, krohvid või kivi. Puidule värvi ei soovitata, kuna tal puudub vajalik elastsus ning puidu ,,mängides" hakkab see pudenema. Odav, ei sisalda mürgiseid lisandeid, kauni säraga, hingab, kuivab kiiresti, veepõhine ja katab ühe kihina. Värv on pühkimiskindel, kuid mitte pestav, mistõttu sobib kõige paremini lagede värvimiseks kuivades siseruumides. Raske üle värvida, sest vana värvikiht lahustub. Enne uut värvimist tuleb vana värv maha pesta.
A) Visuaalne vaatlus- et poleks värvimata laike, lihvimata kohti 2. Pigmentide liigid ja omadused Pigment on peenpulber mida kasutatakse värvides värviandva materjalina. Värvis on lisaks pigmendile sideaine milles pigment ei lahustu. Pigmente saadakse nii tehislikult kui looduslikult. Pigmenditera suurusest ja kujust ja struktuurist sõltuvad värvi ehedus ja läige. Suurima kattevõimega pigmendid on tavaliselt raskemetallide ühendid välja arvatud tahm. Valged pigmendid: lubi, kriit.b Must pigment: tahm Kollane: ooker Punane: põletatud ooker Säilitus nõuded:Hoida kuivas, jahedas, õhukindlalt suletult. Nõuded kasutamiseks ja kulunorm vaadatakse pigmendi nõu pealt. II pilet 3. Uute puitfassaadide värvimine Õigesti ja hoolikalt värvitud puitmaja säilitab oma värvikuse pikka aega. Puitpinnale avaldavad kahjustavat mõju: UV kiirgus, sademed, temperatuur, seened. A) Töödejärjekord: 1) kontrolli värvitama pinna seisukorda
4...1Mpa Mörtidele esitatavad nõuded: -hea töödeldavus(piisavalt plastne) -veehoidvus(lubimördid veehoidvus on parem kui tsemendimörtidel). -ei tohi kihistuda. -hea nake aluspinnaga *Lubimörtidele on omane suhteliselt madal survetugevus ja külmakindlus.külmakindluse tõstmiseks kasutatakse õhkusisseviivaid lisandeid. Mördi koostis_ANTAKSE-kaaluliselt sideaine suhtes nt 1:4,5(sideaine:liiv)või -segamört 1:0,4:6(tsement,lubjataigen,liiv) Mürtide tähistus Soomes: KS 35/65/500-st lubi tsementmört,kus on 35 osa lupja Mörtide klassifikatsioonid *müürimördid *pinnakatemördid *värvilised mördid *eriotstarbelised mördid Mördi omadused *Müürimörtide puhul on oluline müüritise materjalide veeimavus. *kui kivide veeimavus on suur,siis imavad kivid endasse mördis leiduva vee ja kivinemis protsess peatub *kui aga kivide veeimavus on väga väike,siis ei saavuta head vahet,sest tsemendipiim ei imendu kivide pinna sisse. Sise ja väliskrohvid
segune betooniga, seega efektiivsemad; liiga paks seinale või põrandale (viimasel juhul ka kandma määrdekiht muudab detaili õliseks koormust) · Õlivabad määrded - lubimääre, seepmääre; Sideaine järgi jagunevad: segunevad betooniga kergelt, kuid detail ei muutu · Õhkmördid - sideaineks lubi, kips, savi või mõni õliseks muu õhksideaine; kasutamine ainult kuivades Vormide vormimine: kohtades · Vormi asetamine vibrolauale · Hüdraulilised mördid - sideaineks tsement või muu vesisideaine;
värvidega. Sobib kasutamiseks betoon-, kergbetoon-, kivi- ja eelnevalt krohvitud pindadel. Aluspinnaga naket nõrgendavad ained tuleb eemaldada. Krohvipulbrile lisada vett 17-22%. Väga kuivi ja poorseid aluspindu on soovitav eelnevalt niisutada. Lauskrohvimisel normaalne segukihi paksus seinal 4- 8 mm, osakisel krohvimisel kuni 1 cm. Käsitsi krohvimisel soovitav 9 kanda krohv seinale 60- 80 cm pikkuste terassiluritega. Enne järgmise krohvikihi seinale kandmist peab eelnev kiht olema kuivanud vähemalt 6- 8 tundi. Krohvimisel peab aluspinna, krohvi ja ruumi temperatuur olema üle +5°C. Kuivas keskkonnas krohvimisel on soovitav krohvitud pinda niisutada. Segu on kivinenult kuuma- ja külmakindel. Kulu: 1 m2 krohvimiseks käsitsi 5 mm paksuse krohvikihiga kulub 6- 7 kg segupulbrit. Pritskrohvi korral 3-5 kg. Krohvisegu koostis: paekivijahu ca 30%, kvartsliiv ca 50%,
Algul olid ehitusmaterjalideks puit, looduslik kivi, liiv, savi, pilliroog jne. Neid kasutati ilma töötlemata. Esimene tööriist oli kivikirves. Selle abil tükeldati puutüvesid ja saadi uus ehitusmaterjal – palk. Kui palke hakati ehitusel kasutama, väljus inimene koopast. Palkidest ehitati eluasemetel seinu ja lagesid. Metallriistade kasutusele võtmisega sai hakata materjale töötlema. Algul hakata kasutama kivimaterjale. Esimesed ehitusmaterjalid olid: lubi, kips, keraamika, metallid kinnitusosadena jne. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval Kaasajal on ehitusmaterjalide arengus järgmised suunad: jätkub monteeritavate detailide ja konstruktsioonide areng; on välja töötatud uusi raudbetooni liike – kiudbetoon, raudbetoonkoorikud; üha rohkem kasutatakse alumiiniumi ja selle sulameid;
Mineraalseid sideaineid kasutatakse peamiselt mitmesuguste betoonide, põletamata tehiskivide ja müüri- ning krohvimörtide valmistamiseks. [3] Kivistumise iseloomu järgi jagatakse sideained õhk- ja vesisideaineteks. Õhksideainete hulka kuuluvad: õhklubi, kips ja magneesium-sideained. Need ained suudavad oma tugevuse ja kivistumise saavutada ainult õhus. Samuti ei tohiks õhksideaineid kasutada niisketes kohtades. Hüdrauliliste sideainete hulka kuuluvad: portland tsement, aluminaattsement, põlevkivituhk- sideained ja hüdraulilised lubjad. Hüdraulilised ained vajavad kivistumiseks vett. Nende plussiks on see, et neid saab kasutada ka erinevates niiskustingimustes. [3] Mineraalsed sideained jagunevad keemilise koostise järgi gruppidesse: lubjad, magneesiumsideained, tsemendid, kipsid, vesiklassid ja põlevkivituhksideained [3]. 5 2. SIDEAINETE SAAMINE
7. Pahtlite liigid ja omadused On kahte liiki pahtleid, vedelad ja kuivad. Sise- või välistöödeks pahtlit valides tuleb lähtuda selle omadustest ning töödeldavast pinnast. Suuremate konaruste silumiseks tuleks kasutada jämedateralist pahtlit, väiksematele aukude täitmiseks piisab peenpahtlist. Veekindel seinade ja lagede pahtel, kasutamiseks kuivades ja niisketes ruumides (mira 6810; mira 6802) 8. Krohvisegude liigid ja omadused Dekoratiivkrohv, polümeerkrohv, mineraalkrohv Plastsed, tugevad, veekindlad, hea nakkuvusega. Need omadused saavutatakse täiteainete ja sidematerjalide õige valikuga. 9. Viimistluses kasutatavad krundid Kruntimise eesmärgiks on sulgeda aluspinna poorid. Aluspinna seisukorrast sõltu-valt on seda võimalik saavutada kahe pealekandmiskihiga, muudel juhtudel soovita-takse esimese pealekandmiskihi jõulist hõõrumist aluspinda. · Mira 4120 sealer - Vedelik, aluspinna krunt/niiskustõke
Esimesne Kt Teine KT 1. Mida loetakse õhksideaineks ning nimeta neid. Õhksideaineks nimetatakse Õhksideaine kivistub ja säilitab oma tugevuse ainult õhus (lubi, kips) ja neid saab kasutada ainult kuivades kohtades. 1. Lubja põhilised kasutuskohad? • Müürimördid- efektiivsem lubimördist antud juhul on segamört • Krohvimördid segus kipsiga • Kuivsegud • Lubi-liiv tooted (silikaatkivid) • Lubivärvid • Lubi kui lisand teiste sideainete valmistamisel või nendest saadud toodete omaduste muutmiseks • Kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne.) 3. Kipsi põhilised kasutuskohad? • Kipsplaatide, seinapaneelide valmistamine • Vormikipsi kasutatakse keraamika, portselani tööstuses vormide valmistamiseks • Ehituskipsi, mis on keskmise või aeglase kivinemisega kasutatakse krohvides
Tähtsamaid settekivimeid moodustavad mineraalide rühmad on järgmised: Kvarts on liivade ja liivakivide peamine koostisosa. Kaoliniit on savide peamine koostisosa. Samuti esineb teda liiva-ning lubjakivides. Kaltsiiton lubjakivide põhikomponent. Lisandina esineb teda savides. Magnesiiton samanimelise kivimi koostisosa. Lisandina esineb teda ka lubjakivides Dolomiit on dolomiitkivimi peamine koostisosa. Kips onväga pehme mineraal. Ehituses kasutatakse: Dolomiiti-kasutatakse kõige rohkem hoonete välisviimistluses. Sisetöödel kasutatakse teda põrandateks, treppideks, siseviimistluseks jne. Hea töödeldavuse tõttu tehakse dolomiidist ka väga keeruka kujuga detaile. Ehituslubjakivi-Kasutatakse lähtuvalt füüsikalis-mehaanilistest omadustest.kasutatakse killustiku tootmiseks, müürikividena, kõnniteeplaate, trepiastmeid jne. Killustikku kasutatakse omakorda
· Tähtsamaid settekivimeid moodustavad mineraalide rühmad on järgmised. · Kvarts on liivade ja liivakivide peamine koostisosa. · Kaoliniit on savide peamine koostisosa. Samuti esineb teda liiva- ning lubjakivides. 05.05.2014 · Kaltsiit on lubjakivide põhikomponent. Lisandina esineb teda savides. · Magnesiit on samanimelise kivimi koostisosa. Lisandina esineb teda ka lubjakivides. · Dolomiit on dolomiitkivimi peamine koostisosa. · Kips on väga pehme mineraal. 17. Looduslikust kivist ehitusmaterjalid- murtud ja korrapärased kivimaterjalid- · Murtud kivimaterjalid saadakse karjäärist kaevandatud toorme purustamisel kivipurustis või kiiludega murdmisel väiksemateks tükkideks. Nad kujutavad endast korrapäratuid kivitükke. · Killustikku tehakse Eestis peamiselt lubjakivist, dolomiidist ja graniidist. · Tehisliiv tehakse peamiselt graniidist (Ø 3...8mm). Samuti kasutatakse ka graniit või
..11500C. Tooraine läbib ahjus 3 temperatuuritsooni: eelkuumendus, põletus ja jahutustsooni. Põletamisel eraldub kaltsiidist CO2, mis lendub koos küttegaasidega CaCO3 = CaO + CO2 Lubja kustutamine Segatakse veega ja toimub järgmine reaktsioon: CaO+H 2O = Ca(OH)2 + Q. Lubja kustutamisel eraldub soojust (Q), seejuures soojeneb mass vee keemiseni. Moodustuv lubjataigen on 2...2,5 korda suurema mahuga kui lähtematerjalid. Kustutatud lubi sisaldab ca 80% vett. Lubja hüdratatsiooni ja kivinemise protsessid Ca(OH)2 kivinemine seisneb tavalisel temperatuuril veega segatud mördis ümberkristalliseerumise protsessi tekkes. Selle kõrval toimub paralleelne protsess õhus leiduva CO2 toimel toimub karboniseerumine. Ca(OH)2+CO2=CaCO3+H2O Kasutuskohad: Müürimördid, krohvimördid segus kipsiga, kuivsegud, lubiliiv tooted
Survetugevus: kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujulise proovikehaga, mis surutakse mingi jõuseadme abil kokku. Tähiseks f või R. Tõmbe: kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale( metallid).Pr varda kujuline ja see rebitakse pooleks. Paindetugevus: Proovikeha tala kujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. Kõvadus: võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub töödeldavus. Kõvem mineraal kriimustab nõrgemat. Metalle ja teisi deformeeruvaid materjale katsetatakse nii, et neisse surutakse sisse kõvasulamist kuul. Jälje suuruse järgi hinnatakse kõvadust. Hõõrduvus: mat. mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Omab suurt tähtsust materjalidel, millest tehakse treppe ja põrandaid. Kuluvus: materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Tähtis teekattematerjalide puhul. Löögitugevus: iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormustele. Proovikeha
kvartsist. Kaoliniit on savide peamine koostisosa. Samuti esineb teda liiva- ning lubjakivides. Puhas kaoliinsavi on valge. Kaltsiit on lubjakivide põhikomponent. Ta on kristallilise ehitusega, kõvadusarv 3. Lisandina esineb teda savides. Magnesiit on kaltsiidist veidi kõvem ja raskem, ning ta on samanimelise kivimi koostisosa. Lisandina esineb teda ka lubjakivides. Dolomiit sarnaneb kaltsiidi ja magnesiidiga. Ta on dolomiitkivimi peamine koostisosa. Kips on väga pehme mineraal. Esineb ka veeta kipsi-anhüdriiti. 13 Looduslikust kivist materjalid- murtud ja korrapärased materjalid MURTUD KIVIMATERJALID Murtud kivimaterjalid saadakse karjäärist kaevandatud toorme purustamisel kivipurustis või kiiludega murdmisel väiksemateks tükkideks. Nad kujutavad endast korrapäratuid kivitükke. Killustikku tehakse Eestis peamiselt lubjakivist, dolomiidist ja graniidist. Killustikku kasutatakse betooni