Krohvimise konspekt (0)

KROHVITÖÖD                                                                                                                     õp. Aidak 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Õpilane: _________________________ 
 
Rühm: _________ 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1 
KROHVITÖÖD                                                                                                                     õp. Aidak 
Krohvitööde terminid 
tasandab  aluspinna  ebatasasused  ja  toimib 
• 
erikrohvid  -    tavapärastest  mörtidest 
kattekihi  alusena  
erinevate  mörtide  või  tavalistest  erinevate 
• 
vääriskrohv  –  valmispinna  (värviline) 
töömeetoditega tehtud krohvid . 
moodustuv krohv  
• 
hõõrdekrohv  –  hõõrutiga  tasandatud 
• 
õhekrohv  –  ühe  mördiga  vahetult 
krohvipind. 
krohvi  aluspinnale   tehtav   kattekrohv.  Seda 
• 
kahekihiline   krohv  –  koosneb  kahest 
kasutades  võib  alustarindi  pinnamuster 
krohvikihist:  nakke-  ehk  sisseviskekiht  ja 
nähtavale jääda. 
katte- ehk täitekiht. 
• 
polümeerne 
krohv 
– 
sisaldab 
• 
kattekrohv  ( viimistluskiht )  –  väline 
polümeerseid 
sideaineid 
8-11% 
ja 
krohvikiht, millega  saavutatakse  krohvi lõplik 
mineraalseid  aineid  79-83%.  Kasutatakse 
välimus või täiendava viimistluse aluspind . 
ainult 
viimistluskrohvina. 
Neil 
toimub 
• 
krohvi 
aluspind 
–   krohvimiseks  
kivistumine  peale  vee  aurustumist.  Krohv  on 
kavandatud pind, mille külge krohv kinnitub. 
vihmakindel. 
Ei 
sobi 
kuumenevatele 
• 
krohvikiht  –  sama  mördiga  ühe  või 
pindadele . 
mitme tööoperatsiooniga tehtud kiht. 
• 
mineraalne   viimistluskrohv   –  reeglina 
• 
krohvi  majakaribad  –   krohvimise  
kuivseguna. 
Tuleb 
lisada 
ainult 
vett. 
algfaasis  täitekrohvimördist tehtud mördi- või 
Polümeersete  ainete  osakaal  on  väiksem  kui 
muud juhtribad. 
4,5%,   tera   suuruseks  on  2,3  ja  6  mm. 
• 
krohvimine   –  pinnatöötlusviis,  kus 
Mineraalsed   krohvid  hingavad  s.t  lasevad 
mördiga  saavutatakse  pinna  soovitud  siledus 
veeauru läbi. 
või välimus. Krohvimisel võib olla ka kaitsev 
• 
Silikaatkrohv 
– 
kasutusvalmis 
mõju. Krohvitakse ühe või mitme kihina, kas 
krohvimört 
vesiklaasi 
ja 
polümeeride 
käsitöövahenditega või mehhaniseeritult. 
dispersiooni 
abil. 
Silikaatmörtide 
• 
krohvivõrk  –  krohvi  tugevdamiseks 
pealekandmisel mineraalsele alusele reageerib 
tavaliselt 
kasutatav 
perfoleht-võrk, 
kaaliumsilikaat  aluspinnaga  ning  õhus 
punktkeevitatud  või  põimitud  terasvõrk  või 
sisalduva  CO-ga  ja  moodustab  seeläbi 
muu selleks otstarbeks sobiv võrk. 
aluspinnaga  ideaalse  nakke.  Silikaatvärvi  ei 
• 
masinakrohv 
–  mördipumba  või 
saa kanda siledale pinnale! 
suruõhu abil laotatud krohv. 
• 
silikoon-viimistluskrohv 
– 
selle 
• 
nakkekrohv 
– 
kõige 
alumine 
sideaineks  on  silikoonvaigu  vesidispersioon. 
krohvikiht,  mis  tagab  aluse  ja  pealetulevate 
See  ühendab  endas  nii  polümeersete  kui  ka 
krohvikihtide nakke. 
mineraalsete 
krohvide 
tugevad 
küljed. 
• 
täitekrohv  –  nakkekihi  peale  tulev, 
Silikoonkrohv  vett  külge  ei  võta.  Järgmised 
kolmekihilise  krohvi  kõige   paksem   osa,  mis 
kihid  peale ei nakku! 
2 
KROHVITÖÖD                                                                                                                     õp. Aidak 
 
 
KROHVITÖÖDE ÜLESANNE 
 
 
kihi,  mis  on  vajalik  hoone  soojustamiseks, 
Krohvimise  mõte  seisneb  pinnale  meeldiva 
kõlaisolatsiooni  parandamiseks,  tulekindluse 
välimuse    andmises,  aluspinna  kaitsmises 
andmiseks  ja puitosade  kaitseks mädanemise 
ilmastikutingimuste  eest  müüri  ebatasasuste 
vastu. 
kõrvaldamiseks  ja  aluspinna  tasandamises 
Krohviviise  võib  jagada  kolme  rühma: 
näiteks  värvimiseks   sobivaks .  Pinnale   kantud  
kolmekordne, 
kahekordne 
ja 
õhuke 
krohvimört moodustab pärast kivinemist kõva  
krohvimine.
 
MÖRDID 
 
Koostis: põhilised koostisosad on:  sideaine , täiteaine ja vesi. Sideainet kasutatakse mördi omaduste 
parandamiseks. Värvaineid lisatakse värvilise mördi saamiseks. 
Sideaine: seob mördi täiteainematerjalid tervikuks ja liidab mördi aluspinnaga. Sideained määravad 
ka  mördi  omadused.  Sideaineid  on  kahte  tüüpi:  hüdraulilised  ehk  vees  kivistuvad  ja 
mittehüdraulilised ehk õhksideained. 
Õhksideained:_____________________________________  kivistuvad  ja  säilitavad  oma  tugevuse 
ainult õhu käes. Kasutatakse ___________________ tingimustes. 
Hüdraulilised  sideained:_____________________________  kivistuvad  õhu  käes  ja  vees. 
Kasutatakse _____________________________________ tingimustes. 
Täitematerjalid:  mördi  peamine  koostisosa,  milleks  tavaliseks  on  kas  looduslik  liiv  või 
peenestatud kivimaterjal. Hästi töödeldava mördi saamiseks peab  kasutatava  liiva lõimis (terastik) 
olema sobiv. Liiv ei tohi sisaldada  huumust ega mulda. Liiga suured liivaterad sõelutakse välja. 
Vesi: peab olema puhas ja ei tohi sisaldada mördi kivistumist takistavaid aineid. 
Lisandid: spetsiaallisanditega võib mõjutada mördi omadusi. Kasutada tohib ainult heaks kiidetud 
lisandeid. 
Pigmendid :  kasutatakse  mördile  värvuse  andmiseks.  Pigmente  tohib  mördile  lisada  kuni  8% 
sideainete  hulgast.  Kasutatavad  pigmendid  peavad   taluma   leelist  ja  valgust.  Parimad  on 
sünteetilised pigmendid. Ei lahustu sideainetes ega kilettekitavates ainetes: õlides, lakkides. 
 
Müüritöödel kasutatavad mördid: 
• 
Tsementmört  koosneb   tsemendist ,  liivast  ja  veest.  On  hea   tugevusega ,  kuid   plastsus   ja 
veehoidvus  on  halb.  Plastsust  võib  suurendada  plastifikaatorite  lisamisega.  Tsementmörte  võib 
kasutada igasuguste niiskustingimuste juures.  Niisketes  kohtades saab kasutada ainult tsementmörte. 
3 
KROHVITÖÖD                                                                                                                     õp. Aidak 
• 
Lubimört  koosneb  lubjast,  liivast  ja  veest.  On  suhteliselt  nõrk,  kuid  väga   plastne   ja 
vetthoidev.  Kasutada  saab   kuivades   ja  vähekoormatud  kohtades.  Lubimördi  orienteeruv  vahekord 
on 1:3...1:5. 
• 
Savimört leiab kasutamist peamiselt pottsepatöödel. Savimördi peamiseks puuduseks on see, 
et  ta  ei  kivistu  (ainult  kuivab  tahkeks).  Seepärast  saab  seda  kasutada  ainult  kuivades  kohtades. 
Peamisteks  positiivseteks  omadusteks  on  kõrge  kuumakindlus  ning  hea  plastsus  ja  veehoidvus. 
Orienteeruv vahekord on 1:2...1:4. 
• 
Segamörtidest  leiavad  müüritöödel  kasutamist  peamiselt   tsement -lubimört  ja  vähem 
tsement-savimört.  Tsement  annab  neile  mörtidele  hea  tugevuse  ja   lubi   või  savi  hea  plastsuse  ja 
veehoidvuse. Seetõttu kasutatakse segamörte sageli. 
 
KROHVIMINE 
 
• 
Kergkruusplokkidest seina krohvimine 
Fassaadide viimistlusvariante on palju, kuid üks vanemaid ja levinumaid  meetodeid  on krohvimine. 
Krohv loob ühtse ja nägusa tervikfassaadi ning kaitseb samas konstruktsiooni ilmastikumõjude eest. 
Fassaadilahendus tuleb välja valida juba maja projekteerimisel. Olemasolevate hoonete puhul tuleb 
enne  renoveerimist  aluspind  üle  kontrollida  ning  vastavalt  seinakonstruktsioonile  ja  maja 
arhitektuurile valida sobiv lahendus. Lahenduses tuuakse ära segu  margid , kulunorm ja kogus, kihi 
paksus, vajaduse korral tugevdusprofiilid ja armeerimisvõrgud,  soojustuse  paigaldamisel ka tüüblid. 
Seega  kui  hoone  viimistleda  väljatöötatud  krohvisüsteemi  alusel,  võib   klient   olla  kindel  selle 
kvaliteedis. Kui töö teostavad vastava ala kogenud spetsialistid, on võimalik fassaadile taotleda kuni 
10-aastast 
garantiid. 
 
• 
AEROC  ja kergbetoonplokkidest seina krohvimine 
 
Krohvimise  võib   tinglikult   jagada  kahte   etappi :  seina  esmane   tasandamine ,  mille  tulemusel 
saavutatakse  piisavalt  sile  pind  viimistlussegu  alla,  ja   viimistluskrohvi   pealekandmine.  Seina 
4 
KROHVITÖÖD                                                                                                                     õp. Aidak 
esmane  tasandamine  algab  aluse  ettevalmistamisega   segude   pealekandmiseks.  2-3  päeva  enne 
krohvitööde algust tasandatakse seina pinnas oleva muljumise  lohud  ka plokkide äralöögid. Müüri 
ladumise  käigus plokkide vahelt välja valgunud segu eemaldatakse. Pärast parandustööde tegemist 
krunditakse 
sein 
vesilahusega. 
Järgmisel 
päeval 
võib 
alustada  
segude  pinnalekandmist.  Hoone  nurkadesse  ning  akende  ja  uste  ümber  kleebitakse  spetsiaalsed 
nurgaprofiilid. See on vajalik nurkade tugevdamiseks ja pragude tekke vältimiseks. Kui tugevdused 
on  paigaldatud,  kantakse  seinale  esmane  tasandus.  Paksema  tasandus-  ja  täitekihi  tegemiseks 
kasutatakse tsement-polümeerset kiudkrohvi.  
 
 
 
 
Krohvimördid 
Krohvilt  ei  nõuta harilikult  nii suurt tugevust 
 
kui müürimördilt. Seepärast on krohvimörtide 
Krohvimört  peab  olema  hästi  töödeldav 
valmistamisel otstarbekas kasutada madalama 
(plastne) ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv 
margiga (odavamaid) sideaineid. 
aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. 
 
Krohvitakse kahes- kolmes kihis. 
Mördi  tüübid:  mörte  nimetatakse  nendes 
• 
Esimene  kiht  (sisseviskekiht)  tehakse 
kasutatavate sideainete järgi: * lubimört (lubi), 
vedela mördiga, et see tungiks pinnakonaruste 
*  tsementmört  (tsement),  lubitsementmört 
vahele ja nakkuks hästi aluspinnaga. 
(lubi + tsement). 
• 
Teise   kihiga   (põhikiht)  tehakse 
Numbrid näitavad mördi koostist massiosades, 
krohvitav   pind  tasaseks.  See  kiht  on 
näiteks  35/65/500  on  lubitsementmört,  milles 
ebaühtlase  paksusega  ja  tuleb  teha  jäigema 
on 35  massiosa  lupja, 65 massiosa  tsementi  ja 
seguga. 
500 massiosa liiva. 
• 
Viimistluskihi mört peab olema tehtud 
 
peene  liivaga , et saada siledamat pinda. 
 
 
 
Vajaliku 
plastsuse 
ja 
veehoidvuse 
 
saavutamiseks  peab  krohvimördi  sideaine 
 
sisaldus olema suurem kui müüritöödel.  
 
5 
KROHVITÖÖD                                                                                                                     õp. Aidak 
Krohvimörte  liigitatakse:   otstarbe ,  side-  ja 
sisaldavaid tühimikke. Õhk on halb  soojusjuht  
täiteainete, tardumis- ja kivinemiskiiruse ning 
ning  seetõttu  on  ka  räbuliival  valmistatud 
tugevuse järgi. 
krohv väikese soojajuhtivusega. 
 
• 
Dekoratiivsed, 
milles 
kasutatakse 
1. 
Otstarbe järgi: 
värvilisi  täiteaineid  ja  pigmente.  Lisatakse 
• 
hariliku  
märgkrohvi 
ja 
värvilisele dekoratiivkrohvile läike andmiseks. 
dekoratiivkrohvile  aluskihi tegemiseks 
Sellisteks 
täiteaineteks 
on  peeneteraline 
• 
viimistluskihtide tegemiseks 
vilgukivi(1),  antratsiit(2)  ja  kvarts.  Terade 
• 
dekoratiivkrohvide tegemiseks 
mõõtmed ei tohi ületada üle 10 mm. 
• 
eriotstarbeliste krohvide tegemiseks 
 
 
(1)Vilgukivi  on looduslikult esinev säravmust 
1. 
Sideaine järgi: 
pigment   väljapaistva   plaatja   struktuuriga. 
• 
Lubimört 
Seda  on  Kreidezit  roostekaitsevärvis  suures 
• 
Lubi-kipsmört 
koguses ja  moodustab metalli pinnale kaitsva 
• 
Tsement-lubimört 
kihi,  mis  takistab  vee  ligipääsu.  Peale  selle 
• 
Tsementmört 
tagab  vilgukivi  suurepärase  kaitse  UV-kiirte 
 
eest.  Värvis  sisalduv  linaõli  tekitab  väga  hea 
2. 
Täiteainete järgi: 
nakkuvuse aluspinnaga. 
• 
Rasked  (külmad)  mördid,  kasutatakse 
 
raskeid  täiteaineid  (mille  1m³  kaalub  üle 
(2)Antratsiit 
(ladina 
1000kg ;  liiv,   killustik ,  kivipuru).  Paremateks 
keeles anthracites, vanakreeka  keelest ἄνθραξ 
loetakse  teravakandiliste  teradega  liiv,  kuna 
"süsi;   karbunkul ")  on  vanim  ja  kõrgema 
see  nakkub  hästi  sideainetega.  Krohvitöödel 
moondumise tasemega kivisöemodifikatsioon. 
kasutatakse kõige enam keskmise jämedusega 
Antratsiidile  on  iseloomulik  suur  tihedus 
______ või  peeni  ______ liivasid.  Liiva, mis 
(1500–1700 
kg/m³) ja metalliläige. 
sisaldab üle 10% muda, savi või peent tolmu, 
Kasutatakse  kõrge  kütteväärtusega  tahke 
krohvitöödel ei kasutata. 
kütusena  (kütteväärtus  8100–8350   kcal /kg). 
• 
Kerged  ( soojad )  mördid,  milles 
Põleb peaaegu suitsuta. 
kasutatakse  kergeid  täiteaineid  (mille  1m³ 
3. 
Tarbimis- ja kivinemiskiiruse järgi: 
kaalub  alla  1000kg;  räbu,  pimsskivi).  Räbu 
• 
Kiirtarduvad 
mördid 
(kips, 
saadakse  põlevkivi  põletamisel.  See  kujutab 
kiirkivistuvad  portselantsemendid,  vesiklaasi 
endast poorseid paakunud tükke mahukaaluga 
jt lisanditega) 
700-900 
kg/m³. 
Räbuliiva 
saamiseks 
• 
Aeglaselt tarduvad mördid (lubja, savi, 
jahvatatakse  räbu  veskites  ja  sõelutakse.  Igas 
liimi jt lisanditega) 
räbuteras,  isegi  kõige  väiksemas  on  õhku 
 
6 
KROHVITÖÖD                                                                                                                     õp. Aidak 
Tardumiskiirus  oleneb  peale  sideainete  ja 
Kuivamine   ja  kivistumine  oleneb  samadest 
lisandite   omadustest,  samuti  aluspinnast, 
teguritest  ning  seda  reguleeritakse  ruumide 
keskkonna  temperatuurist  ja  õhuniiskusest  – 
kütmise 
ja 
ventileerimisega, 
pindade 
tingimused peavad olemas  valitud   selliselt ,  et 
kuivatamise  või  niisutamisega.  Väga  oluline 
võimaldavad  mörti  korralikult  pinnale  kanda 
on  kuivatusrežiimi   tundmine   ja  rakendamine 
ja enne tardumist töödelda. 
väliskrohvi ning dekoratiiv- ja eriotstarbeliste 
Liiga  aeglaselt  tarduv  krohvimört  pidurdab 
krohvide tegemisel. 
tööd ja võib põhjustada ebakvaliteetset krohvi. 
 
 
KROHVIKIHID 
 
• 
Sisseviske- ehk nakkekiht 
Kui aluspind on tugevalt  imav , tuleb see  katta  täielikult sisseviske- ehk nakkekihiga, et ühtlustada 
imavust.  Eriti  vajalik  on  see  segamüüritiste  puhul.  Esimene  sisseviskekiht  kantakse  kivi-  ja 
betoonpindadele 5mm ja puitpindadele 8mm paksuselt. 
Segamüüritiste puhul teeb olukorra keeruliseks see, et peale aluspinna ebaühtlase imavuse tekitab 
segamüüritises esinev erinev temperatuur ja niiskusrežiim fassaadipragusid. 
Nakkekrohv  peab  valmistama  silla  aluspinna  ja  järgneva  kihi  vahel.  Seetõttu  tuleb  ta  teha 
võimalikult  karedana.  Kiht  tehakse  õhukese,  umbes  90%  pinnast  katva  kihina.  Nakkekihti  ei 
tasandata.  Kui  nakkekiht  on  tehtud  poorsele  alusele,  tuleb  pidada  tehnoloogilist  pausi  vähemalt  4 
nädalat enne põhikrohvi  pealekandmist . Liiga varajane krohvimine viib pingete tekkimiseni krohvi 
tahenemise faasis. 
 
• 
Põhikrohvimine ehk täitekiht 
Põhikrohv tehakse pärast sisseviskekihi küllaldast kivinemist. Sisseviskekihiga õgvendatakse seina- 
ja laepinnad krohvipinnale ettenähtud tasasuseni. Kiht kantakse olenevalt pinna ja mördi liigist 5-12 
mm  paksuselt.  Mehhanismidega  krohvimisel  kantakse  põhikrohv  peale  ühes  või  kahes  kihis.  Kui 
põhikrohvimine tehakse mitmes kihis, peab eelmine kiht olema piisavalt kivinenud. Korraga võib 
paigaldada  15-20  mm  paksuselt.  Kui  pinnal  on  lohke  ning  kiht  tuleb  kohati  paksem  kui  20  mm, 
tuleb  lohud  eelnevalt  täita  põhikrohvimördiga.  Täidetud  kohad  peavad  olema  põhikrohvimise 
alguseks piisavalt kivinenud. Kiht peab vastama kattekrohvile, mis järgnevalt paigaldatakse. 
Sisseviskekihi  võib  väiksemates  mahtudes  peale  kanda  käsitsi.  Suuremate  ja  mahukamate  tööde 
puhul  kasutatakse  mördipumpasid  ja  pihusteid.  Sisseviskekiht  tasandatakse.   Tasandamiseks  
kasutatakse suuri puidust või plastikust  poolhõõruteid. 
 
7 
KROHVITÖÖD                                                                                                                     õp. Aidak 
• 
Kattekrohv ehk viimistluskiht 
Kattekrohv peab vastama kasutustingimustest ja alustest tulenevatele koormustele. Kattekrohvimine 
peab  toimuma  tehasemördi  või  valmistaja  juhiste  järgi.   Tavalisel   krohvimisel  on  selle  kihi 
paksuseks 2-4 mm. Eelmine kiht peab olema kivinenud, lubimörtide puhul heledamaks muutunud. 
 
 
MAJAKATE KROHVIMINE 
 
 
 
Kõrgekvaliteedilise  krohvipinna  saamiseks 
 
krohvitakse  majakate  järgi,  mis  tehakse 
 
mördist,  puit-  või  metalllattide  järgi,  mis 
 
kinnitatakse  spetsiaalsete  majakahoidjatega. 
 
Seinad  looditakse  eelnevalt  nöörloodi  abil. 
 
Selleks lüüakse seina ülemisse nurka laest 30 
 
cm  kaugusele   nael ,  mille  pea  ulatub 
 
seinapinnast  välja  krohvikihi  paksuse  võrra 
(harilikul 
krohvil 
20mm 
ja 
kõrgekvaliteedilisel  25mm).  Seinas  asuva 
naela   peast   lastakse  alla  nöörlood  ja  täpselt 
nööri  järgi  lüüakse  alla  nael.  Kui  ilmneb,  et 
kohakuti  väljaulatuva  pinna  tõttu  jääb 
krohvikiht  liiga  õhukeseks,  tuleb  pinda 
õgvendada. Kui seda pole võimalik teha, tuleb 
naelad  nii  palju  välja  tõmmata,  et  krohvikiht 
saaks  vajaliku  paksuse.  Naelte  kaugused 
üksteisest  on  1-  2,5  m.  Iga  naelarea  kohta 
 
paigaldatakse majakad.  Majakatele asetatakse 
rihtlatt  ja  visatakse  mört  lati  ja  seina  vahele. 
Kui   seinamaterjal   ei  võimalda  naelu  lüüa, 
tehakse märgid mördist või kipsist.  
 
 
 
 
 
 
8