Millised on olnud muutused inimese evolutsioonilises ja füsioloogilises ehituses läbi evolutsiooni ? Hominiidide ehk inimlaste evolutsioon algas inimahvidest lahknemisega. Molekulaargeneetiliste võrdluste põhjal sai tunnustuse seisukoht, et esimesteks inimlasteks olid lõunaahvid ehk australopiteekused. Lõunaahvidel kujunesid esimesed tunnused, mille põhjal saab uurida inimese evolutsiooniliste ja füsioloogiliste muutuste arengut läbi evolutsiooni. Inimest teistest primaatidest eristavate bioloogiliste iseärasuste järkjärgulist evolutsioonilist arengut tähistatakse mõistega hominisatsioon, inimesestumine ehk inimeseks saamine.(Mart Viikma, ,,Eesti Loodus"). Esimesteks olulisteks muutusteks oli lõualuude lühenemine koos kihvade taandarenguga ning erakordseks muutuseks oli püstikäimise kujunemine ehk bipedalism. Selgeks inimlaadseks tunnuseks australopiteekusel oli
genoomi mitte kodeerimine Tasakaalulise populatsiooni tunnused: kõik ristumised vabad e. juhuslikud, mutatsioone ei ole, populatsioon on isoleeritud, puudub looduslik valik Mikroevolutsioon-geenide evolutsioon Geneetiline triiv- juhuslikult geneetiline struktuuri muutus popultasioonis. Neid toimub koguaeg. Rajaja effekt e. asuja effekt- mingid isendeid vallutavad juba asustatud trerritooriumi. Rajaja on kiirelt evolutsiooniliste isendite objekt. Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilisest erinevusest ja elutegevuse piiravast toimest (olelusvõitlusest); muudab järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohasuse suunas. Stabileeruv ehk säilitav valik -Kui evolutsioonis jäävad alles keskmised valikud (toimub latimeerial, hõlmikpuul) Suunav valik seisneb tavaliselt vormist mingil erinevate isendite eelispaljunemisel.
Nii taimede kui ka loomade ontogeneesis saame eristada lootelist ja lootejärgset arengut. Loomariigis esineb nii kehasisene kui ka kehaväline viljastumine. Varases embrüogeneesis võime eristada kobarloote, põisloote ja karikloote staadiumit. Kariklootel arenevad kolm lootelehte, millest igaühest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Nii taimede kui ka loomade embrüonaalne areng allub biogeneetilisele reeglile. Selle kohaselt meenutab arenev embrüo oma evolutsiooniliste eellaste looteid. Alles embrüogeneesi hilisesmas järgus kujunevad välja liigile iseloomulikud tunnused. Inimese lootel algab esimise paari arengukuu jooksul enamiku elundkondade areng. Et mitte saada väärarenguga last, tuleb sel perioodil erilise hoolega järgida tervislikke eluviise. Lootejärgne areng võib toimuda loomariigis atseselt või moondeliselt. Viimane jaguneb omakorda veel täis- ja vaegmoondeks. Sünnijärgses arengus läbitakse juveniilne
1.Peamised süstemaatikas kasutatavad üksused alustades kõige madalamast: liik,perekond,sugukond,selts,klass,hõimkond 2.Liike nimetatakse kahe sõnaga ladina keeles, et olla kindel et räägitakse ühte ja sama liiki organismist. 3.Bioloogiline evolutsioon on maa elusa looduse ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu. 4.Evolutsiooniliste muutuste kiirus on lõppematu ja väga aeglane 5.Olelusvõitlus tuleneb,vormid,näited.. Kui järglasi sünnib palju, ei jätku kõigile nt toitu ja eluruumi. Organismid peavad eluks vajalike tingimuste pärast omavahel pidevalt võitlema.Nende vahel toimub olelusvõitlus ehk konkurents. Vormid: Ellujäämiseks tuleb konkureerida nii liigikaaslaste kui ka samade elutingimusi vajavate teiste liikide isenditega. Nt:Saarma ja mingi vahel- *Toiduobjektid kattuvad.
põislootele Gastrula enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast või blastotsüstist Lootelehed rakukihid, millest arenevad organismi erinevad elundkonnad Platsenta nimetatakse ka emakook, on vahendusorgan ema ja loote vahel, kõrvuti on ema ja loote veresooned aga vereringed ühenduses ei ole Lootekest loote ümbris. Selgroogsetel loomadel eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta Fülogenees organismirühma evolutsiooniliste arengu tee Biogeneetiline reegel organismi individuaalse arengu alguses läbib liik oma ajaloolise arengu järgud ehk ontogeneesi alguses läbitakse fülogeneesi etapid Otsene areng järglane sarnaneb ehituselt vanematega, nt linnud, imetajad, roomajad Moondeline areng vastsündinu erineb vanemorganismist nii ehituse kui ka eluviisi poolest, nt selgrootutest kalad ja kahepaiksed Täismoondeline areng muna-> vastne-> nukk-> valmik nt liblikad, mardikatel ja kahetiivalistel
Käitumise juhtimiseks analüüsib psüühika tajutud olukorda (emotsioon) oma eemärkide (motivatsioon) valguses Kuidas motiive liigitada? Motiive võib liigitada vertikaalsemalt (bioloogilisest L14 sotsiokultuuriliseni) – on kõrgemad ja madalamad vajadused; ja horisontaalsemalt (evolutsiooniliste ülesannete alusel) – ei ütle et üks vajadus oleks kuidagi olulisem kui teine. Kuidas inimesed Nt kui inimene peab dieeti, siis surub tahtlikult oma L14 motivatsiooni ja näljatunnet alla. Mingil põhjusel tahetakse vaadata emotsioone reguleerivad? õudusfilmi, aga ei taheta kogeda seda emotsiooni, mis sealt tekib ja siis reguleeritakse oma
kivistised (paleontoloogia, väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid), homoloogilised elundid ( võrdlev anatoomia, ehituselt sarnased erinevaid ülesandeid täitvad elundid, linnu tiib, koera käpp: õlavarre-, küünar-, kodar-, kämbla-, sõrmeluud), mandunud elundid (ussripik, tarkusehammas, kõrvalihased), lootelise arengu võrdlus (embrüoloogia, lootelise arengu varajastel etappidel sarnaneb looted evolutsiooniliste esivanemate loodetega), geneetiline võrdlus (molekulaargeneetika, mida sarnasemad on geenid, seda lähedasemad on liigid evolutsioonilises arengus), biogeograafilised (sama perekonna liigid, mis asustavad lähedasi alasid on sarnasemad kui kaugemate alade liigid, pruunkaru sarnasem siberi karuga ja kaugem grisliga) paleontoloogilised uuringud maakoore erineva vanusega kivimid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi, molekulaarbioloogilised uuringud
ristumine on takistatud. Sellist liigitekke viisi sobib illustreerima uute Drosophila liikide moodustumine üksikute isendite sattumisel uutele saartele Havai saarestikus. Erinevalt allopatrilisest liigitekkest, mis on järk-järguline ja pikaajaline protsess ning kus määravaks on looduslik valik, toimub siinkäsitletud protsess väga kiiresti, juba väheste põlvkondade vältel ning olulist rolli mängib siin juhus. Evolutsiooniliste muutuste toimumise kiirus ei ole alati ühtlane. 1972. aastal otsisid Stephen Gould ja Niles Eldridge selgrootute kivistisi uurides tõendeid darwinistlikule evolutsiooniteooriale, mille alusel toimub liikide evolutsiooniprotsess ühtlase kiirusega, muutused leiavad aset järk-järgult. Juba Darwin märkis, et osade fossiilide puhul puudusid üleminekuvormid, kuid ta arvas, et osa kivistisi jäi lihtsalt leidmata
Inimesel on taandarenenud karvkate, inimahvil täielik Evolutsiooni vormid: füüsikaline, keemiline, sotsiaalne, bioloogiline Elu päritolu hüpoteesid: jumalik päritolu, tekkis isetärkamise teel, kosmiline päritolu, elu on tekkinud ja arenenud maal Inimese mandunud elundid: Kolmas silmalaug, ussijätke (pimesool), silmhammas, keha osaline karvkate, õndraluu (sabakont) Probleem, mis seisab elu tekke nüüdisaegse käsitluse ees: DNA rakuväline tekkimine pole tõestatud Evolutsiooniliste muutuste peamised tegurid: mutatsioonid, geneetiline triiv, looduslik valik Tegurid, mis takistavad liikidevahelist ristumist: ajaline isolatsioon, sugurakkude biokeemiline sobimatus, seksuaalkäitumine, signaaltunnused Domeenid, mis kuuluvad elustiku evolutsioonilisse kolmikjaotusesse: arhed, bakterid, eukarüoodid Süstemaatika põhikategooriad: Riik, hõimkond, klass, selts, sugukond, perekond Liikide väljasuremise põhjused: Globaalse kliima jahenemine, meteoriidikatastroofid
kutsuvad selleks kohandunud rakkudes ehk retseptorites esile seisundimuutused, mis omakorda käivitavad närviimpulsid. Närviimpulsid kujutavad endas elektrokeemilisi muutusi närvirakus ja selles väljaulatuvas osas, närvikius (Bachmann, Maruste 2001 : 44). 5 2. Inimese psüühika ja käitumine Inimese käitumist juhib teadvustatud psüühika, mille tööprintsiibid määratakse nii looduslike- evolutsiooniliste tegurite kui ka kultuurilis-sotsiaalsete teguritega. Inimteadvus on aju suurte poolkerade koore tegevuse ehk kõrgema närvitegevuse funktsiooniks ning eeldab aju suurte poolkerade lateraalset spetsialiseerumist, kuid lisaks kindlasti veel ka ajutüve, keskaju ja vaheaju mittespetsiifiliste närvikeskuste aktiveerivat mõju ajukoorele. Võrreldes loomadega on inimese teadvuse esimeseks oluliseks tunnuseks võime eristada tegelikkuse olulisi
Nii taimede kui ka loomade ontogeneesis saame eristada lootelist ja lootejärgset arengut. Loomariigis esineb nii kehasisene kui ka kehaväline viljastumine. Varases embrüogeneesis võime eristada kobarloote, põisloote ja karikloote staadiumit. Kariklootel arenevad kolm lootelehte, millest igaühest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Nii taimede kui ka loomade embrüonaalne areng allub biogeneetlilisele reeglile. Selle kohaselt meenutab arenev embrüo oma evolutsiooniliste eellaste looteid. Alles embrüogeneesi hilisemas järgus kujunevad välja liigile iseloomulikud tunnused. Inimese lootel algab esimese paari arengukuu jooksul enamiku elundkondade areng. Et mitte saada vääraarenguga last, tuleb sel perioodil hoolega järgida tervislikke eluviise. Lootejärgne areng võib toimuda loomariigis otseselt või moondeliselt. Viimane jaguneb omakorda täis- ja vaegmoondeks. Sünnijärgses arengus läbitakse juveniilne elujärk, sigimisvõimeline periood ja
Tavaliselt on liigiga seotud ainult üks autor, kuid teatud juhtudel võib olla neid kaks (nt botaanikas, mükoloogias). Esimene nimi kuulub sellele, kes antud liiki esimest korda kirjeldas ning teine nimi sellele, kes paigutas taksoni hetkel kasutuses olevasse süsteemi. Näiteks : lõvi, Panthera leo (Linnaeus, 1758). Lugemise lihtsustamiseks kasutatakse ka autorite nimede lühendamist. Liigile nime määramist võib vaadelda kui hüpoteesi evolutsiooniliste suhete ja selle grupi organismide eristatavuse kohta. Kui saadakse rohkem informatsiooni, võidakse see hüpotees kas kinnitada või ümber lükata. Süstemaatikud, kes töötasid eraldi, võisid nimetada üht ja sama liiki erinevate nimedega. Seda tuli rohkem ette minevikus, sest omavaheline suhtlus oli raskendatud. Kui kahe nimega liigid on arvatud üheks liigiks, jääb kasutusele vanem nimetus ning uuemad jäävad selle sünonüümideks. Võib ette tulla ka ühe taksoni jagamist
loomade omaduste varieerumine, mille põhjuseks on loomade omavaheline võistlus piiratud ressursside, näiteks eluruumi ja toidu eest. Selles konkurentsis osutuvad ühed omadused teistest kasulikumaks, mistõttu nende omanikud elavad paremini ja saavad rohkem järglasi. Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerulisemaks muutusmist. Evolutsiooniliste muutuste põhisuunaks peetakse kohastumist. Kohastumine Kohastumine on organismirühmade pöördumatu sobitumine uute elamistingimustega. Kohastumise tulemusel tekivad organismidel kohastumused. K ohastumine on mitmeastmeline protsess , mis algab muutustest isendi DNA struktuuris ja lõpeb organismirühmale kasuliku omaduse kujunemisega. Kohastumine jaguneb kahte protsessi: geneetiliselt määratud individuaalse muutlikkuse
teised loomaliigid. (Cambournac, 2006) Paleontoloogia Paleontoloogia on teadus kunagi Maal elanud organismidest. Peamisteks uurimisobjektideks ja evolutsiooni tõenditeks on maakoore fossiilid ehk kivistised surnud organismide mineralisserunud osad ja jäljendid. Kivististe omavahelisest ja praegusaegsete organismidega võrdlusest tuletatakse liikide sugulust ja päritolu ning muutmistegureid. Eriti tähelepanuväärsed on organismirühmade evolutsiooniliste vahevormide leiud, näteks kivistunud jäljed ürglinnust kui vahevormist üleminekul roomajatest lindudeks. Organismi säilimine kivistisena on soodustatud mitmesuguste kõvade moodustiste olemasolul, näiteks skeletiosade, kodade ja karpide abil. (Tokko, 2009) Fossiilide vanuse määramisel kasutatakse enamasti radioaktiivsete elementide ja isotoopide meetodit. Mingi isotoobi hulga ja lagunemiskiiruse ning tema
a) olelusvõitlus b) individuaalne pärilik muutlikkus * Kohastumused on LV tagajärjel kinnistunud isendite kasulikud muutused, mis päranduvad edasi paljude sugupõlvede jooksul. Kohastumuste tulemusena: a) muutuvad liigi omadused b) tekivad uued liigid Vasta küsimustele: 1. Millised tegurid on olulised olelusvõitluses? 2. Põhjenda, miks osa sama liigi isendeid võib anda rohkem järglasi? 3. Mis on organismide olelusvõitluse peamine eesmärk? 4. Too näiteid tänapäeval toimuvate evolutsiooniliste muutuste kohta. 5. Milline kohastumus võimaldaks jänesel sooja, lumevaese talve paremini üle elada? LIIKIDE TEKE Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. Ühe liigi isendid saavad omavahel ristuda ja anda järglasi. Liigid on arenenud varem elanud liikidest! Uue liigi tekkimise eeldused: I populatsiooni ruumiline isolatsioon, mille tagajärjel toimub populatsioonide muutumine:
tagajärg ka realiseerub ja otsustamisel sellest ka lähtuma. • Dünaamilisuse printsiip Loodus ei ole tasakaalus. Kõik, mis on elus, muutub ja areneb. Loodusliku tasakaalu asemel tuleks kõnelda homöostaasist e dünaamilisest suhtelisest tasakaaluolekust. • Evolutsioonilisuse printsiip Liigirikkus on evolutsiooni tulem. Elurikkus sõltub sellest, millised arengud toimuvad looduses. Looduskaitse peab tagama evolutsiooniliste protsesside jätkumise. • Pideva valveloleku printsiip Ühegi liigi või piirkonna kuulutamine kaitsealuseks ei garanteeri selle säilimist. Olulisem on varakult tunda ära ebasoovitavad arengud ning neid ennetada. • Inimese juuresoleku printsiip Inimene on samuti osa loodusest. Looduskaitses ei ole võimalik ega ka vajalik inimest looduslikest süsteemidest täielikult välja tõrjuda. Pigem tuleks inimese juuresolekuga LK
päriliku materjaliga paiknemises või kordsuses- geenide struktuur ei muutu. tekivad uued geenid ja alleelid Mis on aluseks antud Mutageenid keskkonnast Olemasolevate geenide ja muutlikkusele? nende alleelide ümberkombineerumine Roll evolutsiooniliste Kahjulikkus- nt põhjustavad Segunevad võrdselt muutuste seisukohalt hukkumist, viljatust, vanematelt saadud geenid ebardlikke struktuure jne kombineerides kummagi Kasulikkus- vastupidavus poole tunnuseid. haigustele ,ebasoodsale temperatuurile jne, kaitsevärvus 15
tagajärgede leevendamiseks. 8. Looduskaitse põhiprintsiibid. Ettevaatusprintsiip. Kui otsuste tagajärjed ei ole täpselt teada ning ei ole välistatud negatiivsed tagajärjed, siis peab pigem eeldama, et negatiivne tagajärg ka realiseerub ja otsustamisel sellest ka lähtuma. Dünaamilisuse printsiip. Loodus ei ole tasakaalus. Kõik, mis on elus, muutub ja areneb. Evolutsioonilisuse printsiip. Elurikkus sõltub sellest, millised arengud toimuvad looduses. Looduskaitse peab tagama evolutsiooniliste protsesside jätkumise. Pideva valveloleku printsiip. Ühegi liigi või piirkonna kuulutamine kaitsealuseks ei garanteeri selle säilimist. Olulisem on varakult tunda ära ebasoovitavad arengud ning neid ennetada. Inimese juuresoleku printsiip. Looduskaitses ei ole võimalik ega ka vajalik inimest looduslikest süsteemidest täielikult välja tõrjuda. Pigem tuleks inimese juuresolekuga looduskaitse planeerimisel arvastada ning leida võimalused negatiivse inimmõju vähendamiseks. 9
· Seepärast pole meil vähimatki põhjust eeldada, et nende psühholoogia/loomus peaks sarnanema Tähtsus · Soolise diskrimineerimise probleemidega tegelemisel ei tohi lähtuda valest eeldusest, et mehed ja naised on oma põhiolemuselt sarnased või et kõik sooerinevused on tingitud sotsiaalsest keskkonnast · Töötavate lahendusteni jõudmise eelduseks on sooerinevuste evolutsiooniliste algpõhjuste mõistmine ja nendega arvestamine o NT on naistel tekkinud eelsoodumus (cognitive bias) naiste seksuaalsete huvide ülehindamiseks o Naistel aga on 'kallim' uskumine, et mees tunneb tema vastu huvi, kui tegelikult ei tunne Isiksus ja käitumine 18. nov 2011 T Sepp Isiksus vs käitumine · Käitumine -tegutsemine vastusena keskkonnale
keskkonnatingimused muutuvad. KÄITUMISÖKOLOOGIA RAKENDUSI INIMESELE (P. Hõrak) · Hominisatsiooni neoteenia teooria Hominisatsioon = inimeseks saamine; neoteenia = indiviidi kehalise arengu pidurdus Väidab, et inimese kognitiivsete võimete evolutsiooni tõukejõuks oli inimlapse üliaeglane areng. Algpõhjuseks hominiidide üleminek püstisele kõnnile (bipedalismile) ca 4 miljonit aastat tagasi. · Miks on inimkäitumist mõjutavate evolutsiooniliste jõudude uurimine vajalik? Inimene põhjustab ohtlikke keskkonna- ja sotsiaalprobleeme. Inimese bioloogilise loomuse uurimine on vajalik: keskkonnakaitses, rahvastikuteaduses, meditsiinis, poliitikas, kriminoloogias, õigusteaduses, sotsiaalteaduses, majandusteaduses, äris ja paljus muus. · Millised on evolutsiooniliste kohastumiste keskkonna (EEA, Environment of Evolutionary Adaptedness) kontseptsiooni (ehk käsituse) põhiseisukohad?
·Permiperioodi lõpp(u. 245 mln a.eest) -50% kõigist sugukondadest, 95% kõigist mereliikidest. ·Hilis-Triias(208 mln) -35% kõigist loomade sugukondadest. ·Kriidi-Tertsiaari vahetus(u. 65 mln) pooled eluvormid hävisid(sh.SAURUSED) 4 5Mis on massväljasuremine? Mis on taustaväljasuremine? 6massväljasurenemie- järsk liikide arvu langus suhteliselt lühikesa aja jooksul. 7Taustaväljasuremissed- väljasuremised massväljasuremiste perioodide vahel. Normaalsete evolutsiooniliste protsesside tulemus, mille käiful hävived ainult teatud hulk liikidest ökosüsteemis. 8Millised liigid on enam väljasuremise ohus? Haruldased liigid Piiratud elupaikadega liigid suure eluala nõudmisega liigid- kiskjad Madala sigimise kiirusega liigid Äärmuslikud spetsialiseerumised mingi faktori vastu Kooselust sõltuvad liigid- kui need liigid, millest nad sõltuvad kaduvad, siis nende ellujäämine on ka ohus
mitmekesisus, biomitmekesisus või elustiku mitmekesisus, elurikkus 1. Bioloogiline mitmekesisus tähendab mistahes päritoluga elusorganismide rohkust sh maismaa-, mere- jt veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kompleksides; see sisaldab ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust. 2. Bioloogiline mitmekesisus on evolutsiooniliste ja ökoloogiliste protsesside tulemus. Bioloogiline mitmekesisus pole staatiline, erinevad liigid domineerivad. Tekivad uued taksonid ja struktuurid, osa surevad, kuid kõik on evolutsiooniliselt seotud. 3. Bioloogiline mitmekesisus – miljonid taimed, loomad ja mikroorganismid, geenid, mis neis sisalduvad, ja keerukad ökosüsteemid, mida nad elavaks keskkonnaks aitavad ehitada. Elurikkuse kolm peamist taset:
Valgud koosnevad erinevatest osadest, nad ei ole pidevad, nad on modulaarsed. Valgumoodulid e domäänid on valgumolekulide polüpeptiidahelates esinevad iseseisva struktuuri ja funktsiooniga üksused. Tavaliselt stabiilne ka väljaspool ülejäänud valgu konteksti. Valgud koosnevad tavaliselt mitmetest domäänidest. pikkus umbes 25-500 aminohappejääki (36 jääki E-selektiin , 692 jääki lipoksügenaase-1) evolutsiooniliste protsesside käigus on sarnased domäänid moodustanud erinevaid valke domääne saab ka insenergeetiliselt liita ja moodustada kunstlikke liitvalke- kimäärseid valke- sageli säilib domäänide funktsionaalsus ja seega on võimalik tekitada uute omadustega valke Domeenide tekke põhjuseks: selektsioon evolutsiooni käigus (uute funktsioonide pakkumine ja testimine). Struktuurimotiivid – sekundaaarstruktuuridi regulaarne kombinatsioon.
suhteliselt väikesi erinevusi hominoidide vahel, üldiselt samasuguseid, kui muude loomade perekonna-liikide vahel; peale selle, kromosoomse evolutsiooni kiirused näivad olevat ühesugused kõigil hominoididel; ehk ainult gibonlaste fülogeneesiharus on nad olnud veidi suuremad (D. A. Miller, 1977). Jääb seega oletus regulaatorgeenide erilisest osast hominoidide evolutsioonilises progressis. Kuid nende geenide eristamine ja nende evolutsiooniliste muutuste uurimine on praegu veel algusjärgus. Kuid siiski on võimalik püstitada mõningaid üldisi printsiipe selliste geenide evolutsiooni järelmite kohta. Esimese sedatüüpi analüüsi on teinud ameerika molekulaargeneetik, üks molekulaarkella printsiibi rajajaid E. Zuckerkandl (1976). Tema väitel avalduvad regulaatorgeenide mis tahes mutatsioonid esmaste efektide tasemel kahesuunaliste kvantitatiivsete
Selle raamatu mõju oli otsustav - sellest alates saab rääkida sünteetilise evolutsiooniteooria võidust. Ernst Mayr, Julian Huxley ja George G. Simpson olid lisaks T.D.’le põhilised, kes siis viiekümnendate alguseks andsid lõpliku kuju neodarvinismile - sünteetilisele evolutsiooniteooriale. T.D. see raamat on paljuski moodne siiani. Mitte niivõrd faktuaalse sisu poolest, vaid üldkompositsioonilt. TD sõnastas selgesti senini valdavana püsinud jaotuse - evolutsioon tegeleb evolutsiooniliste sündmuste rekonstruktsiooniga ühelt poolt ja teisalt mehhanismidega, mis evolutsiooni mõjutavad (…the mechanisms that bring about evolutionary changes may be studied …. The present book is dedicated to a discussion of the mechanisms of species formation in terms of the known facts and theories of genetics"). TD töötas oma raamatut aeg-ajalt ümber ja 1970 ilmus selle viimane versioon pealkirja all "Genetics of Evolutionary Processes".
simuleeritud reaalsuses 4. Ennustuste korrigeerimine. KÄITUMISE JUHTIMINE Käitumise juhtimiseks analüüsib psüühika tajutud olukorda (emotsioon) oma eemärkide (motivatsioon) valguses Seejuures suhestuvad nii taju kui tegevus nii organismi sise- kui väliskeskkonnaga Vajadus on ülesanne, mis jõuab teadvusse motiivina ning mille kooskõla olukorraga väljendub emotsioonis Motiive võib liigitada vertikaalsemalt (bioloogilisest sotsiokultuuriliseni) ja horisontaalsemalt (evolutsiooniliste ülesannete alusel). Vajadus on evolutsioonilisest ülesandest tulenev (teadvustamata) ettekirjutus Motiiv on (teadvustatud) seisund, mis suunab organismi rahuldama mõnd vajadust Emotsioon on (teadvustatud) seisund, mis suunab organismi olukorrale eesmärgipäraselt reageerima Vajadus-motiiv-emotsioon ahelaid võib pidada sillaks evolutsiooniliste ülesannete ja käitumise vahel Motivatsiooni üheks aluseks on hüvedele lähenemise ja ohtudest eemaldamise süsteem(id)
2. Putukate süstemaatika alused koos Eesti näidetega. 1. Mis on süstemaatika? Renessanss viimasel kümnendil. Elu mitmekesisuse uurimine Maal, sh. eluvormide vaheliste seoste otsimine ja uurimine. Seoseid näitlikustatakse evolutsiooni puudega. -Annab organismidele teaduslikud nimed (nomenklatuur). -Kirjeldab neid. -Pakub välja organismide teaduslikult põhjendatud klassifikatsiooni, määramistabelid. -Uurib organismide levikut. -Läbi evolutsiooniliste muutuste uurib liikidevahelisi seoseid. *TAKSONOOMIA Alfa-, beeta- ja gamma-taksonoomia. Süstemaatika on baasteadus kogu bioloogiale. Hexapoda Entognatha - siselõugsed 1. O. Protura – tõukjalalised Eestis 1-2 liiki MORFOLOOGIA 0.2 – 2 mm Tiivad, tundlad, silmad puuduvad, tavaliselt valged v helepruunid. Pea külgedel nn ebasilmad, suised peakapsli sees = entognaatsed. ELUVIIS/KOHT peamiselt metsakõdus 2. O. Collembola – hooghännalised Eestis 90 (180) liiki MORFOLOOGIA 0
mereliikidest. •Hilis-Triias (208 mln) - 35% kõigist loomade sugukondadest. •Kriidi-Tertsiaari vahetus(u. 65 mln) – pooled eluvormid hävisid (sh.SAURUSED) 3. Mis on massväljasuremine? Mis on taustaväljasuremine? ● massväljasuremine - paljude taksonite massiline ja ligikaudu samaaegne väljasuremine. Järsk liikide arvu langus suhteliselt lühikese aja jooksul ● taustaväljasuremine- väljasuremised massväljasuremiste perioodide vahel. Norm. Evolutsiooniliste protsesside tulemus, mille käigus hävivad ainult teatud hulk liikidest ökosüsteemis 4. Millised liigid on enam väljasuremise ohus? Haruldased liigid Piiratud elupaikadega liigid Suure eluala nõudlusega liigid Madala sigimise kiirusega liigid Äärmusliku spetsialiseerumisega liigid Kooselust sõltuvad liigid “Halva õnnega” liigid 5. Milline on tausta väljasuremise kiirus? Milline arvatakse olevat ohutud väljasuremise määr? P-Am perekondade kadumine 0
valgu liitumisel. Kõik uued tunnused tekivad vanadest sammhaaval LV tulemusena. Nõuab suuri populatsioone ja palju aega. 10. Kuidas tekivad uued tunnused? Preadaptatsiooni mõiste. Too näiteid. Kohastumus, mis tekkis ainult väikeste ehituslike muutuste varal eelmisest kohastumusest. Vaata eelmist küsimust. 11. 13. Seleta geneetilisi/arengubioloogilisi/ajaloolisi/ piiranguid kohastumustele. Too näide. (eelpool vastatud) 14. Mis on lõivsuhe? Too näiteid evolutsiooniliste tagajärgedega lõivsuhetest Vastsündinu suurus (ja eriti pea) on ohtlik emale, aga vajalik, et ta ellu jääks. 1. Milline on soo hind liigis, milles a) on 1 isane 2 emase kohta; b) 1 emane 2 isase kohta; c) 1 emane 1 isase kohta? a) 1/3 = 0,33 33% b) 2/3 = 0,67 67% c) 1/2 = 50% 2. Kirjelda sugulise paljunemise miinused. Genoomi lahjendamise kulu ainult pooled geenid emalt. Seega peavad partneri geenid olema paremad, et saada 2x kohasem järglane kui tema
- Lamarck pooldas liitpärilikkuse hüpoteesi (vanemate elujooksul omandatud tunnused päranduvad järglasele) Epigeneetiline tegur muutus pärilikkuses, mis on toimunud eluea jooksul ja mõjutab tunnust Geneetiline tegur muutus DNA koostises, mis pärandub 4) Selektogeneetilised teooriad kõik need teooriad põhinevad looduslikul valikul: a. Klassikaline darwinism / sünteetiline evolutsiooniteooria b. Neutralism c. Katkeva tasakaaluteooria Evolutsiooniliste muutuste väikeimaks elementaarüksuseks on populatsioon. Üksikisendid ei evolutsioneeru. Populatsioon: 1) Kuuluvad ühte liiki isendid 2) Kes annavad järglasi 3) Kes asustavad ühte levilat 4) Kes on isoleeritud teistest samaliigi populatsioonidest Evolutsioonis populatsioonide puhul oluline: 1) Muutlikkus: a. Pärilik muutlikkus (piisab muutustest alleelide tasandil): i. Mutatiivne ii. Kombinatiivne
*tolmuterade kultiveerimine kunstlikul söötmel *kiiritatud munaraku töötlemine normaalse õietolmuga 61. Haploidid on väga hinnatud sordiaretuses, kiireneb 2x. Eelised: *kõik retsessiivsed geenid avalduvad(on näha) *haploidist saab teha diploidikohe saame homosügootses olekus geenid(aa, bb, AA) Vaata eelmist küsimust! 62. Populatsioonigeneetika- tegeleb populatsiooni geneetilist struktuuri kujundavate seaduspärasuste ja populatsioonis toimivate evolutsiooniliste faktorite uurimisega. Loodi 1908.Loojad Hardy ja Weinberg. 63. Populatsioon isetolmnevatel ja risttolmnevatel kultuuridel. *isetolmnevatel ühe taime järglaskond on puhas liin võrdub ühesuguse genotüübiga. *risttolmnevatel- ühe taime järglaskond on inbriidne liin. 64. Puhtad liinid- ühesuguse genotüübiga. Biotüüp- 1. ühesuguse genotüübi ja kasvukohanõudlusega isendite kogum; 2. ökotüübi piires füsioloogiliselt eristatav liigisisene isendirühm (eriti parasiitseentel). 65
emotsioonide see roll käitumise Gleitman p juhtimisel? 497 Kuidas Motiive võib liigitada vertikaalsemalt (bioloogilisest L14 motiive sotsiokultuursiliseni) ja horisontaalsemalt (evolutsiooniliste For liigitada? ülesannete alusel) English, see Gleitman p 487 - 490 Kuidas L14
*tolmuterade kultiveerimine kunstlikul söötmel *kiiritatud munaraku töötlemine normaalse õietolmuga 61. Haploidid on väga hinnatud sordiaretuses, kiireneb 2x. Eelised: *kõik retsessiivsed geenid avalduvad(on näha) *haploidist saab teha diploidikohe saame homosügootses olekus geenid(aa, bb, AA) Vaata eelmist küsimust! 62. Populatsioonigeneetika- tegeleb populatsiooni geneetilist struktuuri kujundavate seaduspärasuste ja populatsioonis toimivate evolutsiooniliste faktorite uurimisega. Loodi 1908.Loojad Hardy ja Weinberg. 63. Populatsioon isetolmnevatel ja risttolmnevatel kultuuridel. *isetolmnevatel ühe taime järglaskond on puhas liin võrdub ühesuguse genotüübiga. *risttolmnevatel- ühe taime järglaskond on inbriidne liin. 64. Puhtad liinid- ühesuguse genotüübiga. Biotüüp- 1. ühesuguse genotüübi ja kasvukohanõudlusega isendite kogum; 2. ökotüübi piires füsioloogiliselt eristatav liigisisene isendirühm (eriti parasiitseentel). 65
5. LEHT Lehe siseehitus sõltub küllalt tugevasti konkreetsetest ökoloogilistest tingimustest, eeskätt vee ja valguse kättesaadavusest. Kui uurida lehtede ehitust ühe taimeliigi isenditel, kes on kasvanud erineva tugevusega valguses, selgub mitmeid olulisi anatoomilisi iseärasusi. Taolisi muutusi nimetatakse kohanemisteks, sest need on mittepärilikud, pöörduvad muutused. Keskendume järgnevalt aga kohastumuslike, evolutsiooniliste muutuste vaatlemisele. Veenõudluse alusel liigitatakse soontaimed neljaks: 1) mesofüüdid, taimed, kes on kohastunud kasvama humiidsetel aladel, kus temperatuur on mõõdukas ja mullaniiskus piisav, aga mitte liiga suur. Enamik Eesti taimeliike on mesofüüdid; 2) kserofüüdid ehk kuivustaimed, kelle ehituslikud ja talitluslikud kohastumused võimaldavad pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust
eraldus orangutan, teisena gorilla, inimene ja simpans on evolutsiooniliselt kõige lähedasemad- valgud 99% ulatuses identsed ja 3000 aluspaari kohta 33 erinevust, inimese eellased lahknesid ühisest eellasest simpansiga 5-7 miljonit aastat tagasi Aafrikas, kaasaegne inimpopulatsioon rändas Aafrikast välja 100 000-200 000 aastat tagasi kõikidele kontinentidele 394. Molekulaarne kell: nim geeniliste biomolekulide evolutsiooniliste muutuste mõõt, funktsionaalne seos evolutsiooni aja ja DNA muutuse vahel: mida rohkem on DNAs muutusi, seda kaugemal on vastavad loogid üksteisest fülogeneesipuul või ajas 395. Evolutsiooni kiirus: arvutatakse aminohapete või nukleotiidide keskmisest muutusest molekuli kindlas saidis aja vältel, mis on arvutatud ühiseellase lahknemisest alates, varieerub erinevate valkude ja DNA-järjestuste korral sõltuvalt sellest, kui oluliste
Bioloogiline psühholoogia I LOENG Ülevaade bioloogilise psühholoogia ainest ning teemadest; Käitumise ja kogemuse füsioloogiliste evolutsiooniliste ja arenguliste mehhanismide uurimine. Bioloogiliste seletusviiside neli kategooriat: - Füsioloogiline – kuidas aju jt organid käitumisega on seotud - Ontogeneetiline – kirjeldab struktuuri või käitumise arengut - Evolutsioonline – rekonstrueerib struktuuri või käitumise evolutsiooni ajaloo - Funktsionaalne – miks struktuur või käitumine selliseks kujunes Ülevaade aju ehitusest ja funktsioonidest;
Aju - Sünapsid: miljardid neuronitevaheised ühendused, mis võimaldavad impulsil edasi kanduda - Neurogeneetika: enfogenotüübid, õppimine ja mälu, emotsioon Epigenoomika – geneetilise koodi käitumine ja epigeneetilised tunnused IX Loeng 1 Genoomika Tüübid - Funktsionaalne genoomika – DNAlt valgule ja valgult tunnusele - Võrdlev genoomika – evolutsiooniliste võrdluste tegemine nt populatsioonide võrdlemine - Arvutigenoomika – arvutites konstrueeritakse midagi geenisarnast - Metagenoomika: struktuurne genoomika (geeni molekulaarstruktuuri uurimine), personaalne genoomika (isikute genoomi määramine) 71.Transgeneetika - Transgeen – organismi või rakku sisseviidav võõras geen - Transgeenne kunst – võimalused konstrueerida ebanormaalsete omadustega järglasi
Kaht lähestikku asetsevat sõlme ühendab üks haru. Newicki formaadis esitatakse puu lineaarsel kujul. Iga sisesõlm esitatakse sulgude paarina, milles on kõik selle sõlme järglased. Lisada võib ka harude pikkused. 14. Iseloomustage erinevaid puude tüüpe (kladogramm, fülogramm, ultramõõduline puu). Kladogramm on kõige lihtsam, mis esitab ainult põlvnemissuhted. Fülogrammil on kujutatud ka põlvnemissuhted ning lisaks on harudel näidatud evolutsiooniliste muutuste kulg – muutuste hulk harus. Ultramõõduline puu eeldab et evolutsioonikiirus kõigis harudes on olnud ühesugune, konstantne. Puul on kujutatud põlvnemissuhted ja divergentsiajad. 15. Puu kuju e topoloogia; puude pööratavus. Kolm võimalikku ÜLDIST juuritud puu kuju on 5 suvalise otu jaoks. Igaühele neist vastab 35 erinevat kombinatsiooni OTUde a,b,c,d,e paigutamiseks. Puud on pööratavad – puu või puu osad võivad servade nagu telgede
suur. 31. Kas obligatoorsuse-fakultatiivsuse skaalal on roheliste lehtedega robirohi (Rhinanthus spp.) ja silmarohi (Euphrasia spp.): A. Holoparasiidid? B. Stenoparasiidid? C. Parasitoidid? D. Hemiparasiidid? E. Laktoparasiidid? Poolparasiidid ehk hemiparasiidid saavad olla vaid rohelised taimed, kes on fotosünteesivõimelised. D on õige. 32. Milline teooria rõhutab pikaajaliste (evolutsiooniliste) ja suuremõõtmeliste (geograafiliste) protsesside olulisust mingi koosluse liigirikkuse kujunemisel? A. Deterministliku konkurentsitasakaalu teooria? B. Mittetasakaaluline käsitlus? C. Liigifondi teooria? D. Peremeesorganismide käsitlus? Liigifondi teooria rõhutab liigitekke ja migratsiooni olulisust kohaliku liigirikkuse seletamisel. C on õige. 33. Kas sümbioosi näiteks on? A. Ahven ja haug? B. Koolibri ja troopiline taimeliik? C
Sugulus on tema arvates ideaalse evolutsioonilise uurimise kese Ancient Society, 1877 kultuuriline evolutsioon jaguneb kolmeks: 1) Metslus ehk kütid-korilased 2) Barbarism ehk põllumajandusega tegelevad inimesed 3) Tsivilisatsioon ehk inimesed, kes rajavad riike ja linnu Elatusallikate suurenemine aitab liikuda ühest staadiumist teise, kuotuurilisel arengul on materiaalne alus 1840.1880 kokkuvõte: Tegeleti peamiselt 2 teemaga evolutsiooniliste skeemide väljaarendamine, terminoloogiliste aluste loomine (nt matrilineaarsus, patirlineaarsus, tabu) Uuriti sugulussüsteeme ja religioosseid uskumusi eri paigus Kasutati peamiselt sekundaarseid andmeid ning seetõttu olid kontseptsioonid ja teooriad tihti ebaselged, hägused 1871 rajati Suurbritannias Royal Antropological Instutute, mis avaldas juhiseid antropoloogide informantidele Torrese väina ekspeditsioon (Austraalia), 1898, Alfred C
foobia nimetus (Waters 2005: 19). See foobia mõjutab naisi oluliselt enam, kui mehi. Antud foobia ei puuduta mitte ainult ämblikke, vaid ka muid ämblikulaadseid elusolendeid, nagu näiteks skorpione. (Kümme... 2012) Ofidiofoobia - kartus madude ees Kreekakeelne sõna `ophis' on otseselt aluseks nimele, mis väljendab erilist hirmu madude ees (Waters 2005: 17). Seda foobiat seostatakse tihtilugu just evolutsiooniliste põhjustega. Samas võib see olla seotud ka isiklike ebameeldivate kogemustega või kultuuriliste mõjudega. (Kümme... 2012) Akrofoobia/Altofoobia/Hüposofoobia - kõrgusekartus `Akron' tähendab kreeka keeles kõrgemat kohta või tippu ning `altus' on kõrge ladina keeles. Mõlema termini sisuks on kabuhirm kõrgete kohtade ees. `Hypo' on kreekakeelne eessõna selle kohta, mis asub allpool või all ning enamasti on see hirm akrobaatika ees. (Waters 2005: 58) See
Tavavaliselt eristatakse kaht energia kategooriat: kineetilist ja potentsiaalset energiat. Energiavoog ökosüsteemis määrab ja piirab (limiteerib) järgmiseid suhteid: 1. Taimede-produtsentide ja loomade-konsumentide suhteid; Kiskjate ja saakloomade suhteid; Organismide arvukust ja liigilist koosseisu koosluses. 48.Bioloogilise mitmekesisuse aspektid ja nende olulisus. Geneetiline mitmekesisus – genetic library. Geenidel erinevad alleelid – vajalik liigi säilimise ja evolutsiooniliste muutuste toimumise jaoks. Kas eksisteerib ideaalset genotüüpi? Liigirikkus ehk liigirohkus - liikide arv mingis uuritavas bioüksuses, arvestamata üksuse pindala. Liikide mitmekesisus - eluvormide ja arengustaadiumite mitmekesisus. Loomadel hõlmavad eri arengustaadiumid sageli eri ökonišše. Struktuuri mitmekesisus – rindelisus, perioodilisus. Erinevat tüüpi mitmekesisused võimaldavad maksimaalselt ära kasutada keskkonnaressursse. 49.Toiduvõrk. Võtmeliigid toiduvõrgus
sugulise valiku puhul võib üks sugupool oma eelistusi läbi mitmete põlvkondade toimiva valiku kanda üle teise sugupoole mõjutamiseks Roolinnul muidu sama bioloogia, aga erinevus on laulus – üksnes erinevus märgisüsteemis võib tuua kaasa ühe liigi jagunemise eri liikideks. Indiviidi aktiivsus evolutsioonis Varajane looteline areng võib olla keskkonnast mõjutatav, nt vanemisendite toitumisest, temperatuurist jne, fenotüübi kujunemisel võib olla oluline roll evolutsiooniliste protsesside kujunemise jaoks. Klassikaline evolutsiooniteooria näeb muutuste lähtekohana geneetilisi mutatsioone, aga evolutsiooniline arengubioloogia: nt kuidas üks geen võib teist pärssida, mitme geeni koosmõju, mil viisil geneetilist infot rakus loetakse, kuidas see võib olla sõltuv keskkonnatingimustest jne. Nt väga erinevad liblikaliigid (füsioloogiliselt selgelt erinevad), aga tiivamuster teatud kohas täpselt sama – on
AJALOOLISED PÕHJUSED – mõni mudelorganism osutus domineerivaks nt seda esimest korda kasutava teadlase visaduse tõttu (nt S. Brenneri üleminek bakteriviirustelt molekulaargeneetika pühitõded uurimselt varbussi embrüo arengu ja käitumise geneetiliste mehanismide juurde 40-45 a tagasi) EVOLUTSIOONILISED (TEADUSMETODOLOOGILISED) PÕHJUSED – mudelorganismi omadused peaksid (võiksid) adekvaatselt peegeldada võimalikult palju evolutsiooniliste sugulasrühmade (taksonite) omadusi (nt kärbse puhul vähemalt kõikide putukate/lülijalgsete ja mitte ainult kahetiivaliste putukate omadusi;, samas olles ehituselt ja funktsioonilt lihtsam kui organism, mille mudeliks antud mudelorgnism on (nt hiire/roti aju uuritakse, et mõista inimaju; mitte vastupidi!!!) (BIO)MEDITSIINILISED - luua erinevaid loomseid mudelorganimse, mis peegeldaksid inimese erinevaid haiguslikke seisundeid ja nende tekkemehanimse.
AJALOOLISED PÕHJUSED mõni mudelorganism osutus domineerivaks nt seda esimest korda kasutava teadlase visaduse tõttu (nt S. Brenneri üleminek bakteriviirustelt molekulaargeneetika pühitõded uurimselt varbussi embrüo arengu ja käitumise geneetiliste mehanismide juurde 40-45 a tagasi) EVOLUTSIOONILISED (TEADUSMETODOLOOGILISED) PÕHJUSED mudelorganismi omadused peaksid (võiksid) adekvaatselt peegeldada võimalikult palju evolutsiooniliste sugulasrühmade (taksonite) omadusi (nt kärbse puhul vähemalt kõikide putukate/lülijalgsete ja mitte ainult kahetiivaliste putukate omadusi;, samas olles ehituselt ja funktsioonilt lihtsam kui organism, mille mudeliks antud mudelorgnism on (nt hiire/roti aju uuritakse, et mõista inimaju; mitte vastupidi!!!) (BIO)MEDITSIINILISED - luua erinevaid loomseid mudelorganimse, mis peegeldaksid inimese erinevaid haiguslikke seisundeid ja nende tekkemehanimse.
pingviinid, hülged, männid, ektomükoriisaseened) · Kehtiv ka fossiilsete liikide kohta o Taimedel vähemalt 110 milj. a. t. o mereloomadel vähemalt 250 milj. a. t. · Seletused o neutraalsed mudelid o bioloogilised interaktsioonid o keskkonnafaktorid Primaarne produktsioon troopika piirkonnas loogiliselt suurem (palju taimi) Biogeograafia protsessid. Fülogeograafia mõiste · Fülogeograafia on evolutsiooniliste muutuste sidumine absoluutse aja ja geograafilise asukohaga. · Metoodiline lähendus, mille käigus otsitakse liikide tänapäevaste levikute algpõhjuseid ajalooliste protsesside hulgast; fülogeneesipuude ruumiline analüüs, kus uuritakse ajalooliste tegurite mõju geneetiliste liinide geograafilisele levikule. Kolm fundamentaalset biogeograafilist protsessi: · taksonite teke · taksonite väljasuremine · taksonite levimine
ja arenguga on rikastatud. Segmentaalsed duplikatsioonid on aluseks evolutsioonile duplikatsioonide kaudu – Susumu Ohno teooria – Ohno pakkus välja, et geenide duplikatsioon on peamine tegur uute geenide arengul. Mis on praeguseks hetkeks teada üks olulisimaid mehanisme uute geenide tekkel. On tavaline evolutsiooni mehanim ning seega esineb paljudes liikides. Segmentaalsed duplikatsioonid kolokaliseeruvad tihti koos evolutsiooniliste kromosomaalsete katkete kohtadega. • SD on ebastabiilsed regioonid ning võivad olla CNV-de tekke allikaks mitte-alleelse homoloogilise rekombinatsiooni kaudu. • • • • • • Segmentaalsed duplikatsioonid kui genoomi nn. stuktuursete genoomsete varieeruvuste (Copy number variation’, CNV) tekke allikad, mehhanismid CNVde tekkeks. • Segmentaalsed duplikatsioonid on ebastabiilsed regioonid, mis võivad läbi
ne keskkonnaalaste otsuste tegemisel. Õpitulemused Õpilane: y seostab evolutsiooniidee täiustumist loodusteaduste arenguga; y võrdleb Lamarcki ja Darwini evolutsioonikäsitlusi; y toob näiteid loodusteaduslikest uuringutest, mis tõestavad eluslooduse evolutsiooni; y analüüsib erinevaid seisukohti elu päritolule Maal; y analüüsib bioloogilise evolutsiooni varaste etappide toimumise tingimusi ja tulemusi; y selgitab suuremate evolutsiooniliste muutuste tähtsust kambriumieelsel perioodil; y seostab kambriumis ja sellele järgneval perioodil toimunud kiire liigilise mitmekesistumi- se Maa ajaloos toimunud muutustega; 16 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006 y analüüsib ja hindab mutatsioonilise muutlikkuse, kombinatiivse muutlikkuse ja geneetilise triivi osa mikroevolutsioonis;
sigimisfunktsiooniga seotud otsustuste ehk elukäiguomaduste omavahel seotud tervikkogumit, millest kokkuvõttes sõltub isendi eluaegne sigimisedukus (lifetime reproductive success - LRS). Sellest definitsioonist lähtudes võib elukäike nimetada ka sigimisstrateegiateks, kuigi tavaliselt mõeldakse sigimisstrateegiate all veel kitsamalt sigimisega seotud käitumist. Liigi- või rühmaspetsiifilisi elukäike võib käsitleda evolutsiooniliste kohastumustena nagu organismide muidki omadusi. Nii nagu organismide muudegi omaduste puhul, võib ka elukäigu puhul eeldada, et konkreetsetes keskkonnatingimustes eksisteerivad teatud optimaalsed, antud tingimustes suurimat fitnessi tagavad elukäigud. Järelikult peaks ka organismide elukäikude uurimiseks sobima optimaalsusmudelid. Järgnevalt vaatleme lühidalt, millised on elukäigu optimaalsusmudelite komponendid ja piirangud. Elukäiguomadused kui otsustusmuutujad
see pole nende jaoks huvitav Kas keeleline pool ei takista lastel teistele selgeks teha, mida nad tahavad? Laps püüab küsida, kuid tihti ei mõisteta nende soove Lapsed tahavad aru saada, mida neilt tahetakse, vaid mitte ei süvene ülesandele Neurobioloogia areng annab meile võimaluse ümber pöörata palju teooriad ETOLOOGIA - uurib käitumise bioloogisi aluseid; võrreldakse palju loomi ja inimesi On oluline uurida loomulikku keskkonda Tunneb huvi bioloogiliste ja evolutsiooniliste sarnasuste vastu 17.-18.sajand Teadusharuna saame rääkida K.Z.Lorenz`st ja N.Tinbergenist. K. von Frisch - uuris loomade meeleelundeid J. Bowlby - suur osa on spontaansel tegutsemisel Etoloogilise teooria peamised ideed: K. Lorenz - põhiidee õppimisega ja selle eelsoodumusega Instiktid on loodud selleks, et ellu jääda (õppimine läheb sinna alla) Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine (näiteks linnu laul, inimeste
annaabi.ee 
