Evolutsiooni teooriad, vormid, tõendid, uuringud, looduslik valik (0)

evolutsiooni (järjest keerulisemaks ja mitmekesisemaks) teooria – E. Darwin (liigid ei ole muutumatud ning nad võivad aja jooksul muutuda), Cuvier (mida sügavamal maakihis kivistised paiknevad, seda rohkem nad erinevad kaasajal elavetest organismidest), Lamarck (elu tekkis ja tekib Maal isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases arengus), C. Darwin (liikide ajalooline muutumine on toimunud ja toimub teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi – looduslik valik, olelusvõitlus), teooriad – muutlikkus ( organismidele on omane individuaalne pärilik muutlikkus), olelusvõitlus (elusolendite ellujäämise ja paljunemise sõltumine takistavatest teguritest), looduslik valik (paremini kohastunud isendite eelistatud ellujäämine ja paljunemine), liigi teke (olemas olevad liigid ei tekkinud ega loodud, vaid on valiku käigus välja kujunenudvarem eksisteerinud liikidest), tänapäeval ei teki – õhuhapnik atmossfääris, rohke elektrienergia, kõrge temp, osooni kihi kaitse UV eest, gaasid, evolutsiooni geneetilised alused (aluseks on muutlikkus) – mutatsiooniline muutlikkus (muutus DNA järjestuses), kombinatiivne muutlikkus (ristsiire), geenisiire (eri populatsiooni kuuluvate isendite ristumine), geenitriiv (juhuslikud mujutused populatsioonis), evolutsiooni vormid – füüsikaline (suur pauk , aatomite ja lihtsamate ainete teke), bioloogiline (elu teke ja arenemine, bioloogiline mitmekesisus Maal, linnud põlvnevad roomajatest (ürglinnul roomajate tunnused)), keemiline (kolm etappi, mille tulemusena sünteesiti elu tekkeks vajalikud ained, lihtsamatest ainetest moodustusid keerulisemad , valkude teke aminohapetest), sotsiaalne (inimühiskonna tekkimine ja areng), evolutsiooni tõendid – kivistised ( paleontoloogia , väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid), homoloogilised elundid ( võrdlev anatoomia, ehituselt sarnased erinevaid ülesandeid täitvad elundid, linnu tiib , koera käpp: õlavarre-, küünar-, kodar -, kämbla-, sõrmeluud), mandunud elundid (ussripik, tarkusehammas, kõrvalihased), lootelise arengu võrdlus (embrüoloogia, lootelise arengu varajastel etappidel sarnaneb looted evolutsiooniliste esivanemate loodetega), geneetiline võrdlus ( molekulaargeneetika , mida sarnasemad on geenid, seda lähedasemad on liigid evolutsioonilises arengus), biogeograafilised (sama perekonna liigid, mis asustavad lähedasi alasid on sarnasemad kui kaugemate alade liigid, pruunkaru sarnasem siberi karuga ja kaugem grisliga) paleontoloogilised uuringud – maakoore erineva vanusega kivimid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi , molekulaarbioloogilised uuringud – võimaldavad hinnata erinevate organismid sarnasusi ja erinevusi ning sugulust molekulaarbioloogiliste meetoditega, elu iseteke – Maal puuduvad elu tekkeks sobivad keemilised tingimused, osoonikiht takistab kiirguse jõudmist Maale, nii puudub põhiline energiallikas protsesside toimumiseks, tekkivad organismid söödaks ära praegu elavate organismide poolt, evolutsiooni kiirus – kiiremini evolutsioneerub see, mille liikmed paljunevad suguliselt, sugulisel paljunemisel on tõenäosus uute tunnuste tekkimiseks, mis osutuvad loodusliku valiku seisukohast kasulikuks oluliselt suurem, looduslik valik – stabiliseeriv (kõige rohkem järglasi annavad keskmiste omadustega isendid, äärmuslike näitajatega isendeid vähe, pikka aega muutumatuna püsinud liigid,stabiilne keskkond, latimeeria, hõlmikpuu), suunav (suureneb keskmisest teatud suunas erinevate isendite arv, elutingimuste kindla suunaline muutumine, tumedavärviliste putukate levik tööstus piirkondades, tumeda ja heledanahaliste inimrasside kujunemine), lõhestav (erinevad elutingimused populatsiooni levikualas, kerkib esile kaks või enam keskmisest erinevat tunnuste rühma, antibiootikumide suhtes vastupidavate bakterite kujunemine), selgroogsete kohastumine maismaal – kopsuhingamine , jäsemed, keha on kaitstud nahaga, bioloogiline isolatsioon – eri liikide isendid tavaliselt omavahel ei ristu; punane ja must leeder õitsevad erineval ajal, et ei toimuks õietolmu kandumist ühelt taimelt teisele, geograafiline isolatsioon – ristamine on takistatud ruumilise eraldatuse tõttu; Ameerikas ja Euroopas elavad naaritsad ei saa omavahel ristuda, liigitekke protsessid – mutatsioonide teke, geograafiline isolatsioon, suunav looduse valik, ristumisbarjääri teke, mikroevolutsioon – evolutsioonilised muutused liigi sees, viib uute liikide tekkele, alleelisageduste muutumine populatsiooni genofondis makroevolutsioon – liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass), uute geenide teke, liigist kõrgemate organismirühmade teke ja areng, konvergents – on bioloogias erineva päritoluga liikidel sarnaste keskkonna tingimuste toimel sarnaste tunnuste kujunemine, erineva päritoluga organismid sarnastuvad samasugustes elutingimustes; näit. lendorav ja nahkhiir , homoloogia on bioloogias mõiste, mis tähistab struktuurset  sarnasust , vastandudes analoogiale kui funktsionaalsele sarnasusele, selgroogsete jäsemed koosnevad sarnastest osadest, homoloogsus viitab ühise eellase olemasolule, mis on aja jooksul läbi teinud mitmesugused muutused, väljasuremine ja uute liikide teke – vabaneb suur hulk uusi elupaiku, bioloogiline konkurents on väike, kui kaasnevad kliimamuutused, muutuvad elukeskkonna tingimused, see viib uute kohastumuste tekkeni, inimene ja inimahv – erinevused: inimene liigub püstiselt, inimahvid peamiselt neljal jalal; inimesel on s-kujuline selgroog , inimahvidel kumer ; inimesel on karvkate kohatine, inimahvidel ühtlane, sarnasused: kehaehitus, füsioloogia, haigused, inimese tunnused loomadelt – kahekülgselt pikk sümmeetriline keha on paljudel selgrootutel loomadel, luustik ja kuulmisaparaat sarnanevad kalade omadega, kopsuhingamine kahepaiksetelt, lootekestad roomajatelt, püsisoojasus ürgimetajatelt, ruumiline nägemine ahvidelt, riik, hõimkond, klass, selts, sugukond, perekond, liik.