Kirjeldava statistika kodutöö I Ülevaade andmetest Analüüsime andmeid vangide populatsiooni kohta 38 erinevas riigis aastal 2007. Andmed on võetud Eurostati koduleheküljelt. Analüüs Joonis 1. Vangide populatsioon aastal 2007 Jooniselt 1 on näha, et kõrgeima vangide populatsiooniga riigid olid 2007. Aastal Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Poola, Inglismaa ja Türgi. 38 riigi vangide arvu aritmeetiline keskmine on 18 999. Mediaan, ehk väärtus, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on võrdselt, on 7 573. Antud vaatlusel ei tule mood välja,
a. aasta riigieelarve vastuvõtmisel ligi -15% kärpe avaliku sektori kulutustes. 2010. aasta jooksul kärped jätkusid, kuid sellest hoolimata osutus möödapääsmatuks riigi eelarvepuudujäägi katmine laenude abil. 2009.a lõpuks kasvas Leedu riigivõlg - 29,3%-ni SKPst, kogusummas 27 104,9 mln Leedu litti ja 2010 aasta tõi Leedu laenukoormusele veelgi lisa, riigivõlg ulatus aasta lõpuks 38,2% SKPst. 2011. aastal langes see 36,8% SKPst. Välisinvesteeringud Eurostati andmetel jäid 2009. a lõpuks portfelliinvesteeringud Leedus küll plusspoolele ulatudes 2,9% SKP mahust, kuid muud investeeringud näitasid -10,8% langust. Investeeringute maht 2010. a. oli 1,6 miljardit LTL, mis on 10 958 LTL elaniku kohta. 2011. a. tõi kaasa investeeringute mahu 10% tõusu. Leedu Panga andmetel tuli 2010. aastal enam investeeringuid Leetu Venemaalt(LTL 548,2 milj.), Poolast (LTL 533,9 milj.), Saksamaalt (LTL 355 milj.), Hollandist (LTL 301,4milj.), Eestist (LTL 267,5 milj
Kuidas defineeritakse mõistet ,,sotsiaalne tõrjutus"? Room (1990) iseloomustab sotsiaalset tõrjutust kui situatsiooni, kus inimesed on halvemas olukorras puudujääkide tõttu hariduses, tööstaatuses, majanduslikes ressurssides, elukohas jne ja ligipääs peamistele sotsiaalsetele institutsioonidele on piiratum ning need puudused on ajas püsivad. Millised on erinevad karakteristikud, mille alusel mõõdetakse sotsiaalset tõrjutust Eurostati uuringus ja Euroopa Sotsiaaluuringus? Eluga rahulolematus, vaesus, institutsionaalne usaldamatus, inimestevaheline usaldamatus, tajutud diskrimineerimine ja isolatsioon Millised on sotsiaalse tõrjutuse sotsiaal-demograafilised riskitegurid? Haridus, vanus, kodakonsus, emakeel ja sotsiaalmajanduslik staatus. Suurem tõrjutuse risk on mittekodanikel, madala haridusega inimestel ja töötutel Missugused on kolm olulist mõtet Sinu jaoks, millega võtta kokku loetud artikkel? 1
Trantspordi firmad kolivad naaberriikidesse, kus on odavad kütus. Aktsiisi tõusu põhjendatakse riigi eelarves tekkinud aukude täitmiseks, mis on tingitud perede toetust suurenemisest. Kuid ei võeta avesse suuri peresi, kes elavad maal ning tööl on vaja käia linnas igapäevaselt. .Ei arvestata sellega, et Eesti kütuseaktsiis tõuseb Euroopa Liidu rikkamate liikmesriikide tasemele, kuigi Eesti elanike ostujõud on Eurostati andmetel liidus viimase kuue hulgas. Eestiga võrdne tase on Lätil, kolm protsendipunkti madalam on Ungaril, järgnevad Horvaatia, Rumeenia ja Bulgaaria. Huvilised Eesti kodanikud Ettevõtted Eesti riik Eetilised probleemid Riigi poolt mitte arvestamine kodanikega Otsus on seadulik, kuid ebaeetiline. Ei võetud arvesse rahvaarvamust ning ei räägitud sellest, et kütuseaktsiisiga tõusevad ka teised hinnad.
Tolerantsus kelle eesmärk? Sallivus, see on ühiskonna võimelisus aktsepteerida harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, ideoloogiad, kultuure ja kombeid-tavasid ,,Tolerantsus ei tähenda kõikesallivust, vaid nõuet respekteerida endast erinevaid inimesi olenemata sellest, kas nende valikud on meile vastuvõetavad või mitte ," nii on arvanud Eesti Ekspressi kolumnist Varro Vooglaid. Milline on meie Maarjamaa hetkeseis? Eurostati uuringu järgi kahaneb Eesti rahvaarv 2051. aastaks 17 protsenti. Üsna drastiline, kas pole? Tolerantsus on praegu Eesti ellujäämiseks elementaarselt vajalik ja seda mitte ainult negatiivse iibe seisukohalt. Kiiremas korras beebibuumi meil tõenäoliselt tekitada ei õnnestu, aga olemasolev inimressurss peaks siiski andma maksimaalse panuse tolerantsuse näol, et riik, mis oleme meie ise Eesti Vabariigi kodanikud, hästi toimida saaks
raha kokku. Eestis tehakse aastas http://www.stat.ee/34268 ligi üheksa tuhat valikaborti. Kui neist pooled ära jätta, oleks Eesti iive juba positiivne. Oluline negatiivse iive põhjus Eestis on väljaränded. Noored inimesed rändavad mujale maailma, kus on võimalik leida paremat tööd jne, seetõttu meie rahvas ka vananeb ning noort tööjõudu jääb järjest vähemaks.3 Eesti rahvaarv Eurostati 2008. aasta ja 2011. aasta prognoosi järgi 3 https://annaabi.ee/Negatiivse-iive-p%C3%B5hjustajad-Eestis-m18440.html 4 Rahvastikuprognoos aastaks 2050 (Rahvastiku vananemine) https://statistikaamet.files.wordpress.com/2011/07/11.jpg Kokkuvõte https://statistikaamet.files.wordpress.com/2012/06/joonis.png Eesti üks peamiseid probleeme on iive. Eestis on iive olnud negatiivne juba 18 aastat
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Soovitavate laste arv peres Uurimistöö Juhendaja: Tallinn 2009 TÖÖ EESMÄRK Ma lugesin internetist, et hiljutised Eurostati andmed näitavad, et Eestis sündis 2008. aastal 12,2 last 1000 elaniku kohta. Ja mul tuli mõte teha uurimus ning küsida inimeste käest, kui palju lapsi nad soovivad saada. Selle uuringu läbiviimise käigus vastasid nii naised kui mehed, kokku 38 inimest, vanuses 17-38 3 lihtsatele küsimustele: 1.sugu 2.vanus 3. palju last inimene tahab tahab? Vastused oli sellised: - ma ei taha lapsi - tahan ühte last - tahan 2 last - tahan 3 last ja rohkem
Ateena oli Kreeka tähtsaim linn juba 1. aastatuhandel eKr. Linnas arenes kõrgetasemeline kultuur ja kaubandus ning ühe esimese linnriigina valitseti seda demokraatlikult. Rahvastik Ateena on riigi suurim linn. Ateena linn jagatakse halduslikult mitmeks osaks ning seda ümbritseb suur linnastu, mis moodustab suure osa linnarahvastikust ja arvatakse sageli rahvaarvu hulka. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Ateena omavalitsuses 655 780 inimest, ent kogu linnas elas 3 074 160 inimest. Eurostati andmetel on Ateena linnastu Euroopa Liidu seitsmes asustatum piirkond ja neljas asustatum pealinn. Majandus Ateena põhilised majandusharud on laevandus, turism, tekstiili- ja ravimitööstus. 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Acropolis_from_a_top_Philopappos_Hill.jpg Arvuti töövahendina 2014 kevad Thessaloníki Thessaloníki on Kreeka suuruselt teine linn. Linn asub riigi põhjaosas Therme lahe ääres. Ta
suudavad ühiskonnale pakkuda enamat kui puhas kodu ja viisakad lapsed. Nüüdisaegse feminismi alustalaks on Mary Wollstonecrafti teos ,, A Vindication of the Rights of Women." Autor uskus, et sotsiaalseteks muutusteks on vaja nii meeste kui ka naiste vaimset arengut, kuid viimase progress pole võimalik kitsa silmaringi tõttu. Ehkki praeguseks on sugudevaheline lõhe oluliselt vähenenud, pole võitlus veel läbi ja ammugi mitte võidetud. Eurostati andmetel oli 2007. aastal Eestis sooline palgaerinevus 31%- Euroopa Liidu kõrgeim näitaja. Jätkuvalt on meeste ja naiste positsioonid ühiskonnas liiga erinevad, eriti sotsiaalsfääris, kus kõrge kvalifikatsiooniga naised on alamakstud. Inimkond ei jää alatiseks nii meestekeskseks, sest feministid on märkimisväärselt järeleandmatud. Esiemad, kes võitlesid meie õiguste eest, tegid praegustele ja tulevastele naistele elu palju täisväärtuslikumaks
sotsiaalmaksu koormuse kasvu tõttu Küprosel ja Ungaris, kus püüti sotsiaalmaksu tasumist 10 suunata töövõtjale, vähendades tööandja maksukoormust. Põhjamaade tööjõumaksude alandamise töövahend on Soome ja Taani puhul olnud esmajoones tulumaks, samas kui Rootsi keskendus ühtlaselt kõigile kolmele komponendile, eriti aga töövõtja sotsiaalmaksu alandamisele. 2012. aasta Eurostati andmete põhjal oli kõige suurem tööhõive efektiivne maksumäär Belgias (42,8%), Itaalias (42,8%) ja Austrias (41,5%) ning kõige väiksem Maltal (23,3%), Bulgaarias (24,5%) ja Suurbritannias (25,2%). Eesti (35%) oli väga lähedal keskmisele tulemusele. (vt lisa 2) 3.3 Itaalia tööjõumaksud ja –kulud Itaalia on koos Belgiaga, 2012. aasta Eurostati andmete seisuga, üks kõige suurema
....................................................................13 Lisa 3.SKP baaskasvu väärtus (baasaasta on 2005)....................................................14 2 Sissejuhatus Uurimistöö eesmärk on analüüsida Eesti valitsussektori hariduskulude taset SKP suhtes ja selle taseme dünaamikat rahvusvahelises võrdluses. Selleks on võetud Eurostati andmebaasist vajalikud andmed ning neid analüüsitud. Selles uurimistöös on seatud järgmised uurimisküsimused, millele loodetakse töö käigus vastused leida: milline on Eesti valitsussektori hariduskulude tase rahvusvahelises võrdluses; milline on hariduskulude taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses; mis mõjutab hariduskulude taseme dünaamikat? Kuna töö eesmärk on analüüsida hariduskulude taset ja selle dünaamikat
põlvkonnad juba aastasadu järginud on ja mida kindlasti ka edaspidi järgima jäädakse. Paraku kaasnevad soorollidega ka teatud probleemid, mis jagunevad valdkonniti erinevalt. Üheks küllaltki suureks murepunktiks on tänapäeval näiteks töötasud. Praxise uuringutekeskus koostas soolise palgalõhe uuringu, kus selgus, et Eesti naiste ja meeste keskmiste palkade erinevus oli 2000.- 2008. aastal 28,7%. Euroopa Liidu riikide võrdluses oli Eurostati andmetel 2007. aastal palgalõhe Eestis 30,9%, mis on Euroopa Liidu suurim. See näitab, et ühiskonnas on ressursid naiste ja meeste vahel ebavõrdselt jagunenud. Miks on nii, et mehed ja naised niivõrd erinevat palka saavad? Miks on meeste palk ka siis naiste omast kõrgem, kui töökohustused mõlemal täpselt samalaadsed on? Arvan, et selle probleemile on olemas ka põhjendus - meestööjõudu lihtsalt hinnakse kõrgemalt, seda
Põhjuseid, miks Eestis on tööpuudus niivõrd suur on mitmeid. Üheks põhjuseks võib välja tuua näiteks selle, et inimeste kvalifikatsioon, töökogemus ja haridus on jäänud maha tööandjate uuenevatest nõudmistest, sest tööandjad teevad järjest uusi investeeringuid ja hariduskoolitus ning osade töökogemus ei vasta nendele nõudmisetele. Tööpuudus Eestis on alla Euroopa Liidu keskmise. Eurostati andmetel oli euroala hooajaliselt kohandatud töötuse määr 2012. aasta septembris 11,6 protsenti. Euroopa Liidus tervikuna oli töötuse määr samal perioodil 10,6 protsenti ning Eestis 10 protsenti. Aastataguse olukorraga võrreldes kasvas töötus 20 liikmesriigis ja vähenes seitsmes. Vahemikus 2011. aasta augustist kuni 2012. aasta augustini langes Eestis töötuse määr 11,4 %-lt 10,0 %-le. Vastavalt 2010
Ungari tähtsaimad ekspordiartiklid on masinad ja varuosad, kütused ja elekter moodustavad vaid 1,6% kogu ekspordist[3]. Ungari majandus sai üleilmses kriisis tugevalt kannatada. 2008. aastal sõlmis Ungari 20 miljardi euro suuruse finantsstabiilsuse paketi, nn majanduse päästepaketi IMFi, ELi ja Maailmapangaga. Ungaris on Euroopa Liidu üks madalamaid tööhõive määrasid ning selle numbri tõstmine on valitsuse oluline prioriteet. Eurostati andmetel on 2013 aasta märtsi seisuga töötus langenud 10,6% 8,3%le. Ungari eksport oli 2012. aastal 80,1 mlrd eurot, kasvades eelnenud aastaga võrreldes 0,9%. Ungari eksport on peamiselt suunatud EL liikmesriikide turgudele (70,4%). Suurimad eksporditurud olid 2012. aastal naaberriigid Saksamaa, Rumeenia, Slovakkia ja Austria [6]. Kõigele eelnevale tuginedes julgen väita, et Ungari on Euroopa Liidust suurel määral
See tähendas, et Küprose majandusel hakkas järjest paremini minema. Areng oli märgatav. Joonis 2. Küprose ja Euro area valitsuse võlakoormuse võrldus SKP-st. Allikas: Goverment debt to GDP... 2014 Jooniselt vaadates oli Küprose seis võrreldes Euroopa üldise määraga mõneti parem. Küprose valitsuse võlakoormus SKP-st suutis jääda madalamale kui Euroopa oma, v.a 2005. aastal kui Küprose võlakoormus oli umbes 71% SKP-st. Eurostati andmetel suutis Küpros 2008. aastaks vähendada võlakoormust lausa 48,9% SKP-st, mis oli madalam kui Euroopa keskmine. Küprose töötuse määr oli enne majanduskriisi võrreldes Euroala ja ka Eestiga madal. Nendel aastatel kõrgeim töötuse määr Küprose Vabariigis oli 5,6% ning madalaim 4,5%. Samas Eestis oli töötuse määr aastal 2000 peaaegu 15%. Joonis 3. Küprose, Eesti ja euroala töötuse määra võrdlus aastatel 2000-2007. Allikas: Unemployment rate...2014
Arenenud riigid, aga arenevad 5 edasi, kuid arenemis tõhusus on Eestil väga kõrgel tasemel. See omakorda toob au Eesti riigi suhtes. 3.2.Eesti enne majanduslangust Rahastamise tasemelt jäi Eesti enne majanduslangust arenenumatele naabritele ja suurriikidele selgelt alla, kuid teiste siirderiikide seas polnud antud tase väga madal. 2006. aasta näitaja oli Eurostati andmete Eesti puhul hinnanguliselt 1,14%. Euroopa Liidu liikmesriikide keskmine näitaja oli samas 1,84%. Riigi innovaatilist potentsiaali peegeldavad samuti leiutajate huvide kaitseks antud patendid. Mõne allika järgi Eesti näitajad olid 2000-2005 aastatel üsnagi head, kindlasti suuremad kui teistes Ida-Euroopa riikides.(Eesti majandus, lõimumine Euroopa ja globaalses kontekstis, Mainori kõrgkool, 2008, lk 154-155)
Riigikeel on eesti keel. Eesti keele oskajate osatähtsus oli aastaks 2000 rahvastikus tõusnud 80,4%-ni, eesti keele oskajate üldarv oli 1 102 133. Suurenemine on saavutatud tänu sellele, et mitte-eestlaste seas on eesti keele oskus rohkem kui kahekordistunud. Lõuna-Eestis räägitakse võru keelt, mida vahel peetakse eesti keele murdeks, vahel eraldiseisvaks keeleks. Narvas, Kohtla-Järvel, Sillamäel ja mõnes teises linnas on ülekaalus vene keele kõnelejad. 2009. aastal Eurostati poolt läbiviidud uuringu järgi valdab Eesti elanikest enda arvates inglise keelt väga hästi 28 protsenti, kuuludes selle näitaja poolest ELi paremate hulka. PARASVÖÖDE Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud kõrged õhutemperatuurid suvel ja madalad
kaugusel. Euroopasse jõudnud süürlastest on enam kui pooled varjupaigataotluse esitanud kas Saksamaale või Rootsile, tuues esile ka varjupaigataotlejate väga ebaühtlase jaotumise Euroopa Liidu riikide vahel. Näiteks, sellal kui Eesti võtab vastu 118 varjupaigataotlust miljoni elaniku kohta, võtab Austria vastu ligi 3300 inimest miljoni inimese kohta, Ungaris üle 4300 ja Rootsi võttis vastu üle 8300. Slaid 8: Eurostati andmetel on Euroopa Liidu liikmesriigid 2014. aastal saanud üle 626,000 asüülitaotluse. See number on suurim alates 1992. aastast, kus saadi umbes 672,000 taotlust. Asüüli anti rohkem kui 185 tuhandele varjupaigataotlejale. Asüülitaotlejate arv kahekordistus 2015 aastal-varjupaigataotlejaid oli pea sama palju kui eestlasi-üle 1,25 miljoni inimese. Neli Euroopa Liidu riiki-Saksamaa, Rootsi, Itaalia ja Prantsusmaa said üle kahe
Kõige adekvtaasem mudel on vist kõigele vaatamata religiooni ja loodusteaduste vaheline konflikt. Vaatamata viimasel ajal sagenevatele koostööpüüdlustele nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil näib teaduse ja religiooni vahel siiski olevat mingisugune tühimik. Meediaväljaannetes või haridusvaldkonnas rõhutatakse ikkagi kas ühte või teist, paratamatult neid vastandatakse või üritatakse ühte või teist esile tõsta. Eestis on ilmselt levinum aga sõltumatuse mudel. Eurostati andmetel ligi 80% eestlastest kinnitavad, et nad ei usu jumalasse. Seega ilmselt on enamiku inimeste jaoks religioon ja teadus pigem eraldiseisvad, teatud juhtudel ka vastuolulised üksused. Konflikti mudel oleks meie ühiskonnale iseloomulik kui religioosset maailmavaadet toetaks rohkem inimesi ning küsimus religiooni ja loodusteaduste suhtest oleks tõstatatum või konkreetsemalt meie ühiskonda puudutavam. Missuguseid probleeme tekitab kristluses kurjuse olemasolu? Kas kurjus on inimeste
pealt üsna väikesele kohale. Kõige suuremate turbavarudega Euroopa riigid on Soome ja Iirimaa (joonis 7). Näiteks Soomes esmatoodeti 2017. aastal turvast ja selle produkte kokku 730,945 tonni nafta ekvivalenti. Enam-vähem võrdselt Soomega oli Iirimaa turbatoodang samal aastal 743,888 tonni nafta ekvivalenti. Iirimaal on turba tööstuslik kaevandamine laialt levinud. Baltiriikidest on siiski turbatootmises esikohal Eesti. 2017. aastal toodeti Eurostati andmetel Eestis turvast 7,704 tonni nafta ekvivalenti. Lätis ja Leedus vastavalt 0,458 ning 6,774 tonni nafta ekvivalenti. Suurte turbavarudega riik on ka Rootsi. Seal toodeti 2017. aastal turvast 112,556 tonni. 16 Joonis 7. Turba ja turba produktide esmatoodang 2017. aastal (Eurostat, 22.20.2020). Turba sisemaist tarbimist energia tootmiseks kasutatakse enim ülekaalukalt Soomes. Turba
Eesti Panga teatel on inflatsioon Eestis püsinud viimastel kuudel stabiilne. Statistikaameti teatel tarbijahindade kasv aeglustus märtsis mõnevõrra, langedes 3,7%lt 3,5%ni. Kui kõrvale jätta elektri kallinemine, oli muude kaupade ja teenuste 2,3%ne hinnakasv suhteliselt tagasihoidlik. Inflatsiooni pidurdumise üheks põhjuseks oli naftahinna kõrge aastatagune võrdlusbaas, mille tulemusena kütused odavnesid 3,6%. Sama tegur mõjutas ka euroala teiste riikide inflatsiooni ning Eurostati esialgse hinnangu kohaselt kahanes aastane inflatsioon euroalal tervikuna 1,7%ni. Peamised ohud poliitilisest ja majanduslikust kaugkeskkonnast, mis võivad meid mõjutada, on võimalus mitte saada krediiti ja aina vähenev vaba raha hulk. Väga oluliseks teguriks on inflatsioon ja keskmise palga näitajad (joonis 1). Valitsuse praegune suhtumine väikeettevõtlusse on küllaltki positiivne, seadused siiski pigem ettevõtte-sõbralikud. Joonis . Keskmise palga kasv (www.eestipank.ee)
moodustades 2011. aastal Eestis ligi kaks kolmandikku kogumajanduse müügitulust (Teenusmajanduse sektori kaardistamine, 2012, lk 5). Teenindusettevõtete arv 2011. aasta seisuga oli 372 840 inimest, mis moodustab 67 % kogu ettevõtlusmaastikust. Eelmise rahvaloendusega võrreldes on teenindussektorisse lisandunud ligi 43 000 kätepaari (REL 2011: enamik Eesti inimesi leiab rakendust töötlevas tööstuses, kaubanduses ja hariduses, 2013). Eestis moodustas teenusmajandus Eurostati andmetel 70,5 % kogu majanduses loodud lisandväärtusest, millega paigutus keskmike sekka. Eestis oli teenusmajanduse harudes aastal 2009. hõivatud ligikaudu 65 % töötajatest (Teenusmajanduse sektori kaardistamine, 2012, lk 42). 2010. aastal moodustas teenusmajandus Äriregistri andmetel 68 % ning
Tsehhi -- Czech Republic Leedu -- Lithuania Rumeenia -- Romania Eesti -- Estonia 0,0 0,5 1,0 1,5 2,0 2,5 3,0 Joonis 1. Tööpoliitika kulutused Euroopa Liidu liikmesriikides 2007. aastal Lisaks sellele, et Eestis olid üldse madalad kulutused tööpoliitikale, olid ka tööpoliitika kulutustest suurem osakaal seotud just hüvitistega (passiivne tööpoliitika). Nii moodustasid Eurostati andmetel 2008. aastal kulutused aktiivsele tööpoliitikale üksnes viiendiku kogukulutustest, mis oli madalaim Euroopa Liidus. Euroopa Liidu keskmine oli umbes 40%. 2007. aastal läks keskmiselt 38% aktiivse tööpoliitika kulutustest tööturukoolituseks, 26% töötamist toetavatele meetmetele (palgatoetusele), 14% töökohtade loomisele, 14% toetatud tööle ja rehabilitatsioonile ja 7% ettevõtluse toetamisele. Töötushüvitised
β0 – mudeli vabaliige β1 – mudeli vabaliige, mis näitab, kui X1 muutub 1 ühiku võrra, siis Y muutub β1 ühiku võrra. β2 – mudeli vabaliige, mis näitab, kui X2 muutub 1 ühiku võrra, siis Y muutub β2 ühiku võrra. β3 – mudeli vabaliige, mis näitab, kui X3 muutub 1 ühiku võrra, siis Y muutub β3 ühiku võrra. i=1,2,3...n; n=58 – valimi maht 1.2 ANDMED Mudelis kasutatavad andmed pärinevad Eurostati andmebaasist. Andmed on aastate 2007 ja 2010 kohta. Valimis on 27 Euroopa Liidu riiki, välja jäid Šveits ja Horvaatia, kuna nende kohta puudusid mõned andmed. Veel on riikidest esindatud Island ja Norra. Kirjeldav statistika ja graafiline analüüs 1,600 1,400 1,200 1,000 800
Uuringust selgub, et 67% vägivalda kogenud Euroopa naistest ei teatanud juhtunust politseile. Lisaks selgus, et Põhja-Euroopa naissoost elanikel on suurem tõenäosus kogeda vägivalda. 10 3. PALGALÕHE 3.1 Palgalõhe Eestis Eestis on palgalõhe Euroopa suurim, kui võrrelda näiteks Itaaliaga, siis erinevus on kuuekordne. 2008. aasta andmete kohaselt teenivad erasektoris töötavad mehed naistest 31% enam palka. 2013. aastal oli Eurostati andmetel palgalõhe Eestis 29,7%. Palgalõhe on suurim vanuses 25-45, mis pere 8 http://www.unfpa.org/female-genital-mutilation 9 http://blog.thomsonreuters.com/wp-content/uploads/2012/10/fgm-infographic-1.jpeg 10 http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/uuring-50-protsenti-eesti-naistest-on-kokku-puutunud- psuhholoogilise-vagivallaga?id=68157699 6 loomise tõenäosus on suurim. Palgalõhe on suurim kesk-, kutse- ning põhiseadusega töötajate seas,
küljed. Seetõttu tuleb eelnevalt iga majanduslikku otsust väga hoolikalt kaaluda, arvestades kõikide kaasnevate aspektidega. (3) 4 3. Euroopa Liidu miinimumpalkade edetabel Miinimumpalgad Euroopa Liidu riikides kõiguvad laias vahemikus. Madalaima ja kõrgeima miinimumpalga vahe on enam kui kümnekordne, näitab Eurostati ülevaade ELi miinimumpalkadest tänavu jaanuaris. Euroliidu riikide seas jookseb jõuka Lääne ja vaese Ida vahel selge veelahe: Lääne-Euroopas jäävad miinimumpalgad enamasti üle 1000 euro (15 647 krooni), Idas aga alla 300 euro (4694 krooni). Kogu Ida-Euroopast suudab vaid Sloveenia ületada Lääne-Euroopa madalaima miinimumpalgaga riigi Portugali taseme. Ka kandidaatriigis Türgis kehtib napilt kõrgem miinimumpalk kui endistes sotsialismimaades
eesti keele oskus rohkem kui kahekordistunud. Lõuna-Eestis räägitakse võru keelt, mida vahel peetakse eesti keele murdeks, vahel eraldiseisvaks keeleks. Murdekõnelejate arvu kohta täpsed andmed puuduvad, hinnanguliselt elab Eestis võrokesi 70 000 ja setosid 10 000; ülejäänud murrete ja kohalike keelte kõnelejaid on vähem. Narvas, Kohtla-Järvel, Sillamäel ja mõnes teises linnas on ülekaalus vene keele kõnelejad. 2009. aastal Eurostati poolt läbiviidud uuringu järgi valdab Eesti elanikest enda arvates inglise keelt väga hästi 28 protsenti, kuuludes selle näitaja poolest ELi paremate hulka. Riigikaitse Eesti kaitsejõud põhinevad Eesti Kaitseväel, mis koosneb Maaväest, Mereväest ja Õhuväest, ning vabatahtlikul sõjaväelisel ühendusel Kaitseliidul. Kaitsejõudude tööd juhib ja planeerib Kaitseväe Peastaap. Peastaabi peamine ülesanne on tagada kaitsejõude valmisolek riigi kaitsmiseks sõjalise
sissetulekute tase on madalam kui kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõul. (Täiskasvanuhariduse valdkonna statistika põhinäitajad) 13 3.3 Perekondade karakteristikud 14 12 10 8 6 4 2 0 2015 2014 2013 2012 Joonis 8 Abielude registreerimisi kokku perekondadest %-des (Eurostat) Eurostati andmetel 2014. aastal sõlmiti Eestis 6220 abielu. Sõlmitavate abielude arv on tihedalt seotud majandusliku olukorraga – majanduse kasvuaastatel sõlmitakse rohkem abielusid, kui langeb majandus, väheneb ka sõlmitavate abielude arv. On üsna loomulik, et sarnaselt abielude arvuga käitub ka abiellumise üldkordaja. Sisemajanduse koguprodukti (SKP) ja abiellumuse üldkordaja vaheline korrelatsioon r = 0,632. Meeste ja naiste keskmine vanus esmaabiellumisel oli Eestis 2013
pakkumine, mis samaaegselt vastab täiskasvanud õppijate vajadustele, on tööturu ja ühiskonna vajadustega täiel määral vastavuses ning aitab kaasa nõudluse suurenemisele. On vaja palju omavahel seotud meetmeid, et üle saada mitmesugustest hariduselus osalemist takistavatest asjaoludest. Need meetmed on: 13 Mõistete kohta vt ,,Märgukiri elukestva õppe kohta" (SEC(2000) 1832, 30.10.2000) ja Eurostati koostatud õppetegevuse liigitust (Classification of Learning Activities). 6 · kvaliteetse teabe ja juhendamise viimine õppijale lähemale. Seda saab teha ühiskondlike või töökohapõhiste teenuste abil. Oldi täielikult üksmeelel, et see peab toimuma käesoleva tegevuskava sihtrühmade jaoks tasuta;
Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti riiklik arengustrateegia keskendub siinse kultuuriruumi elujõulisusele ja jätkusuutlikkusele. Selle tagamiseks tahetakse parandada elanike heaolu, muuta ühiskonda sidusamaks ning hallata keskkonda nii, et säiliks ökoloogiline tasakaal. 3.2. Jätkusuutliku arengu progress Eestis jälgib jätkusuutliku arengu progressi Statistikaamet. Aastatel 2002, 2004 ja 2006 koostas amet säästva arengu näitajate kogumikud, mis põhinesid Eurostati ning ÜRO Säästva Arengu Komisjoni näitajate nimekirjal. 2009. ja 2011. aastal ilmunud kogumike koostamiseks kasutati Riigikantselei, ministeeriumide ning valitsusväliste organisatsioonide valitud näitajaid. (Säästev ...) 3.2.1. Säästva arengu näitajad 2011 2011. aastal ilmunud kogumik „Säästva arengu näitajad. Indicators of Sustainable Development“ on praegusel hetkel kõige hilisem avaldatud kogumik. Seal analüüsitakse,
Jäägid tekivad uute hoonete Terved lauad on saadaval ehitamisel. koduvkasutamiseks. Mõned piirangud. Puit Terved lauad tekivad renoveerimisel ja Jääke kasutatakse multsina või Ei tohi sisaldada naelu lammutamisel. katla küttena. ja kruve. 2. JÄÄTMETE TEKE 2.1. Euroopa Liidu riigid Eurostati andmetel tekkis Euroopa Liidu riikides 854,5 miljonit tonni ehitusjäätmeid. Jäätmete hulk kokku, mis tekkis EL- i riikides oli 2349 miljonit tonni, mis tähendab, et ehitusjäätmete hulk moodustas 36,4% tekkinud jäätmetest. Tabel 2. on toodud enamik Euroopa Liidu liikmesriikide ehitusjäätmete ja kogu jäätmete tekke hulk 2010. Aastal. Samuti on lisatud tabelile veerg, mis näitab, kui suure osa jäätmete koguhulgast moodustasid ehitusjäätmed
seas on eesti keele oskus rohkem kui kahekordistunud. Lõuna-Eestis räägitakse võru keelt, mida vahel peetakse eesti keele murdeks, vahel eraldiseisvaks keeleks. Murdekõnelejate arvu kohta täpsed andmed puuduvad, hinnanguliselt elab Eestis võrokesi 70 000 ja setosid 10 000; ülejäänud murrete ja kohalike keelte kõnelejaid on vähem. [11] Narvas, Kohtla-Järvel, Sillamäel ja mõnes teises linnas on ülekaalus vene keele kõnelejad. 2009. aastal Eurostati poolt läbiviidud uuringu järgi valdab Eesti elanikest enda arvates inglise keelt väga hästi 28 protsenti, kuuludes selle näitaja poolest ELi paremate hulka. [12] 14 7. RIIGIKAITSE Eesti kaitsejõud põhinevad Eesti Kaitseväel, mis koosneb Maaväest, Mereväest ja Õhuväest, ning vabatahtlikul sõjaväelisel ühendusel Kaitseliidul. Kaitsejõudude tööd juhib ja planeerib Kaitseväe
........................................28 Mihkla, K. 1965. Lydia Koidula elu ja looming. Tallinn: Eesti Raamat.................................. 28 Mäelo, H. 1999. Eesti naine läbi aegade. Tallinn: Varrak........................................................ 28 Niiberg, T. Ivari, I. 2000. Abielu eesti moodi. Tallinn: Maalehe Raamat................................ 28 Peterson, A. 2006. Eesti maarahva elust 19. sajandil. Tartu: Atlex..........................................28 Salu, M. 2008. Eurostati uuring ütleb, et Eesti naine on terve Euroopa töökaim. - Ärileht, 8. märts, lk 4..................................................................................................................................28 Sõgel, E. 1957. Lydia Koidula jutud ja näidendid. Tallinn: Eesti riiklik kirjastus................... 28 Kosjaviinad. Lavastused. Sa Kuressaare teater. http://www.skt.ee/page.asp?p=51 (15.03.1008) ..................................................................................
aasta varem. Hõivatud sinikraede arv vähenes 2009.aastal 54 000 võrra, samal ajal hõivatud valgekraede arv ainult 7000 võrra. Et hõive vähenemine oli suurem nendel tegevus- ja ametialadel, kus töötab mehi suhteliselt rohkem kui naisi, vähenes hõivatud meeste arv naistega võrreldes rohkem. Seetõttu oli 2009.aastal Eesti tööturul olukord, kus töötavaid naisi (308 000 ) oli 20 000 võrra rohkem, kui töötavaid mehi (288 000). Eurostati andmetel on Eesti naiste tööhõive üks Euroopa Liidu suuremaid. 15-64 aastaste Eesti naiste tööhõive määr on EL-i keskmisest kõrgem olnud kogu viimase kümnendi. 2008.aastal oli 15-64 aastastest Eesti naiste tööhõive määr 66%, mis 7 protsendipunkti võrra kõrgem kui EL-i keskmine. Eesti näitajatest kõrgem oli naiste tööhõive määr ainult Taanis, Hollandis, Soomes ja Rootsis. Erinevalt naistest oli Eesti
Eesti Statistika 17 Tööturg 2008. aastal alanud majanduskriisi tõttu vähenes tööhõive järgmisel kahel aastal kiiresti ja 2010. aastal kasvas töötus Eesti taasiseseisvusaja kõrgei- male tasemele. 2011. aastal paranes olukord tööturul märkimisväärselt ja 2012. aastal positiivsed arengud jätkusid. Eurostati andmetel on Eesti kaks viimast aastat olnud Euroopa Liidu kiireima tööpuuduse vähenemisega riik. Vaatamata sellele jäi 2011. aastal töötuse määr Eestis (12,5%) siiski veel EL-i keskmisega (9,7%) võrreldes märkimis- väärselt suuremaks ja alles 2012. aastal langes alla selle. 2012. aastal vähenes töötuse määr Eestis 10,2%-ni ja kasvas samal ajal EL-is 10,5%-ni. Töötus kasvas kõige rohkem EL-i lõunapoolsetes riikides (Kreekas, Hispaanias, Portugalis, Küprosel, Itaalias)
Riigikeel on eesti keel. Eesti keele oskajate osatähtsus oli aastaks 2000 rahvastikus tõusnud 80,4%-ni, eesti keele oskajate üldarv oli 1 102 133. Suurenemine on saavutatud tänu sellele, et mitte-eestlaste seas on eesti keele oskus rohkem kui kahekordistunud. Lõuna-Eestis räägitakse võru keelt, mida vahel peetakse eesti keele murdeks, vahel eraldiseisvaks keeleks. Narvas, Kohtla-Järvel, Sillamäel ja mõnes teises linnas on ülekaalus vene keele kõnelejad. 2009. aastal Eurostati poolt läbiviidud uuringu järgi valdab Eesti elanikest enda arvates inglise keelt väga hästi 28 protsenti, kuuludes selle näitaja poolest ELi paremate hulka.[10] [redigeeri] Riigikaitse Next.svg Pikemalt artiklis Eesti Kaitsevägi, Eesti Merevägi, Eesti Õhuvägi ja Kaitseliit Eesti Õhuväe lennuk Aero L-39 Eesti kaitsejõud põhinevad Eesti Kaitseväel, mis koosneb Maaväest, Mereväest ja Õhuväest ning vabatahtlikul sõjaväelisel ühendusel Kaitseliidul
Muu 0 0% Kokku vastuseid 24 Tööpuudus on Eesti jaoks olnud kriisi ajal kõige suurem probleem. 2009 a. juunikuu jooksul oli töötuna arvel kokku 72 148 inimest. Kuu lõpu seisuga oli töötuks registreerunuid 67 100 inimest ehk kümme protsenti tööjõust vanuses 16 kuni pensioniiga (http://www.e24.ee/?id=139933). Euroopa Liidu statistikaameti Eurostati andmetel oli 2010 a. märtsi seisuga Euroopa Liidu liikmesriikidest töötuid Eestist enam vaid Lätis, Hispaanias ja Leedus. Tänaseks näitab tööpuuduse kasv küll pidurdumist, kuid kahjukse on see jätkuvalt aktuaalne probleem Eestis. Palusin vastajatel nimetada, milliste toodete/teenuste hinnatõus on neid kõige enam mõjutanud. Kõige enam pakuti vastuseks kütuse hinnatõusu. 1 vastaja tõi reaalse näite, kus enne kulus
Euroopa Konservatiivid ja Reformistid Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon Euroopa Konservatiivid ja Reformistid Töölehel MEPs on andmed Europarlamendi saadikute kohta. Töölehel Population on Eurostati andmed rahvaarvu kohta Leida: parlamendiliikmete arv riikide lõikes (veerg Saadikuid); rahvaarv riigiti 2012.aasta seisuga elanike arv saadiku kohta riigiti; Riigid Saadikuid Rahvaarv Elanikke saadiku kohta Austria 19 8443018 444369 Belgium 22 11094850 504311 Bulgaria 18 7327224 407068 Croatia 12 4398150 366513
laadne dokument koostati Eestis aastal 2000. Kaks aastat hiljem kehtestati riigieelarve seadusega strateegia iga-aastase koostamise kohustus. Riigi eelarvestrateegia ülesehitus Riigi eelarvestrateegia esimene peatükk sisaldab valdkondade hetkeolukorra analüüsi. Eraldi tuuakse ära võrdlus Euroopa Liidu 25 riigi keskmisega ja lähiriikidega. Analüüsi aluseks on eelmisel aastal valminud riigi eelarvestrateegia raames läbi viidud hetkeolukorra analüüs, Eesti Statistikaameti ja Eurostati andmed ning vastava valdkonna juhtivate spetsialistide arvamused. Teises peatükis kajastatakse fiskaalstrateegiat. See on koostatud Rahandsministeeriumi kevadise majandusprognoosi alusel ning määratleb Vabariigi Valitsuse fiskaalpoliitika, eesmärgid, millest eelarvepoliitika elluviimisel lähtutakse. Peatükk annab ülevaate Eesti majandusarengust ja välivaadetest. Samuti on selles ära toodud fiskaalpoliitika
Sageli esineb peavalusid. (Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring, 2008). 2004. a läbiviidud Tallinna kuue linnaosa koolide 8. klasside õpilaste turvalisuse ja riskikäitumise uuringust selgub, et väsimustunnet esineb pidevalt või sageli pooltel õpilastel (51%), nohu pidevalt või sageli 31%, peavalu 18% ja kõhuvalu 13%. (Kruusvall, Tomson 2004: 104 ). Mitte ükski tervisega seotud probleem ei vähenda inimese elukvaliteeti rohkem kui välistest põhjustest tingitud vigastused. Eurostati andmebaasis avaldatud surma põhjused 100 000 elaniku kohta näitavad, et Euroopa Liidus on vigastussurmade osakaal kõige suurem Leedus, järgnevad Läti ja Eesti. 1996.–2000. a vigastuste tõttu tervishoiuasutustesse pöördumise analüüsist nähtub, et 39% lastest oli saanud viga kodus, 11,7% koolis, 17,4% tänaval ja 15,5% spordirajatistel. Koolis saadud vigastustest moodustasid 34,6% randme- ja käevigastused,
samal ajal peab Soome majanduskasv alanema ligi kümme protsenti aastas. 11 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Mis on vaesus? · Absoluutne vaesus (nt alla 1 dollari päevas) vs suhteline vaesus. · Absoluutne vaesus võrdluses standardiga -- iseloomustab riigi majandustaseme muutusi (E. Tiit 2006). Suhteline vaesus iseloomustab sotsiaalpoliitikate toimivust. · Eurostati määratluse kohaselt on suhteline vaesus: mediaansissetulek ja suhtelise vaesuse piir piir. · Suhtelise vaesuse piir = 60% mediaan netosissetulekust ((ekvivalentsissetulek)) + 1 kroon. Näitab riikidevahelisi erinevusi. · Alla selle piiri olevate inimeste hulk = suhtelise vaesuse määr, mis iseloomustab sissetulekute jaotust ühiskonnas. Laseb riike võrrelda. · EL-is suhtelises vaesuses 2006. aastal 16% elanikest, Eestis 19,5%.
Mingile protsessile pädeva hinnangu andmiseks vajame reeglina andmeid selle protsessi kohta. Tööturul toimuvat saame hinnata eelkõige kahele andmeallikale toetudes. Nendeks on Statistikaameti ja Tööturuameti andmed. Peamiseks andmeallikaks Eesti tööturul toimuva kohta on Statistikaameti poolt korraldatav Eesti tööjõu-uuring. Esimene uuring toimus 1995. Eesti tööjõu-uuring toimub vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ja Eurostati metoodikale ning seetõttu on uuringu tulemused võrreldavad paljude teiste riikide andmetega. Eesti tööjõu-uuringuga kogutakse andmeid eelkõige riigi kui terviku kohta. Paljud andmed on kättesaadavad ka maakondlikul tasandil. Teiseks peamiseks tööturul toimuvat kajastavaks andmeallikaks on Tööturuamet. Tööturu põhimõistete seisukohalt saab Tööturuametist vastuseid (registreeritud) töötute kohta. Lisaks
Põhirõhk jääb loomulikult majanduse kui tervik mida mõõdame sisemajanduse koguproduktiga (SKP) ja väliskaubandusega, analüüsile, mis kõige enam iseloomustavad globaliseerumise protsessi. Kuid siia lisanduvad ka suuremal või vähemal määral teiste maksebilansi parameetrite nagu rahvusvaheline teenindus, välisturism, välisinvesteeringud, kapitali vaba liikumine jmt käsitlemine, mis põhineb WTO, OECD, UNCTAD, Eurostati jt rahvus-vaheliste organisatsioonide metoodikale. Maailma ja ka riikide majandusliku olulcorra põhjalikuks analüüsiks ning selle alusel õigetehinnangute ja otsuste tegemiseks on vaja üksikasjalikku ülevaatlikku ning kooskõlastatud infot majanduse hetkeolukorra, tema agregaatnäitajate omavaheliste seoste ja nende arengudünaamika kohta. Nendeks on rahvamajanduse arvepidamise näitajad.Majandust kirjeldavad makrotasandil mitmesugused statistilised süsteemid
kvoodid kogu EL-ile, kui võõrtööjõu sissevool peaks kasvama soovimatult kõrgeks. 1992. aasta referendumil lükkasid Sveitsi valijad tagasi edasise integreerumise Euroopa Liiduga, kuid pärast seda on real rahvahääletusel otsustatud liiduga siiski tihedamad sidemed luua. 2005. a juunis otsustas Sveits referendumil liituda Schengeni leppega. Eesti ise ei sea piiranguid tööjõu liikumisele ühestki Euroopa Liidu liikmesriigist. Palkadest Euroopa Liidus (SL Õhtuleht, 27. juuni 2007) Eurostati andmetel on Euroopa Liidus kõrgeim miinimumpalk Luxembourgis, kus palk ületab vaeseimate ehk bulgaarlaste oma 17 korda. Euroopa statistikaga tegelev amet jagab riigid kolme gruppi, kirjutab aripaev.ee. Esimeses grupis on riigid, kus miinimumpalk jääb alla 300 euro kuus. Sinna kuuluvad Bulgaaria (miinimumpalk 92 eurot ehk 1440 krooni), Rumeenia (114 eurot ehk 1785 kr), Läti (172 eurot ehk 2694 kr), Leedu (174 eurot ehk 2725 kr), Slovakkia (217 eurot ehk 3398 kr), Eesti (230 eurot ehk
suur hulk inimesi palju keskkonnateadlikumaks saanud. 1 VANAD RAVIMID 1.1 Jäätmetest üldiselt ,,Tänapäeval on raske mitte puutuda igapäevaselt kokku prügiga. Igasugune tarbimine eeldab ka rohkemal või vähemal määral prügi teket. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja säästa loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ja käidelda. Eurostati andmetel on jäätmete teke inimese kohta Eestis üks Euroopa suuremaid. Meid edestasid 2012. aastal vaid Bulgaaria ja Soome (vt Joonis 1.1). Eesti jäätmeteke on peaaegu 4 korda suurem kui on euroopa keskmine näitaja. Joonis 1.1 Jäätmete tekke võrdlus Euroopas 2012. Eurostat "Jäätmestatistika" Eesti jäätmevaldkonna eesmärk on taaskasutada võimalikult palju tarbimisest üle jäävad materjale ehk jäätmeid. Seejuures on kõige olulisem vältida jäätmete tekkimist.
1992. aasta referendumil lükkasid Sveitsi valijad tagasi edasise integreerumise Euroopa Liiduga, kuid pärast seda on real rahvahääletusel otsustatud liiduga siiski tihedamad sidemed luua. 2005. a juunis otsustas Sveits referendumil liituda Schengeni leppega. Eesti ise ei sea piiranguid tööjõu liikumisele ühestki Euroopa Liidu liikmesriigist. Palkadest Euroopa Liidus (SL Õhtuleht, 27. juuni 2007) Eurostati andmetel on Euroopa Liidus kõrgeim miinimumpalk Luxembourgis, kus palk ületab vaeseimate ehk bulgaarlaste oma 17 korda. Euroopa statistikaga tegelev amet jagab riigid kolme gruppi, kirjutab aripaev.ee. Esimeses grupis on riigid, kus miinimumpalk jääb alla 300 euro kuus. Sinna kuuluvad Bulgaaria (miinimumpalk 92 eurot ehk 1440 krooni), Rumeenia (114 eurot ehk 1785 kr), Läti (172 eurot ehk 2694 kr), 27
teoreetilises peatükis määratletud makro- ja finantstegurite dünaamikat perioodil 2005- 2013. Vaadeldava perioodi valiku põhjuseks on asjaolu, et see kätkeb endas nii kinnisvaraturu kiiret tõusufaasi kui ka finantskriisi teket ja kinnisvaramullide lõhkemist koos kinnisvaraturu järsu langusega. Seega hõlmab vaadeldav periood kinnisvaraturu tsükli erinevaid faase. Empiirilises osas kasutatavad andmed pärinevad põhiliselt Eurostati andmebaasist. Analüüsimeetoditena on töös kasutatud võrdlevanalüüsi, klasteranalüüsi ning korrelatsioonanalüüsi. Peatüki lõpus on esitatud peamised empiirilise analüüsi raamest tehtud järeldused ning kõrvutatud neid töö teoreetilises osas toodud valdkonna kirjanduse enamlevinud seisukohtadega. Olulisemad kasutatud kirjandusallikad käsitlevad kinnisvara-, krediidi- ja majandustsüklite omavahelisi seoseid ning meetodeid nende seoste analüüsimiseks.
• Subsiidiumid • Muud meetmed (vabatahtlikud kokkulepped, informatiivsed, jms) Keskkonnamaks Keskkonnamaks on maks, mille maksubaasiks on tõestatud ja spetsiifilise keskkonnamõju füüsiline ühik või selle lähend. • Fiskaalne ja keskkonnapoliitiline eesmärk! (tihti ka erineva eesmärgiga maksud, nt kütuseaktsiis ja pakendiaktsiis) Statistiline liigitus ELs: -Energiamaksud -Transpordimaksud -Saaste- ja ressursimaksud/tasud Keskkonnamaksud EUROSTATi järgi jaotatakse neljaks Saastemaksud — saastetasu saasteainete heitmisel välisõhku, veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse, saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest, pakendiaktsii Energiamaksud — kütuseaktsiis, elektriaktsiis Transpordimaksud — raskeveokimaks, riigilõiv mootorsõidukite, laevade ja õhusõidukite registreerimise eest Ressursimaksud — maavara kaevandamisõiguse tasu, vee erikasutusõiguse tasu,
pihuarvutit regiooni kohta, transpordi ja personaliga seotud kulud on aga madalamad. Kõik projekti etapid jagati mitmeteks muutujateks, millest kõigil on ühtne maksumus. Välja arvutati projekti esimese aasta maksumus ja kümne aasta maksumus. Paljudel juhtudel on esimese aasta ja kümne aasta maksumuse suurus sama, kuna mõned etapid ja alletapid toimuvad ainult esimesel aastal. Iga-aastase palgatõusu hindamiseks kasutati tarbijahinna- indeksit (THI). Eurostati ja Eesti Panga andmetel on THI kasvuprognoos aastaks 2010 1,3% ja aastaks 2011 2%, mis vastab tegelikult Euroopa Keskpanga järgmiseks 20 aastaks seatud eesmärgile (võrdne või väiksem kui 2% inflatsioonimäär). Seega kasutati 2% iga-aastase palgatõusu hindamisel THI konstantse kasvuprotsendina aastate lõikes, ehkki THI kasvu kümne aasta prognoosid on äärmiselt ebatäpsed. Bensiini hinnatõusu hinnang põhineb nafta
annaabi.ee 
