teistes maades. Esialgu pandi rõhku infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamisele, et info muutuks tõeliselt massiliseks ja kergesti kättesaadavaks. Peagi aga taibati, et igasugune teave ei ole veel teadmine. Selleks et ühiskond või ettevõte oleks edukas, tuleb osata teavet valida ja rakendada. Teadus, uurimisasutused ja avastuste-leiutiste rakendamine muutuvad olulisemaks; nii poliitilised kui majanduslikud otsustused peaksid tuginema uuringutele ja teaduslikele analüüsidele. Seda tüüpi ühiskonda, kus infot majanduses ja poliitikas pidevalt ning oskuslikult kasutatakse, nimetatakse teadmusühiskonnaks. Teadmusühiskond, nagu eelnevadki ühiskonnatüübid, muudab samuti töö iseloomu. Tööstusajastule tunnuslik konveieritöö asendub paindlikuma ning vabama töökorraldusega. Oluline on loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi
Elukvaliteedi jaotus Ühiskonna elukvaliteet (üldise elukvaliteedi ühiskondlikud ressursid ja barjäärid, nt institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) Individuaalne elukvaliteet, mis omakorda jaguneb materiaalseks (materiaalsed vajadused) ja mittemateriaalseks (sotsiaalsed ja isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteedi uurimise seisukohast on oluline mõista, millised on need individuaalsed ja ühiskondlikud tegurid, millest individuaalne elukvaliteet oleneb. Mitmed autorid (Veenhoven 1999, Böhnke 2004, Delhey 2004) on leidnud, et individuaalne elukvaliteet on seotud ühiskonna üldise kvaliteedi ehk elamisväärsusega. Ühiskonna elamisväärsust mõjutavad paljud erinevad faktorid. Ühiskonna kvaliteeti näitab ühiskonna jätkusuutlikkus (loodus- ja inimkapitali säästmine) ja sotsiaalne sidusus (inimeste ja sotsiaalsete gruppide vaheliste
• suudab kontrollida oma käitumist ja teatud määral jagu saada oma masendusest, hirmust ja halvast enesetundest, • on adekvaatse enesehinnanguga, suudab sõlmida lähedasi inimsuhteid, suudab töötada ja sotsiaalselt suhelda, • tema tegevused on põhiliselt stabiilsed, suudab kasutada enesevalitsemise vahendeid saamaks hakkama isiklike eluprobleemidega. Vaimset tervist mõjutavad: • Sotsiaal-majanduslikud põhjused • Sotsiaalne tugi ja suhted • Individuaalsed tegurid • Kultuuriga seotud väärtushinnangud • Keskkondlikud mõjurid • Ühiskondlikud struktuurid ja vahendid Vaimset tervist kaitsvad tegurid: • Psühhosotsiaalsed, elu- ja toimetulekuoskused; kõrge enesehinnang ja autonoomsus. • Sotsiaalne toetus negatiivsete elusündmuste korral; enseabigrupid; keegi, kellega saab rääkida. • Ligipääs ressurssidele ja vaimset heaolu toetavatele teenustele, võimalused kehaliseks, loominguliseks ja uurimis- /õppetegevuseks.
Tööturu näitajad:............................................................................................... 35 Töötus:............................................................................................................ 36 Põhjused:.................................................................................................... 36 Tööturuteenuste ja toetuste seadus (mõisted).............................................37 Tööpuuduse majanduslikud teooriad..............................................................37 Tööpuuduse liigid........................................................................................... 38 Tööpuuduse sotsiaalne hind...........................................................................38 4 Saskia Püümann Tervisejuht I kursus
See on riigi sekkumine ühiskondlikesse suhetesse, et tagada kodanike heaolu. See on valdkond, mis seob endas erinevaid aspekte sotsioloogiast, politoloogiast, majandusest, õigusteadusest, psühholoogiast ja käitumisteadustest. Sotsiaalpoliitikal on eesmärkideks: 1. poliitilised eesmärgid - klassivastuolude leevendamine ja rahvuslikud eesmärgid, rahvuse ühtsuse saavutamine, 2. eetilised eesmärgid - õiguslikkus, õiglus, võrdsus, võrdväärsus, võrdõiguslikkus, 3. majanduslikud eesmärgid - majandusliku arengu toetamine. Eesmärgid võivad olla kas ühiskonnakesksed või üksikisikukesksed. Sotsiaalpoliitika eesmärkideks (Marshalli järgi) on vaesuse kaotamine, võrdsuse tagamine ja heaolu maksimeerimine. Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on ühiskondliku heaolu arendamine, mis toimub nii riigi valitsuse, maa- ja linnavalitsuste kui ka valdade haldusaladel. 1. Tagada inimestele sotsiaalne turvalisus 2. Kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu
Sotsiaalse probleemi defineerimine sotsiaalne - ühiskondlik Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus
Battering rape 2) Vägivald domineerimise eesmärgil. Forced-only rape Esinemissagedus: 70% ohvritest teadis varasemalt kuriteo sooritajat 50% olid tuttavad (naaber, klassikaaslane) 12% abikaasa, elukaaslane 8% sugulased Eestis registreeritud vägivallajuhtumid, mis said karistatud: 2010: 81; 2011: 91; 2012: 143; 2013: 135 Enamus ohvreid on naised. Suhtumine seksuaalvägivalda (süüdlased)- naine ise süüdi- ise flirtis jms. Seksuaalvägivalda mõjutavad tegurid: Hüpermaskuliinsus: liialdatud mehe soorolli järgimine- vägivald on mehelik, oht ja risk mis vägivallaga kaasnevad on erutavad. Hüperfeminiinsus: liialdatud naise soorolli järgimine- naine peab kuulama mehe sõna, vägivald on põhjendatud, kui mees seda arvab. On leitud korrelatsioon liialdatud soorolli järgimise ja seksuaalvägivalla kogemuste vahel. Kui ei oska aidata last- tuleb anda info edasi sellele, kes saab aidata. Koolis taolistel loengutel
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,
Kõik kommentaarid