Küprose Vabariigi makroökonoomika (0)

TARTU ÜLIKOOL
Pärnu Kolledž
Ettevõtluse osakond
Moonika Mumm
EP-2
KÜPROSE VABARIIGI MAKROÖKONOOMIKA
Uurimustöö
Juhendaja : Lauri Punga
Pärnu 2014

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1. Üldine informatsioon Küprose Vabariigi kohta 4
2. Küprose vabariigi makoökonoomika aastatel 2000-2013 6
2.1. Kriisieelne areng aastatel 2000-2007 6
2.2. Kriisiaastad (2008-2010) 8
2.3. Esmane taastumine aastatel 2011-2013 10
3. Prognoos lähitulevikuks 12
Kokkuvõte 13
VIIDATUD ALLIKAD 14

Sissejuhatus

Küprose Vabariik kuulub Euroopa Liidu hulka ning on saareriik Vahemere idaosas, kuid loodusgeograafiliselt kuulub Küpros Aasiasse . Majanduslikult pole riik kunagi väga silma paistnud. Riigi majanduslik olukord on huvitav ning sobib autori arvates uurimiseks.
Küprose Vabariigi makroökonoomika uurimuse eesmärgiks on saada teada huvitavaid fakte antud riigi kohta ning vaadelda erinevaid aastaid selle riigi majanduses. Samuti vaatleb töö autor riigi majanduslikku prognoosi lähitulevikuks. Uurimustööst ootab autor põnevaid teadmisi Küprose Vabariigi majandusliku olukorra kohta.
Antud töö uurimisülesanded on järgmised:

• anda ülevaade riigist üldiselt,
  
• analüüsida riigi majandust kriisieelsel ajal aastatel 2000-2007,
  
• analüüsida riigi olukorda majanduskriisi ajal,
  
• vaadelda olukorda majanduslikul taastumisel,
  
• analüüsida prognoosi lähitulevikuks.
  

Uurimisülesannete lahendamiseks tuleb vaadelda erinevaid materjale, mis asuvad internetis. Samuti lugeda erinevaid artikkleid, et mõista paremini toimunut ning anda oma hinnang.
Antud uurimistöö koosneb kahest osast. Esimene osa annab ülevaate Küprose Vabariigist üldiselt. Teises osas tutvutakse riigi majandusliku olukorraga aastatel 2000-2013. Kolmandas osas vaadeltakse ning analüüsitakse riigi majanduslikku prognoosi lähitulevikuks.

1. Üldine informatsioon Küprose Vabariigi kohta

Küpros on suuruselt kolmas saar Vahemeres ja üks suurimaid turismi sihtpunkte. Riik saavutas iseseisvuse 1960. aastal. 1974. aastal toimus riigipööre, kuna Türgi tõi oma väed saarele . Selle tagajärjel kuulutati 1983.aastal ühel kolmandikust saarel välja Põhja-Küprose Türgi Vabariik. Ülejäänud saare osa moodustabki Küprose presidentaalse Vabariigi.
Küprose Vabariik pole kunagi hiilanud oma majandusliku olukorraga ning viimased aastakümned on saareriigile väga rasked. Ometigi liituti 2004-ndal aastal Euroopa Liiduga ning mingiks ajaks majandus elavnes. Riigi rahatäheks on aastatst 2008 samuti euro.
Küprose saareriik on pisike ja riigi pindala on vaid 5364 km2. Inimesi elab seal natuke üle 800 tuhande. Pealinnaks on saareriigil Nikosia, mida peavad pealinnaks nii Küprose vabariik kui ka rahvusvaheliselt tunnustamata Põhja-Küprose Türgi Vabariik.
Küprose Vabariik kuskile suurde organisatsiooni ei kuulu, v.a Euroopa Liit. Võib olla ka selletõttu, et riik on jagunenud kaheks, kuid teised riigid ja nt ka ÜRO tunnistab ainult Küprose Vabariigi olemasolu.
Majanduslik suunitlus on pöörunud põllumajanduselt teenuste ja kergetööstuse peale. Küpros on populaarne turismiriik, seega turism elavdab sealset majandust palju. Küprose saare majanduses ongi põhiline turism, riiete ja käsitöö eksport ning kaubalaevandus.
Majanduslikul seisukohal on põhilisteks impordiartikliteks on tarbekaubad, toormaterjalid, kütus ning transpordivahendid. Peamisteks ekspordiartikliteks on rõivad, jalatsid , farmaatsiatooted, tsement , sigaretid , mööbel, vein, kartulid ja tsitrusviljad .
Samuti teeb ka Eesti Vabariik koostööd Küprosega. Eesti-Küprose majandusalased suhted on aasta-aastalt arenenud, kuna on loodud teatud majanduslike lepingutega soodne keskkond ekspordiks ja impordiks . 2012. aastal oli Küpros Eestile 53. kaubanduspartner osakaaluga 0,1%. Kaubavahetuse kogumaht oli 16,6 miljonit eurot, millest eksport moodustas 9 mln ja import 7,6 mln eurot. Saldo oli 1,4 mln eurot (Kahepoolsed suhted...2013). See tähendab, et ka Eesti Vabariik aitab kaasa Küprose majandusele.

2. Küprose vabariigi makoökonoomika aastatel 2000-2013

2.1. Kriisieelne areng aastatel 2000-2007

Kriisieelseks arenguks võttis töö autor aastad 2000-2007. Majanduslik olukord oli sel ajal Küprosel hea ning majandussektor arenes jõudsalt. Keskmine SKP kasv aastas oli 3,0%, mis oli 2 korda rohkem kui sel ajal euroalal. Aastatel 2000-2007 tõusis SKP riigis 2,3 miljardilt dollarilt kolmele miljardile.(Gross Domestic Product (GDP) in Cyprus...2014)
Samuti oli kriisieelsetel aastatel Küprosel madal inflatsioon . Inflatsioonimäär näitab hinnataseme %-set muutust võrreldes baasperioodi hinnatasemega ning inflatsioon on üldine hinnatõus.
Joonis 1. Küprose inflatsioonimäär aastatel 2000-2008. Allikas: Cyprus Inflation Rate 2014
Inflatsioonimäära peaks hoidma võimalikult madalal ja stabiilsena, sest muidu pole riik majanduslikult stabiilne kui inflatsioon kõigub. Antud joonis näitab, et inflatsioonimäär Küprosel küll kõikus, kuid ei ületanud ühtegi korda 6%-ti. Normaalseks aastaseks inflatsioonimääraks loetakse 2-3% ja nagu joonisel näha kõikuski see kõige rohkem 2-3% vahel. Inflatsioonimäära võrdluseks võib samadel aastatel tuua Eesti. Inflatsioonimäär Eestis oli sel ajal suhetliselt sarnane Küprosega, kuid aastal 2007 ületas Eesti määr juba 9%-ti. Küpros suutis kriisieelsetel aastatel kontrollida erinevate kaupade ja teenuste hinda, et tagada rahvale hea elu.
Valitsemissektori võlakoormus SKP-st oli aastal 2000 Küprosel 59,6%. Võlakoormus kasvas 2000-2004 umbes 10%, kuid aastani 2008 langes see jõudsalt kuni 48,9%-ni. See tähendas, et Küprose majandusel hakkas järjest paremini minema. Areng oli märgatav.
Joonis 2. Küprose ja Euro area valitsuse võlakoormuse võrldus SKP-st. Allikas: Goverment debt to GDP... 2014
Jooniselt vaadates oli Küprose seis võrreldes Euroopa üldise määraga mõneti parem. Küprose valitsuse võlakoormus SKP-st suutis jääda madalamale kui Euroopa oma, v.a 2005. aastal kui Küprose võlakoormus oli umbes 71% SKP-st. Eurostati andmetel suutis Küpros 2008. aastaks vähendada võlakoormust lausa 48,9% SKP-st, mis oli madalam kui Euroopa keskmine.
Küprose töötuse määr oli enne majanduskriisi võrreldes Euroala ja ka Eestiga madal. Nendel aastatel kõrgeim töötuse määr Küprose Vabariigis oli 5,6% ning madalaim 4,5%. Samas Eestis oli töötuse määr aastal 2000 peaaegu 15%.
Joonis 3. Küprose, Eesti ja euroala töötuse määra võrdlus aastatel 2000-2007. Allikas: Unemployment rate...2014
Küprose majandus oli peaaegu terve dekaadi heal järel ja nende panku ja rahandust võis pidada mõne näitaja kohaselt suhteliselt konservatiivseteks. Pangad ei laenanud välja märkimisväärselt rohkem raha välja kui neil oli hoiuseid. Küpros suutis kasvatada SKP-d, hoida madala inflatsiooni- ja töötusemäära ning arendada oma majandust.

2.2. Kriisiaastad (2008-2010)

Kriisiaastateks loetakse majanduses aastaid 2008-2010. Majanduskriisi all mõistame seda, et majandussituatsioon ja majanduslikud väljavaated langevad järsult. Antud kriis mõjutas kogu maailma majandust.
Keskmine SKT kasv riigis oli 3,8%, kuid siis tabas maailma majandust kriis, mis jõudis ka Küproseni. Esimest korda 35 aasta jooksul majanduse aktiivsus langes – 1,9%-ni. Selline tagasilöök tekitas suuri probleeme. Kasvas töötute arv. Samuti kahanes turistide arv, mis omakorda pani veel suurema löögi riigile.
Majanduskriisi eelneval aastal ehk 2008. aastal oli töötuse määr Küprosel madal, jäädes 4% lähedale. Kahjuks kriisi saabudes olukord muutus ning töötuse määr hakkas tõusma, jõudes 2010. aasta lõpus 6%ni. Järgenval joonisel on näha Küprose töötuse määra võrdlusi aastatel 2008-2010 Eesti ja Euroalaga.
Joonis 2. Küprose, Eesti ja euroala töötuse määra võrdlus aastatel 2008-2010. (Allikas: Unemployment rates)
Võrreldes Küprost Euroala ja Eestiga polnudki riigi olukord väga hull. Töötuse määra suudeti hoida väiksena, kuid kahjuks majanduskriisi taandumisel see kasvas veelgi, kuna taasumine võtab aega ning taasumise ajal tavaliselt suureneb töötute arv veelgi.
Valitsuse võlakoormus SKP-st kasvas kriisiaastatel 12,4% ehk 48,9%-lt 61,3%ni, kuid sellega asi ei lõpenud. Võlakoormus kasvas ka kriisi lõppedes ja see oli aastal 2012 juba 86,6%. Võrdluseks võib tuua selle, et Eesti võlakoormus oli sel ajal 9,8% SKP-st, mis on Euroopa riikide hulgas madalaim (General government gross debt...2013)
Joonis 4. Küprose, Türgi, Kreeka ja Eesti võrdlusjoonis valitsuse võlakoormuse osakaalust riigi SKP-st. (Allikas: General government gross debt... 2014)
Aastal 2010 oli märgata väikest tõusu. SKT kasv oli 1,1% ning majanduse aktiivsus kasvas 1,5% aasta esimeses pooles (Macroeconomic scane setter...2012). Riigil oli küll hea turismiaasta, kuid kahjuks ei lõppenud 2011 aasta siiki hästi, kuna riiki tabas 2011 aasta juulis õnnetus, mis tabas Vassilikose elektritehast, mis moodustas poole riigi tootmisvõimsusest. Sellest tulenevalt oli SKP kasv 2011ndal aastal ainult 0,5%.
Majanduskriis Küprosel mõjutas eelkõige pangandust. Pankadest oli välja antud liiga palju laene ja kriisi süvenedes läksid pangad kas pankrotti või jäid võlgadesse. Väikse saare kohta oli seal liiga suur pangandussektor.

2.3. Esmane taastumine aastatel 2011-2013

Esmaseks taastumiseks loetakse aastaid 2011-2013. Küprosel pole esmane taastumine läinud nii nagu üks riik sooviks. 2011. aasta juulis süvenes majanduskriis veelgi, sel lihtsal põhjusel, et õhku lendas Iraani relvasaadetis, mille USA merevägi konfiskeeris ja oma Küprose baasi paigutas – lüües rivist välja poole saare elektrivarustusest. Saare suurim elektrijaam Vasiliko oli maatasa. See andis suure löögi Küprose majandusele.
Samuti andis löögi Kreeka. 2012 aasta veebruaris leppisid euroala rahandusministrid kokku Kreeka 130 miljardi suuruse abiprogrammi. Programmi oluliseks osaks oli nn erasektori osalemine ja Kreeka võlgade osaline mahakandmine. Suurimaks kannatajaks võib mainida Küprose. Kreeka võlavähenduse tõttu kandsid Küprose pangad maha 4,5 miljardi ulatuses Kreeka võlakirju. Lisaks võlakirjadele on Küprose pangad andnud Kreekale ka otselaene 21,3 miljardi euro mahus (Küprose kriis... 2013). See pani Küprose majanduse, eelkõige panganduse raskesse olukorda.
Eurostati andmetel kasvas valitsuse võlakoormus SKP-st 2011 aasta 71,5%-lt 86,6%-ni aastal 2012. Tingitud on see mingil määral sellest, et Küprose Vabariik võttis aastal 2011 Venemaalt 2,5 miljardi euro suuruse laenu 4,5 aastaks ning 4,5% intressiga. 2013 aastal palus aga Küpros laenu tagasimaksmise aega pikendada viie aasta võrra (Venemaa restruktureerib...2013). Küprose olukord halvenes veelgi ning aastal 2013 oli valituse võlakoormus juba 112,01% SKP-st.
Töötuse määr kasvas pidevalt. Aastal 2011 oli see 6,5%, kuid aasta hiljem juba peaaegu 10%. Sellega tõus ei lõpenud ning 2013. Aasta lõpus oli töötuse määr juba 16,9% (Cyprus unemployment rate...2014). Selline töötuse tõus teeb raskeks majanduse taaselavdamise. Võrdluseks võib tuua, et 2013 aasta euroala töötuse määr oli 12%.
Küprose majandusliku olukorra lõplikule taastumisele aitab kaasa ka Euroopa Liit, pakkudes Küprosele 10 miljardi euro suurust abipaketti. Abipakett on nüüdsest juba jõus, kuid see tõi kaasa väga karmid tingimused Küprose pangandusele. Tingimused olid, et Küprose valitsus määrab kuni 100 000 euro suurustele hoiustele 6.7 protsendi suuruse ja suurematele hoiustele 9.9 protsendise maksu. Need olid veel vähesed tingimused, mida täita tuli. 2013. aasta mais sai Küpros EL-ilt esimesed 2 miljardit eurot.
Küprose eksport oli 2012. aastal 1,9 miljardid dollarit ning import 7,7 miljardit dollarit. Mõlemad jäid peaaegu samaks nagu eelneval aastal.
Küprose majandus hakkas vaikselt 2013. aasta lõpuks stabiliseeruima, kuid kriisieelsesse aega tagasi jõudmiseks läheb veel aastaid.

3. Prognoos lähitulevikuks

Küprose lähitulevik ei ole kerge. Majandusolukord läheb küll paremuse poole, kuid aeglaselt. Majanduskriisi eelset aega ei saavuta Küpros veel nii pea.
Euroopa Liidu majandusprognoos arvab , et Küprose tulevik on raske ning aastaks 2014 prognoosivad nad Küprosele negatiivset SKP-d ja seda -4,8%-ti. Positiivseks võib pidada seda, et juba 2015-ks aastaks prognoosivad nad juba 0,9%-st SKP-d ehk siis majanduskasvu. Sama ennustas ka IMF ehk Rahvusvaheline Valuutafond (European economic forecast ...2014). Ennustatakse, et erasektori sisenõudlus hakkab tasapisi kasvama.
Euroopa Liit ennustab Küprosele inflatsioonimäära suurenemist 0,4-lt 1,4%-ni aastaks 2015.
Töötuse määra kohta prognoosib Euroopa Liit vähenemist. 2014 aastal peaks töötuse määr olema 19,2%, kuid 2015. aastal juba 18,4%. See tähendab, et ka töötuid inimesi hakkab vähemaks jääma ning inimesed suudavad leida endale töökoha ja sellega aidata kaasa Küprose majanduse elavdamisele.
Impordi koha pealt prognoositakse 2014. aastaks -7,2% vähenemist, kuid aastaks 2015 peaks olema juba 0,2% tõus. Ekspordi näitajaid ennustati vähenema vaid -2,7%, kuid aastal 2015 peaks näitaja olema 1,9%. Selline prognoos näitab, et Küprose majandus taastub .
Töö autor arvab, et Küpros tuleb oma kriisist lõplikult välja, tasub oma võlad ning suudab oma majanduse viia heale järjele, kuid see kõik võtab aega.

Kokkuvõte

VIIDATUD ALLIKAD

1. Kahepoolsed suhted. Eesti ja Küpros. [ http://www.vm.ee/?q=node/191 ] 14.11.2013
2. Macroeconomic scane setter. Macroeconomic situation and potential imbalances. European economic. [ http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/occasional_paper/2012/pdf/ocp101_en.pdf ] 2012 juuli
3. Cyprus unemployment rate. [ http://ycharts.com/indicators/cyprus_unemployment_rate ] 01.04.2014
4. General government gross debt. [ http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/table.do?tab=table&init=1&language=en&pcode=tsdde410&plugin=1 ] 09.04.2014
5. Cyprus Inflation Rate. [ http://www.tradingeconomics.com/cyprus/inflation-cp i] 09.04.2014
6. Goverment debt to GDP. [ http://www.tradingeconomics.com/euro-area/government-debt-to-gdp ] 08.04.2014
7. Gross Domestic Product (GDP) in Cyprus. [ http://kushnirs.org/macroeconomics/gdp/gdp_cyprus.html ] 08.04.2014.
8. Unemployment rate. [ http://www.tradingeconomics.com/euro-area/unemployment-rate ] 08.04.2014
9. BNS/Interfax. Venemaa restruktureerib Küprose laenu. [ http://e24.postimees.ee/1195230/venemaa-restruktureerib-kuprose-laenu ] 08.04.2013
10. Sõrerd. A. Küprose kriis. [ http://www.aivarsoerd.ee/kuprose-kriis-on-suuresti-kreeka-volgade-osalise-mahakirjutamise-tagajarg/ ] 20.03.2013
11. European economic forecast. [ http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/european_economy/2014/pdf/ee2_en.pdf ] 09.04.2014