Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ettevõtluskeskkonna analüüs-Eesti vs Saksamaa". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
2016, 2017, maksud, tegevusala, käibemaks, kindlustuse, tulumaks, kaubavahetus, töötaja, statistikaamet, töötus, rahvastik, sotsiaalmaks, alane, sündimus, lepingud, välisministeerium, kvartalis, investeeringud, tööturg, sündivus, koguprodukt, aastaste, tööandja, liidumaa, lisandväärtus, majanduskoostöö, raamatupidaja, teataja, majutusLÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusearvestuse õppetool Ä16KÕ2 TP ETTEVÕTLUSKESKKONNA TEGURITE VÕRDLUS EESTI JA SAKSAMAA Analüüs Õppejõud: Manivald Sternhof Mõdriku 2016 SISUKORD 1POLIITILINE KESKKOND........................................................................................5 1.1Maksuseadused......................................................................................................5 1.1.1Käibemaks.......................................................................................................5 1.1.2Tööjõuga seotud maksud, tulumaks ja sotsiaalmaks......................................6 1
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn
Örebro, Östergötland 2.PEAMISED MAJANDUSNÄITAJAD Rootsi on viimase paarikümne aasta jooksul kujunenud kõrgetasemeliseks heaoluühiskonnaks, mida iseloomustab demokraatlik riigivalitsemine, homogeenne elanikkond ning laialdane sotsiaalhooldussüsteem, mis kokkuvõttes tagab kõrge elustandardi. Rootsi majanduspoliitikat iseloomustab eelkõige valitsuse rahanduspoliitika stabiilsus. Samuti on iseloomulik laiaulatuslik tulude ümberjaotamise poliitika, mida võimaldavad kõrged maksud ning ohtrad tööturupoliitilised programmid (riigi poolt rahastatav ameti- ja ümberõppekoolitus), mis on suunatud tööpuudusega võitlemisele. Rootsi majandus on olnud viimastel aastatel stabiilne ja eelarveülejääk arvestatav, kuid vaatamata sellele on 2007. aasta sügisel USAst alguse saanud globaalne finants- ja majanduskriis mõjutanud Rootsit oodatust jõulisemalt. Sama jõuliseks ja oodatust kiiremaks on osutunud ka Rootsi taastumine kriisist
meditsiinitöötajad jne) Milline heaoluriigi mudel sobib Eestile/on Eestis? Liberalism , Põhjenda: 1)Eestis on võimul Reformierakond, kelle vaated on eelkõige liberaalsed 2)Inimese võimalus saada arstiabi ja haridust määrab suuresti tema sissetulek 3)Mida kõrgemad kutseoskused, seda kõrgem palk ehk karjäär ja läbilöögivõime tööturul on inimese enda teha (põhimõte, et igaüks on oma õnne sepp) 4)Madalad ja võrdelised VÕI nõrgalt astmelised maksud Kas Eesti on siirdeühiskond? (totalitarism- >kapitalism) Siirderiik. Põhjenda: 1)Rahvas pole eluga Eestis rahul (nagu nt Rootsis), reformid on elujärge halvendavad ja ebaühtlase tempoga jne. 2)Kapitalismile omast globaliseerumist pole, Eestis on turg kindlalt piiritletud 3)Kapitalismi põhimõtted pole juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades –ja suhetes ? 3)Rahvas avaldab võimule küll pidevat survet, teisest küljest on reformid õiguspärased s.t
reformid, kogukong üksikisikust olulisem, majandus Riigi sekkumise vastu,Vabaturumajandus, Segamajanadus, valitsus eraomanduse ja maksudekonkurents, avatud turud,reguleerib, suurem tulu = poolt, kaitsevad rahvuslikkuminimaalne riigi sekkumine kõrgemad maksud, kapitali ja ettevõtjaid sotsiaalpoliitika Sotsiaalsele erisusteMadalad maksud, kõik onIgale inimesele väärikas säilitamine, traditsioonidesünnilt võrdsed, motiveeribelatustase, kõigil abirahad ja kooslus, abirahade maksminetöötama, eitoetused perekonnata isikutele sotsiaalprogrammidele välispoliitika Eesti erakonnad 3.5 Eesti Keskerakond
haridus- ja teadusminister Mailis Reps, välisminister Sven Mikser) Vahetub iga 4 aasta tagant (ideaalis), kui vahetub Riigikogu koosseis (UUS VALITSUS AL 23 NOV 2016) Vabariigi president määrab peaministri kandidaadi ja tema ülesanne on koostada valitsus. Valitsus asub ametisse vande andmisega Riigikogu ees Moodustatakse ministeeriumid - igale ministeeriumile määratakse kindel valdkond Valitsuse vahetus toimus 2016.aasta sügisel, sest opositsioon kogus peaminister Taavi Rõivase vastu umbusaldus allkirju, kuna see jõustus, siis pidi Taavi Rõivas tagasi astuma ja temaga koos ka valitsuse 14 ministrit. Uus peaminister: Jüri Ratas Viimase poole sajandi jooksul on parlamendi roll vähenenud ja valitsuse võim suurenenud, sest valitsusel on tugevam aparaat ja rohkem funktsioone Maailmas on peaministril suurem roll kui presidendil
Sotsiaalne sidusus - ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. 2) Maksu- ja rahapoliitika kui majanduse reguleerimise vahendid Majanduspoliitika riigi sekkumine majandusse. Üks võimalus riigil majandusse sekkumiseks on maksude kehtestamine ja nende kogumine. Makse maksavad nii eraisikud kui ka ettevõtted, sissetulekute ja ka tarbimise pealt. Maksude tõstmise-langetamise kaudu on võimalik mõjutada tarbimist ja tootmist. Otsesed maksud - lähevad palgast otse maha: tulumaks(20%), töötuskindlustus(töötaja 1,6%, tööandja 0,8%), pensionikindlustus(2%), sotsiaalmaks. Kaudsed maksud - toote või teenuse hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud maks: käibemaks, aktsiisid, tollimaks, hasartmängumaks. Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub. Maksud on riigieelarve peamine sissetulekuallikas. Inflatsioon - keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil. Toob kaasa palkade tõusu
Euroopa Liit : kujunemine ja tulevik 9. Rahvusvaheline suhtlemine, postmodernne ühiskond 10. Rahvusvaheline suhtlemine: globaliseerumine, põhjused ja tagajärjed 11. Rahvusvaheline suhtlemine: globaalprobleemid ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II2 12. Rahvusvaheline suhtlemine: inimõigused 13. Majanduspoliitika: riigi peamised majandusnäitajad 14. Raha- ja fiskaalpoliitika 15. Otsesed ja kaudsed maksud 16. Riiklikud ja kohalikud maksud 17. Üldised ja sihtotstarbelised maksud 18. Hariduspoliitika 19. Sotsiaal- ja tööhõivepoliitika 20. Euroopa Nõukogu ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II3 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja normid Rahvusvaheline julgeolek sõltub kolme liiki faktoritest:
RKP* (rahvamajanduse koguprodukt) antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade kogusumma rahalises väljenduses. Kui SKP lähtub territoriaalsuse printsiibist, siis RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte. 3) SKP arvestamise meetodid (3 tk) 1. sissetulekute (ehk tulude) meetod 1) rahvatulu (RT) = palk + rent + intress + kasum 2) SKP = RT + amortisatsioon + kaudsed maksud 2. tarbimise (ehk kulude) meetod 3. tootmismeetod 1a) SKP = kõigis majandusharudes loodud lisandväärtuste summa 1b) SKP = kõigi harude lõpptoodang Kõigi kolme meetodi puhul peaksime saama SKP väärtuseks identse suuruse! 4) SKP kui mõõtevahendi puudused · SKP-d ei saa samastada ühiskondliku heaoluga; · SKP ei mõõda inimeste vaba aja väärtustamist, õnnelikkust, tervislikku seisundit;
Selle tulemusena oli eelarve puudujääk muu Euroopa taustal väga tagasihoidlik, üksnes 1,7% SKP-st. . Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2012. aasta IV kvartalis varasema aasta sama kvartaliga võrreldes 3,7%. 2012. aastal kasvas SKP eelmise aastaga võrreldes 3,2%.Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas võrreldes III kvartaliga 0,9%. Majanduskasvu suurim mõjutaja oli IV kvartalis info ja side, veonduse ning kaubanduse tegevusala lisandväärtuse kasv. Kaubanduse lisandväärtuse suurenemist toetas jaemüügi stabiilne kasv. Joonis SKP kasv Allikas: Rahandusministeerium Euroopa Komisjoni poolt 30. jaanuaril avaldatud andmetel on Eesti majandususaldusindeks1 jaanuaris pikaajalise keskmise (=100) suhtes 102.0 punkti, 1 Euroopa Komisjoni poolt avaldatav töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate
1. Naisi ei võeta tõsiselt 2. Mees julgeb rohkem riske võtta kui naine 3. Raskused ettevõtluse ja koduse elu ühitamisel 4. Enesekindluse puudus Ettevõtlusaktiivsus on kõrgem haritumate ja suurema sissetulekuga naise seas. Töötasustamise põhiprintsiibid Töö hüvitamine: 1. Rahaline (otsene, kaudne) 2. Mitterahaline (meeldiv töö, töökeskkond) · Tasu peab olema õiglane ja vastama töötaja tööpanusele; · Töökohtade hindamise aluseks on töö keerukusaste, spetsiifika ja olulisus ettevõttele; · Töökohtade hindamise põhikriteeriumid: oskusteave, vastutus, vaimne ja füüsiline pingutus ning töötingimused; · Töökohtade hindamise meetodid: analüütilised ja mitteanalüütilised. Palk tasu arvutamise meetod tööpanuse eest, peab kajastama tööpanuse kasvamist ja kahanemist Palgavorme on kolm: 1. Ajapalk 2
heaolu tagamise kohustused riigi, tööandja, mittetulundussektori ja kodanike vahel. Liberaalne heaolumudel Riik sekkub ainult siis, kui väga vaja; inimesed on ise peamised vastutajad heaolu eest. Näiteriigid: Jaapan ja USA. Korporatiivne (konservatiivne) heaolumudel Heaolu keskseks kandjaks on eelkõige töölisühendused ning ka perekonnad. Oluline on inimese enda tööpanus. Näiteriigid: Saksamaa, Belgia. Sotsiaaldemokraatlik heaoluriik Kehtivad väga kõrged maksud, kuid selles süsteemis on keskseks heaolu eest vastutajaks riik ise. Näiteriigid: Soome, Rootsi. Jätkusuutlikkus Ühildada majanduskasv ja keskkonnahoid. Jätkusuutlik areng rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Eesti jätkusuutlikkuse neli komponenti: eesti kultuuri elujõulisus, heaolu kasv, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus. Hea valitsemine: legitiimne, efektiivne, läbipaistev, kodanikke kaasav.
vastu kujundab määral põhimõte hinna Majanduskäit Traditsio Riik/avalik Erasektor Avalik- ja umist onid ja sektor erasektor dikteerivad… kombed · Maksupoliitika (Slaidid „Majanduse kontrollimine“) o Nimetage Eestis rakendatavaid otseseid ja kaudseid makse. Kui suur on täna üksikisiku tulumaksumäär? Otsesed maksud võetakse maha otse isiku sissetulekutelt: tulumaks, sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist: aktsiis, käibemaks. Üksikisiku tulumaksumäär 21protsenti Käibemaksumäär 20 protsenti. o Mis vahe on astmelisel ja proportsionaalsel maksusüsteemil? (Näiteks mis vahe on astmelisel ja proportsionaalsel tulumaksusüsteemil?) 1. Astmeline e. progresseeruv – keskmine maksumäär kasvab sissetuleku suurenemisega. Eestis toetab seda SDE, KE. Soomes max.
Vastutab riik.(Rootsi, Taani, Soome). 2. Konservatism - Sotsiaalhüvitised palka teeninutele, lähtudes suurusest. Vastutab tööandja ja tõõtaja, pere.(Saksamaa, Prantsusmaa). 3. Liberalism - Sotsiaalhüvitised vaestele. Vastutab igaüks ise.(USA, Suurbritannia). Liik - Inimene - Riik SD - Kodanikuõigus saada toetusi - Kogub makse(rikastelt rohkem) ja jagab inimestele. Tasuta teenuste suur osakaal. K - Tööpanuse suurusest - Järelvale sotsiaalkindlustuskeemide haldamise üle. L - Maksud minimaalsed, saavad vähe toetusi - Riik on oma ülesanded laiali jaganud. Toetab kõige vaesemaid. Minimaalriik. 3.3 Siirdeühiskond - Ühiskond, kus valitsemiskord on äsja muutunud diktatuurist demokraatiaks. Tegemist on üleminekufaasiga. Siirdeühiskonda iseloomustavad järgmised tunnused: 1. Kiired ja pöördelised reformid. 2. Inimesed ootavad kiireid muutusi. 3. Elatustaseme mahajäämus. 4. Sagedased valitsuskriisid. 5. Kõik demokraatia tunnused pole täielikult välja kujunenud. 3
Loojaks E.Burke`i "Prantsuse revolutsiooni vastukajad". 1790 1. ühiskonda hoiavad koos traditsioonid, kristlik moraal, rahvuslikud väärtused, mitte mõistuse jõud 2. stabiilne areng, ettevaatlikud reformid 3. rahvus on tähtsam kui üksikisik, kuid kindlasti ei tähenda see võrdsuse kuulutamist. 4. pooldatakse sotsiaalsete vahede alalhoidmist Majandus: kaitseb tööandjat, omanikku, riik sekkugu minimaalselt, proportsionaalsed maksud. Kaitsevad kodumaist, rahvuslikku kapitali, liberaalid on selles osas kosmopoliidid. Tõrjuvad avatud majandusruumi, pooldavad kaitsetolle. Sotsiaalpoliitika: Selle peaksid tagama traditsioonilised kollektiivid (suguvõsa, naabruskond, kirik, seltsid) ja alles siis riik. Valitsemine: põhiülesanne on kodanike füüsiline julgeolek. Seisukohad: Tavad, suhted olgu muutumatud Ühiskonna areng sarnaneb evolutsiooniga Muudatused läbi viia järk-järgult
I loeng EUROOPA LIIDU AJALOOLINE KUJUNEMINE ehk EUROOPA INTEGRATSIOONI KRONOLOOGIA Sissejuhatus: · Mis asi on Euroopa Liit ühine raha; inimeste vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, kaupade vaba liikumine, kapitali vaba liikumine; · Mingi hulk riike on kasvanud üksteisega kokku, see on suur protsess. · Euroopa nõukogu, parlament, kohus, erinevad komiteed jne. · Euroopa Liit on loodud teatud eesmärkide saavutamiseks. On palju plusse ja miinuseid. Väga raske on määratleda, kas on negatiivne või positiivne. · Millal sai alguse EL? Konksuga küsimus. Euroopa liidul pole ühtset sünnidaatumit. Areng on etapiviisile. Sõjajärgne periood. 1952 esimene oluline daatum loodi Söe ja Teraseühendus. Väga tähtis. 9 Mai on Eurooopa päev 1950 kuulutati see idee välja, Prantsuse välisminister ütles, et neil Saksamaaga on plaan luua midagi sellist. 1958 Rooma Leping loodi EL majandusühendus, mis
3.tasand eraelu On kaht tüüpi ühiskonda - * avatud ühiskond sallitakse arvamuste, seisukohtade paljusust, isikupära, ollakse valmis muutusteks, on pluralism * suletud ühiskond riigikord on totalitaarne, taotletakse ühetaolisust, kõik peab riigile allutatud olema. Ühiskonnaelu valdkonnad majandus, teenindus, side, transport, haridus, kultuur, sotsiaalsfäär e. ühiskonna sektorid on: Avalik e. riiklik sektor riik oma asutuste ja töötajaskonnaga, riigivarad, tulud, maksud Erasektor erafirmad, - ettevõtted, mille eesmärk on kasum Mittetulundussektor kodanike loodud seltsid, organisatsioonid, ühendused jne. , mis ei saa tulu, vaid on loodud , et toetada riiki, kaasata inimesi riigi ellu seega - kodanikuühiskond Sotsialiseerumine kohanemine ühiskonnaelu reeglitega ja ühiskonda sisseelamine. Asotsiaalid ebaühiskondlikud inimesed kes ei taha või ei suuda ühiskonna elust osa võtta Tolerantsus sallivus teistsuguste suhtes
orienteeritud palgatöötajaile ja soosib just kõrge kvalifikatsiooni ja pika staaziga töötajaid. · sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - Skandinaavia-tüüpi heaoluriik. Rõhutab solidaarsust ja pakub hüvesid kõigile kodanikele, olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest. Eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas, mis toob kaasa kõrged maksud. · liberaalne heaolumudel USA, Jaapan, - minimaalriik, tagada kõrge tööhõive ja inimeste valikuvabadus ning konkurents kõigis valdkondades. Heaoluriigi suhe heaoluühiskonda Majanduskriisi tingimustes on riigi võimalused oma kodanike heaolu tagada piiratud. Et taolisest eesmärgist siiski mitte loobuda, on vaja jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandjate, mittetulundussektori ja kodanike vahel ära. Taoline vastutuse laiendamine tähendakski üleminekut h
· Raha on universaalne maksevahend. Töötasu, maksame makse, väljendame võlgu rahas. · Raha on ringlusvahend. Kaup Raha Kaup · Raha on rikkuse kogumisvahend. Üks vahenditest. Emiteerima raha ja väärtpabereid ringlusesse laskma. Raha ja missiooniõigus läks üsna kiiresti riigi kontrolli alla. Tekkis riigimonopol. Riik tagas käibel olevate väärismetallitükkide ehk müntide ühesuguse kaalu ja metallisisalduse. Mida enam kaubavahetus arenes, seda tülikamaks muutus ka väärismetallide kasutamine rahana. Käibele tuli paberraha. See võeti kasutusele 11. saj. Hiinas. Euroopas võeti algul katselisena Euroopas. I katse Rootsis lõppes katastroofina, pankurile määrati surmanuhtlus. 18. saj. paberraha aktiivselt kasutusele. Tõuseb inflatsioon. Paberraha tootmine on odav. Et miinimumi viia inflatsiooni ja tõsta usaldust paberraha vastu läksid riigid üle kullastandardile esimene rahasüsteem ajaloos. Riigid
Seadusandlik võim (Riigikogu) 2. Täidesaatev võim (Vabariigi Valitsus) 3. Kohtuvõim · Ühtne õigussüsteem 1. Seadused jt õigusaktid 2. Kohtupraktika · Riigiametnikud 1. Sõjavägi (Kaitsevägi) 2. Korrakaitse (Politsei) 3. Riigi- ja omavalitsusteenistujad · Riigikassa 1. Oma raha (kroonid, sendid) 2. Maksud 3. Eelarve II PEATÜKK: DEMOKRAATLIK VALITSEMINE 12) Demokraatia tunnused · võim ei ole koondnud ühe isiku kätte · võim on avalik ja kontrollitav · võim seisab rahvale võimalikult lähedal 13) Seleta mõisted a. demokraatia sõnasõnalt rahvavõim, aga reeglina tähendab tegelikult rahva osalemist poliitikas b. otsene demokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel c
SKP mõõtmise kolm meetodit: SKP sissetulekute meetodil SKP tootmise meetod SKP tarbimise meetod SKP sissetulekute meetod SKP tootmise meetod SKP tarbimise meetod Töötajate palgad ja Lisandväärtused: Eratarbimine sotsiaalkindlustusmaksed + avaliku sektori tarbimine + amortisatsioon Põllumajanduses + investeeringud + kaudsed maksud Tööstuses + eksport -Dotatsioonid Teeninduses -import Valitsussektoris + netomaksud toodetele (kõige rohkem kasutab majandusanalüüs) Tarbimise meetodi komponendid SKP= C + I + G (X-M) C- kodumajapidamiste eratarbimine (kui me suudame rohkem tarbida, siis suurendab see
IAI- iminarengu indeks) pakkumine. IAI näitajad: Oodatav keskmine eluiga Haridus SKP per capital Heaoluühiskond on ühiskond, kus riik tagab elanikkonnale sotsiaalse turvalisuse Sotsiaalpoliitika mudelid: Sotsiaaldemokraatlik (paks riik) – mudeli juhtmõte on solidaarsus, peamine heapakkuja on riik s.t. riik tagab kõik sotsiaal hüvesid kõigile. Riigi tegevuse rahastab kõrged maksud Liberaalne (õhuke riik) – põhiväärtused: inimesed on vabad ja võrdsed; riigivõim sekkub kodanike ellu vähesel määral. Riigilt saavad toetused vaid väga vaesed ja penionäärid. Sotsiaalne sidusus on ühiskonna võimekust tagada kõigi oma liikmete heaolu ja vähendada erinevusi. Sotsiaalhoolekanne – vahendite süsteem, mis peaks tagama sotsiaalse turvalisuse ja abivajaja toimetuleku. Sotsiaalteenus – isiku/perekonna toimetulekut soodustav
1970. aastate lõpuks olid kõik arenenud kapitalistlikud riigid heaoluriigid, neist 6 (Belgia, Austraalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland) kulutasid 60% oma avalikest kuludest heaolule. 1968 loodi tolliliit: sisetollid kaotati, välistollid kolmandate riikide suhtes ühtlustati (kaupade vaba liikumine). Tolliliidu loomisega kaasnes kuue liikmesriigi kiire majanduslik areng, 1950-1962 Lääne-Euroopa tööstustoodang kahekordistus. 1958-1970 kuuiku kaubavahetus ülejäänud maailmaga kolmekordistus, omavahel aga kuuekordistus. Nii võimas tootmine sai võimalikuks tänu kütuse madalale hinnale. Aastatel 1950-73 maksis Saudi Araabia nafta barrel alla 2 dollari. Kõrge tarbimisnõudlus tõi hinnatõusu. Tööjõupuuduse tõttu oli võimalik palku kõrgel hoida, need tegurid põhjustasid inflatsiooni, mille tulemuseks oli majanduse ülekuumenemine. Tööjõupuuduse leevendamiseks hakati tööle võtma sisserändajaid (nt türklased Saksamaale 1960
ajaarvamist Hiinas, Babüloonias, Pärsias, Vana-Kreekas, Roomas jm. Maksustati enamasti omandit (maad) ja isikuid. Eriti levinud oli isikumaks nn. Pearaha kujul. Alguses tasuti makse valdavalt natuuras. Kuna maksude kogumine oli küllaltki tülikas, siis müüsid valitsejad tihti oma maksuvõtmisõiguse maksurentnikule, kes tasus valitsejale korraga mingi kindla summa ja korraldas seejärel maksude sissenõudmist oma äranägemise järgi. Majandussuhete areenile ilmusid maksud kohe riigi tekkimisel. Riik vajas oma ülesannete täitmiseks raha. Karl Marx on väga tabavalt öelnud: ,,Maks on emarind, mis toidab valitsust". Pikka aega peeti makse ainult riigi erakorraliseks tuluks. Feodaalriigi peamised tulud laekusid valitseja maavaldustest domeenidest (maavalduse osa, mida feodaal ise majandab) ja regaalidest. Regaaliks nimetati valitseja ainuõigust mõnest majandusharust tulu saada. Tuntumad olid müntimis-, jahi-, kalapüügi- ja kaevandamisregaal jt.
vähendamisele. 1970. aastate lõpuks olid kõik arenenud kapitalistlikud riigid heaoluriigid, neist 6 (Belgia, Austraalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland) kulutasid 60% oma avalikest kuludest heaolule. 1968 loodi tolliliit: sisetollid kaotati, välistollid kolmandate riikide suhtes ühtlustati (kaupade vaba liikumine). Tolliliidu loomisega kaasnes kuue liikmesriigi kiire majanduslik areng, 1950-1962 Lääne-Euroopa tööstustoodang kahekordistus. 1958-1970 kuuiku kaubavahetus ülejäänud maailmaga kolmekordistus, omavahel aga kuuekordistus. Nii võimas tootmine sai võimalikuks tänu kütuse madalale hinnale. Aastatel 1950-73 maksis Saudi Araabia nafta barrel alla 2 dollari. Kõrge tarbimisnõudlus tõi hinnatõusu. Tööjõupuuduse tõttu oli võimalik palku kõrgel hoida, need tegurid põhjustasid inflatsiooni, mille tulemuseks oli majanduse ülekuumenemine. Tööjõupuuduse leevendamiseks hakati tööle võtma sisserändajaid (nt türklased Saksamaale 1960
korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU EESTIS: 1918-1930 (otsekoheste maksude peavalitsus. Aktsiisivalitsus. Tollivalitsus), 1930-1940 (Maksudevalitsus- 12 maksuametit), 1932 (Maksukorralduse seadus); 1937 (Eesti iseseisev maksusüsteem), 1989 (ENSV maksukorralduse seadus), 1990 (Maksuameti ja Tolliameti loomine), 1991 (Üksikisiku tulumaksu seadus, käibemaks), 1992 (Ettevõtte tulumaksu seadus) MAKSUSTAMISE EESMÄRGID: Teoorias eristatakse fiskaalseid ja mittefiskaalseid eesmärke
mahtu suurendada Toodangu kasvu, mis on tingitud kõigi tootmisressursside mahu suurenemisest, nimetatakse mastaabiefektiks. PÜSIV MASTAABIEFEKT- Toodang suureneb võrdselt sisendite mahu kasvuga.Olukord, kus tootmisressursside mahu suurendamisel 10% võrra, suureneb toodangu maht selle tulemusel samuti 10%. Sel juhul ei ole vahet, kas kaupu toodetakse suuremas ettevõttes või väiksemas ettevõttes.1 töötaja ja 1 arvuti. Kasvav mastaabiefekt- Toodangu maht kasvab võrreldes tootmisressursside mahu kasvuga kiiremini. Olukord, kus tootmisressursside mahtu suurendamisel 10% võrra suureneb toodangu maht selle tulemusena rohkem kui 10%. Kasvav mastaabiefekt on enamasti saavutatav suurema spetsialiseerumise teel. Näiteks kui mingis tehases suurendatakse tööliste arvu kümnelt kahekümnele, siis iga inimese erinevate tööülesannete arv väheneb.
Ühiskonna kihistusele on omane hierarhilisus sotsiaalne hierarhia. Avatud ühiskonnas pole inimesed kuulumine mingisse sotsiaalsesse kihti lõplik toimub liikumine nii vertikaalselt (keskklassist kõrgklassi) kui horisontaalselt (ühest linnast või riigist teise) - sotsiaalne mobiilsus on kõrge. Suletud, korporatiivsetes, ühiskondades on sotsiaalne mobiilsus väike. Sotsiaalsed grupid ja huvirühmad eristuvad religioossete, rahvuslike, tegevusala, ea vms. tunnuse alusel. Näiteks pensionärid, õpilased, talupojad, vaimse töö tegijad. Sotsiaalsed grupid ei paikne üksteise suhtes hierarhiliselt. 10. Huvid Avalik huvi. - Avaliku huvi seisukohast on olulised ühishüvised ehk sellised hüved, mida ei kasutata eratarbimiseks, vaid mis on kõigile kättesaadavad, nagu loodus, turvalisus, kultuur jne. Mittetulundusühendused ei tohi jaotada oma tegevusest saadavat majanduslikku kasumit muudel kui avalikes huvides olevatel eesmärkidel.
Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast Teist maailmasõda. Nend
[Kasutatud 19. jaanuar, 2014]. [2] D. Sturm, „Eesti Vabariik,“ 2009. [Võrgumaterjal]. Available: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:EVabariik.png#filehistory. [Kasutatud 19. jaanuar, 2014]. [3] Vabariigi Valitsus, „Riigivapp,“ 2012. [Võrgumaterjal]. Available: http://valitsus.ee/et/riigikantselei/riigi-ja-omavalitsuste-symbolid/riigivapp. [Kasutatud 19. jaanuar, 2014]. [4] Statistikaamet, „Enim nõutud statistika,“ 2012. [Võrgumaterjal]. Available: http://www.stat.ee/pohinaitajad
lihtsustatud - kassapõhist - raamatupidamist. Ennast vabatahtlikult, enne 250 000 krooni suuruse majandusaasta käibeni jõudmist, Maksuametis käibemaksukohustuslasena arvele võttes, tuleb üle minna ka kassapõhiselt raamatupidamiselt tekkepõhisele. Äriregistrisse kantakse FIE mitte elukoha, vaid FIE ettevõtte asukoha järgi. Füüsilisest isikust ettevõtja kohta kantakse äriregistrisse: § ettevõtja ärinimi, tegevusala ning ettevõtte asukoht ja aadress, samuti ettevõtja majandusaasta algus ja lõpp § ettevõtja nimi, isikukood ja elukoht; § muud seaduses ettenähtud andmed. Füüsilisest isikust ettevõtjale kohaldatakse ettevõtja kohta käivaid sätteid, sõltumata sellest, kas ta on kantud äriregistrisse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Äriregistrisse kandmata füüsilisest isikust ettevõtja võib tegutseda ainult oma ees- ja perekonnanime all. Äriregistrisse
rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. § 3. Maksusüsteem (1) Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. (2) Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks. (4) Käesolevas seaduses maksu kohta sätestatut kohaldatakse ka kogumispensionide maksele ja töötuskindlustusmaksele, kui kogumispensionide seaduses või töötuskindlustuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 4
6. Mida kujutab endast liberaalne majandus, mida kasutas Eesti ja kas selle kasutamine tõi pigem edu kui probleeme? 7. Kas suured infrastruktuuriettevõtted tuleb maha müüa või jätta riigi omandisse? Tallinna Vesi, Eesti Energia, raudtee jne.. 88. Kas Eesti ettevõtete müük välismaistele omanikele on positiivne nähtus? Mida te arvate väitest "kapitalil pole rahvust"? 9. Eesti maksupoliitika, kas mõistlik on astmeline või proportsionaalne tulumaks, kas otsene või kaudne maksustamine? 10. Miks tekkisid Eestis suured töötuseprobleemid enne ja millised probleemid on tekkinud tööjõuga pärast Eesti liitumist EL-ga? 11. Mida 11 Mid täh tähendab d b majanduse j d "ül "ülekuumenemine" k i " jja miks ik analüütikud selle eest Eestit hoiatavad?
annaabi.ee 
