SISUKORD sisukord..........................................................................................................................1 1 poliitiline keskkond.....................................................................................................3 1.1 Maksuseadused.....................................................................................................3 1.1.1 Käibemaks.....................................................................................................4 1.1.2 Tööjõuga seotud maksud, tulumaks ja sotsiaalmaks.....................................4 1.2 Rahvusvahelised suhted ja lepingud.....................................................................5 1.2.1 Kaitsealane koostöö.......................................................................................5 1.2.2 Majanduskoostöö......................................................................
MEMO Sotsiaalne keskkond Edukad ettevõtjad jälgivad tähelepanelikult ettevõtet ümbritseva pidevalt muutuva keskkonna mõju ettevõtte tegevusele. Vajalik on põhjalikult tundma õppida seda, millised on keskkonna arengutrendid ning kuidas need mõjutavad konkreetset tegevusala ja ettevõtet. Muutused võivad pakkuda nii uusi võimalusi kui ka tuua endaga kaasa suuri ohte. Edukad on need, kes muutusi ette näevad või neid vähemalt varakult märkavad ja neile reageerivad. Kui oma tegevust muudetakse alles siis, kui enam muud üle ei jää, on sageli juba hilja. Sotsiaalsed muutused avalduvad paljudes erinevates näitajates. Nimetagem mitmesuguseid demograafilisi näitajaid nagu sündivus, elanikkonna vanuseline struktuur, rahvuslik ja religioosne koosseis, piirkondlik paiknemine, perekondade suurus. Enamasti pakuvad huvi mitmesugused sissetulekute jagunemist ning inimeste haridust iseloomustavad näitajad. Sotsioloo...
Sissejuhatus sotsioloogiasse Inimese areng ja sotsiaalne keskkond Sotsialiseerumine protsess mille käigus inimene (enamasti laps) õpib reegleid ja rolle, mis on vajalikud eluks sotsiaalse koosluse liikmena; sotsialiseerumine on kultuuri omandamine, ühiskonna täieõiguslikuks liikmeks saamine. Desotsialiseerimine protsess mille käigus inimene pannakse varasema sotsialiseerumisprotsessi tulemustest loobuma, desotsialiseeritav inimene peab omandama mingid uued reeglid ja rollid ning peab selle jaoks loobuma varasemate reeglite ja rollide täitmisest. Resotsialiseerumine kunagi varem omandatud, kuid vahepeal unustatud rollidesse taas sisseelamine Sotsialiseerumise agendid isikud ja organisatsioonid, kes juhivad inimeste sotsialiseerumist (perekond, kool, sõbrad, televisioon). Isiksuse areng Sigmund Freud ...
Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond LASTEAIA KESKKOND Inimene ei saa kasvada isolatsioonis ta vajab kasvukeskkonda ja kasvatust, et eluga toime tulla. Lisaks ümbritsevale keskkonnale avaldavad lapse arengule kahtlemata mõju ka kaasasündinud omadused. Varajane kasvukeskkond paneb aluse lapse edasisele arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid. Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond. Iga koolieelse lasteasutuse õpp...
Organisatsiooniõpetuse konspekt Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus Organisatsiooni tunnused Eesmärgid Formaalne struktuur ja rollide jaotus, teadlikkus Koosneb vähemalt kahest inimesest Erandiks on ajutine organisatsioon (idufirma), millel ei pruugi kõiki nimetatud tunnuseid olla Organisatsiooni kontsptuaalne mudel Keskkond sisaldab sotsiaalset struktuuri, kultuuri, füüsilist struktuuri ja tehnoloogiat Keskkond Sotsiaalne sektor – klassistruktuur, demograafia, elustiilid, haridussüsteem, migratsioon Kultuurisektor – ajalugu, traditsioonid, väärtused, normid, uskumused Legaalne sektor – seadused ja legaalne praktika Poliitiline sektor – võimu jagamine ja poliitilised süsteemid (seaotud legaalse sektoriga) Majandussektor - turud, fiskaalsüsteem, pan...
1. Milline on tänane Eesti majanduspoliitiline keskkond ja kuidas see mõjutab logistika valdkonna ettevõtteid Poliitiline keskkond - Eesti poliitiline olukord on valitsuste vahetumisest hoolimata olnud suhteliselt stabiilne ning välis- ja majanduspoliitika järjepidev. Poliitilises keskkonnas võetakse aeg- ajalt ette seadusemuudatusi, mis avaldavad märkimisväärset mõju ettevõtetele. Seaduste ja muude regulatsioonide muutumine puudub sageli just logistika valdkonna ettevõtteid. Üldiselt sobib meie majanduspoliitiline keskkond logistika valdkonnale hästi, kuna peaaegu kogu Euroopa on viisavaba ning logistiliselt ideaalne koht optimeerimiseks. Kuigi kõik ei ole koguaeg nii ilus. Kui tuua näiteks põllumajandussektori, siis suurim turg mõned aastad tagasi olid Venemaa, kuid praegune poliitiline olukord on viinud sinnani, et Venemaa turgu pole võimalik kasutada ja seetõttu on näiteks põllumajandus ettevõtted raskes seisus. Kuid logistika vald...
Sissejuhatus Luua ülevaade psühholoogia rakendamisvõimaluste mitmekesisusest; sotsiaalkultuurilisse psühholoogiasse Majandus ja psühholoogia I Maaja Vadi TÜ majandusteaduskond Email: [email protected] KORRASTATUS Rakendusvaldkonnad, mis kasutavad psühholoogia teadmust vastastikune täiendamine; Juhtimine Organisatsioonikäitumine; Personalijuhtimine. Turundus Tarbijakäitumine; Reklaam; Müügisuhtlemine. 1 KOORDINEERIMINE??? ...
Kirjelda ettevõtte sisekeskkonda: hõlmab kõiki tingimusi ja jõude organisatsiooni sees. Selle moodustavad sisemised tegurid(sündmused, üksused,ressursid,juhtimisstiil,organisatsioonikultuur jne), mis mõjutavad töötajate käitumist, ettevõtte tegevust ning langetatavaid valikuid. Sisekeskkond on omanike poolt kontrollitav ning allub juhtimisele. Kirjelda ettevõtte väliskeskkonda(mikro- ja makrokeskkond): Moodustavad seda ümbritsevad tegurid (tingimused, trendid,jõud,sündmused,organisatsioonid jne), mis mõjutavad ettevõtte tegevust ja valikuid, avades ettevõttele võimalusi ja kutsudes esile riske. Mikro:Kliendid, konkurendid,tarnijad ja koostööpartnerid, vahendajad, huvigrupid, pangad, omavalitsused, tarbijakaitse, maksuamet,konkurentsiamet. Seondub erinevate siderühmadega, mis on otseselt seotud ettevõtte eesmärkide saavutamisega. Makro: Looduskeskkond, majanduskeskkond, tehnoloogiline keskkond, sotsiaalne keskkond, poliitiline keskko...
Ränded tänapäeva maailmas, nende põhjused ja tagajärjed. Rännete liigitamine. Mõisted: Ränne e migratsioon on inimese alalise elukoha vahetus. Rändesaldo e rändeiive - sisserände ja väljarände vahe. Tõuketegurid - põhjused, miks inimesed oma kodukohtadest lahkuvad (alati negetiivne). Tõmbetegurid - põhjused, mis inimesed tulevad kuhugile elama (alati positiivne). Barjäärid - takistavad inimest, miks ta ei saa minna kuhugile elama. (nt: keeleoskus, raha) Rännete põhjused: Sihtpiirkonna TÕMBETEGURID Lähtepiirkonna TÕUKETEGURID Suur töökohtade või õppimisvõimaluste Väike töökohtade või õppimisvõimaluste valik valik Suur palk Väike palk Head elutingimused Halvad elutingimused ...
Tallinna Ülikool Ebavõrdsus kui terviserisk ja heaolu mõjutaja Referaat-essee Koostaja: Kristiine Värraval Tallinn 2014 Sotsiaalne ebavõrdsus Viimasel aastakümnel on ilmnenud, et enamikes ühiskondades, ka niinimetatud heaolühiskondades suurenevad erinevused tervisenäitajates erinevate sotsiaalsete gruppide vahel. Eksisteerib seaduspärasus, et tervisenäitajatele on iseloomulik sotsiaalne astmelisus – kõrgeima sissetulekuga inimeste tervisenäitajad on parimad, keskmise sissetulekuga inimestel on need vahepealsed ning madalaima sissetulekuga havimad tervisenäitajad. Suurema sidususe saavutamiseks on vajalik ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine. Sotsiaalne ebavõrdsus väljendub teatud sotsiaalsete rühmade madalas staatuses ning väheses kogukondlikus kaasatuses. Inimestevahelist ebavõrdsust suur...
Sotsiaalne õiglus, ebaõiglus ja ebavõrdsus tervises Anu Kasmel Sissejuhatus Viimasel aastakümnel on ilmnenud, et enamikes ühiskondades, ka nn. heaoluühiskondades suurenevad erinevused tervisenäitajates erinevate sotsiaalsete gruppide vahel. Enamikes Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika riikides on keskmine eeldatav eluiga XX sajandi teisest poolest alates pidevalt tõusnud. Kui aga jälgida keskmist eeldatavat eluiga erinevates sotsiaalsetes gruppides, siis ilmneb, et mõnedes gruppides esineb püsiv langustendents (Marmot and McDowall, 1986; Borrell et al., 1997). Uuringu "Sotsiaalne ebavõrdsus tervises" (Kunst et al., 2002) andmetel on kõrgharidusega meeste keskmine eeldatav eluiga 13,5 aastat pikem kui põhiharidusega meestel, naistel on vastav näitaja 8,6 aastat. Eksisteerib seaduspärasus, et tervisenäitajatele on iseloomulik sotsiaalne astmelisus kõrgeima sissetulekuga inimeste te...
1. 1 RAHVASTIK MILLEST SÕLTUB SÜNDIVUS? (õ. lk. 29) Viljakas eas naiste arv- fertiilne iga Naiste vanus sünnitamisel (õ. lk. 29 joonis 2.4) Religioon ja usk Kooselu traditsioonid Pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine Väärtushinnangud Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks Naise roll ühiskonnas Sündivus on väga oluline riigi arengutaseme näitaja! (õ. lk. 30 joonis 2.6) MILLEST SÕLTUB SUREVUS? Traditsiooniline ühiskond Nüüdisaegne ühiskond Nälg Haigused Nakkushaigused Õnnetused Looduskatastroofid Kuriteod Kodusõjad (õ. lk. 32 joonis 2.8) 1.2RAHVASTIKU ARENG JA DEMOGRAAFILINE ÜLEMINEK Demograafilise ülemineku teooria iga ühiskond läbib neli etappi (traditsiooniline rahvastiku tüüp, ülemin...
ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE Organisatsioon – kindla eesmärgi saavutamiseks organiseerunud inimrühm. Organisatsiooniks ühinenud inimeste tegevus peab olema omavahel koordineeritud, kooskõlla viidud. Organisatsioon on süsteem, mille allsüsteemid on inimesed, struktuur ja tehnoloogia. Organisatsioonilist käitumist mõjutab ka keskkond, milles organisatsioon töötab. Inimesed – üksikisikud ja rühmad; inimeste erinev hariduslik taust, teadmised, oskused, kogemused. Struktuur - ametikohad (inimeste paiknemine), ametlikud suhted; inimesed peavad olema stukturaalselt seotud, et tööd saaks efektiivselt koordineerida. Koostöö, läbirääkimised. Tehnoloogia – masinad ja seadmed, oskusteave; ressursid millega inimesed töötavad; tuleb säilitada tasakaal tehniliste ja sotsiaalsete süsteemide vahel. Keskkond – kliendid, varustajad, konkurendid, valitsus, ühiskond; konkurentsi tihenemine, globaliseerumine, valitsuse otsused. ORGANISATSIOONILINE KÄIT...
Ettevõtte kasv ja tema edukust mõjutavad tegurid NIMI Ettevõtluskeskkond •Poliitiline keskkond •Majanduslik keskkond •Sotsiaalne keskkond •Tehnoloogiline keskkond Arenenud infrastruktuurid ehk taristud • Juurdepääs teedele •Telefoni/internetiside •Ühistransport •Lasteaiad ja koolid •Üldine heakord •Kvalifitseeritud tööjõu olemasolu •Klientide/koostööpartnerite läheuds •Toetuse võimalus (eriti alustav ettevõte) Ettevõtte kasv •Majanduslik kasv •Strateegiline kasv •Struktuurne kasv •Organisatsiooniline kasv Kasvu motiivid •Mastaabiefekt •Kasvukõlblik ärimudel •Turuliidri eelis •Mõjuvõim •Vajadus sobituda võtmeklientide kasvuga •Võime ahvatleda ja hoida võimekaid töötajaid Sisemised ja välimised kasvustrateegiad Sisemised Välimised kasvustrateegiad kasvustrateegiad Toodete arendamine (väiksemad Ettevõtete ühinemised ja uuendused, ülevõtmised Kvaliteedi tõstmine jne) ...
SOTSIOLOOGIA Teadus inimesest ühiskonna liikmena, inimkäitumisest grupis, alates argielu toimingutest kuni globaalsete protsessideni. Sotsioloogia uurib inimestevahelist interatsiooni, sotsiaalset käitumist ja sotsiaalseid protsesse, ühiskonda tema stabiilsuses ja muutmises, sotsiaalset elu tervikuna. Sotsiaalne keskkond ei koosne suvalisetst tegevustest ja nähtustest, vaid need on struktureeritu inimkäitumise ja tekkivate suhetega, mis on teatud viisil korrastatud, seaduspärased ja korduvad. Ühiskonnad on pidevas strukturatsiooniprotsessis, sest inimesed oma tegevusega taastoodavad ümbritsevat sotsiaalset maailma, mis kujundab omakorda neid. SOTSIOLOOGILINE PERSPEKTIIV Berger- teadvuse vorm, võimalus näha inimkäitumist uues valguses, kus kõike nähakse mitte kui loomulikku, iseenesest mõistetavat vaid kui sotsiaalse interaktsiooni tulemit SOTSIOLOOGILINE KUJUTLUSVÕIME Mills- Tegutsemine ...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merilin Võikar KESKKOND LAPSE ARENGU MÕJUTAJANA ASENDUSPERES Diplomitöö Juhendaja: Magister Gerta Sooserv Tallinn 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1 LAPSE KASVUKESKKOND......................................................................................... 5 1. 1.1 Kodu........................................................................................................................ 5 2. 1.2 Erinevad asenduspere liigid..................................................................................... 9 3. Eestkoste...............................
Võrumaa Kutsehariduskeskus Ettevõtluskeskkond Eestis aastal 2013-2014 Juhendaja: Anu Seim Õpilane: Marelle Laiv Väimela 2014 Sissejuhatus Annan ülevaate ettevõtluskeskkonnast Eestis. Mis mõjutab ettevõtluskeskkonda, milline on selle roll ja tähtsus, ning milline on visioon ? Ettevõtluskeskkond Ettevõtluskeskkond loob võimalusi või takistab ettevõtete alustamist, arengut ja tegevust. Ettevõtluskeskkonna jätkusuutliku arengu eelduseks on inimeste ligipääsu tagamine teenuste kättesaadavusele. Ettevõtluskeskkonda mõjutavad riigimajanduskeskkond ja ettevõtlustingimused. Riigi majanduskeskkond: · majanduse avatus · valitsemise efektiivsus · finantsturgude toimimine · tehnoloogiline areng · infrastruktuuri arengutase · juhtimisoskused · tööjõu paindlikkus · seadusandlus Ettev...
Mõisted Areng- kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete muutuste protsess inimese organismis, psüühikas, intellektuaalses ja hingelises sfääris, mis on toimunud väliste, sisemiste, juhtivate ja mittejuhtuvate faktorite mõjul. Formeerumine- inimese isiksuse kujunemise protsess pärilikkuse, keskkonna mõjutuste, sihipärase kasvatuse ja isiksuse oma aktiivsuse objektiivse mõju tulemusena Pedagoogika- teadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel. Ealine pedagoogika- uurib inimese kasvatamise ja arendamise iseärasusi sõltuvalt tema east. Jaotatakse 1)eelkooli pedagoogika 2)koolipedagoogika 2a)noorem kooliiga 2b)keskmine kooliiga 2c)vanemkooliiga 3)täiskasvanu pedagoogika e. Andragoogika- uurib täiskasvanu arengu seaduspärasusi ja koolitamise võimalusi Kasvatus- on Peeter Põllu järgi teadlik sihipärane tegevus, mis vanema põlve poolt ette võetakse, et viia arenemisele kasvava põlve kehalisi ja vaimulisi jõude...
EELKOOLIPEDAGOOGIA MÕISTED EKSAMIKS Pedagoogikateadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel. Pedagoogika teaduse uurimisaineks on isiksuse kasvatusprotsess, haridus, areng ja väljakujunemine. Kasvatus- tingimuste teadlik muutmine, et toimuks kasvamine paremini. Laiemas tähenduses kasvatus on isiksuse arengu toetamine, selle suunamine. Kasvatus lähtub sellest, et lapses toimus iseregulatsioon ja seda tuleb toetada. Kasvatus on lapse kasvamise toetamine Haridus- kui protsess-on teadmiste, oskuste, vilumuste, praktiliste, töökogemuste, väärtus orientatsiooni ja suhtumistesüsteemi omandamine koolieelsetes, üld-,kutse- ja täiendõppeasutustes, samuti ka eneseharimise teel. Kui tulemus-teadmiste, oskuste, vilumuste, tegevuskogemuste ja suhete omandatud tase. Kui süsteem-õppekavade ja riiklike haridusstandardite tervik ja neid realiseerivate haridusasutuste ja hariduse juhtimise organite võrk Õpet...
Laste kasvatamine Psühholoogia Katariina Reissaar 10.RL klass Rakvere 2011 SISUKORD Sissejuhatus Sünd ja imikuiga Kodu Imikuiga Kiindumus Lasteaed Piaget Sotsiaalne areng Kokkuvõte Kasutatud allikad SISSEJUHATUS Inimese areng toimub kogu eluea. Kõik arengu käigus toimuv on meie geneetilise pärandi ja omandatava koostoime tulemus. Lapse areng on keerukas ja mitmekülgne protsess, seda eriti esimesel eluaastal, kuid ka järgnevatel eluaastatel. Lapse areng on täiuslik, kui koos liigutuste keerulisemaks muutumisega tekib lapsel arusaam tegevuste ja esemete põhjuslikest seostest, sellega kujundatakse lapse minapilt. 1. SÜND JA IMIKUIGA Naise üsa on üsna hästi kaitstud koht. Hoolimata sellest võib raseduse ajal miski viltu minna ning sellel võivad olla lapsele püsivad mõjud. Lisaks loomulikule kaitsele on seda...
Loeng 1: Ettevõtlus, ehitusettevõte ja teda ümbritsev keskkond. Ettevõtluseks võib pidada kõiki tegevusi, millel on: eesmärk risk mitte saavutada eesmärki vajadus planeerida oma tegevust vajadust kaasata erinevaid ressursse - aega, raha vms. Ettevõtte tegutsemise peamisteks lähtekohtadeks on: oskused (kutseoskus), kapital (raha või vara), tööjõud (ise ja /või palgatööjõud), tooraine (vm ressursid). Keskmise ehitusettevõtte profiil Ehitus on kõige suurem tootev sektor, kus luuakse ligi kümme protsenti rahvuslikust kogutoodangust. Ehituses töötab ligikaudu sama suur osa kõigist töötajatest. Kõik me tarbime iga päev ehituse tooteid, olgu need siis meie elu-, töö-, kauplemis- või puhkekohaga seotud hooned või elektrit, vett, transporti, informatsiooni meieni toovad rajatised. Oma suhteliselt lihtsa kvalifikatsiooniga tööjõu ja kohalike materjalide suure osakaalu tõttu ei ole ehitus eril...
Alternatiivseid koolisüsteeme Dalton Plaani kool Lisabet Roos 2011 Teemad Algus Dalton Plaan 3osaline plaan Programm Väärtused Kasutatud kirjandus Algus Haridusreform Õppimine on kordamine Piiratudklassiruumid Lapse loomulik tegevus on allasurutud Laps on sotsiaalne Meel, keha ja vaim Helen Parkhurst 1916Laboratory Plan Dalton High School 1919 esimene kool Dalton Plaan Eesmärgiks tasakaal Programmi kohandamine Iseseisvus ja usaldusväärsus Sotsiaalsed oskused ja vastutus 3osaline plaan House Assignment Lab (laboratory) 3osaline plaan House(maja) väike kogukond majanõunik Assignment (kohustus) leping Lab (labor) õpilaneõpetaja väiksemad grupid Programm Algkool (lasteaed +1.3. kl) kodune keskkond tagasiside pädevus,usaldus, enesehinnang Põhikool(4.8. kl) üleminek Keskkool(9.12. kl) individuaalne programm Väärtused Iseloom lugupidav keskkond akadeemilised võimed väärtushinnangu...
TERVIS 1.1. Tervise olemus Tervis on hea enesetunne. Tervise hindamise 3 valdkonda: Kehaline e. Füüsiline tervis näitab, kas luud on terved, keha temp on normaalne (36-37) ja haigusi ei ole. Hoidmiseks: sportimine tervislikud eluviisid, Vaimne Kehaline tervislik toitumine, tervis vigastustest hoidumine jne. tervis TERVIS Vaimne tervis on seotud mõtlemisega, meeleoludega, suhtumsega. Sotsiaalne Hoidmiseks:Vabastada hirmud, lasta armastus endasse. tervis Sotsiaalne tervis sõltub läbisaamisest teistega. Hoidmiseks: probleemide lahendamine ilma tülitsemata, rahulikkus. Inimese tervis sõltub temast endast! Hoia enda ja teiste tervist! Hoidu väljenditest:: "ei saa", "e...
Nadezda Matõljova O15-010 Eksamitöö Õendus keskendub hoolitsemisele patsiendieest,mis väljendub tervise edendamis ja säilimises,haiguste ennetamises,tervise taastamises ja vaevuste ja kannatuste leevendamises. (Õe eetika koodeks.29.11.1996) Õde vastutab oma tegevuste eest ja peab oma teadmisi ja oskusi pidevalt täiendama.Tundes isiklikku vastutust õde täitma ainult need kohustused,mille kohta ta omab piisavalt tedmisi ja oskusi ning keelduma kohustustest,mida ei saa ohutult täita teadmiste ja oskuste puudumise tõttu. .(Õe eetika koodeks.29.11.1996) Olulist rolli õendustegevuses on eetika, mis põhineb moraalsel käitumisel. Eetika põhimõtteks on kahju ja kannatuste vältiminehead tegemine ja hoolivus,õendusabi kättesaadavus ja järjepidevus: võrdsus, õiglus, solidaarsus,privaatsus, konfidentsiaalsus, autonoomia, tervisekesksus, t...
HELCOM HELCOM ehk Helsingi komisjon on Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon, mis korraldab rahvusvahelist koostööd Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni alusel Läänemere merekeskkonna kaitseks HELCOM-i liikmesmaad: Taani, Rootsi, Soome, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Venemaa HELCOM-i eesmärk on kaitsta Läänemere piirkonna merekeskkonda kõikide reostusallikate eest HELCOM-i tulevikunägemus: tasakaalus töötav Läänemere keskkond mitmekülgsete bioloogiliste komponentidega, mille tulemuseks on hea ökoloogiline keskkond ning jätkusuutlik majanduslik ja sotsiaalne tegevus. Prioriteedid 1. eutrofeerumine (eelkõige maapiirkondade põllumajanduses) 2. ohtlikud ained 3. maismaatranspordi valdkond 4. meretranspordi sektor (sealhulgas teostada Balti strateegia) 5. keskkonnamõju kalavarudele ja tavadele 6. mere-ja rannikualade bioloogilis...
ÜHISKOND Ühiskonna sektorid- eraldatus ja läbipõimumine 1) Esimene ehk avalik sektor( riigi- ja omavalitsusasutused) 2) Teine ehk erasektor (eraettevõtted) 3) Kolmas ehk mittetulundusektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Pluralistlik ühiskond Ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid Riigi tunnused Riigi kolm põhitunnust- Territoorium(maa-ala, maavägi, õhuruum ja territoriaalvesi), Rahvas(riigi alal elavad seadustele alluvad isikud) ja avalik võim(iseseisvat võimu teostavad riigiorgandi) Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad. Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle. Riigi institutsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. Põhiseadusli...
Sisukord Sissejuhatus Meie elu kvaliteedi määrab ära tervis. Tihti peale aga pööravad inimesed sellele kõige vähem tähelepanu. Ikka ja jälle on kuulda, kuidas vanemad ei vaktsineeri oma lapsi, mehed ei käi regulaarselt kontrollides ja toitumisega tehakse oma tervisele kohutavaid asju. Seepärast on vajalik, et õiget tervise käitumist hakataks inimestesse „süstima“ juba maast-madalast ehk lasteaiast. Lasteaed on koht, kus väikene inimene veedab 3-4 aastat oma elu algusest koos teiste laste ning õpetajatega. Ta saab sealt oma esimesed teadmised maailma ja teiste inimeste kohta. Seepärast on ka loogiline, et laps õpib seal juba selgeks tervisliku eluviisi põhitõed. Kuna maailmas räägitakse üha enam tervislikest eluviisidest on see õnneks jõudnud ka lasteaedade õppekavadesse. Varakult õpitakse tervisliku toitumise kohta, liikumise ning muu sellise, mis tõstaks meie tervislikku heaolu. Selles referaadis tahaksimegi tutvustada tervislik...
ETTEVÕTTEMAJANDUS neljapäev, 1. september 11 Aine koduleht: http://moodle.ut.ee VÕTI: mittemaj11 https://moodle.ut.ee/course/view.php?id=196 Lektor Merike Kaseorg E-õpe Moodle alt "Jututoad" Kodutööde teemad 3.10.2011 Grupi suurus 3-4 inimest. Kodutöödest antakse ülevaade 14. Nädalal. TEOORIA TEST: AINULT PABERKANDJAL MATERJALID. LÄPTOPI KASUTADA EI VÕI. ÕHTUSED PRAKTIKUMID KELL 18:00 mitte 18.15 Ettevõtluseks võib pidada tegevusi, millel on: 1) Eesmärk; 2) Risk mitte saavutada eesmärki; 3) Vajadus planeerida oma tegevust; 4) Vajadus kaasata erinevaid ressursse Ettevõtja füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks. Ettevõte- plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid. Miks luua ettevõte?: · Raha teenimine · Paremini konkureerida rahvusvah. areenil. · ...
Ajalooliselt tuntud õendusteoreetikud ja nende tööd Õendusteoreetik Teooria pealkiri Teooria lühikokkuvõte 12.mai rahvusvaheline õdedepäev, sest Nightingale sündis siis. - - Florence Nightingale Teooria paneb rõhu patsiendi heaolule ja tervisele ka peale haiglast välja saamist; Aidata nii haiget 1.kontseptsioon(indiviid) omab põhilisi vajadusi, mis on osa tervisest; vajab abi kui tervet patsienti paranemisel, iseseisvuse saavutamisel; 2.kontseptsioon(keskkond) patsient ja tema igapäevastes tema pere on üks tervik; 3.kontseptsioon(tervis); 4.kontseptsioon(õendus) õelt tegevustes oodatakse õendusplaani täitmist. 14põhivajadust... INDIVIID: omab põhilisi Virg...
Tervisedendus lasteaias. Tervisedendus on on planeeritud ja teadlik sekkumine, mille kaudu on võimalik parendada laste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist, ennetada haigestumist, puuete kujunemist ja enneaegset surma. Tervise edendamine lasteaias hõlmab erinevaid valdkondi ja tegevusi, mille kaudu mõjutatakse nii laste kui täiskasvanute tervist positiivses suunas. Nii lasteaiaealine ise kui tema vanemad on sellel eluetapil oluliselt enam mõjutatavad kui hilisemas eas. Seetõttu on koolieelikutega tegelejate ees suur vastutus olla inimese vormija julgustada loovat mõtlemist ja toetada lapse arengut kogu selle paljutahulisuses. See aga nõuab pidevaid otsinguid, muutumist ja õppimist. Samuti on ülitähtis see füüsiline, vaimne ja sotsiaalne keskkond, milles laps kasvab ning areneb. Tervist Edendava Lasteaia eesmärkide saavutamise eelduseks on meeskonnatöö. Sellesse meeskonda kuuluvad lasteasutuse töötajad, lastevanemad, paikkonn...
1. Maailmas on ~6,8 miljardit inimest. Rahvaarvu jaotumine maailmajaoti: Aasia 61% Aafrika 13% Euroopa 12% Ladina-Ameerika 8% Põhja-Ameerika 5% Austraalia ja Okeaania 1% 2. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid: a) sündimus - sündide arv 1000 elaniku kohta aastas b) suremus - surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta aastas c) iive - sündimuse ja suremuse vahe(%o) d) migratsioonisaldo - sisse- ja väljarände vahe 3. Oskad arvutada sündimust, suremust, iivet(%o-des), nende võimalikud suurused maailmas. a)sündimus=sünnid*1000/rahvaarv väike 8%o, suur 49%o b)suremus=surmad*1000/rahvaarv väike 3%o, suur 22%o c) iive=sündimus-suremus ~2 - 45%o 4. Sündimust mõjutavad tegurid: viljakas eas naiste arv, naiste vanus sünnitusel, teligioon, pereplaneerimine, kooselu traditsioonid, väärushinnangud, traditsioonid ühiskonnas, võimalused ja vabadus elu korraldusel, majanduslikud võimalused. Suremust mõjutavad tegurid: vaesus, halb tervishoiukorraldus, eba...
1. Õppesisu Maailma rahvaarv *Üle 7 miljardi inimese, aastaks 2050 umbes 10 miljardit. Rahvastiku paiknemine *Looduslikud tegurid: pinnamood, kliima, taimestik, mullad, loodusvarad *Ühiskondlikud tegurid: ajaloolised, maanduslikud, sotsiaalsed, poliitilised. Loomuliku iibe kordaja- sünnid-surmad/rahvaarv x 1000 (ühik promill) Sündimuse üldkordaja- sünnid/rahvaarv x 1000 Suremuse üldkordaja- surmad/rahaarv x 1000 Sündimust mõjutavad tegurid: *viljakas eas naiste arv, naiste vanus sünnitamisel *religioon *pereplaneerimine *väärtushinnangud *majanduslikud võimalused *naiste ja meeste võrdsus ühiskonnas Suremust mõjutavad tegurid: *vanus *halb arstiabi kättesaadavus *ebatervislikud eluviisid *haigused, nälg *vägivald, sõjad ja relvakonfliktid *õnnetused *puhta vee puudus Demograafiline üleminek: ...
Urie Bronfenbrenner (1917-2005) Oli Vene- Ameerika psühholoog. Pidas väga tähtsaks arengu ökoloogia uurimist. Kujutas ökoloogilist keskkonda kui nelja üksteise sees olevat süsteemi kogumit ning kui interaktsiooni inimese isiksuse, protsesside, konteksti ja aja vahel. 1. Mikrotasand e KODU, lapsevanemad, vanavanemad, õed-vennad jne. Laps (eriti varases eas ) on sellest tasandist väga mõjutatud. Tema elukeskkonna loovad tema eest hoolitsejad. 2. Mesotasand e LASTEAED/KOOL, eakaaslased, õpetajad. Selles tasandis areneb suurel määral koostöö ja suhtlemisoskus. Suur roll selle tasandi kujundamisel (kui mitte ain...
Juhtimise alused I osa Kurmet Kivipõld Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. R. Üksvärav Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning üheks hästi talitavaks tervikuks sulatamine, selleks et rakendada organisatsiooni varad, saavutada tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. R. Üksvärav Erinevad juhtimise definitsioonid ja nende erinev sisu Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning üheks hästi talitavaks tervikuks sulatamine, selleks et rakendada organisatsiooni varad, saavutada tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. R. Üksvärav Juhtimisteaduse areng 1. Klassikaline käsitlus praktiline lähenemine 2. Uusklassikaline käsitlus käitum...
Ajalooliselt tuntud õendusteoreetikud ja nende tööd Õendusteoreetik Teooria pealkiri Inimene Tervis Keskkond Keskkonnateooria Ravi vastuvõtja, Tervise ja haiguse Õde manipuleerib mõjutatud õe, keskmes õde. Haigus- keskkonnaga, et keskkonna poolt. reparatiivne-protsess. soodustada patsienti. Florence Keskkonda võimalik Nightingale mõjutada nii, et patsient paraneks. The n...
1.4. ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS Rooma klubi tegevusest. - (eesti)Klubi tegevuse põhivormideks on publikatsioonide avaldamine, konverentside, seminaride, ümarlauadiskussioonide korraldamine, riiklike arenguprogrammide konstruktiivne analüüs, koostöö Rooma Klubi ja selle rahvuslike assotsiatsioonidega, osalus rahvusvahelistes projektides. Seleta mõiste ühiskonna jätkusuutlikkus. - (ühiskonna) võime jääda püsima, mitte hääbuda. jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade amasuguseid huve Skeem õp.lk. 23. Mida tähendab jätkusuutlik valitsemine? - Jätkusuutlik ehk hea valitsemine : · võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane- võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas) · valitsemine peab olema efektiivne (tulemuslik), läbipaistev ja kodanikke kaasav Hõlmab · rahvastiku jätkusuutlik areng nii kvantitatiivses kui ka kvalitatiivses mõistes...
Kordamisküsimused 1 Kuidas saab rakendada tarbijakäitumise tundmist? turunduskeskkonna analüüsil turu segmenteerimisel toote/brändi positsioneerimisel turundusmeetmestiku (marketing mix) - toote, selle hinnakujunduse, väljapaneku, toetusvahendite (promotsioon, reklaam jne) kujundamisel turundusuuringutes Tarbijate käitumist mõjutavate tegurite liigendus. TARBIJAST ENDAST JA TEMA SUHESTATUSEST ÜMBRUSEGA TULENEVAD TEGURID Psühholoogilised tegurid vajadused, motivatsioon, hoiakud, isiksusetüüp, emotsionaalsed ressursid jne Sotsiaal-demograafilised tegurid vanus rahvus haridus pere elukoht tulutase töökaaslased, sõpruskond huvid, elustiil religioon jne ÜMBRITSEVAST KESKKONNAST TULENEVAD TEGURID Sotsiaal-majanduslikud tegurid ühiskonna struktuur seadusandlus, normid konkurents, pakkumine, ...
SEMINAR: LÕPPTARBIJA OSTUKÄITUMINE 1. MÕISTED. Turunduse mõjurid on tarbijate Psühholoogilised mõjurid ja ostukäitumist muutvad tegurid vajadused ning motiivid Keskkonna mõjurid- kultuur, Tarbija ostuprotsess - Tarbija sotsiaalne klass, grupi mõjud ja ostuotsustusprotsess algab enne perekonna mõjud otsuse langetamist ja jätkub pärast ostu sooritamist. Individuaalsed mõjurid on ressursid ja vajadused Tarbija rahulolu kujuneb peamiselt ootuste ja tegelikkuse võrdlusena. Ka väga heas tootes võib pettuda, kui ootused on liiga kõrgeks kruvitud. Seega tuleks ootuste tõstmisega ettevaa...
1. Riikide arengutaseme näitajad: SKT (sisemajanduse kogutoodang); inimarengu indeks; sündimus/iive/laste suremus; keskmine eluiga; kirjaoskus; elektrienergia tarbimine 1/in kohta; hõive erinevates sektorites. 2. Rikkad riigid Rahvaarv kasvab aeglases tempos; lapsiperes 1-2; rahvas koondunud linnadesse; meditsiin kõrgelt arenenud; kirjaoskajaid rohkem; maavarade kaevandamine ja töötlemine; elektrienergia tarbimine suur. 3. Vaesed riigid Kiire rahvaarvu kasv; demograafiline plahvatus; laste arv suur peres; keskmine oodatav eluiga madal; imikute ja väikelaste suur suremus; kirjaoskajate arv väga madal; eksporditakse maavarasid ja põllumajandussaadusi; suured keskkonna probleemid; kulutused elektrile väiksed. 4. Kõrgelt arenenud põhja riigid Majandus kõrgelt arenenud; enamik inimesi on hõivatud teenindusse; jõudmas kaasaegse rahvast...
Makroevolutsioon + näited makroevolutsioon- makroevolutsiooniks ehk suurevolutsiooniks nimetatakse liigist kõrgemate organismiüksuste teket ja arengut. (õistaimed, selgrootud) liik- liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. (taimerühm, loomarühm) selgroogsed- on isendid, kellel on olemas selgroog. (linnud, imetajad) linnud- on selgroogsete hõimkonnast, kellel on võime lennata ja kelle keha katavad suled. (tihane, varblane) kahepaiksed- selgroogsed loomad, kes võivad elada nii maismaal kui ka vees, nad hingavad kopsude ja lõpustega ning maismaal naha kaudu.(konnad, sisalik) roomajad- selgroogsed loomad, kes elavad peamiselt maismaal, hingavad kopsudega, paks sarvkihiga nahk, koorega munad.(maod, ussid, rästik, nastik, vihmauss) imetajad- selgroogsed loomad, närvisüsteem kõrgelt arenenud, neil on võime omada järglasi.(inimene, lehm) õistaimed- ehk...
Sotsioloogia Asutaja: Comte; Spencer Sotsioloogia revolutsioneerus koos arvutitega. Vastupidiselt psühholoogias väljakujunenud arusaamadele inimkäitumise põhjustest lähtub sotsioloog situatsioonist, kus käitumine aset leiab. Sotsioloogid uurivadki, kuidas isiklikud probleemid (kogemused) muutuvad ühiskondlikeks probleemideks 1. Klassikaline periood sotsioloogia ajaloos August Comte positivism (mõtet omavad teadmised mis on ammutatud kogemust ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida, tähtsaim teadmiste ammutamise meetod on teadus) Ühiskonna arengustaadiumid on 1) teoloogiline jumal, 2) metafüüsiline abstraktsed ideed ehk headus ja õiglus, 3) positiivne teaduslik Herbert Spencer evolutsioon (ka sotsiaalselt jäävad ellu vaid tugevamad Militaarne ühiskond sõjakas, inimestel poe palju vabadusi, tähts on patriotism ja kuulekus Industriaalne ...
Teema 1. Lapse kasvamine ja areng, selle toetamine täiskasvanute poolt. Sotsiaalne areng Kehaline areng Emotsionaalne areng Vaimne areng MÄNGUOSKUSED SOTSIAALSED OSKUSED TUNNETUS- JA ÕPIOSKUSED ENESEKOHASED OSKUSED 25/09/2018 LEHTE TUULING TÜ NARVA KOLLEDZ 2 TUNNETUS- JA ENESEKOHASED MÄNGU- SOTSIAALSED ÕPIOSKUSED OSKUSED OSKUSED OSKUSED MINA JA KESKKOND EESTI KEEL KEEL JA KÕNE KUI...
1. ÜHISKONNA STRUKTUUR SEKTORID JA VALDKONNAD Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: a) esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsussutused) b) teine e erasektor (eraettevõtted) c)kolmas e mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused) Ühiskonda kuuluvad ka inimesed, kes muudavad ühiskonna mitmekesiseks, mis omakorda on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile e kihistumisele. VALDKONNAD: a) POLIITIKA korraldab riigi juhtimis ja toimimist. Sellega tegeleb peamiselt I sektor. b) MAJANDUS tootmise, kauplemise ja teeninduse valdkond. Sellega tegeleb natuke ka I sektor, sest mõned majandusküsimused vajavad riigipoolset sekkumist. c) KULTUUR mitme põlvkonna loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused, teadmised ja tavad. d)KODANIKUÜHISKOND ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorgani- satsioone j...
Liis liinev 12.b Sotsiaalne tõrjutus paratamatus või vaba valik Inimene on sotsiaalne olend ning väga suur hulk, lausa enamik probleeme on sotsiaalse iseloomuga, mistõttu ka enamike probleemide lahendus ei ole ainult ühe inimese kätes. Nii on ikka mõistlik lahendusi otsida kollektiivselt. Sotsiaalne kuuluvuse vajadus tuleneb ligimese läheduse sõltuvusest ja on elus toimetulekuks hädavajalik. On muidugi inimesi, kes eelistavad elada isolatsioonis, kuid selle põhjused peituvad ilmselt tema lapsepõlve valusatest kogemustest. Olgu need siis tingitud kodusest keskkonnast või teistest inimestest, kellega ollakse elu jooksul kokku puutunud. Sotsiaalne tõrjutus võib olla paratamatu, kuid kas seda ainult teatud vanusegrupis. Siinkohal võiks eraldi grupina välja tuua lapsed, kes ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusearvestuse õppetool Ä16KÕ2 TP ETTEVÕTLUSKESKKONNA TEGURITE VÕRDLUS EESTI JA SAKSAMAA Analüüs Õppejõud: Manivald Sternhof Mõdriku 2016 SISUKORD 1POLIITILINE KESKKOND........................................................................................5 1.1Maksuseadused......................................................................................................5 1.1.1Käibemaks.......................................................................................................5 1.1.2Tööjõuga seotud maksud, tulumaks ja sotsiaalmaks......................................6 1.2Poliitiline stabiilsus..............................................................................
Miks ja millist riiki ma tahaksin? Riik, milles mina ja mu pere, sõbrad ning tuttavad elame, toimib - siin valitseb rahva poolt valitud võim ja otsest ohtu naaberriikidest pole, ent koht, kus mina elada tahaksin, omab veidi teistsugust nägu. Hindan väga usaldusväärsust ning turvalisust, kuid praegu ei tunne ma oma riigis end kuigi turvaliselt ja ei usalda ka valitsust. Muidugi ei olene kõik probleemid võimuorganite tööst ja tegemistest, ent nemad on ainsad, kellele on volitatud võimalus muuta riigis toimuvat. Kogu kisa ja kära valimiste eel on naeruväärne. Tundub, et neist vaikseimad ning vähem lubavad erakonnad on ehk kõige usaldatavamad, sest ei sea endile kättesaamatuid eesmärke. Kohati olen minagi väga äärmuslik, teen palju lubadusi, millest enamus jääb täitmata, ent ma näen seda viga ja püüan seda parandada. Kas ka Riigikogu oma iseloomu paremuse poole muuta? Eelmine talv oli mul suurepärane...
1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioon on inimrühm, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. · Organisatsioon on sotsiaalset identiteeti omav grupp, mis tähendab , et org-l on psühholoogiline tähendus igale tema liikmele. Org-i iseloomustab koordineeritus, inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud. Org-i tegevus on eesmärgistatud, on suunatud teatud tulemuse saavutamiseks 2. Mis on organisatsiooni edukude eelduseks? Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskk...
Arvestus: 26. oktoober Kell 11-12 M-218 Arutlus: kolm lahtist küsimust. Juhtimisalused 1. tund- Juhtimisteoorias 4 võtmesõna organisatsioonide juhtimise mudelist: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine. See võimaldab saavutada eesmärgid kiiresti ja võimalikult väheste resurssidega. Keskkonnast tulenevad sisendid: inimresurssid, finantsresusrssid, füüsilised vahendid, info. Juhtimise mõiste Juhtimine- eesmärkide saavutamise protsess, tasakaalu säilitamine, (teiste inimeste) tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine. Juhtide põhiline kohustus: strateegia loomine ja organisatsiooni kujundamine selle rakendamiseks Komponendid: Keskkond, koostöö, ressursid, eesmärgid, tasakaal (optimaalsus: ressurss vs eesmärk) OLUKORRAST lähtuv Võtmesõna: paindlikus Esmane on ühendada olemasolev (mitte luua uut) Tööd hästi teha on palju viise Iga olukord on unikaalne Üks õige suund + keskkond Kindlate reeglite asemel välis- ja sis...
MIKS ON MEILE EUROOPA LIIT referaat Noored inimesed tavaliselt küsivad, milleks on meile vajalik Euroopa Liit ja milleks me üldse esineme selles liidus, milleks on see meile vajalik? Ka mina pole sellest väga hästi aru saanud, aga ma üritan seda välja selgitada. Kõigepealt, Eluroopa Liit tekkis 1993. aastal, tänu sellele on euroopa suurriigid juba ligi 60 aastat rahumeelel elanud. Eesmärkidest on näiteks see, et konkureerida USA ja teiste suurriikidega, vajas Euroopa majandus põhjalikku kaasajastamist. 2000 aasta märtsis püstitati uus eesmärk: saada 2010. aastaks ,,maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majandusjõuks, mida iseloomustaks jätkusuutlik majanduskasv, paremate ja suurema arvu töökohtade loomine ning suurem sotsiaalne ühtekuuluvus. Euroopa Liidu missioon 21. sajandil on näiteks: tagada elanikele rahu, heaolu ja stabiilsus; ühendada Euroopa maailmajagu; tagada inimestele tu...
1 JUHTIMISE ALUSED 2 Ott Alemaa Tallinna Ülikool 2012 2 Organisatsiooni keskkond SISEKESKKOND: inimesed, organisatsiooni kultuur, juhtimine, seadmed, ehitised, protsessid VÄLISKESKKOND: Muu maailm, mis mõjutab organisatsiooni 3 Organisatsiooni keskkond MIKROKESKKOND: Vahetu keskkond, kus organisatsioon toimib (kliendid, tarnijad, konkurendid) MAKROKESKKOND: kultuur, majandus, seadused, rahvusvahelisus 4 5 Keskkonna iseloomustus Keerukuse määr: mõjurite arv. Rohkem probleeme, rohkem võimalusi Muutlikkuse määr: kõrge muutlikkus eeldab paindliku organisatsiooni. Ebamäärasus = risk. Info annab tulevikueelise 2 teed: muuta organisatsiooni või püüda muuta keskkonda Tooge näiteid! 6 Keskkonna iseloomustus Keerukuse määr: mõjurite arv. Rohkem probleeme, rohkem võimalusi Muutlikkuse määr: kõrge muutlikkus eeldab paindliku organisatsiooni. Ebamäärasus = ris...
annaabi.ee 
