Kodutöö nr 3 1) Kuidas tekkisid keskajal linnad? Tekkisid nii antiik linnade varemetele kui ka loomulikul teel kasvades. Ajavahemikus 5.-9.sajandini hakkas laineid lööma kristlik kultuur. Kristlik kultuur koondus kloostritesse. 8.-10.saj. arenesid feodaalsuhted seega tugevnesid kaubandussidemed, keskvõimu tugipunktiks olid pfalzid (kindlustatud linnused). Pfalzide kõrval olid teiseks suureks tugipunktiks kloostrid. Nii pfalzide kui kloostrite ligiduses paiknes arvukalt külasid, kus elasid käsitöölised ja põllumehed. Uue elukutse esindajatena tekkisid rändkaupmehed, kes hakkasid koostööd tegema misjonäridega ning tekkisid kaupmeeste kirikud. Kuna aga turvalisem elu näis siiski olevat kloostrite või linnuste vahetus naabruses, hakati rohkem rajama asulaid nende ümbrusesse. Majanduse ja kaubanduse arenedes hakkasid linnad tormiliselt kasvama. Murranguliseks kujunes 10.saj. teine pool, kus Kesk-Euroopas h...
● linnades hakati ehitama terasse, mis moodustasid suure sümmeetrilise kaare ● hellenistlikus linnaehituses kujunes teatri ja kaubanduse toomine linnusesse ● pöörati palju tähelepanu sammasehitistele (selline ümberehitamise viis andis efektsema väljanägemise hoonetele) Hellenistliku linnaehitamise eesmärhiks oli luua kaitstud, õnnelik, sümmeetriline ja efektne linn, milles peegelduks võimu hierarhia. 2. Mida võtsid roomlased etruskidelt üle linnaehituses? Roomlased võtsid etruskidelt üle oma linnaehituse aluseks nende korrapärast linnaplaani, mida ise kutsusid estruski riituseks. Samuti kasutasid ka üle võetud templide kavandeid. Templid muutusid lihtsamateks ja olid rangemate joontega. Tugipunktide rajamisel kasutasid roomlased etruskidelt üle võetud kavatisi ja eelistasid rangelt geomeetrilist linnaplaani. 3. Antiik-Rooma linnaehitus. Tooge välja iseloomulikud tunnused. Roomas oli mitut tüüpi linnu: 1
Kunst Vana-Roomas TRIIN TEPPE Mõjutused Riigi südamik praegune Itaalia oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad. Palju võeti üle etruskidelt, kuid kõige enam aga kreeka kultuurist Kreeka mõjud : Väidetakse, et kui roomlased vallutasid kreeka sõjaliselt, siis kreeklased alistasid rooma kultuuriliselt. Etruskide kunst 8-3.saj. eKr. Elasid hilisema Rooma, (PRAEGUSE Itaalia) keskosas etruskid. Roomlased võtsid etruskidelt üle palju kunsti elemente Etrkuskide kunsti tuntakse nende hauakambrite kaudu Paljudes hauakambrites on seinad kaetud maalidega Banketistseen Tarquinia leopardide hauakambris 480-470 eKr Maalikunst Eelkõige tänu Pompeji väljakaevamistele on tänapäeval väga hea ülevaade Vana-Rooma maailmakunstist. Vana-Roomas kasutati sadegamini maalitehnikaina: mosaiiki, vahamaali ja frescot Seinamaalide teemad on sagelivalitud antiikmütoloogiat ja
Bütsantsi ja Vana-Rooma mosaiigid Bütsantsi kunsti iseloomustab bütsantsilik toredus ,kuid see on tugevalt mõjutatud religioonist ja Kreeka kunstitraditsioonidest. Bütsantsi mosaiigid on värvilistest kividest ja sädelevast klaasist, neil domineerivad lilla, must ja kuldne ning neil kujutatud inimfiguurid on karmiilmelised ja pikaks veninud. Vana-Rooma kunstis on palju võetud etruskidelt aga kõige enam Kreeka kultuurist. Vana-Roomas kaunistati kõige esinduslikumad ruumid maalingutega. Mosaiikidega armastati kaunistada ruumide põrandaid. Ka Vana-Rooma mosaiigid on värvilistest kividest ja klaasist.
aastal rüüstas linna Karl V 64.aastal keiser Nero ajal põles 1789-1799 Rooma vabariik Rooma peaaegu täielikult maha Vaatamisväärsused Rooma foorum turuplats Rooma linnas, mis rajati pärast küngastevahelise kinnikasvanud padu kuivendamist 7 saj.eKr Rooma Panteon antiikaja suurim kuppelehitis, 43 m Colosseum amfiteater Tituse võidukaar Fontana di Trevi Rooma numbrid Rooma numbrid on Vana-Roomast pärit numbrisüsteem, mis võeti roomlaste poolt üle etruskidelt Sümbol Väärtus Ladinakeelne nimetus I 1 (üks) unus V 5 (viis) quinque X 10 (kümme) decem L 50 (viiskümmend) quinquaginta C 100 (sada) centum D 500 (viissada) quingenti M 1000 (tuhat) mille
Muusika on minu jaoks osa elust, kuulan seda pideval nii kodus koristades, kuskile sõites ja kui tuju on halb, see teeb alati tuju paremaks. Otseselt muusikaga ma enam ei tegele, kunagi käisin kooris laulmas, kuid enam ei käi. Muusika liike on väga palju erinevaid ja mul ei ole kindlat lemmikut, kuulan kõike mis hea tundub. Roomas toimus muusikute sisseränne, muusikud tõid endaga kaasa pille, mis täiendasid etruskidelt päritud pillikogu. Rikkad pered kuulasid roomas muusikat õhtusõõgi ajal ning teatris. Esimeseks sajandiks pKr, kui impeerium laienes ida suunas, saabusid Rooma muusikud ja pillid Lääne-Aasiast ja Põhja-Aafrikast ning tulijate eksootilised laulud ja tantsud andsid tõuke pantomiimteatri edasiseks arenguks. Pantomiimid põhinesid kreeka tragöödial, nagu ka väga populaarsed miimid. Pärast Egiptuse vallutamist 30 pKr jõudis Rooma Isise kultus ja koos
COLOSSEUM Gladiaatorite võitluse kombe võtsid roomlased üle etruskidelt. Etruskid lasid matusetalituse käigus orjadel ja surmamõistetutel elu ja surma peale võidelda. Roomlased kujundasid sellest usutavast aga kõrgelt hinnatud meelelahutuse. Võitlused leidsid aset igast küljest pealtvaatajate istmetega piiratud suurte amfiteatrite areenidel. Rooma linna suurim amfiteater oli suurim osaliselt säilinud ehitusmälestis Colosseum. Colosseum sai nime Nero kolossi järgi, mis seisis seal lähedal kuni keskajani.
omadega,aga olid ehitatud puust.Katus toetus sammastele,mida oli vähem kui Kreeka templitel.Kogu ehitis oli paigutatud kõrgelealusele-poodiumile.Ehitis kaunistati keraamiliste kaunistustega. Etruskide poolt kasutatavad sambad erinesid tavalistest dooria sammastest kapiteel on ühesugune, kuid neil on baas ja tüveses ei ole kannelüüre,sellist sammast nimetatakse toskaana sambaks.Templi katus oli kaunistatu ja templi eesosas oli sammastega piiratud lahtine ruum. Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte, võlvide ja kuplite ladumist.Nende sidumiseks kasutati lubimörti,põhiliselt laoti hooned tellistest ,tähtsamad hooned vooderdati marmoriga.Rooma Pantheon on antiikaja suurim kuppelehitis.Ringikujuline hoome,mida katab poolkera kujuline kuppel ja kupli üleval on avaus,kust valgus sisse pääseb.Seinu ehivad korintose sambad,kuid neil puudub kandev funktsioon,templi seinad on kaetud seestpoolt õhukest marmorplaatidega.Palju kasutati ka poolsambaid ja pilastreid (poolsammas
Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Sellise hiigelriigi valitsemiseks vajati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti just ehituskunsti abil püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust. Siiski olid roomlased väga vastuvõtlikud teiste rahvaste mõjudele. Riigi südamik praegune Itaalia oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad. Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. Sellega puutusid roomlased juba varakult kokku Lõuna-Itaaliasse rajatud kreeka asundustes. Isegi oma usundi ja müüdid laenasid roomlased Kreekast, ainult, et nad andsid jumalatele ja kangelastele uued nimed. Veel suuremaks paisus kreeka mõju pärast Kreeka emamaa vallutamist 2. sajandil e.m.a. Võib lausa väita, et kui roomlased vallutasid Kreeka sõjaliselt, siis kreeklased alistasid Rooma kultuuriliselt
Euroopa trompet Vanimaid trompeti eelkäijaid on Euroopas leitud Skandinaaviast, ning need pärinevad umbes aastast 1500 eKr. Enamasti olid need pillid valmistatud pronksist või puust. Neid kasutati mitmel otstarbel, näiteks kasutati neid vaenlaste hirmutamiseks, karja kutsumiseks või mõne signaali andmiseks. Click icon to add picture Taanist leitud trompeti eelkäija ,,Lur" Trompeti eelkäijaid võib leida ka Vana-Rooma kultuurist, nad võtsid selle üle etruskidelt. Põhiliselt oli need märguannete tegemiseks, kuid kasutati ka sõjaväe moraali hoidmiseks lahingu ajal ja ka vastase hirmutamiseks. Click icon to add picture Vana-Roomas kasutatud ,,Buccina" Click icon to add picture Flööt Flööt on puupuhkpillide hulka kuuluv soolo- ja orkestripill. Flöödil on ca. 15 auku, mis on tavaliselt kaetud klappidega. Palju flöödid on ka aukudega, et võimaldada kaasaegses muusikas kasutavat glissandot
kiiresti, ja nad võtsid vastu ka uuendusi, mis aitasid ka teiste maade arengule kaasa. 3 ROOMA KUNST I aastatuhandel e.m.a tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis hakkas oma maa- alasid laiendama naabrite arvel. Riigi südamik praegune Itaalia oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad. Roomlased olid väga vastuvõtlikud teiste rahvaste mõjudele. Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. Kuid tegelikult olid roomlased ennekõike ise poliitikud ja sõjamehed, kunstitegemine jäi rohkem muudest rahvastest pärit kunstnike hooleks. Kuid vaatamata sellele ehitasid nad väga palju, ja lõid hulgaliselt uusi kunstiteoseid. Roomlaste üks teeneid ajaloos on just kreeka kunstipärane säilitamine. Kuid kui algas suur rahvaste rändamine 3. 5. sajandil, lagunes Rooma riik.
Küllalt hea informatsioon on meil olemas ka etruskide riietuse kohta. Meie teadmiste allikaks on siin etruskide skulptuurid ja freskod, mis hauakambrites säilinud. Mehe riietuse hulka kuulus peale muu ka lühike ürp, mis tõmmati selga üle pea. See ürp kattis ainult vasaku õla, parem õlg jäi aga paljaks. Ühel freskol, mis kuulub VI sajandisse e.m.a., kannab seda kuningas. Mainitud ürp, mida kutsuti tebenna, oli purpurpunast värvi ja selle veered olid tikandiga kaunistatud. Etruskidelt võtsid selle riietuse koostisosa üle roomlased. Roomas oli lühike tebenna kasutusel kas preestrirüüna või sõdurimantlina. Roomale palju tavalisemaks ning tüüpilisemaks muutus aga pikendatud tebenna, mida roomlased kutsusid toogaks. Selle pikendatud tebenna klassikalist lihtsalt vormi näeme Oraatori pronkskuju puhul, mis pärineb I sajandist e.m.a. Seitsmendal sajandil eKr sarnasesid meeste riided väga kreeka arhailise perioodi meeste riietele.
Roomas oli viis amfiteatrit, millest suurim oli Colosseum (Flaviuse amfiteater), mis võis mahutada 50 000 pealtvaatajat. Lõbustusasutused: tsirkus Tsirkus koosnes pikast võidusõidurajast, mille külgedel asusid istepinkide read. Mõned tsirkused olid kolossaalsed ehitised: Circus Maximus võis mahutada kuni 250 000 pealtvaatajat Tsirkusemängud (ludi circenses) pärinesid etruskidelt ning Roomas olid varasemad neist kaarikuvõiduajamine ja poks. Villad Villad hakkasid provintsidesse ilmuma 1. sajandil eKr Jõukamate perede villadel olid klaasist aknad, kivikatus, mosaiigid, krohvitud ja värvitud seinad, põrandaküte, termid. Mosaiike kasutati enamasti põrandate kaunistamiseks. Need koosnesid tuhandetest tillukestest kuubikutest, mis moodustasid kas lihtsa mustri või
Vanarooma kunst (arhitektuur) Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte ja võlvide , samuti kuplite ladumist. Nende sidumiseks kasutati lubimörti. Põhiliselt laoti müürid tellistest, tähtsamad hooned vooderdati seest marmoriga. Sellised uuendused viisid ehituskunsti täiesti uuele tasemele. Kaared laoti akende ja uste kohale. Nüüd oli võimalik ehitada ka väga suuri neljakandilisi ruume ja katta needsilindervõlviga. Ristvõlv Silindervõlv Ristvõlv võimaldas ehitada nelja suunda avanevat ilma seinteta ruumi, sest võlvi raskus toetus nurga postidele. Roomlased võtsid kreeklastelt üle sambad. Nad eelistasid korintose sambaid kui kõige uhkemaid. Neil ei olnud aga muud ülesannet kui ruumi kaunistamine, sest kaared ja võlvid seisid niigi ülal. Palju kasutati ka poolsambaid See on justkui pikuti pooleks lõigatud sammas, mis seisab sileda poolega vastu ehitise seina. Kui sell...
kõrvale kerkisid ka valitsejate eluhooned, nende kasutada oli oma turg, kauplused, raamatukogud ja pidusaalid. Linnale loodi korrapärane plaan, mille keskseks teljeks kujunes läänest itta suunduv 6 km pikkune ja 30 m laiune tänav mida nimetati jälle Dromoseks. Idas tähistasid selle tänava lõppu Päikeseväravad, läänes Kuuväravad. Hoonete interjöörid olid rikkalikult kaunistatud. 2. Mida võtsid roomlased etruskidelt üle linnaehituses? Teatavate ennustuste põhjal määrati kindlaks linna püha keskus (ld. k. mundus), kus ristusid kaks peatelge: üks, mis kulges idast läände (ld.k. decumanus) ja teine, mis viis põhjast lõunasse (ld.k. cardo). Kui roomlased hiljem oma linnu rajama hakkasid, võtsid nad etruskite korrapärase linnaplaani ka oma linnaehituse aluseks. 3. Antiik-Rooma linnaehitus. Tooge välja iseloomulikud tunnused. Lubimört võimaldas ehitada kaared, võlvid ja kuplid.
ROOMA KUNST Kuigi Rooma kunst pole kunagi olnud eriti originaalne, sest roomlased võtsid palju üle etruskidelt ja kreeklastelt. Küll aga oli roomlastel endil palju tehnilist ja praktilist taipu, mistõttu nendele kuuluvad mitmed tehnilised avastused ning uuendused ilma milleta me kaasaega eriti ette ei kujuta. Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Kreeklased kasutasid tahutud kive ilma sideaineta. Marcelluse teatri arkaadid
Pärsia sõdade ajal sai Akropol tugevasti kannatada.Akropoli ehitajad kasutasid ehitusmaterjaliks pärslaste poolt pooleldi hävitatud kunstiteoste jäänuseid, nende seas ka arhailisi skulptuure Vaasimaal- tuntumad olid:veini hoidmiseks mõeldud kahesangaga amfora,kolmekäepidamiga veenõu hüdria,vee ja veini segamisnõu kraater,kaetud geameetrilise orlamendiribaga.musfiguriiline stiil. Antiik-Rooma- Kuigi Rooma kunst pole kunagi olnud eriti originaalne, sest roomlased võtsid palju üle etruskidelt ja kreeklastelt. Küll aga oli roomlastel endil palju tehnilist ja praktilist taipu, mistõttu nendele kuuluvad mitmed tehnilised avastused ning uuendused ilma milleta me kaasaega eriti ette ei kujuta. Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Kreeklased kasutasid tahutud kive ilma sideaineta.Ristvõlv,silindervõlv, õlv on kaarekujuline lagi
Kuningas vaiti rahvakoosolekul Kuningas valitses koos senatiga (nõukoguga), tema võim oli piiratud. Rooma vabariik 510-30 eKr Kolm ühiskonnakihti: patriitsid (suursuguste suguvõsade liikmed); plebeid (lihtkodanikud e. talupojad, sõjaväekohuslased, õigus osaleda rahvakoosolekutel); orjad. Aristokraatlik valitsemisviis: riigiametitesse kuulusid patriitsid ja rikaste plebide esindajad. Arhitektuur Roomlased õppisid etruskidelt kaarte, võlvide ja kuplite ladumist. Kivide sidumiseks kasutati mörti Akende ja uste kohale laoti kaared, müürid laoti tellistest ja tähtsamad hooned tehti seest marmoriga ja pealt kaeti silindervõlviga. See viis ehituskunsti uuele tasemele. Nüüd oli võimalik ehitada mitmekesise plaaniga ehitisi ning suuri siseruume. Ristvõlv ja Silindervõlv Ristvõlv võimaldas ehitada nelja suunda avanevat ilma seinteta ruumi, sest võlvi
linna varustavad veejuhtmed ning termideks avalikke saunasi. Kreeklastest erinevalt ei pidanud roomlased spordist suurt lugu. Seevastu armastasid nad närvikõdi tekitavaid vaatemänge- hoburakendite võidusõite hipodroomil ja veriseid võitlusi amfiteatris. Rooma hipodroomidest tähtsaim oli otse keisrilossi kõrval paiknev Circus Maximus (,,suur ring"). Samuti toimusid ka mõõgavõitlejate- gladiaatorite võitlused. Selle traditsiooni võtsid roomlased üle etruskidelt. Need võitlused leidsit aset ringikujulist või ovaalset areeni igast küljest pealtvaatajate istmetega piiravates amfiteatrites. Rooma suurim amfiteater oli Colosseum.
· 265.A EKR ON ROOMLASED VALLUTANUD VIIMASE ETRUSKI RIIGI · ETRUSKID SATUVAD ROOMLASTE VÕIMU ALLA JA 1. SAJANDIKS EKR ON NAD SEGUNENUD · ETRUSKI KEELT KIRJUTATI KREEKA TÄHTEDEGA · SEDA OSATAKSE LUGEDA, KUID EI SAADA ARU · ILMSELT ON TEGU MINGI KAUKAASIA KEELKONNA KEELEGA · TEKSTE ON PALJU, KUID NEED ON LÜHIKESED · ETRUSKI KULTUUR MÕJUTAS TUGEVASTI ROOMA KULTUURI · ROOMLASED ON ETRUSKIDELT ÜLE VÕTNUD GLADIAATORITE MÄNGUD, ÜMMARGUSED HAUAKAMBRID JA PUNASE RANDIGA TOOGAD ÜLIKUTEL · ÜLE VÕETI KA ETRUSKIDE ELUMAJA ESIALGNE KUJU · ETRUSKI LINNAD OLID EHITATUD JUBA ARHAILISEL AJASTUL KORRAPÄRASE PLANEERINGUGA · TÄNAVATEL OLI KIVIPLAATIDEST KATE, ON LEITUD KA KANALISATSIOONI JÄLGI · LINNU ÜMBRITSESID KÕRGED HAMBULISED KIVIMÜÜRID · ETRUSKID PÖÖRASID SUURT TÄHELEPANU MATMISKOMMETELE
Leiba ja tsirkust? Viljajagamine ja avalikud mängud. Avalikud mängud Roomlased armastasid veriseid vaatemänge, milleks olid elukutseliste gladiaatorite võitlused. Arvatavasti võeti see komme üle etruskidelt, kelle matuserituaalide juurde kuulus sageli orjade või surmamõistetute võitlus lahkunu haual. Esimesed gladiaatorite võitlused Roomas leidsid aset 264 eKr Forum Boariumil Marcus ja Decimus Brutuse vahel nende isa matustel. Kui algselt peeti Roomas gladiaatorite võitlusi samuti rituaalsete toimingutena, siis üsna pea muutusid võitlused vaid publikule suunatud meeliköitvaiks etendusteks. Gladiaatorite mängud toimusid amfiteatrites, millest tuntuim on Colosseum Roomas.
1. sajandil oli Roomas 200 000 vaest, kellest igaühele andis riik tasuta ligi 400 kg nisu. Lisaks jagati ka liha, veini, toiduõli ja raha. Pärast võidukate vallutussõdade lõppu muutus see riigile suureks koormaks. Kuid roomlaste nõuet "Leiba ja tsirkust!" pidid võimukandjad arvestama. Hiilgavaid vaatemänge korraldati usupühade ajal, ja vaatemängude arv kasvas pidevalt. Gladiaatorite võitluse kombe võtsid roomlased üle etruskidelt. Etruskid lasid matusetalituse käigus orjadel ja surmamõistetutel elu ja surma peale võidelda. Roomlased kujundasid sellest usutavast aga kõrgelt hinnatud meelelahutuse. Võitlused leidsid aset suurte amfiteatrite areenidel, mis olid igast küljest pealtvaatajate istmetega piiratud. Rooma linna suurim amfiteater oli Colosseum, ühtlasi on see suurim osaliselt säilinud ehitismälestis tänapäeva Roomas. Sarnaselt on tänapäeval ehitatud staadionid
Jalanõud olid neil omapärased, näiteks püstise ninaga sandaalid. Naised kandsid koonusekujulisi peakatteid. Teadmiste allikas on etruskide skulptuurid ja freskod, mis hauakambrites säilinud. Mehe riietuse hulka kuulus peale muu ka lühike ürp, mis tõmmati selga üle pea. See ürp kattis ainult vasaku õla, parem õlg jäi aga paljaks. Ühel freskol, mis kuulub 6 sajandisse e.m.a, kannab seda kuningas. Mainitud ürp oli purpurpunast värvi ja selle veered olid tikandiga kaunistatud. Etruskidelt võtsid selle riietuse koostisosa üle roomlased. Maalikunst Peamised andmed etruskide maalikunsti kohta tulenevad hauakambritest. Etruski maalikunstnike loodud freskodele on iseloomulik motiivide vahetu ning lihtne edasiandmine, värvikontrastid, tegelikkuse realistlik edasi andmine ja tegelaste liikumise kujutamine. Kuid kunagi ei kujutata inimesi rääkimas, see vaikus lisab haudadele veelgi suursugusust. See soov kujutada liikumist viis ühe etruskide
Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. Preestrid olid ühtlasi ka riigiametnikud. Preestriks valiti inimest terveks eluks. Kõiki kombetalitusi tuli täpselt täita, et saada jumalate heakskiit. Preestrid andsid inimestele nõu. Kõige olulisem preester oli pontifex maximus ülempreester (keisririigi ajal kandis seda tiitlit keiser). Pontifex preester. Flaamen konkreetse jumala pühamu preestrid. Augur preester, kes tegeles ennustamisega. Ennustuskunst võeti üle etruskidelt, seepärast seda kutsuti ka terminiga Disciplina etrusca. Preestrite üheks ülesandeks oli ka pidada kalendreid. Alguses oli Roomas oli alguses kasutusel kuuaasta (355 päeva kuu oli 29.5 päeva). Aegajalt oli aasta 377 päeva. Roomlastel algas aasta 1.märtsil. Siis asusid ametisse konsulid. 2.sajandil e Kr liikus aasta algus 1.jaanuarile, sest siis hakati konsuleid ametisse nimetama. Caesar viis läbi kalendrireformi. 45. aastal e Kr hakkas kehtima päikesekalender,
Sissejuhatus Rooma kunst pole kunagi olnud eriti originaalne. Peaaegu kõik on üle võetud kreeklastelt ja etruskidelt. Samas roomlased olid ise väga targad ja tänu neile on meil praegu olemas mitmed tehnilised avastused, milleta tänapäeva kunsti ja arhitektuuri eriti ette ei kujutaks. Rooma arhitektuur Roomlastele olid otseseks eeskujuks etruskide ehitised. Mõlemate arhitektuuris oli kasutusel lihtne templitüüp, mis osadelt sarnanes Kreeka templiga, aga selle proportsioon oli teistsugune. Ehitis asus kõrgel alusel ja selle viilkatus oli järsem kui Kreeka ehitistel
Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui ka Aafrikas. Roomlaste endi kultuur ja kunst ei olnud nii kaugele arenenud kui osadel vallutatud alade rahvastel, seetõttu võeti palju üle sealsetelt elanikelt. Roomlased võtsid üle ka müüdid ja jumalad Kreeka usundist, kuid panid neile teised nimed. Näiteks Zeusist sai Jupiter ja Aphroditest Venus. Arhitektuur - võlvid Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte ja võlvide, samuti kuplite ladumist. Nende sidumiseks kasutati lubimörti. Sellised uuendused viisid ehituskunsti täiesti uuele tasemele. Kaared laoti akende ja uste kohale. Nüüd oli võimalik ehitada ka väga suuri neljakandilisi ruume. Silindervõlv Ristvõlv Arhitektuur - foorum Igas Rooma riigi linnas pidi olema foorum - kohtu- ja koosolekuväljak, mille ääres asus tavaliselt kohtuhoone-basiilika. Arhitektuur - pantheon
Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Roomlased ise olid ennekõike poliitikud ja sõjamehed, briljantsed organiseerijad. Karmid seadused ning tugev sõjavägi. Ligi 1000 aasta jooksul tagasi Rooma impeerium Vahemeremaadele suhtelise rahu ja stabiilsuse. Teiste rahvaste mõjutused: 1. Riigi südamik – praegune Itaalia – oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad. 2. Palju võeti üle etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. Kreeka mõjud: 1. Väidetakse, et kui roomlased vallutasid Kreeka sõjaliselt, siis kreeklased alistasid Rooma kultuuriliselt. 2. Kreeka kunst- kreeka asundused Lõuna- Itaalias. 3. Usund ja müüdid laenatud kreekast, jumalatele ja kangelastele anti uued nimed. 4. Kreeka mõju suurenemine pärast kreeka emamaa vallutamist 2.sajandil eKr 5
2.3 Leiud ja leiukohad "Agrami muumia lõuendsidemed" või teise nimega "Liber Lintaeus", mis on üks väga vähestest pikematest tekstidest, on leitud 19. Sajandil Egiptusest. Sealt rändas see aga koos leidjaga Jugoslaaviasse. Algselt oli see olnud linasest riidest, mis mingil ajahetkel oli ribadeks lõigatud ning muumia ümber mässitud. Teos on 1300 sõna pikk. Kirja on see pandud riidele musta tindiga ning see on teadaolev pikim säilinud tekst Etruskidelt. Teos sisaldab juhiseid, kuidas jumalatele ohverdada. See on piisav, et luua ettekujutus etruskide relogioossest kirjandusest. Campaniast, Itaaliast pärineb tähtis religioossne tekst, mis on jäädvustatud iidsele paigale Capuas. Cortonast leiti ka pronksile graveeritud tekst, mis räägib lepigust maa jagamise kohta kahe pere vahel. Need vähesed leitud Etruski-Ladina mitmekeelsed kirjutised, kõik matustega seotud, omavad mingisugust piiratud tähtsust Etruski keele mõistmiseks
Ornamendid: meander, lainevööt, palmet, akantus vööt, munavööt. Hellenismi skulptuurid- ,,Milose venus", ,,Laokooni grupp" Etruski kunst · Elasid Kesk- ja Põhja -Itaalias praeguse Toscana maakonna aladel · Võimsate müüride ja väravatega linnad · Templid, teed ja veehoidlad- templid puidust · Akveduktid ja drenaaz · Langesid Rooma võimu alla 265 e. Kr. · Uskusid hauatagusesse ellu Rooma kunst · Pärimuse järgi rajas Rooma linna 753.a. e. Kr. Romulus. · Etruskidelt õpiti kivist kaarte, võlvide ja kuplite ladumist. Kasutati lubimörti. · Kreeklastelt võeti üle sambad, neist kujundati pilastrid. · Alates 3. saj. e.Kr. hakkasid roomlased kogu oma eluviisis jäljendama kreeklasi · Esimese keisri Augustuse ajal (valitses 31 e.Kr.-14 p.Kr.) toimus Rooma kunsti iseseisvumine. · Keiser Nero ajal ( valises54-68) sai kunsti kogumine ja nautimine elunormiks. · Keiser Hadrianuse ajal(117-138) ehitati Panteon. Rooma lähedal Tivolis asus
mõned müürijupid. Etruski linnad olid korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega, neil olid ka templid, teed ning veesüsteemid. Enamik ehitisi, kaasa arvatud templid, olid valmistatud puidust ega ole säilinud, seega tuginetakse Roomlaste kirjeldustele. Etruski ehitised olid suurel määral eeskujuks hilisemale rooma arhitektuurile. Näiteks kasutasid Roomlased varase arhitektuuri perioodil etruskidelt üle võetud lihtsat templitüüpi, mis meenutas üksikosadelt kreeka templit, kuid oli ülesehitatud teistsuguste proportsioonidega. Lihtsat templitüüpi iseloomustab asetsemine kõrgel alusel, tunduvalt järsem viilkatus kui analoogsetel kreeka templitel, hoone ees asuv lahtine koda, mida kattev katus toetud hõredalt paigutatud sammastele. Neil olid kivist peaaegu ruudukujulised alused ja nende peal asetsevad templid olid ehitatud peamiselt puust
Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Sellise hiigelriigi valitsemiseks vajati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti just ehituskunsti abil püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust. Siiski olid roomlased väga vastuvõtlikud teiste rahvaste mõjudele. Riigi südamik praegune Itaalia oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad. Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. Sellega puutusid roomlased juba varakult kokku Lõuna- Itaaliasse rajatud kreeka asundustes. Isegi oma usundi ja müüdid laenasid roomlased Kreekast, ainult et nad andsid jumalatele ja kangelastele uued nimed. Veel suuremaks paisus kreeka mõju pärast Kreeka emamaa vallutamist 2. sajandil e.m.a. Roomlaste üks teeneid ajaloos on just kreeka kunstipärandi säilitamine. Roomlased ise olid ennekõike poliitikud ja sõjamehed
Figuuride ja portreede kujutamine on isikupärasem ja vabam kui Kreekas. Põhilised materjalid olid savi ja pronks. Ehituskunstis on säilinud vaid ümarkaarelisi linnaväravaid ja müürijuppe.templeid tuntakse vaid kirjelduste põhjal. Templi põhiplaan oli ruudu kujuline, kivist aluses asus puidust hoone osa. Sambad olid madalad ja hõredad. Palju kasutai keraamilisi kaunistusi, templi külge võidi ehitada veel väiksemaid pühakodasid. Roomlaste aatriumiga elamutüüp pärineb samuti etruskidelt. Maale teame vaid seinamaalingutelt haudades. Kujutati pidusid, jahti, võistlusi ja igapäevaelu. Naisefiguurid on heledad, mehed tumedad. Värvidest kasutati punast, kollast, rohelist, helesinist ja pruuni. 1726 rajati Etruski Akadeemia selle kultuuri uurimiseks.
I aastatuhandel e.m.a tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis hakkas oma maaalasid laiendama naabrite arvel. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. (Sellega puutusid roomlased juba varakult kokku Lõuna Itaaliasse rajatud kreeka asundustes. Isegi oma usundi ja müüdid laenasid roomlased Kreekast, ainult et nad andsid jumalatele ja kangelastele uued nimed.) Umbes alates 8. sajndist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. (Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja)
Tallinn 2009 Sisukord: Sissejuhatus Roomlaste ehitustehnika Rooma arhitektuur Rooma skulptuur, Rooma kunstkäsitöö Rooma maalikunst Pildid 2 Sissejuhatus: Itaalia pealinn Rooma on üks ilusamaid linnu maailmas. Rooma vanaaegsed mälestussambad, kaunid, kirikud ja paleed tuletavad meelde Rooma möödunud hiilgust. Kahjuks pole Rooma kunst olnud eriti originaalne kuna roomlased võtsid palju üle etruskidelt ja kreeklastelt. Kuid selle eest oli roomlastel endil palju tehnilist ja praktikalist taipu, mille tõttu nendele kuuluvad mitmed tehnilised avastused ja uuendused ilma milleta me kaasaega ette ei kujutaks. 3 Roomlaste ehitustehnika Roomlased õppisid ehitama ristvõlve, mis tekivad kahe silindervõlvi ristumisel. Roomlased hakkasid laialdaselt kasutama head lubimörti, mis sidus kive. Nad segasid
Eturski kultuuri mõju Rooma kultuur ja ka usund on üht-teist pärinud indoeuroopa- eelselt etruski tsivilisatsioonilt. Etruski tsivilisatsioon jõudis oma arengu tippu VI saj. e. Kr., mil nad võitlesid ülemvõimu pärast Vahemere lääneosas kreeklaste ja kartaagolastega. Nad hõivasid suure osa Korsikat, rajasid Tiberi-äärsete külakeste asemele linna ning ehitasid välja Rooma kesksed asutused nagu Foorumi, Kapitooliumi kindluse ja kloaagi. Etruski Roomas (nimetus pärinebki etruskidelt) olid Juno, Minerva ja Jupiteri templid, veel ühendas etruske jumalanna Voltumna kultus. Etruski päritolu on teatud ühiskondliku staatuse märgid: senati juhataja tugitool, liktorite vitsakimbud, senaatorite rüüde purpurääris. Etruskid hävitati indogermaanidest latiinide poolt III saj. keskel, latiinid võtsid üle hulga etruski kultuuri elemente. Rooma usundi oluline osa esivanemate kultus on etruski päritolu. Manid (manes) olid surnute vaimud, hinged, kes olid
Sõjad andsid uusi valdusi ja orje. Rooma ühendas oma võimu alla peaaegu kogu antiikmaailma, ja ehkki selle mõned osad olid kõrgema kultuuriga kui Itaalia, liitsid roomlaste sõjaline jõud, riigitarkus ja keeruline bürokraatlik haldusaparaat nad ennenägematult tugevaks tervikuks. Kuna riigi südamik praegune Itaalia oli madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad, sattusid roomlste kultuur ja kunst teiste rahvaste mõju alla. Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist, millega puutusid roomlased kokku Lõuna-Itaaliasse rajatud kreeka asundustes. Isegi oma usundi ja müüdid laenasid nad Kreekast, ainult et nad andsid jumalatele ja kangelastele uued nimed. Rooma vabariigi alguses olidki filosoofia, teaduste, kirjanduse ja kunstiga tegelejad enamikus välismaalased, eriti kreeklased, sest õigele roomlasele peeti vääriliseks ainult sõduri või riigiteenija elukutset.
9) Colosseum termid 10) Claudiuse tempel 13) Kapitoolium 11. Rooma jumalad Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Igal majal olid kaitsevaimud. Tähtsaimad neist olid laarid (esivanemate hinged). Igal perel oli geenius (maokujuline kaitsevaim). Sama olulised olid ka inimesesarnased jumalad, kes olid paljuski ülevõetud kreeklastelt ning etruskidelt. Tähtsaimad jumalad: 1) Jupiter (pikse-, taeva-, 3) Minerva (jumalanna) 5) Mars (sõjajumal) tormijumal) 4) Saturnus (Jupiteri isa, 6) Vesta 2) Juno (jumalanna) põllutöödejumal) (kodukoldejumal) 7) 8) 12. Ristiusu teke, levik 9) Ristiusk tekkis Palestiinas, kus elasid juudid, kelle jumalaks oli vaid Jahve
ja kolmandal korrusel korintose stiilis(kõige külluslikum ja kergem). 35. Kirjelda Trajanuse sammast,mis sellel asub? See koosneb alusest ja 19st silinderjast marmoriplokist, u 30 m kõrge. Kunagi seisis torni tipus keiser Trjanuse pronksifiguur. Nüüd seda enam pole, säilinud on u 200 m pikkune marmorisse tahutud reljeefriba, mis ümbritsed sammast spiraalina. 36. Roomlaste peamised skulptuuriteemad. Mida võtsid üle kreeklastelt, etruskidelt, mis oli ainult neile omane. NB! Vastust otsides tuleta meelde, mis teemadel tegid reljeefe ja skulptuure kreeklased, kas nad tegid ilmalikel teemadel, kui palju huvitas neid ajalugu ja kas idealiseerisid
1. Varasem usund: a. Looduse hingestamine kaitsevaimude kultusena: · Nuumen (=hing) igale asjale omane jõud. · Algselt oli üks nuumen ka Janus kahenäoline hea alguse ja lõpu jumal (jaanuar tähendas aasta algust). · Iaarid esivanemate hinged maja kaitsevaimudena, millele tähtpäevadel annetusi toodi. · Geenius maokujuline kaitsevaim, kes edendas soojätkamist ja tagas perekonna püsimise. b. Ennustamine võeti üle etruskidelt: · Augurid riigi poolt määratud preestrid, kes tegelesid ennustamisega. · Endeid tõlgendati kui märguandeid jumalate tahtest. · Ennustati lindude lennu, kanade söögiisu ja ohvrilooma sisikonna järgi. · Eriti tähtsatel juhtudel pöörduti Kapitooliumil säilitavate sibülliraamatute juurde. c. Jumalate panteon võeti üle etruskidelt ja kreeklastelt: · Jupiter = Zeus taeva ja tormijumal, kelle peatempel asus Kapitoolimuis.
Etruski kunst Etruski kultuur levis 8.-3.saj eKr. Kujutati igapäevaelu söömisest spordini. Etruskidelt on võetud välvide ladumise sarkofaag tehnika. Nende templid sarnanesid Kreeka terrakotast omadele aga etruskidel olid puitlaed ja vähem sambaid. Skulptuure tehti põhiliselt terrakottast. Silmapaistvad on terrakota sarkofaagid, millel kujutati abielupaari aega veetmas. Etruskidel olid hauakambritest linnad. Nad olid väga osavad Kapitooliumi pronksivalajad
juristid. Rooma õigused aga olid mitmetele järeltulevatele põlvedele veel eeskujuks. Kõik Rooma kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Rooma õigus kaitses nende elu ja omandit. Mitte kedagi ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ega karistada, ning kui kodanik polnud kohtuotsusega rahul võidi seda edasi kaevata kõrgemale riigiametnikule. Tähtsamaid kaebusi arutas keiser koos senatitega. Rooma kool ja kasvatus Roomlased õppisid kirja tundma etruskidelt ja kreeklastelt. Nende kirjade eeskujul kujunes roomlastel ladina tähestik, mida kasutab enamik Euroopa ja Ameerika rahvaid praegugi. Laste kasvatamine ja nendele kirjaoskuse õpetamine oli Roomas pikka aega oga ühe oma asi. Lapsi kasvatas ema, ning tüdrukud jäid ema hoole alla kuni mehele minekuni. Poiste eest hoolitses hiljem isa. Rikkamates peredes õpetas lastele kirjaoskust sageli mõni õpetatud ori, kuid kirjaoskusest rohkemgi pöörati tähelepanu sõjakunsti ja vapruse arendamisele
veriseid võitlusi amfiteatris. Vabariigi ajal korraldasid neid rikkad ja tuntud ühiskonna- ning riigitegelased peamiselt kultusepidustustel. Varases keisririigis hakati mänge korraldama tihedamalt ja sellest sai nüüd esmajoones keisri aukohus. Rooma hipodroomidest oli tähtsaim keisrilossi kõrval paiknev Circus Maximus (,,suur ring"). Mõõgavõitlejate gladiaatorite võitluse traditsiooni võtsid roomlased üle etruskidelt. Viimastel oli tavaks lasta matuserituaalide käigus orjadel või surmamõistetutel elu ja surma peale võidelda. Roomlased arendasid sellest kombest aga kõigis ühiskonnakihtides kõrgelt hinnatud lõbustuse. Gladiaatorite võitlused leidsid aset amfiteatrites. Rooma suurim amfiteater oli Colosseum. Nagu võidusõitjad, nii olid gladiaatoridki enamsti orjad ja nendegi hulgast kerkis esile rohket kuulsust ja suuri rahalisi autasusid teenivaid meistervõitlejaid.
3) Etruski mõju piirid Etruskide tsivilisatsioon mõjutas väga tugevasti Antiik-Roomat. Keel: Ladina keel püsis. (Trooni)vallutajad kasutasid oma keelt ja ilmselt pidid oskama ladina keelt. Epigraafias(pealiskiri, kivi kus on midagi peale kirjutatud,kõva materjalist,nt hauapealiskirjad) on mõlemad kasutusel. Ladina keel sai etruski keelest vähe mõjutusi. Ladina keel sai etruskidelt alfabeedi. Religiooni vallas: Haruspeksid e ennustajad on etruski päritolu, kuid roomlastel teine suhtumine. ohvrivaatlemine sisikonna järgi, haruspiits. (haruspica, ae f. „ennustaja“) ohvrilooma vaatleja, haruspeks, sellega tegelev preester.ennustuskunst, looma sisikonna, või loodusnähtuste järgi. Etruskidel : determinism, fatalism Roomlastel : vabadus tegutsemisel
vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Sellise hiigelriigi valitsemiseks vajati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti just ehituskunsti abil püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust. Siiski olid roomlased väga vastuvõtlikud teiste rahvaste mõjudele. Riigi südamik praegune Itaalia oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad. Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. Sellega puutusid roomlased juba varakult kokku Lõuna- Itaaliasse rajatud kreeka asundustes. Veel suuremaks paisus kreeka mõju pärast Kreeka emamaa vallutamist 2. sajandil e.m.a. Võib lausa väita, et kui roomlased vallutasid Kreeka sõjaliselt, siis kreeklased alistasid Rooma kultuuriliselt. Roomlaste üks teeneid ajaloos on just kreeka kunstipärandi säilitamine. Suur rahvasterändamine 3.-5. sajandini m.a.j
Detailidesse laskumata tutvustan põgusalt mõnda amfiteatrit. Lisaks erinevaid karakterid ja vaatemängude tüüpe, mida Vana-Rooma näidati. Tutvustan ka staadionide ülesehituse struktuure ning nende kohta tollase aja igapäevases ühiskonnas. Vaatemängud Vana Roomas Gladiaatorite võitlusi on peetud alates 264 aastast eKr. Esimesed võitlused Roomas peeti Forum Boariumil Marcus ja Decimus Brutuse vahel nende isa matustel. Võitluste komme võeti üle arvatavasti etruskidelt, kelle matuserituaalide juurde kuulus sageli orjade või surmamõistetute võitlus lahkunu haual. Mõõgavõitlusi korraldati ringikujulistes või ovaalsetes monumentaalsetel areenidel- amfiteatrites (vt. lisad pilt 3 ja pilt 4), neist kõige tuntum on Colosseum Roomas. Kui algselt peeti Roomas gladiaatorite võitlusi rituaalsete toimingutena, üsna pea muutusid võitlused vaid publikule suunatud meeliköitvaiks etendusteks. Vabariigi ajal
6) Neptunus – Poseidon (merejumal) 7) Venus – Aphrodite (armastusjumalanna) 8) Diana – Artemis 9) Mars – Ares 10) Vesta – kodukoldejumalanna 11) Pontifexid – „sillaehitajad“ või „teeehitajad“ Kandsid hoolt üleriigiliste pidustuste eest, hoidsid korrast kalendrit ja pidid arvestust riiklike tähtpäevade üle. 12) Pontifex maxiums – riigi ülempreester. 13) Ennustamise võtsid Roomlased üle etruskidelt. 14) Augurid – vastav preester ennustamiseks. 15) Sibülliraamatud – (sibüll on naisennustaja) raamat, milles on ennustatud Rooma tulevikku. 8. Kristlus 1) Palestiina alade hõivamine: 2) Jeesuse sünd: 3) Jeesuse surm: Juuda prokuraator Pontius Pilatus lasi 30. pKr Jeesuse vahistada ning seejärel Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel risti lüüa. 4) Torino surilina on väidetavalt Jeesuse surnukeha katmiseks kasutatud lina,
Punasefiguuriline stiil Figuurid jäeti värvimata, mustaga kaeti nende taha jääv taust. Nüüd oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju ja paremini edasi anda figuuride liikumist . Kogu pilt muutus ruumilisemaks ja loomulikumaks . Vana-Rooma arhitektuur Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte ja võlvide, samuti kuplite ladumist. Nende sidumiseks kasutati lubimörti. Põhiliselt laoti müürid tellistest, tähtsamad hooned vooderdati seest marmoriga. Sellised uuendused viisid ehituskunsti täiesti uuele tasemele. Kaared laoti akende ja uste kohale. Silindevõlv Ristvõlv Amfiteater Amfiteatris on pingiread astmetena ülespoole tõustes.
4. Aleksandria tuletorn 5. Rhodose koloss 6. Zeusi kuju Olümpias (Pheidas) 7. Arteenise tempel Efiosises. Etruskide kultuur 8-3.saj eKr, kõrghetk 7.saj. Pole ühtset riiki aga 12 suuremat linna. Nad olid põlluharijad ja meresõitjad. Olulisel kohal metallurgia. Viimased roomlased olid etruskid. Haua tekstid- sisu piiratud, raske aru saada. Tähtsal kohal olid preestrid, kes looma maksa põhjal ennustasid tulevikku. Täringumäng oli religioosne. Etruskid võtavad üle kreeklastelt ja rooma etruskidelt jn. Säilinud on hauamälestised, mida on palju. Selle kaudu saab teada kultuuri ja kunsti. Hauad asuvad rühmadena, maapealsete kuplitega. Maasisesed kivisse rajutud hauakambrid, mis olid tihti seest sisustatud kui elutuba. Aknad ja ukseavad maalitud. Seinamaalidel kujutati meeleolukaid stseene. Surmajärgne elu ei pidanud olema ei parem ega halvem. Etruskide seinamaalid on looduslähedased ja emotsioonikad. (nt: Fresko Tridiniumi hauast Torquinia). Püütakse rõhutada isikupärasust
Need ei kogunenud enam päritolu järgi. Kuningal ei olnud piiramatut võimu ja ta oli eelkõige: 1.vähejuht 2. kohtunik ja 3.religoosete kombetalituste läbiviija. Kuninga tunnuseks oli kotkaga skepter, pupurmantel, kuldne diadeem ja elevandiluust troon. Kuninga ees käisid liktorid, ehk teenrid, kes hoidis käes kepi kimbukesi ja nende sisse olid pistetud kirved. See traditsioon oli pärit esivanematelt etruskidelt. Senatisse (ladina keelne sõna senaatus ehk vanemees/rauk) kuulusid sugukondade vanemad. Algul oli 100 liiget ja hiljem 300. Kõik komiitside otsused pidid saama senati heakskiidu. Senati liikmeid kutsuti veel isadeks ehk ladina keeles patres. Rooma vabariik( 510-30 eKr) Muutused valitsemiskorralduses Rooma vabariigi algust peetakse aastat 510 eKr. Kui patriitsid kehtestasid aristokraatiliku vabariigi
Kunstiteoste peamiseks materjaliks oli savi. Ent etruskid olid ka suurepärased metallitöötlejad; meisterlik oli pronksivalu, mille heaks näiteks on "Kapitoolumi emahunt" Ainsad etruskide säilinud arhitektuurimälestised on nende nekropolid (umbes 6. sajand eKr), mis asuvad pemiselt Toscanas, Lazios ja Umbrias. Enamik muid ehitisi oli tõenäoliselt puidust ega ole säilinud. Etruskid said tänu tihedatele kaubandussidemetele eeskuju Kreeka arhitektuurist. Omakorda laenas etruskidelt Rooma arhitektuur. RENESSANSS Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13
annaabi.ee 
