ETRUSKI KUNST (0)

ETRUSKI KUNST
Etruskite figuurid ja portreed on kreeka kunstiga võrreldes emotsionaalsemad ja isikupärasemad, kohati karikatuursedki.
Maalitud kujud pühendati jumalale . Samuti pandi neid hauda kaasa.
Valmistati ka meisterlikke ja ilusaid väärismetallist ehteid.
Riided
Rikkad moehimulised etruskid kandsid väga oskuslikult töödeldud hinnalisi ehteid: käevõrusid, kette ning preese, mis kinnitasid üle õlgade hedetud rüüd. Nende juuksed olid punutud pikkadeks patsideks. Jalanõud olid neil omapärased, näiteks püstise ninaga sandaalid. Naised kandsid koonusekujulisi peakatteid. Teadmiste allikas on etruskide skulptuurid ja freskod, mis hauakambrites säilinud. Mehe riietuse hulka kuulus peale muu ka lühike ürp, mis tõmmati selga üle pea. See ürp kattis ainult vasaku õla, parem õlg jäi aga paljaks.
Ühel freskol, mis kuulub 6 sajandisse e.m.a, kannab seda kuningas. Mainitud ürp oli purpurpunast värvi ja selle veered olid tikandiga kaunistatud. Etruskidelt võtsid selle riietuse koostisosa üle roomlased.
Maalikunst
Peamised andmed etruskide maalikunsti kohta tulenevad hauakambritest. Etruski maalikunstnike loodud freskodele on iseloomulik motiivide vahetu ning lihtne edasiandmine, värvikontrastid , tegelikkuse realistlik edasi andmine ja tegelaste liikumise kujutamine. Kuid kunagi ei kujutata inimesi rääkimas, see vaikus lisab haudadele veelgi suursugusust. See soov kujutada liikumist viis ühe etruskide silmapaistvama saavutuseni kunstivallas. Nimelt jutustavate stseenide stiil, kus paigutati keerukad sündmustikud mitmele pildile.

Skulptuur ja saviesemed

Nagu maalide puhul taotlesid etruskid ka skulptuuris realismi. Ka skulptuurikunst oli tihtipeale matmiskombestiku teenistuses. Nimelt valmistati naiste ja meestekujusid, mis paigutati hauakambritesse. Juba 7. sajandist on teada nn stiliseeritud inimkehaga ovaalseid urne, mille sangad meenutavad käsi ning urni kaas kujutas kadunu pead. Ka hilisematel aegadel paigutati sarkofaagidele skulptuurportreesid, mis paistsid silma kadunute realistliku kujutamisega. Kui Kreekas püüti inimesi kujutada täiuslikult, siis Etruskidele oli iseloomulik individuaalsete joonte, vigade ning vanuse selge kujutamine. Alles hellenistlikul perioodil hakati individuaalseid jooni kujutama peenemalt, kuid ka siis säilitati teatud iseloomulik ilme.
Etruski kujurid kasutasid enamasti kohaliku materjali, milleks oli lubjakivi . Enamasti eelistati pehmemat materjali, mida oli lihtsam kujundada.
Kivi kasutati lisaks sarkofaagide ja urnide valmistamisele ka hauasteelides ning meeste, naiste, loomade ja mütoloogiliste olendite kujudes. Tuntuimateks etruski skulptuuri teosteks võib pidada Vejist pärinevat Apolloni kuju, mille autoriks oli kujur nimega Vulka .
Antiikajal olid etruskid vaieldamatud pronksskulptuuri meistrid ning olid kiidetud ka kreeka ja rooma kirjanike poolt. Tänapäeval ühed tuntumad pronkskujud on Rooma linna üks sümboleist Kapitooliumi emahunt, mis oli valmistatud 6. sajandil ( Romulus ja Remus lisati 15. sajandil) ning Arezzo linna üks sümboleist pronksist kimäär . Meistrite nimed, kes kujusid valmistasid ei ole teada ning tänapäevani on säilinud vaid väike osa imelistest Etruskide kunsti pronkstaiestest.

Metallesemed ja väärisesemed

Etruski meistrid on tuntud ka kõrgetasemeliste väärisesemete poolest, mida iseloomustas suurepärane tehnika, esteetiliselt mõjuv väljanägemine ja motiivide teravmeelne valik.
Iseäranis kõrge taseme saavutas kullasepakunst, mis oli mõjutatud ka Oriendi teostest.
Kaks olulist tehnikat olid: filigraantööd, mis olid valmistatud imepeenikesest traadist; ja granulatsioon , millele oli iseloomulik mitmekesine ja veider temaatika ning tehniliselt osav teostus. Granulatsioon seisneb pisikese kullatera jootmises vaskalusele ning see tehnika oli antiikajal väga kõrgel tasemel. Vahepeal see tehnika unustati ning selle saladus õnnestus uuesti lahendada alles 1933. aastal. Tänapäevakski pole antiikaja granulatsioon kõikides üksikasjades selgeks tehtud ning saladuseks jäävad valmistamisoskuse mitmed etapid.
Sõrmuste ehtekivide graveerimist tundsid etruskid samuti. Algselt tuli see eeskujuna võõrsilt.
Veel ühe olulise rühma metallesemete hulgas moodustavad etruski peeglid , mille tagakülgi illustreerivad mitmed graveeritud motiivid. Peamisteks teemadeks olid mütoloogia ja igapäevaelu. Siinkohal kirjeldaksin lähemalt tehnilist külge. Osad detailid viimistleti äärmiselt hoolikalt, samas aga teised üksnes skemaatiliselt. Samuti oli kunstnik sunnitud peegli ümmarguse kuju tõttu pinda väga ökonoomselt ära kasutama, kujutama figuure kummargil või istumas, püstises asendis sai kujutada vaid peegli keskosas. Peegli servad täideti stiliseeritud motiividega, nt. lilledega.
„Emahunt“
„ Kullast ehted “
„Mustafiguuriline vaas “