ETRUSKI KUNST Etruskite figuurid ja
portreed on
kreeka kunstiga võrreldes
emotsionaalsemad
ja isikupärasemad,
kohati karikatuursedki.
Maalitud kujud pühendati
jumalale . Samuti pandi neid hauda kaasa.
Valmistati ka
meisterlikke ja ilusaid
väärismetallist
ehteid.
RiidedRikkad
moehimulised etruskid kandsid väga oskuslikult töödeldud hinnalisi
ehteid: käevõrusid, kette ning preese, mis kinnitasid üle õlgade
hedetud rüüd. Nende juuksed olid
punutud pikkadeks patsideks.
Jalanõud olid neil omapärased, näiteks püstise ninaga sandaalid.
Naised kandsid koonusekujulisi peakatteid. Teadmiste allikas on
etruskide
skulptuurid ja freskod, mis hauakambrites säilinud. Mehe
riietuse hulka kuulus peale muu ka lühike ürp, mis tõmmati selga
üle pea. See ürp kattis ainult vasaku õla, parem
õlg jäi aga
paljaks.
Ühel
freskol, mis kuulub 6 sajandisse e.m.a, kannab seda kuningas.
Mainitud ürp oli
purpurpunast värvi ja selle veered olid tikandiga
kaunistatud. Etruskidelt võtsid selle riietuse koostisosa üle
roomlased.
Maalikunst Peamised andmed
etruskide maalikunsti kohta tulenevad hauakambritest. Etruski
maalikunstnike loodud freskodele on iseloomulik motiivide vahetu ning
lihtne edasiandmine,
värvikontrastid , tegelikkuse
realistlik edasi
andmine ja tegelaste liikumise kujutamine. Kuid kunagi ei kujutata
inimesi rääkimas, see
vaikus lisab haudadele veelgi suursugusust.
See soov kujutada liikumist viis ühe etruskide silmapaistvama
saavutuseni kunstivallas. Nimelt jutustavate stseenide stiil, kus
paigutati keerukad sündmustikud mitmele pildile.
Skulptuur
ja saviesemed
Nagu maalide puhul
taotlesid etruskid ka skulptuuris realismi. Ka
skulptuurikunst oli
tihtipeale matmiskombestiku teenistuses. Nimelt valmistati naiste ja
meestekujusid, mis paigutati hauakambritesse. Juba 7. sajandist on
teada nn stiliseeritud inimkehaga ovaalseid urne, mille sangad
meenutavad käsi ning
urni kaas kujutas kadunu pead. Ka hilisematel
aegadel paigutati sarkofaagidele skulptuurportreesid, mis paistsid
silma kadunute realistliku kujutamisega. Kui Kreekas püüti inimesi
kujutada täiuslikult, siis Etruskidele oli iseloomulik
individuaalsete joonte,
vigade ning vanuse selge kujutamine. Alles
hellenistlikul perioodil hakati individuaalseid jooni
kujutama peenemalt, kuid ka siis säilitati teatud iseloomulik ilme.
Etruski kujurid
kasutasid enamasti kohaliku materjali, milleks oli
lubjakivi .
Enamasti
eelistati pehmemat materjali, mida oli lihtsam kujundada.
Kivi kasutati lisaks
sarkofaagide ja urnide valmistamisele ka hauasteelides ning meeste,
naiste, loomade ja mütoloogiliste olendite kujudes. Tuntuimateks
etruski skulptuuri teosteks võib pidada Vejist pärinevat Apolloni
kuju, mille autoriks oli
kujur nimega
Vulka .
Antiikajal olid etruskid
vaieldamatud pronksskulptuuri meistrid ning olid kiidetud ka kreeka
ja
rooma kirjanike poolt. Tänapäeval ühed tuntumad pronkskujud on
Rooma linna üks sümboleist
Kapitooliumi emahunt, mis oli
valmistatud 6. sajandil (
Romulus ja Remus lisati 15. sajandil) ning
Arezzo linna üks sümboleist pronksist
kimäär .
Meistrite nimed,
kes
kujusid valmistasid ei ole teada ning tänapäevani on säilinud
vaid väike osa imelistest Etruskide kunsti pronkstaiestest.
Metallesemed
ja väärisesemed
Etruski meistrid on
tuntud ka kõrgetasemeliste väärisesemete poolest, mida
iseloomustas
suurepärane tehnika, esteetiliselt mõjuv väljanägemine
ja motiivide teravmeelne valik.
Iseäranis kõrge taseme
saavutas kullasepakunst, mis oli mõjutatud ka Oriendi teostest.
Kaks olulist tehnikat
olid: filigraantööd, mis olid valmistatud imepeenikesest traadist;
ja
granulatsioon , millele oli iseloomulik
mitmekesine ja
veider temaatika ning tehniliselt osav teostus. Granulatsioon seisneb
pisikese kullatera jootmises vaskalusele ning see tehnika oli
antiikajal väga kõrgel tasemel.
Vahepeal see tehnika unustati ning
selle
saladus õnnestus uuesti lahendada alles 1933. aastal.
Tänapäevakski pole antiikaja granulatsioon kõikides üksikasjades
selgeks tehtud ning saladuseks jäävad valmistamisoskuse mitmed
etapid.
Sõrmuste ehtekivide
graveerimist tundsid etruskid samuti. Algselt tuli see eeskujuna
võõrsilt.
Veel ühe olulise rühma
metallesemete hulgas moodustavad etruski
peeglid , mille tagakülgi
illustreerivad mitmed graveeritud motiivid. Peamisteks teemadeks olid
mütoloogia ja igapäevaelu. Siinkohal kirjeldaksin lähemalt
tehnilist külge. Osad detailid viimistleti äärmiselt hoolikalt,
samas aga teised üksnes skemaatiliselt. Samuti oli kunstnik sunnitud
peegli ümmarguse kuju tõttu pinda väga ökonoomselt ära kasutama,
kujutama
figuure kummargil või istumas, püstises asendis sai
kujutada vaid peegli keskosas. Peegli
servad täideti stiliseeritud
motiividega, nt. lilledega.
„
Emahunt“„
Kullast ehted “„
Mustafiguuriline vaas “
Kõik kommentaarid