Kunstiõpetus (0)

Vana-Egiptus- Kes oli vaarao?- Kuidas periodiseeritakse Egiptuse ajalugu?-vaaraode dünastiate järgi,dünastia valitsejad .matmisehitised-vaaraode ainuvõimu suurenemisega hakati matma astmikpüramiididesse,valitsejad hakkasid matma kitsastesse ja sügavatesse orgudesse,looduslikku kaljusse raiutud hauakambrisse.(kaljuhaudadesse).
Arhidektuur - egiptuse templite sambad on aegselt olnud värvilised,nad on kaetud sissekraabidtud reljeefidega. Egiptuse poos – inimesi on kujutatud korraga kahest vaatest; otse ja külgvaatest: rinnaosa ja üks silm on pööratud vaataja poole, ülejäänud keha on profiilis. Egiptuse skulptuuridel ja maalidel on kujutatud tavaliselt vaaraosid ja ülikuid. Üheks kõige vanemaks Egiptuse skulptuurteoseks on Narmeri palett u. 3000 aastast eKr. Mumifitseerimine – inimese uuestisünniks ettevalmistamine
Skarabeus – levinum õnnetooja Vanas-Egiptuses ( sitasitikas )
Skarabeuse amuletid on uuestisünni sümbolid. Tänapäeval nimetatakse sageli vaaraodeks kõiki Vana-Egiptuse kuningaid.vaarao oli piiramatu võimuga valitseja.
Antiik-Kreeka kunst - Sammas koosneb kolmest osast: baas (puudub dooria sambal), tüves ja kapiteel . Vertikaalseid süvendeid samba pinnal nimetatakse kannelüürideks ja sammastele toetuva talastiku ülemist kaunistatud osa friisiks. Templi madalale viilkatusele olid väga oskuslikult paigutatud skulptuurid. Viilkatuse kitsastel külgedel olevaid viiluvälju nimetatakse tümpanonideks. Nii need kui ka paljud muud detailid olid värvitud, enamasti siniseks ja punaseks. See suurendas veelgi templi pidulikkust. Tänaseks on värv ammugi maha kulunud. Akropol -Demokraatia võimulepääsemisega kujundati Akropol ümber avalike mälestussammaste asukohaks ning selle keskele püstitati värviliste skulptuuridega rikkalikult kaunistatud hekatompedon. Pärsia sõdade ajal sai Akropol tugevasti kannatada.Akropoli ehitajad kasutasid ehitusmaterjaliks pärslaste poolt pooleldi hävitatud kunstiteoste jäänuseid, nende seas ka arhailisi skulptuure
Vaasimaal- tuntumad olid:veini hoidmiseks mõeldud kahesangaga amfora ,kolmekäepidamiga veenõu hüdria,vee ja veini segamisnõu kraater ,kaetud geameetrilise orlamendiribaga.musfiguriiline stiil.
Antiik- Rooma - Kuigi Rooma kunst pole kunagi olnud eriti originaalne, sest roomlased võtsid palju üle etruskidelt ja kreeklastelt. Küll aga oli roomlastel endil palju tehnilist ja praktilist taipu, mistõttu nendele kuuluvad mitmed tehnilised avastused ning uuendused ilma milleta me kaasaega eriti ette ei kujuta.
   Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Kreeklased kasutasid tahutud kive ilma sideaineta.Ristvõlv,silindervõlv, õlv on kaarekujuline lagi. Juba Mesopotaamias osati ehitada silindervõlve, kus raskus langeb kahele küljele. Roomlased õppisid aga ehitama ristvõlve, mis tekivad kahe silindervõlvi ristumisel. Roomlased hakkasid laialdaselt kasutama head lubimörti, mis sidus kive. Nad segasid Puteoli linna juurest kaevandatud vulkaanilist liiva lubjaga. Saadud mört hangus kivikõvaks ja sai hiljem hüüdnime “Rooma betoon”.Ehitis on hoone, kus saab sees olla ja ringi vaadata, aga monument tehakse kellegi auks ja iluduseks.
Triumfikaar – võidukaar. Vabalt seisev monumentaalne väravakaar, mille püstitamisega tähistati Antiik-Roomas väejuhtide sõjalisi võite. Triumfikaared on ühe või mitme väravaavaga, enamasti kaunistatud reljeefide, kujude, raidkirjadega. Tuntuimad näited Roomas on Tituse, Septimus Severuse ja Constantinuse triumfikaared.