KUNSTI AJALUGU (0)

KUNSTI AJALUGU
“ Kunstilugu koolidele” L. Leesi , 2003
“Kunsti – kultuuri ajalugu” J. Kangilaski 2003
Väike Kunstiajalugu (pildid kindlasti lugege ka tekstid lisaks)
http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/index.ht m
Mis on kunst ?
Kunstnik kelle annet tema eluajal ei märgata ei ole tavaline.
Küll võivad eluajal väga tunnustatud, jõukal järjel kunstnikud vajuda hiljem unustusse.
Muinas-, antiik- ja keskajal olid kunstnikud oskuskäsitöölised kelle tegevust reguleerisid ameti ühendused.
Alates 16.sajandist seisukoht, et kunstniku tuleks kohelda aristokraatide ja õpetlastega sotsiaalselt ja intellektuaalselt võrdselt.
Kaasajal tähtsal kohal näitused.
Alates 20 sajandist on ilu kunstis teisejärguline. Tähtis on idee, sõnum.
ARHITEKTUUR

• Sakraalarhitektuur-kirikud, kabelid, kloostrid , mošeed, templid (püha)
  
• Profaanarhitektuur- lossid, paled, linnused , raekojad, elamud (argine)
  

SKULPTUUR

• Reljeef
  
• Ümarplastika (vaadeldav kõigist külgedest)
  

Otstarve (loodud millegika kokku kuuluma )

• Monument e. ansambel
  
• Ehitusplastika või pargiskulptuurid
  

MAALIKUNST

• Seina- e. monumentaalmaal
  
• Tahvelmaal
  
• Raamatu e. miniatuurmaal
  
• Mosaiikmaal
  
• Klaasimaal e. vitraažikunst
  

TARBEKUNST

• Keraamika
  
• Metallehistöö
  
• Klaasikunst
  
• Nahkehistöö
  
• Tekstiil
  
• Puitehistöö
  

KIVIAEG

• Vanem kiviaeg
  

esimesed tööriistad- umbes 40000 aastat tagasi.
20000 aastat tagasi koopamaalid. Muld e. ookervärvid. Must, punane, valge, kollane.
Altamira ja Lascaux koopad.(Aga ka Aafrikas ja Austraalias)
Keskmine kiviaeg
algas pärast jääaja lõppu. Jää taandudes tekivad tingimused põllumajanduse arenguks.

• Noorem kiviaeg
  

algas savinõude ja lõppes metallide kasutuselevõtuga
Noorem kiviaeg

• Põllumajanduse ja loomakasvatuse areng
  
• Kaovad koopa maalingud
  
• Areneb ornament
  
• Kasutatakse rituaalseid maske
  
• Põletatud savist esemed. Willendorfi Veenus 13000 -18000 e.m.a
  

Ehitised, kivid kultus kohtadel ( Megaliitilised ehitised) Stonehange`i kromlehh Inglismaal u. 3000 e.m.a. Menhir Bretagne`i poolsaarel Prantsusmaal
Kivikalmed - dolmenid
MESOPOTAAMIA
(Kahejõemaa)

• 5000 aastat tagasi elasid Lõuna-Mesopotaamias sumerid
  
• Kiilkiri , niisutuspõllundus, keraamika, metallurgia .
  
• Ratas ja vanker
  
• Kõrgel tasemel matemaatika ja astronoomia .
  

18. saj. e.Kr. ühendab valitseja Hammurapi Lõuna- ja Põhja- Mesopotaamia ühtseks Babüloonia riigiks.

• Linnad mida ümbritsesid tugevate tornidega müürid.
  

9.saj. e. Kr. saavutavad ülemvõimu
assüürlased.

• Võimas armee , teedevõrk.
  
• Kaared ja võlvid
  
• Põletamata savist tellised
  
• Marmorist ja alabastrist reljeefid
  
• Tiivuliste härgade ja sfinkside kujud
  

7. saj. e.Kr. Uusbabüloonia ajajärk. Babüloni linn

• Kuningas Nebukadnetsar II
  
• Ištari värav- glasuuritud reljeefid
  
• Semiramise rippaiad ( üks vana maailma maailmaimedest)
  
• Paabelitorn- 91 m kõrgune tsikuraat
  

Egiptus

• Ühtne riik tekkis 2800 a. e.Kr.
  
• Usuti hauatagust elu
  
• Vanimad hauaehitised olid mastabad
  
• Järgnesid astmikpüramiidid
  
• Gizas asuvad- Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose püramiidid
  

Uus riik 16.-11.saj. e.Kr.

• Pealinn Teeba
  
• Idamaade võimsaim riik
  
• Peidetud hauakambrid - Tutanchamoni hauakamber
  
• Rikkalik templiarhitektuur
  

Templiarhitektuur

• Luksori ja Karnaki templid
  
• Rohkelt sambaid- sambakapiteelid
  
• Kaks rida sfinkse
  
• Templite ees üks või mitu obeliski
  

• Inimest kujutatakse jalad, pea külgvaates
  

Õlad, silm otsevaates

• Kunsti õitseng vaarao Echnatoni ajal 14. saj.e.Kr.
  
• Vaarao abikaasa Nofretete ja poeg Tutanchamon
  
• Kehtestati ühe jumala usk – Aton
  
• Kujutati ainult jumala kehastust- vaaraod (kujutised vabamad, liikuvamad kui varasematel vaaraodel)
  
• 332 e. Kr. vallutas Aleksander Suur Egiptuse.
  
• Tema järeltulijaks sai väepealik Ptolemaios kelle dünastia valitses Egiptust 300 aastat
  
• Viimane esindaja Kleopatra.
  
• 30 e. Kr sai Egiptusest Rooma riigi koloonia .
  

KREETA -MÜKEENE KUNST

• Minose kultuur
  
• Egeuse kultuur
  
• Minos- valitseja kes oli peajumal Zeusi ja Europe poeg
  
• Minotauros - sõnni pea ja inimese kehaga koletis
  
• Knossos- Kreeta suurim loss
  
• Mükeene
  
• 15.saj.e.Kr. ahhailased purustavad Knossose
  
• Rajavad Peloponnesose poolsaarele linnad Mükeene ja Tirynsi
  

VANAKREEKA KUNST

• Arhailine aeg ( 600 e.Kr.- suure pärslaste kallaletungi tagasilöömiseni 480 e. Kr.)
  
• Klassikaline aeg( 480 e.Kr. – Aleksander Suure surmani 323 e. Kr. )
  
• Hellenistlik aeg(323 e. Kr.- 30 e. Kr. , mil pärast Kleopatra surma kogu Kreeka mõjupiirkond langeb roomlastele.
  
• Klassikaline ajajärk- 5. saj. e. Kr. ehitatakse Ateenas Akropoli mäele templite kompleks .
  
• Linna kaitsejumalanna Athena tempel Parthenon
  

Dooria-, joonia -, korintosestiilis sambad. Kapiteelid
Amfiteatrid . Vanimad vaasimaalid geomeetrilised. Punase ja musta figuurilised vaasimaalid(maalikunst). Ornamendid: meander , lainevööt, palmet, akantus vööt, munavööt.
Hellenismi skulptuurid - „Milose venus “, „Laokooni grupp“
Etruski kunst

• Elasid Kesk- ja Põhja -Itaalias praeguse Toscana maakonna aladel
  
• Võimsate müüride ja väravatega linnad
  
• Templid, teed ja veehoidlad- templid puidust
  
• Akveduktid ja drenaaž
  
• Langesid Rooma võimu alla 265 e. Kr.
  
• Uskusid hauatagusesse ellu
  

Rooma kunst

• Pärimuse järgi rajas Rooma linna 753.a. e. Kr. Romulus .
  
• Etruskidelt õpiti kivist kaarte, võlvide ja kuplite ladumist. Kasutati lubimörti.
  
• Kreeklastelt võeti üle sambad, neist kujundati pilastrid.
  
• Alates 3. saj. e.Kr. hakkasid roomlased kogu oma eluviisis jäljendama kreeklasi
  
• Esimese keisri Augustuse ajal (valitses 31 e.Kr.-14 p.Kr.) toimus Rooma kunsti iseseisvumine.
  
• Keiser Nero ajal ( valises54-68) sai kunsti kogumine ja nautimine elunormiks.
  
• Keiser Hadrianuse ajal(117-138) ehitati Panteon. Rooma lähedal Tivolis asus keisri villa. Asusid ka teised paleed, raamatukogud, teatrid , termid ja palestra . Aedades oli sammaskäike terrasse, basseine ja palju skulptuure.
  
• Rooma riigi igas linnas oli foorum e. kohtu ja koosoleku väljak. Selle ääres seisis Kohtu ja ärihoone basiilika.
  
• Suurim teater Colosseum
  
• Triufikaared ja sambad
  
• Aastal 79 jäid Vesuuvi tulemäe purske ajal tuha alla Pompeji ja Herculaneum. Nendes linnades säilis rohkelt näitteid maalikunstist.
  
• Ratsamonumendid
  
• Riik varises kokku 476 aastal