Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vana-Rooma kunst (0)

1 Hindamata
Punktid

Vana- Rooma kunst
                                      Vladislav Härm 
 
 
2015 
Rooma linn
 Rooma linn kujunes 10. - 7. saj. Tiberi jõe 
alamjooksule.
 
 
Rooma linna aeg jaguneb 
mitmeks perioodiks  
 Kuningate aeg 
 Rooma vabariik
 
 
Kuningate aeg
 753-510 eKr 
 Selle aja jooksul valitses 7 kuningat 
 Kuningas vaiti rahvakoosolekul
 Kuningas valitses koos senatiga 
(nõukoguga), tema võim oli piiratud.
 
 
Rooma vabariik
  510-30 eKr
 Kolm ühiskonnakihti: 
patriitsid  (suursuguste suguvõsade liikmed); plebeid 
(lihtkodanikud e. talupojad, sõjaväekohuslased, 
õigus osaleda rahvakoosolekutel); 
orjad
 Aristokraatlik valitsemisviis: riigiametitesse 
kuulusid patriitsid ja  rikaste  plebide esindajad. 
 
 
Arhitektuur
  Roomlased  õppisid etruskidelt kaarte, võlvide ja 
kuplite ladumist.
 Kivide sidumiseks kasutati mörti
  Akende  ja uste kohale laoti  kaared , müürid laoti 
tel istest ja tähtsamad hooned tehti seest 
marmoriga ja pealt kaeti silindervõlviga. 
 See vi s ehituskunsti uuele tasemele. Nüüd oli 
võimalik ehitada mitmekesise plaaniga  ehitisi  ning 
suuri siseruume. 
 
 
Ristvõlv ja Silindervõlv
 Ristvõlv võimaldas ehitada nelja suunda 
avanevat ilma seinteta ruumi, sest võlvi 
raskus toetus nurga postidele.
 
 
Sambad
 Roomlased võtsid kreeklastelt üle sambad. 
Sambad olid dekoratsiooniks, kaared ja 
võlvid olid tegelikud toetuspunktis. 
 Roomlased võtsid kasutusele  poolsambad  
(poolik sammas, mille  lapik pool  toetub  
vastu seina) ja pilastrid 
 
 
Ehitised
 Akvedukt
 Trajanuse sammas
  Triumfikaar
 Panteon
  Foorum
  Fortuna  Virilis
  Term
  Colosseum
 
 
 Akvedukt - puhta 
 Triumfikaar - 
vee 
võidukate väejuhtide 
transportimiseks 
auks püstitatud 
loodud  veejuhtmed
väravakujuline 
mis jooksid mööda 
ausammas, 
kivikaari.
kaunistatud 
lahinguteemaliste 
reljeefidega.
 
 
 Foorum - kohtu -ja 
 Term - avalik  saun
koosolekuväljak, 
mis koosnes 
mis pidi olema igas 
mitmest ruumist ning 
linnas.
mil e juurde kuulusid 
ka spordiväljakud, 
masseerimis -ja 
puhketoad ning 
raamatukogud
 
 
 Colosseum - 
 Trajanuse sammas 
hiiglaslik  amfiteater
-  keiser Trajanuse 
neli astmikku, pidi 
jaoks ehitatud 
mahutama üle 
ausammas
50 000 pealtvaatajat.
 
 
 Panteon - 
 Fortuna Virilis
hiigelsuure kupliga 
''kõigi jumalate 
tempel''. 
 
 
Skulptuur
 Roomlaste skulptuur on suuresti mõjutatud kreeklaste 
poolt. Öeldakse isegi, et roomlased vallutasid kreeklased 
sõjalised, kreeklased, aga roomlased kultuuriliselt.
 Kuigi roomlased tegelesid põhiliselt kopeerimisega, 
arenes väga kõrgtasemeliseks portreeskulptuur ja 
ajaloolised reljeefid (nt. Trajanuse sammas).
 Portreed pidid olema nii loomutruud kui võimalik, et 
järeltulijad teaksid kuidas nende esivanemad välja nägid. 
Reljeefidega kujutati tõesti sündinud juhtumeid ning 
võidetud lahinguid.  
 
 
Julius  Caesar
 
 
Traianus
 
 
Hakati püstitama 
ratsamonumente
  Marcus  Aureliuse ratsamonument on üks 
paremini säilinud monumente.
 
 
Rahualtar
 Monumendi reljeefidel on kujutatud legendi 
Rooma asutamisest ja keiser Augustust 
oma perekonnaga rongkäigus.
 
 
Maalikunst
 Kõige rohkem infot rooma maalikunsti 
kohta on leitud  Pompeji 'st, mis 79. aastal 
mattus Vesuuvi tuha alla. 
 
 
 Kuna enamus majad Pompeijs on kaetud 
freskodega arvatakse, et  kunst  oli väga 
populaarne .
 Roomlased oli õppinud kasutama perpektiivi 
ning  varjude  abil sügavuse illusiooni 
tekitamist. 
 Suur  meisterlikkus  maalitud materjalide 
iseloomu edasiandmisel
 
 
 Roomlased armastasid ruumilisi 
silmapetteid. Seinale maalitud akendest ja 
ustest paistsid fanastilisd maastikud ja 
ehitised. 
 Temaatika oli mitmekesine : mütoloogia, 
kirjandus, natüürmordid,  maastik  ja 
igapäevaelu.
 
 
Natüürmordid
 
 
Mosaiik  
 Mosaiik oli äikestest värvilistst kivi -või 
klaasikildudest moodustatud pilt. 
 Roomlased armastasid kaunistada ruumide 
põrandaid mosaiigiga. 
 
 
Näited mosaiigist
Mosaiikpõrand,                                                                  
                                               Mosaiik,
Caracalla termides.
                                       Herculaneum.                                     
 
 
Aitäh  vaatamast!
 
 

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
  • Slide 17
  • Slide 18
  • Slide 19
  • Slide 20
  • Slide 21
  • Slide 22
  • Slide 23
  • Slide 24
  • Slide 25
Vasakule Paremale
Vana-Rooma kunst #1 Vana-Rooma kunst #2 Vana-Rooma kunst #3 Vana-Rooma kunst #4 Vana-Rooma kunst #5 Vana-Rooma kunst #6 Vana-Rooma kunst #7 Vana-Rooma kunst #8 Vana-Rooma kunst #9 Vana-Rooma kunst #10 Vana-Rooma kunst #11 Vana-Rooma kunst #12 Vana-Rooma kunst #13 Vana-Rooma kunst #14 Vana-Rooma kunst #15 Vana-Rooma kunst #16 Vana-Rooma kunst #17 Vana-Rooma kunst #18 Vana-Rooma kunst #19 Vana-Rooma kunst #20 Vana-Rooma kunst #21 Vana-Rooma kunst #22 Vana-Rooma kunst #23 Vana-Rooma kunst #24 Vana-Rooma kunst #25
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Spanker Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Vana-Rooma kunst
54
pptx

Vana-Rooma kunst

Vana-Rooma kunst Vana-Rooma kunst  I aastatuhandel eKr ühinesid lähestikku asuvad külad  Itaalias Rooma linnriigiks. Aegamisi vallutati endale maid juurde ja lõpuks kuulus neile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui ka Aafrikas.  Roomlaste endi kultuur ja kunst ei olnud nii kaugele  arenenud kui osadel vallutatud alade rahvastel, seetõttu võeti palju üle sealsetelt elanikelt.  Roomlased võtsid üle ka müüdid ja jumalad  Kreeka usundist, kuid panid neile teised nimed. Näiteks Zeusist sai Jupiter ja Aphroditest Venus. Arhitektuur - võlvid  Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte ja võlvide, samuti kuplite ladumist. Nende sidumiseks kasutati lubimörti.

Kunstiajalugu
Vana-rooma sisutihe konspekt
20
doc

Vana-rooma sisutihe konspekt

Sissejuhatus I aastatuhandel e.m.a tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis hakkas oma maa- alasid laiendama naabrite arvel. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Sellise hiigelriigi valitsemiseks vajati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti just ehituskunsti abil püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust. Siiski olid roomlased väga vastuvõtlikud teiste rahvaste mõjudele. Riigi südamik ­ praegune Itaalia ­ oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad

Kunstiajalugu
Vana rooma kunst
17
docx

Vana rooma kunst

VANA-ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis rahvas oli roomlastele suureks eeskujuks? 2. Mis oli suurim saavutus rooma kuntsis? 3. Kuidas valmistati lubjamörti? 4. Millised olid uued konstruktsioonid ehituses? 5. Mis on ristvõlv? 6. Mis on arkaad? 7. Nimeta kuulsaim akvedukt. 8. Kuidas kaunistati rooma kunstis seinu ja lagesid? 9. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? 10. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda. 11. Mis on termid, mida seal tehti? Nimeta kuulsamaid terme. 12. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulsaim. 13. Mis on foorumid? Milleks neid kasutati? 14. Mida tead Pompejist? 15. Millises skulptuuri-anris saavutati suurem iseseisvus? Kuidas see välja nägi? 16. Mida ja kuidas kujutati reljeefidel? 17. Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas? 18. Mida ja kuidas kujutati rooma-aegsetel maalidel?

Kunstiajalugu
Vana Kreeka kunst
9
docx

Vana Kreeka kunst

Vana Kreeka kunst (12.saj eKr) Kreeklased olid väga egoistlikud, sest pidasid jumalaid endaga sarnaseks. Väljaspool Kreekat elasid barbarid (madalama kultuuritasemega inimesed). Kreeka ajalugu ja kunst jagatakse kolmeks Arhailine 600-480 eKr Klassikaline 480.-323. eKr Hellenism lõpeb 30.eKr Kreeka kunstis valitseb kord ja mõistusepärasus, loogika. Arhidektuur- templite tähtsaimaks osaks olid sambad. Põhiplaan on ristkülik, selle peale on ehitatud kivist tempel, ei kasutatud siduainet. Kokku pandud nagu lego või metallklambritega. Templit ümbritsevad sambad, need on täpselt paika pandud, kui lühemas otsa on nt 6 sammast, ss pikemas osas on 6x2+1 ehk 13. Sammaste

Kunsti ajalugu
Konspekt
12
doc

Konspekt

KUNSTIAJALUGU 3 I Rooma Vabariigi aegne kunst · Vabariigi aeg ­ 509.a eKr Junius Brutus rajab vabariigi, 27.a eKr kehtestatakse keisririik · Vabariigi esimestel sajanditel oli Rooma küllaltki väike ja pidevates sõdades · Vallutati kogu Kesk-Itaalia · 3. saj keskpaigaks eKr on Rooma Vabariigi valduses juba kogu Itaalia · Roomast saab suurriik · Rooma kunsti on tugevasti mõjutanud kreeklased · Roomlased võtsid arhitektuuris üle kreeklaste dooria, jooni ja korintose stiili · Roomlased segasid sageli stiile omavahel · Komposiitkapiteeliga sammas ­ ühendati joonia ja korintose samba kapiteel · Rooma skulptorid on teinud palju kreeka kuulsate skulptuuride koopiaid · Tänu nendele koopiatele on säilinud ettekujutus Vana-Kreeka skulptuurist · Siiski ei olnud rooma kunst ainult kreeka kunsti kopeerimine

Kunstiajalugu
Kunstiajalugu 10 kl
18
doc

Kunstiajalugu 10 kl

moodi, kavandite järgi a) Keraamika - Savist esemed, 10 000 aastat vana, vanimad Jaapanist. b) Metallehistöö ­ jaguneb materjali järgi c) Klaasikunst d) Nahkehistöö - kasutati loomanahka, vööd, pandlad, köited, rahakotid e) Tekstiil - kanga valmistamine ja värvimine, kunstiline kujundamine, moekunst f) Puitehistöö - esemed ei säili eriti, väiksemad puidust esemed, tisleri amet 2. Paleoliitikumi kunst (konspekt) 3. Mesoliitikumi ja paleoliitikumi kunst (konspekt) Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (10000 eKr - VII või VI saj. eKr.), mis lõppeb põllu harimise ja karja kasvatuse kasutusele võtmisega neoliitikum e. Uuskiviaeg, algas savinõude kasutusele võtuga ja lõppeb metallide kasutusele võtuga. Neoliitiline revulutsioon on põllu harimise ja karja kasvatamise kasutusele võtt.

Kunstiajalugu
Kunstiajalugu 10-klass
9
docx

Kunstiajalugu 10. klass

Tarbekunst ehk disain jaguneb kuueks: keraamika, metallehistöö, klaasikunst, nahkehistöö, tekstiil ja puitehistöö. Tarbekunsti mõiste juba viitab, et tegu on tarbeesemetega, millel on kunstiline tähendus/väärtus. Kunstilisi objekte on valmistatud savist, metallist, klassist, puust, nahast jm materjalidest. Maalikunsti ja skulptuuri on nimetatud ,,kauniteks kunstideks", sest nende peaülesanne on ilu loomine. 19. sajandil levis realismi esteetika, mille järgi pidi kunst taotlema tõde ja selleks jäljendama nähtavat maailma. Nõnda muutus tavaliseks väljend ,,kujutav kunst". Vana-Mesopotaamia kunsti 4 ajastut Vana-Mesopotaamia kunst jagunes lahti neljaks ajastuks: 1. Sumeri-akadi ajastu ­ kirjutati kiilkirjas savitahvlitele (4. at eKr - ~1800 eKr) 2. Vana Babüloonia ajastu ­ Hammurapi päikesejumal (ainus kunstiteos sellest ajastust) (1800-1500 eKr) 3. Assüüria ajastu (13-7 saj eKr) 4

Kunstiajalugu
Kunstiajaloo konspekt 10 klassile
22
doc

Kunstiajaloo konspekt 10.klassile

MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM KUNSTIAJALUGU. KONSPEKT. 10C. juhendaja: Mare Toompere Kristi Heinaste 2011/2012 Kunstiajalugu. 1. Millest räägivad eeposed Ilias ja Odüsseia? 2. Kaksteist jumalat. Jumal + Rooma vaste. 3. Heraklese 12 vägitegu. 4. Üheksa muusat. 5. Mõisted (tänapäevane mõiste + 34 lausega jutt, kuidas tuli) Parise otsus tüliõun Achilleuse kand Ariadne lõng Prokrustese säng Olümposelt alla vaatama Sisyphose töö Pandora laegas Penelope truudus Lethe jõgi Augeiase tallide puhastamine

Kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun