Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Etruskide mood (0)

2 HALB
Punktid
Vasakule Paremale
Etruskide mood #1 Etruskide mood #2 Etruskide mood #3 Etruskide mood #4 Etruskide mood #5 Etruskide mood #6 Etruskide mood #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Camillaadi Õppematerjali autor
Referaadi vormis

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
docx

ETRUSKI KUNST

ETRUSKI KUNST Etruskite figuurid ja portreed on kreeka kunstiga võrreldes emotsionaalsemad ja isikupärasemad, kohati karikatuursedki. Maalitud kujud pühendati jumalale. Samuti pandi neid hauda kaasa. Valmistati ka meisterlikke ja ilusaid väärismetallist ehteid. Riided Rikkad moehimulised etruskid kandsid väga oskuslikult töödeldud hinnalisi ehteid: käevõrusid, kette ning preese, mis kinnitasid üle õlgade hedetud rüüd. Nende juuksed olid punutud pikkadeks patsideks. Jalanõud olid neil omapärased, näiteks püstise ninaga sandaalid. Naised kandsid koonusekujulisi peakatteid. Teadmiste allikas on etruskide skulptuurid ja freskod, mis hauakambrites säilinud. Mehe riietuse hulka kuulus peale muu ka lühike ürp, mis tõmmati selga üle pea. See ürp kattis

Kultuur
thumbnail
53
doc

Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade.

Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest.

Rõiva ajalugu
thumbnail
53
doc

Uurimustöö: ILU, RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE..

Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest.

Kirjandus
thumbnail
41
doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

Mesopotaamias avastati viis planeeti: Jupiter, Veenus, Saturn, Merkuur, Marss Astroloogia polnud kaugeltki ainus ennustamisõpetus Mesopotaamias, kus ennustuskunst oli suure au sees, põimudes läbi ka ravimaagiaga. Ennustamiseks kasutati loomamaksa, arvesse võeti varjutusi, atmosfäärinähtusi, lindude lendamist jne. Maailmapilt oli sel ajal mütoloogiline, mille üheks tunnuseks on kõige seotus kõigega. Maksa seisukorra ja lindude lendamise järgi ennustasid ka etruskid ning roomlased, selles mõttes pole kahe jõe vaheline kultuur ainulaadne. Vanababüloonia tekst ütleb: Kui kollane koer siseneb paleesse, siis selle väravad hävivad. Kui kirju koer siseneb paleesse, siis teeb kuningas rahu oma vaenlasega. Kui koer siseneb paleesse ja keegi ta tapab, siis palee saab pikka aega nautida rahu. Kui koer siseneb paleesse ja lamab voodis, siis kedagi paleest ei võeta vangi. Kui koer siseneb paleesse ja lamab troonil, siis tabavad paleed suured raskused.

Kunstiajalugu
thumbnail
116
doc

Vanaaeg

1000 eKr varasel rauaajal , selle kuninga sarkofaagil tekst, kes sinna maetud ja sajatused. Seda kirja kirjutati papüürusel, mis hävis, aga edaspididses arengus osutus produktiivselt. ( varase rauaajal algul võeti siin mugavndatuna semiidi keelde omaks 10 saj heebrea tähestik ,siusliselt mugavndus, aramea tähestik mugavndus, 800 võtsid omaks selle kreeklased ja kujundasid oma alphabeetid , 8 saj etruskid , latiinid jne .) Egiptus Kujunes palesitiina läheduses, polnud sademeid, tähendas seda et looduslikel sademetel polnud põlluharimisel võimalik, põllu harimise algus 6 at. Karjakasvatus on kindlasti varasem 8 at., karja kasvatati ida ja lääne poolsetel kuivadel aladel , kuivad stepd või poolkõrbed, polnud liivakõrb. Kaljujoonisd, kultuskohad

Ajalugu
thumbnail
93
doc

Kunsti ajalugu

ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
thumbnail
71
docx

Merekultuur ja etikett

KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS VALDKOND: LAEVA TEKIMEESKOND ERIALA: MADRUS VALIKAINE MEREKULTUUR JA ETIKETT KOOSTAS: PAUL KOOSER 2012/2013 Õ.A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad ja nende retked 1.4Ees

Merendus
thumbnail
39
odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

esivanemad välja nägid. Harva tuli portreedes ette ilustamist või idealiseerimist, nagu näiteks noore keisri Augustuse puhul. Loodi ka arvukalt mälestusmärke ehk monumente, sealhulgas ka keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Mööda Trajanuse sammast, mille otsas seisab keisri kuju, kulgevad spriaalselt reljeefid stseenidega võitlustest. Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari. Apenniini poolsaare loodeosas elasid etruskid (seni tundmatut päritolu rahvas). Etruskid olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitajad ja metallitöötlejad. Etruskid uskusid surmajärgsesse ellu, seda tõestavad ülikute hauakambrid, ennustamine oli neil kujunenud omamoodi teaduseks. Kesk-Itaalias Tiberi jõe vasakkaldal 25 km kaugusel suudmest oli vanaajal soine ala, kus asus 7 küngast. Soo kuivendati, rajati sillad. 10.sajandil eKr rajati Palatinumi künkale asula, millest kasvas välja Rooma. 600.a

10.klassi ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun