Etruskide mood (0)

Rikkad moehimulised etruskid kandsid väga oskuslikult töödeldud hinnalisi ehteid : käevõrusid, kette ning preese, mis kinnitasid üle õlgade heidetud rüüd. Nende juuksed olid punutud pikkadeks patsideks, nagu seda võib näha paljudel kujudel. Jalanõud olid neil omapärased, näiteks püstise ninaga sandaalid. Naised kandsid koonusekujulisi peakatteid.
Küllalt hea informatsioon on meil olemas ka etruskide riietuse kohta. Meie teadmiste allikaks on siin etruskide skulptuurid ja freskod , mis hauakambrites säilinud. Mehe riietuse hulka kuulus peale muu ka lühike ürp, mis tõmmati selga üle pea. See ürp kattis ainult vasaku õla, parem õlg jäi aga paljaks. Ühel freskol, mis kuulub VI sajandisse e.m.a., kannab seda kuningas. Mainitud ürp, mida kutsuti tebenna, oli purpurpunast värvi ja selle veered olid tikandiga kaunistatud. Etruskidelt võtsid selle riietuse koostisosa üle roomlased . Roomas oli lühike tebenna kasutusel kas preestrirüüna või sõdurimantlina.
Roomale palju tavalisemaks ning tüüpilisemaks muutus aga pikendatud tebenna, mida roomlased kutsusid toogaks. Selle pikendatud tebenna klassikalist lihtsalt vormi näeme Oraatori pronkskuju puhul, mis pärineb I sajandist e.m.a.
Seitsmendal sajandil eKr sarnasesid meeste riided väga kreeka arhailise perioodi meeste riietele. Mehed kandsid arhailisel ajal ühte sorti rüüd, mis oli eest sõlmitud. Hiljem andis see teed tuunikale, mis oli üle pea käiv, ja mida tavaliselt kanti värvilise õlgadel käiva peleriiniga. Peleriin oli tavaliselt lai, lahtine ja rikkalikult tikitud ja sai rahvuslikuks riietuseks Etuurias ning oli eelkäijaks Rooma toogale.
Naistel muutus aja jooksul tavaks kanda alusrõivastusena vabalt kukkuvat linast tuunikat. Ülal koosnes see kahest osast, mis õla kohal ühendati; käised võisid olemas olla, kuid polnud tingimata nõutavad. Tuunika peale, mis oli sageli rikkalikult volte täis ja vööga kokku tõmmatud, visati tavaliselt punase või musta äärisega kaunistatud valge mantel .
Naised kandsid pikka jalgadeni ulatuvat tuunikat, mille materjal oli tavaliselt kergesti voltuv ja mille servad olid tavaliselt kaunistatud. Tuunika peal kanti raskemat värvilist mantlit.
Naised kandsid suures valikus soenguid , pikki , õlapikkuseid, punutud juukseid selja taga. Hiljem kanti lühemaid juukseid ja juuksed olid punutud krooniks pähe.
Hämmastavad rüüd naisülikutel olid viimistletud peente juveelidega koos kõrvarõngaste, kaelakeede, käevõrude, sõlgedega. Sellel ajal oli etruskide ehtekunst mujal Euroopas ületamatu. Etruskide sõrmused olid väga ilusad ja kõrgehinnalised.
Lihtsa lõikega riiete kõrval eksisteerisid ka keerulisemalt tehtud. Etruski freskodel on kujutatud tantsijaid, tantsijannasid ja muusikamehi, kes kannavad eriti kirevaid rüüsid, mis hämmastavad oma lõike ja vormiga . Kuid on täiesti võimalik, et siin on tegemist erakordsete ning pidulikkude sündmuste puhuks valmistatud kostüümidega.
Levinumad tüübid jalanõudest olid kõrged sandaalid, pahkluusaapad ja ülespoole keerduva ninaotsaga kingad, mis võisid pärit olla Kreekast või Idamaadest.
Jalanõusid oli etruskidel suhteliselt suures valikus. Nad võisid kanda kas terava ninaga nahkkingi, millel olid horisontaalselt peal rihmakesed, või nahast - vajaduse korral ka riidest ja tikandiga kaunistatud – terava ninaga tuhvleid, mis jalalaba kohalt rihmakestega kinni nööriti, või madalaid sandaale, millel oli vahel puust tald , ent alati kullatud kinnitusrihmakesed, või seda tüüpi jalanõusid, milliseid näeme Oraatori puuskulpuuril jalas .
Rikastest peredest pärinevad naised kandsid ohtrasti ehteid; nõnda eristasid nad end vaesemate kihtide liikmetest. Leiud annavad tunnistust peenest maitsest, ent ka mõningate naiste piiripidamatusest, kes armastasid ehete hulgaga uhkeldada. Selle tõendeiks on need kuld - ja hõbeehted, millistega oli sõna otseses mõttes üle külvatud Larthia, naine, kes oli maetud Caerese hauakambrisse, mida nende avastajate järgi kutsutakse “Regolini-Galassi hauaks.“ Nende ehete hulgas leidusid nimelt suur kuldsõlg, kullast käevõrud ja sõrmused. Selles hauakambris oli kullast ning hõbedast ehteid ja vääriseesemeid ülikülluses. See kõik tõendab etruski privilegeeritud kihtide suurt jõukust ja luksuslikku elu. Ühes hauakambris Marsilianas leiti veetlev kuldsõlg, mis oli kaunistatud pardikestega, meandriga ja kahe väikese lõviga. Ka Vetuloniast saadi palju ehteid, peamiselt sõlgi. Selles kunstikäsitöö valdkonnas olid etruskid täiuslikud ning raskesti ületatavad meistrid: nad on jätnud meile kunstiteoseid , mida me vaatame hämmastuse ja imetlusega.
Kõige tavalisem peakate oli villast müts, kuid neid esines väga erinevates vormides, näiteks nokatsi, koonuse kujulise, teravatipulise peakatte, laiaäärelise kujuga, milliseid kannavad ka tänapäeva Toskaania talunikud. Tihti määras kantav müts inimese vastavasse sotsiaalsesse gruppi. 5. sajandi lõpust eKr sai tavalisemaks mütsi mitte kanda. Samuti alates viiendast sajandist eKr hakkasid mehed habeme kandmise asemel end rasseerima ja kandma lühikesi mütse. Aumärgid hilisemast Rooma ajast, nagu lilla mantel Rooma imperaatorite seljas , on pärit etruskidelt.
Kasutatud kirjandus
http://www.mysteriousetruscans.com/
http://web.zone.ee/toomaskal/sormused.ht m
http://www.khulsey.com/jewelry/jewelry_history_etruscan.html
http://www.mmdtkw.org/VEtrusJewelry.html
“ Etrusk Vulca” Roberta Angeletti, 1998, Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus
“Etruskide kuulsus ja langus,” Jan Burian, Bohumila Mouchova, 1973, Tallinn, “ Valgustus ”
Varase etruskide perioodi jooksul (7 saj. - 5 saj. eKr) arendasid nad oma unikaalse meetodi valmistamisest ja isikupärasest stiilist, tehes palju erinevaid töid erilistes ja keerukates detailides ja suures valikus stiilides. Selle perioodi jooksul arendasid nad granulatsiooni kunsti (metalli, klaasi jt. Materjale teraliseks muutma nende üleminekul sulast olekust tahkesse), mis muutis lõplikult teraliseks kulla, et luua õrnu mustreid . See protsess on hiljuti taasavastatud ja kasutatakse mõnede juveliiride poolt.
Hilise etruskide perioodi ajal (4.saj. - 3saj. eKr) läks tööosavus üle kergemale kvaliteedile. Paljud ehted on tehtud filigraan mustrites, ilma toetuseta, ja tihti on kasutatud Foiniikiast pärit värvilisi pärle, inkrustatsiooniga (panustehnika, mille puhul eseme pinnasse paigutatakse teisest materjalist killud mitmevärvilise mustri saamiseks) ja emailiga kaetud. Etruskide sõrmused olid tihti tehtud skarabeusiga või pikad graveeritud ovaalseed lõiketerad kokku pandud koos ühe kalliskiviga.
Filigraan ja granulatsiooni tehnikad .
Foiniikia pühad embleemid, nagu päikeseketas ja poolkuu, olid ühendatud traditsioonilisse geomeetrilisse repertuaari, aga varsti hakkasid domineerima lilled ja kujundlikud elemendid idamaade inspiratsioonist. Vanemad meetodid surutrükist ja sisselõikest kujundavad sepistatud kuld- ja hõbe lehtedest jätkuva kasutuse, aga aristrokraatide teenistuses olevad juveliirid hakkasid kasutama granulatsiooni- ja filigraantehnikat ilustamaks väärismetallidele ornamente. Sellised dekoratsioonid olid lubatud, külluslikumalt kui kunagi varem, et päritud vormid, mis olid varem olnud pronksis, nagu sõlg, juustespiraal, juuksenõelad, pärlid, sõrmused, käevõrud, kõrvarõngad ja suured prossid. Samad käsitöölised võisid teha vastuvõttude anumaid kullast ja hõbedast, mis on leitud kuninglikkudest hauakambritest Etuurias ja Lazios.
Sissejuhatus
Referaat räägib etruskidest, täpsemalt nende rõivastusest, jalanõudest, soengutest ja ehetest. Ehete teemat käsitlen ka veidi pikemalr, räägin erinevatest tehnikatest ja mida ehted tähendasid. Selle teema valisin sellepärast, et mida vanem ajaloo periood, seda põnevam see mulle on ning etruskidest tean ma vähem, kui teistest nii et see tundus põnev teema. Samuti eelistan poliitikale, valitsemisele ja sõdadele kultuuri ja eluolu kirjeldusi, ning kuna ka mood ja ehted mind huvitavad, siis valisingi selle teema.
Kokkuvõte
Sellest referaadist sain teada palju uut. Referaati oli väga põnev teha ning mulle meeldis oma valitud teema väga. Eesti keeles pole küll praktiliselt mingit informatsiooni etruskide ja eriti nende ehete kohta, aga inglise keelest tõlkides leidsin materjali küll. Ma arvan, et see on väga põnev ja pakuks huvi ka teistele.
Sisukord
Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Sisu 4-6
Kasutatud kirjandus 7
Kokkuvõte 8