Vana-kreeka kunst - skulptuur, arhidektuur (0)

Vana-Kreeka kunst

Kreeka rahvas kujunes välja keetalaste, ahhailaste, doorlaste ja joonlaste segunemise tulemusena 12-8 saj eKr.
Kreekalaste usund oli polüteistlik kuid erines tunduvalt teistest vanaaja tsivilisatsioonidest. jumalaid ei kummardatud pimedas usus. Neid peeti vägevateks ja surematuteks kuid inimestega sarnasteks.
Kunsti traditsioonid tekkisid 6. saj eKr.

arhailine e vanaaeg 600-480 eKr

klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr

hiline e hellenistlik aeg 323eKr-30 pKr

Arhitektuur

Kõige rohkem ehitati templeid, mis olid ristküliku kujulise põhiplaaniga. Põhilised ehitusmaterjalid olid kivi ja marmor , mida kaunistati värvidega. Kivide sidumiseks kasutati mördi asemel klambreid. Kõik templi osad on vastastikku matemaatilises sõltuvuses ja põhjendatud. Kandvad ja kantavad osad on tasakaalus ja tekib harmooniline tervik. Hooned mõjuvad pidulikult ja suursuguselt. Arhitektuurile on omane kuldsekesktee otsimine- äärmuste ja liialduste vältimine
Arhitektuuris levis kolm stiili e orderit :

dooria - vanim stiil; madalad ja jässakad sambad. Ehitised raskepärased , kuid kindlad. Lihtsus ja rangus; sammastel puudub baas ja kapiteel tagasihoidlik - ketta kujuline ehhiin ja sellel ruudukujuline abakus . Dooria stiili friis koosneb triflüügidest- nelinurksed kiviplaadid, millel kaks püstvaokest, ja metoobidest-reljeefidega kaunistatud; vahelduvad metoobidega.

Joonia - hilisem, peenem ja elegantsem , kogumulje kerge ja rikkalik. Ehhiin kaunistatud motiividega. Friis kaetud üleni motiividega. Abakus koosneb nn rullpadjandist.

korintose- erineb ioonia stiilist ainult samba kapiteeli poolest. Selle kapiteeli alaosa-ehhiin on karika või vaasi kujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid . Üleminek ümaralt ehhiinilt nelinurksele abakusele. Sambad on saledad ja kerged
talastik: 1) friis ja 2)arhitraav
sammastik 6*13 ja 8*17 – enamlevinud
katuseks on viilkatus
viimane trepiaste e stülobaad
trepiastmed e krepidoma
1) peripteer 2) dipteer 3)pseudodipteer

Templeid

poseidoni tempel- Lõuna- itaalias, ligikaudu 450 eKr; üks paremini säilinud Vana-Kreeka ehitisi (peripteer)

Zeusi tempel Olümpias- ligikaudu 450 eKr ; 64 m pikk 6*13 sammast. Paljude skulptuuridega kaunistatud peripteer, praegu varemetes.

Artemise tempel- Asus Väike- Aasias Efoses. Joonia stiilis dipteer. Peetakse üheks maailma imeks. Mõõdud 14*55 m, kõrgus 18 m. Hävis algus tulekahjus 4. saj eKr. Ehitati uuesti üles ja hävis hiljem maavärina ja pikaajalise rüüstamisega.

Parthenoni tempel- 5. saj eKr Ateena akropolil dooria stiilis peripteer. Pühendatud Athenale . Iktinos ja Kallikrates- projekteerijad. Tähtsaim oli Athena kuju 12 m kõrge. Säilis 17. saj

Ateena akropole propüleed- 5.saj eKr ühendas allilma akropoliga. Keskel mitmejärgulised trepid, mis olid ümbritsetud sammastega. propüleede juurde kuulusid Pinakotule, kus hoiti maalikunsti ja väike Nike tempel jumalanna Ateenale.

Erechteioni tempel- 5. saj eKr Pühendatud Ateenale. Arhitekt Philokles. Osade asemel naiste kujud e karüatiidid

Skulptuur

Terveid originaal kujusid on säilinud väga vähe.. enamasti on alles roomaaegsed koopiad . Põhilised originaal materjalid olid pronks ja marmor. Kõige väärtuslikumaks peeti krüselefantiintehnikat- skulptuuril oli puust südamik, mis kaetakse kehaosas elevandi luuga, riietus ja relvad kaetakse kuldplekist, silmad värvilistest kividest. Skulptuur jaguneb: I arhailine e vanemajajärk, vabad figuurid -
1)Kore- riietatud naised, ehete ja uhke soenguga meeleolu rõõmus ja pidulik.
2)alasti mehed, sõjakangelased ja sportlased .
(mõlemal oli egiptuse kunsti mõju)
II klassikaline. Vabafiguuris toimusid muutused. Tardunud poos kadus ja inimesi hakati kujutama liikuvana. Figuuride ilmed muutusid tõsisemaks ja rahulikuks. Elavuse saavutamiseks hakati kasutama ka nn kontraposti- keharaskus ei lange seistes mõlemale jalale ja nõjatub teisele. Kujunes klassikaline näo tüüp: kitsas nina, laubaga ühel joonel , sügaval asetsevad silmad, võikene täidlane suu. Skulptoreid ei huvitanud konkreetne inimene. Ta püüdis jäädvustada inimest, kui ilu, tarkuse ja jõu kehastust. Keha proportsioone käsitleti sama teaduslikult, kui arhitekt hoone plaane .

Polykleitos “ Odakandja ”( Sparta skulptor 5. saj eKr) kreeka sõdalaste ideaal tüüp, mille müütmed kujunesid kehtivaks normiks e kaanoniks. Keha proportsioone püüdis ta põhjendada matemaatiliste arvutustega .

Myron- “ kettaheitja ” u 450 eKr pronks kuju, tahtis ja suutis kujutada liikumist.

Pheidias – andis suurima panuse klassikaliseajajärgu kreeka skulptuuri, vabaskulptuurid ja ehitusplastika, hiiglaslikud zeusi ja Athena kujud,Ateena akropoli kaunistamine.

Maalikunst

Kreekas hinnati maalikunsti kõrgelt. Kreeka maalikunstist annab ilmselt aimu roomas loodud koopiad, kreeka enda maalikunsti ei ole säilinud.
Paremini tuntakse keraamikat.(vaasimaalidest)
1)kolme käepidemega hüdria
2)kahe sangaga veini hoidmiseks amfora
3)veini ja vee segamiseks krateer
Musta figuuriline stiil- 6. saj algus eKr kujutised mustad ja siluetitaolised, suured . kadunud on geomeetriline ornamentika , mustad figuurid maaliti punakale feoonile. Realistlikum inimkeha
Punafiguuriline stiil- 6. saj eKr lõpp . musta krundiga kaeti tausta , figuurid jäid savikarva. Punakale pinnale võimalik maalida pintsliga üksikasju. Ruumilisus ja looduslähedus.
Hellenistlik kunst
Kreeka langes 4. saj eKr Makedoonia võimu alla. Aleksander Suur rajas impeeriumi, mille piires levisid laialt Kreeka kultuur ja kombed.
Muutused: 1)religioosne temaatika jäi tahaplaanile.
2) templi stiilid segunesid.
3) olulisteks ehitisteks said lossid, teatrid , raamatukogud, turuhooned.

Linnasid hakati reeglipäraselt planeerima.

Kunst iseseisvis eraldi kultuuri valdkonnaks,

Ideaali kujutamine taandus, oluliseks sai realism .

Sageli olid ehitised ja skulptuurid hiiglaslike mõõtmetega.

Hakati kunstiteoseid koguma ja koopiaid tegema.
Ehitised :

Pärsia ainuvalitseja Mausolos lasi rajada endale hauaehitise Halikarnassose mausoleumi. Kõrgus 46 m ristisõdijad hävitasid 16.saj. oli üks maailmaimedest.

Efesoses taastati Artmise tempel.’Pharose tuletorn Aleksandrias . Üle 100 m kõrge ja oli maailmaime .

Rhodose koloss , põikese jumal Heliose pronkskuju u 37 m , oli maailma ime.

Samothroke Nike 3 m kõrge marmorkuju võidujumalanna Nikest. Peetakse üheks ilusaimaks skulptuuriks kunsti ajaloos. Näib lendavat ja väljendab võidujoovastust.

Laokooni grupp- peeti antiikkunsti tippsaavutuseks, praegu peetakse liiga teatraalseks. Trooja preestri ja tema poegade tapmine madude poolt.

Milose Venus- mona Lisa kõrval populaarseim vaatamisväärsus. Peetakse täiuslikuks naise kujutiseks. Käed on hävinud, muidu hästi sõilinud.

Etruski kunst

Levis Itaalia keskosas 8-3 saj eKr. Kultuuri kõrgaeg oli 7-5 saj eKr. Lõpuks langeti Rooma võimu alla. Etruskidel olid tihedad sidemed kreeklastega. (Lõuna- Itaalia kolooniad , mis on mõjutanud tugevalt nende kunsti) hilisem rooma kultuur oli omakorda mõjutatud etruskidest.
Uuritud on tuhandeid etruskite haudu . Sealt pärinevad põhilised meie teadmised nende kultuuri kohta. On erinevad hauatüübid:

maapinda raiutud tunnelid , mis lõppevad kambriga

ümarad kuplitaolised hauakünkad

maja taolised kivikambrid

mägede sisse raiutud ruumide süsteemid.
Enamik haudu asub rühmades. Surnud tuhastati ja maeti enamasti urnides. Kaanel surnu portree. Hauakambrid võivad olla sisustatud elutoana, seinad tavaliselt kaetud maalingutega.
Surmajärgne elu pidi võimalikult sarnanema maapealsega. Figuuride ja portreede kujutamine on isikupärasem ja vabam kui Kreekas. Põhilised materjalid olid savi ja pronks.
Ehituskunstis on säilinud vaid ümarkaarelisi linnaväravaid ja müürijuppe.templeid tuntakse vaid kirjelduste põhjal. Templi põhiplaan oli ruudu kujuline, kivist aluses asus puidust hoone osa. Sambad olid madalad ja hõredad. Palju kasutai keraamilisi kaunistusi, templi külge võidi ehitada veel väiksemaid pühakodasid. Roomlaste aatriumiga elamutüüp pärineb samuti etruskidelt.
Maale teame vaid seinamaalingutelt haudades. Kujutati pidusid, jahti, võistlusi ja igapäevaelu. Naisefiguurid on heledad, mehed tumedad . Värvidest kasutati punast, kollast, rohelist, helesinist ja pruuni.
1726 rajati Etruski Akadeemia selle kultuuri uurimiseks.