Etruskide keel (0)

Tallinna Nõmme Gümnaasium
Liisa Roosalu
Etruski keel
Referaat

Sisukord

1.SISSEJUHATUS 3
2.ETRUSKI KEEL 4
2.1 Keele päritolu 4
2.2 Etruski keele dešifeerimine 5
2.3Leiud ja leiukohad 6
3.LISAD 7
3.1 Lisa 1 7
Lisa 1 etruski tähestik 7
Kasutatud allikad: 8

1.SISSEJUHATUS

Etruskid oli muistne  roomlaste- eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr.
Etruski tsivilisatsioon oli õitsval järjel  Toscana  küngastel paiknevates kindlustatud linnades. Tema rikkus põhinesmaaharimisel ning rikkalikel vase- ja rauamaardlatel. Suur osa meie teadmistest etruskide kohta pärinebhauakambrite seinamaalingutelt ning hauapanustest. Samuti on etruski kultuuri vahendajateks olnud vanarooma ja -kreeka kunst ja kirjandus.
Raske on kindlaks määrata, missugusesse keelkonda kuulub etruski keel, mille vormid on sarnased kaukaasia keelte omaga . Etruskide keelest on säilinud umbes kümne tuhat enamasti äärmiselt lühikest raidkirja. 25 aastat tagasi Ida-Saksamaa andmete järgi neid oli rohkem kui 8 000. Teiste andmete järgi 40 aastat tagasioli neid aga Poola allikate kohaselt ligikaudu 10 000. Vanimad pärinevad VII sajandist.
Ainus pikem tekst on "Agrami muumia lõuendsidemed" või teise nimega “Liber Lintaeus” (üle 1300 sõna). 
Kuigi on olemas piisavalt võrdlusmaterjali ja etruski kirja osatakse lugeda, on siiski kaheldav, kuipalju sellest dešifreerida suudetakse. Nimelt pidurdab tekstide sisuline piiratus (vaid hauakirjad) keele mõistmist.

2.ETRUSKI KEEL

2.1 Keele päritolu

Etruskide keel on sama suur mõistatus kui nende päritolugi. Siiamaani ei ole suudetud selgeks teha, millisesse keeleperekonda ta kuulub. Nimelt ei sarnane etruski keel ühegi meile teadaoleva keelega. Üksnes Lemnose saarelt on leitud kivisteel kirjaga, mis on väga sarnane või identne etruski kirjaga, aga ka seda ei mõisteta. Etruski tähestik on sarnane nii kreeka kui rooma omaga, ja võib isegi olla viimase aluseks. Teadlased mõistavad grammatikat ja suudavad kokku lugeda sõnu ja lauseid , aga nende mõte on neile mõistetamatu. On küll suudetud mõistatada üksikute sõnade tähendus, aga üldiselt on keel dešifreerimata ja sellest ei saada aru.

2.2 Etruski keele dešifeerimine

Etruski keelt on püütud dešifreerida mitmete meetodite abil. Alljärgnevalt kirjeldan lühidalt mõnda neist.
Etümoloogilise meetodi, mis oli vahepeal äärmiselt populaarne , kasutamine on „Etruskide kuulsus ja langus” autorite kohaselt täiesti põhjendamatu. Nimelt peab selle kasutamiseks leiduma sugulaskeel , mille sõnavaraga paralleelide tõmbamine võiks viia uuritava keele mõistmiseni. Siiski on mitmed autorid seda kasutanud ja etruski keelt on võrreldud paljude keeltega alates itaalia ja kreeka keeltest ja lõpetades hiina keelega. See meetod aga ei ole siiamaani mingeid usaldusväärseid tulemusi andnud.
On kasutatud ka kombinatsioonimeetodit, mille puhul kasutatakse üksnes säilinud etruskikeelseid tekste . Selle lähenemise pooldajad leiavad, et etruski keel on ainulaadne ja seetõttu pole mõtet teda võrrelda teiste keeltega. Teiseks meetodi lähtepunktiks on oletus, et sõnad on kuidagi seotud esemega, millel nad kirjas on. Püütakse leida üksikute sõnade või tervete tekstide tähendusi erinevaid raidkirju võrreldes. Selle meetodi abil on ka mõningate lahendusteni jõutud.
Siiamaani pole seda keelt siiski suudetud dešifreerida, kuid siiski teame Etruskide keelest juba üht teist. On suudetud leida mõningate sõnade tähendused, teatakse mitmeid üksikasju grammatikast, morfoloogiast ja süntaksist ning osatakse kirjeldada Etruskide kirjakeelsete mälestuste laadi . Massimo Pallottino on öelnud: „Pole vaja pärida, kas etruski keel on dešifreeritud, vaid on tarvis küsida, millisel määral”.

Leiud ja leiukohad

"Agrami muumia lõuendsidemed" või teise nimega “Liber Lintaeus”, mis on üks väga vähestest pikematest tekstidest, on leitud 19. Sajandil Egiptusest. Sealt rändas see aga koos leidjaga Jugoslaaviasse.
Algselt oli see olnud linasest riidest , mis mingil ajahetkel oli ribadeks lõigatud ning muumia ümber mässitud.
Teos on 1300 sõna pikk. Kirja on see pandud riidele musta tindiga ning see on teadaolev pikim säilinud tekst Etruskidelt.
Teos sisaldab juhiseid, kuidas jumalatele ohverdada. See on piisav, et luua ettekujutus etruskide relogioossest kirjandusest.
Campaniast, Itaaliast pärineb tähtis religioossne tekst, mis on jäädvustatud iidsele paigale Capuas.
Cortonast leiti ka pronksile graveeritud tekst, mis räägib lepigust maa jagamise kohta kahe pere vahel.
Need vähesed leitud Etruski-Ladina mitmekeelsed kirjutised , kõik matustega seotud, omavad mingisugust piiratud tähtsust Etruski keele mõistmiseks. Kuldplaatidel kirjutised, mis leiti iidsest surnuaiast Pyrgist, Caere sadamalinnast, pakuvad kahte teksti: üks etruski ja teine foiniikia keelne. Jutt on ligi 40 sõna pikk ja sarnase sisuga. Nad on põhimõtteliselt sama tähendusega ja seega pakuvad selgitust tuntud foiniikia keelest seni-tundmatusse etruski keelde.
See dokument on aga oluline veel selle tõttu, et see tõestab Foiniikia jumalanna Astarte austamist “pühas paigas” etruski altaril Caere kuninga, Thefarie Velianase poolt 5. Sajandil eks.

3.LISAD

3.1 Lisa 1

Lisa 1 etruski tähestik

Kasutatud allikad:

Pallottino, Massimo 1975. The Etruscans. London: Penguin Books

Burian, Jan, Mouchova, Bohuvila 1973. Etruskide kuulsus ja langus. Tallinn: Valgus

http://www.mysteriousetruscans.co m

http://www.mysteriousetruscans.com/language.html