Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Powerpoint puhkpillide kohta (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Powerpoint puhkpillide kohta #1 Powerpoint puhkpillide kohta #2 Powerpoint puhkpillide kohta #3 Powerpoint puhkpillide kohta #4 Powerpoint puhkpillide kohta #5 Powerpoint puhkpillide kohta #6 Powerpoint puhkpillide kohta #7 Powerpoint puhkpillide kohta #8 Powerpoint puhkpillide kohta #9 Powerpoint puhkpillide kohta #10 Powerpoint puhkpillide kohta #11
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor stimokas Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
ppt

PowerPoint esitlus hotell Centrumi kohta

Hotell Centrum asub Viljandi kesklinnas Centrumi ärikeskuse 3. korrusel.Kolme tärni nõuetele vastav hotell on sobiv peatuspaik nii ärireisijale kui turistile. Pakume majutust kuni 56 külalisele. Meil on kaks konverentsisaali, a`la carte restoran, saun, ilusalong, solaarium ja fuajeebaar - kõik selleks, et saaksite end siin mugavalt ja hästi tunda. Samuti on hotelli fuajee ja osad toad WIFI levialas. TOAD Punane sviit 1300-1500 kr öö Roheline sviit 1300-1500 kr öö Kahekohalised toad on rõõmsad rohelistes ja kollastes toonides kujundatud valgusküllased toad. 780-1100 kr öö Hotellis on tuba liikumispuuetega inimestele, toad mittesuitsetajatele ja allergikutele. Lisavoodi 280-350 kr Beebivoodi 100 kr Hotellis on suurepärased võimalused konverentside ja seminaride korraldamiseks. Teie käsutuses on kaks tänapäevaselt sisustatud konverentsisaali: Punane - max 45 kohta 150.-/tund 800.-/päev Roheline - max 30 kohta 100.-/tund 500.-/päev Pakume konverentside aj

Majutus
thumbnail
15
ppt

Powerpoint puisniidu kohta

Puisniit Mis see on? Hõreda puurindega taimekooslus Regulaarselt niidetav Parkidest palju vanemad On levinud läänemeremaades Abiootilised tegurid ­ valgus Valgus ­ seda on palju. Kuid puude all on ka varju. Valguslembelised: harilik jalakas ja haab Varjulembelised: sinilill ja jänesekapsas Abiootilised tegurid ­ temperatuur Taimede näited: kaunis kuldking ja sõnajalad. Biootilised tegurid sümbioos Sümbioos ­ vastastikku kasulik kooselu Näide: sipelgas ja lehetäi Biootilised tegurid ­ parasitism Näide: Kägu muneb teise linnu pessa. Biootilised tegurid kisklus Kisklus. rebane sööb väiksemaid närilisi või kahepaiksed Biootilised tegurid konkurents Metsvindid omavahel Põdrad omavahel Tootjad e produtsendid Nt: tamm, saar, kõrrelised ja muud niidutaimed Esmased tarbijad e

Bioloogia
thumbnail
17
pptx

Powerpoint kanepi kohta

Kanep Marili Järv Kanep Kanep (Cannabis) on taimede perekond kanepiliste sugukonnast. Kõige varasem teadaolev kanepikasutamine leidis aset Hiinas umbes 8000 aastat tagasi. Kanepit on kolme liiki. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kanepi liigid harilik kanep (Cannabis sativa) kultuurkanep (Cannabis sativa var. sativa) metsik kanep (Cannabis sativa var. spontanea Vav.) india kanep (Cannabis indica) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kanepist valmistatakse kolme uimastit: marihuaanat, hasisit ja kanepiekstrakti. Click to edit Master text styles Second level

Bioloogia
thumbnail
14
pptx

Powerpoint planeet Marsi kohta

Marss Maarja Vladimirova Marss Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Marsi statistilised andmed Raadius Mass Keskmine tihedus 3395 km (0,53 Maa 6,42 * 1020 tonni 3,95 g/cm3 (0,72 raadiust) (0,1 Maa massi) Maa tihedust) Üldised andmed *Eristub teistest oma punaka värvuse poolest ja ei vilgu nagu tähed. *Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. *Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. *Tiirleb ümber Päikese mööda kõverjoont, mis on lähedane ellipsile. Üldised andmed *Iga 15 või 17 aasta järel on Marss nn. suures vastasseisus ning tuleb Maale kõige lähemale, mis on alla 60 miljoni kilomeetri. *Kõige suurem kaugus Maast võib ulatuda 400 miljoni kilomeetrini *Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 km ja pooluste

Füüsika
thumbnail
14
pptx

Powerpoint Republic of Irelandi kohta

The Republic of Ireland General overview Territory: 27,097 sq miles Population: 4 million Capital: Dublin Patron Saint: St Patrick The second largest of the British Isles 60 million people outside Ireland claim Irish ancestry Landscape and climate Ireland is low in the middle and high at its edges. Not very high mountains; highest is Carrantuohill (1,040 m) in the southwest At Moher, you can look 200m straight down into the sea Green fields, full of flowers, wide and empty beaches All landscape types are represented Climate is damp Ireland is one of the wettest countries in Europe History St Patrick converted the Irish to Christianity In mid16th century Henry VIII declared himself King of Ireland and broke away from the Roman Catholic Church In 1601, Queen Elizabeth I defeated the Irish army at the battle of Kinsale and the land was dominated by Protestants The Act of Union in 1801 made England and Ireland one country with one parliament in London By 1900 Catholics co

Inglisekeelne geograafia
thumbnail
12
ppt

Powerpoint Jüri Arraku kohta

Jüri Arrak Jüri Arrak on Eesti maalikunstnik graafik ning metalli- ja filmikunstnik. Ta sündis 24. oktoobril 1963 Tallinnas. Töötas Tallinna Metallitoodete Tehase kunstnikuna ja "Tallinfilmi" lavastuskunstnikuna aastast 1969 vabakunstnik. Varased maalid on kujundindid tasapinnalised, hiljem on nad muutunud ruumiliseks. Tähtsaimad auhinnad Sajandi Sada Suurkuju-kümne kunstniku hulgas Valge Tähe Orden, II järk Eesti Kunstnike Liidu maalikunsti aastapreemia Eesti Kultuurifondi aastapreemia' Eesti NSV teeneline kunstnik Töid välismaaa kogudes: Tretjakovi Galerii, Moskva The White House, Washington New York Public Library Eesti Maja, Stockholm Krakowi Rahvusmuuseum Museum of Modern Art, New Orleans Kasutatud allikad: www.wikipedia.org www.rios.ee www.art.ee www.haus.ee

Kunstiajalugu
thumbnail
9
doc

Erinevate keel-, löök- ja puhkpillide kirjeldused.

Kitarr on mitmel pool rahvapill, kuid on levinud ka jazz, pop ja rokk muusikas. Klassikaline kitarr on kaheksa kujuline ja ümara kõlaavaga. Kõige enam on levinud 6 keelne kitarr. Kitarri kasutatakse nii meloodia pillina, kui ka akordilise harmooni mängimiseks. Tänapäeva pop muusikas kasutatakse tavaliste ehk akustiliste kitarride asemel elektrikitarri, kis kujunesid 20 sajandi keskpaiku. Eesti tuntud kitarri mängijad on Heiki Mätlik,Jaak sooäär ja Robert Jüriendal. Puhkpillid Puhkpill on sarnane löökpillidega väga mitmekesine. Enamik Euroopa pillidest on idamaalt pärilt. Puhkpille on erinevatel aegadel ja erinevates maades mitmesugustes riturlaalides. Laulu, tantsu saateks ning ka sooloks. Puhkpillidel tekib heli õhusamba võnkumisest pillitoru sees. Kõikides puhkpillidel on huulik mille kaudu juhitakse õhk pillitorusse. Puhkpillide heli kõrgus sõltub õhu samba pikkusest. Selle reguleerimiseks on pillitorus avad, mille sulgemisel ja avamisel saab õhusamba

Muusika
thumbnail
6
pptx

Puhkpillide esitlus

Birgit Puhkpillid Vask puhkpillid , Tuuba Tuuba on bass vaskpuhkpill . Tuuba varasemad eelkäijaid, sirged, laia kõlalehtriga signaaltorud, olid kasutusel juba antiikajal . Ilmselt oli selle riistapuu hääl niivõrd sisendava kõlaga, et ta nimi ja tähendus mingi teatevõi signaali andjana-toojana kandus edasi keskaega . http://www.youtube.com/watch?v=ONrOhMW7y4s Metsasarv Metsasarv on vaskpuhkpill. Metsasarve otsene eelkäija oli jahisarv, mille särav kõla sarnanes trompeti omale. Ajapikku muutus sarve huuliku ja kõlalehtri ehitus ning pilli tämber omandas pehmema värvingu . http://www.youtube.com/watch?v=Yc2P3kd6-94 Puupuhkpillid , Saksofon Saksofon on puupuhkpill, mille konstrueeris belglane Adolphe Sax 19. sajandi keskel klarneti eeskujul. Saksofoni kasutatakse rohkem soolo- kui orkestripillina. http://www.youtube.com/watch?v=QnWajPRQmSc Klarnet Klarnet on puupuhkpill. Tänapäeva orkestrim

Muusika



Lisainfo

Puhkpillid. Trompetid ja flöödid.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun