Terapeutilise enesehoolduse nõue. Enesehoolduse esindaja. Sõltuvus-hoolduse esindaja. Õenduse kava. Abistamismeetodid. Põhilised järeldused Inimene peab pidevalt investeerima oma tervisesse ja oma keskkonda. Võime käituda teadlikult enda ja teiste eest hoolimisel. Küps inimene kogeb piire enda ja teiste eest hoolitsemisel ja investeeringu tegemisel. Teadlikult käitumist arendatakse. Struktureerutid inimeste grupid hoolitsevad ja vastutavad teineteiste eest. Orem'i õendusabi määratlus Õendusabi on eneseabi säte, mis on terapeutiline elu ja tervise säilitamisel, haiguste või vigastuste taastumisel. Õendusabi on teenus inimestele, mitte meditsiini tuletis. Õendusabi edendab patsientide eneseabi eesmärgi. Orem'i õendusabi protsess koosneb 3 astmest: kindlaks teha, miks patsient vajab ravi kujundada hooldusravi ja planeerida hooldus hooldusravi süsteemi juhtimine - planeerimine, algatamine, ja õde tegevuste kontrollimine Täname tähelepanu
hinnatakse ja võimaldakse patsientide individuaalne hooldus sõltumata patsiendi seisundist. Carpentino (2004) järgi õendusdiagnoos on kliiniline hinnang individuaalse, pere- ja kogukondliku reageerimisele tegelikutele või potentsiaalsetele tervise probleemidele või eluprotsessidele. 2. ÕENDUSPROTSESSI ETAPID 2.1. Esimene etapp: hindamine Õendusprotsess koosneb viiest etapist: andmete hindamine, õendusdiagnoos, planeerimine, realiseerimine ja õendusabi plaani tõhususe hindamine. Esimene ja kõige olulisem etapp on patsiendi andmete süstemaatiline ja organiseeritud hindamine ja kogumine. Patsiendi andmete kogumisel kasutatakse erinevaid allikaid, mis sisaldavad info patsiendi kohta, tema tervisest ja haigustest ning milline meditsiiniline abi oli teostatud. Andmete hindamine ja interpreteerimine on patsiendi kvaliteetse hoolduse aluseks. Hindamise eesmärgiks on adekvaatsete andmete kogumine, mille analüüsimisel saab teostada
ja läks tööle lastekasvatajana ja koduõpetajana kahe laste jaoks Miamisse, Florida osariiki. Siis sai ta võimaluse realiseerida oma unistuse lastearmastuse, hoolduse ja hariduse suhtes. Aastal 1942 sai Dorothy bakalaureusekraadi Vanderbilti Ülikoolis, mis asub Nashvilles, Tennesse osariigis. Aastal 1948 sai ta magistrikraadi rahvameditsiini alal. Harvardi ülikoolis Bostonis, Massachusetts osariigis. Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta ühe aasta meditsiiniõe ühingus ja õpetas õendusabi Vanderbilti Ülikoolis. Viie aasta pärast kolis ta Californiasse, kus asus tööle California ülikooli, mis asub LosAngeles, pediaatria juhendajana õendusabikooli. Selles ülikoolis töötas ta pensionieani (1978 aastani), välja arvatud üks aasta 1955, kui Dorothy võttis puhkuse, et õpetada Vallores, Lõuna-Indias Christian Medical Colleges. Tema teooria looming sai alguse aastal 1940, kui ta hakkas õpetama. Õendusabi õpetades
Kliiniline õde on õendusala spetsialist, kelle tegevus on suunatud kliinilise õenduse valdkonda kuuluva erivajadustega patsiendi abistamisele. Kliinilise õe tegevus on tihedalt seotud meditsiinilise diagnoosi ja raviga vastavalt inimese haigusele, vigastusele või puudele. Kliiniline õde osutab õendusabi igas eas erivajadustega inimestele kliinilise õenduse valdkonnas kõigil tervishoiu tasanditel. Kliiniline õde osutab teenust kas iseseisvalt või koos eriarstiga ja teeb vajadusel koostööd tervishoiuväliste institutsioonidega. Kliinilise õenduse eesmärk on tagada optimaalne tervis ja heaolu kliinilise õenduse valdkonda kuuluvale erivajadusega patsiendile. Kliinilise õenduse ülesandeks on: · osutada õendusabi kliinilise õenduse valdkonda kuuluvale erivajadusega patsiendile
dementset lähedast, s.t hoolduskoormus otseses mõttes. (Linnamägi jt 2004: 256). 1. PROBLEEMID DEMENTSETE EAKATEGA 1.1 Haigusest tulenevad käitumishäired Õendus-hooldustoimingute teostamise ajal võib patsient ootamatult osutada vastupanu ja muutuda agressiivseks ning koostööd mitte tegevaks. Patsient ei mõista õdesid, hooldajaid ja vastupidi. Põhiprobleemiks on teadmatus, kuidas hakkama saada dementse patsiendiga, kes muutub õendusabi osutamise ajal agressiivseks ja tekkinud olukorda patsiendi lähedastele selgitada. Tihti saavad raskused hooldamisel alguse sellest, et me ei tea, kuidas suhelda nii, et haige meist aru saaks. (McEvoy jt 2014: 479). Käitumisprobleemidest esineb agiteeritus (mittekohane motoorne või sõnaline käitumine, mida ei ole võimalik seletada rahuldamata vajadustega või segasusseisundiga), agressiivsus, negativism nii sõnades kui tegudes, hõikumine, eesmärgipäratu tegevus,
Sisaldab: • Transkultuurilise õendustöö põhlised mõisted • Praktika • Viisi, kuidas antopoloogia ja õendustöö teineteist täiendavad või mille poolest nad erinevad CULTURE CARE: DIVERSITY AND UNIVESALITY THEORY • ... teooria, mis sai ülemaailmse kuulsuse, sest kultuuriliste eripäradega arvestamist peetakse • 20-21 saj. olulisemaks trendiks õenduses. Demograafilised muutused jätkuvad, mistõttu üha rohkem läheb vaja õendusabi osutamist erineva kultuuritaustaga patsintidele • Leininger nimetab mitmekultuurilise õendusabi eesmärgiks kultuurispetsiifilise abi osutamist patsientidele • Kesksed mõisted Leiningeri teoorias on: kultuur, väärtused, kultuuridevahelised erinevused, rass, etnotsentrism, kultuurisokk, etnograafia kui uurimismeetod • Leiniger rõhutab vajadust arendada õdede kultuurialast kompetentsust, et osutada “õrnale-haavatavale
aastal (Messmer ja Palmer 2008). 1.3. Tunnustused Imogene on tunnustatud mitmetel kordadel. Aastal 2004 võeti ameerika õdede ühenduse kuulsuste koja liikmeks ja aastal 2005 sai Ameerika õenduse akadeemia elava legendi tiitli. Aastal 1997 sai King Florida kubernerilt kuldmedali õendusabisse panustamise eest. Ta sai ka Ameerika õdede assotsiatsioonilt Jessie Scott auhinna aastal 1996 (Messmer ja Palmer 2008). Teda tunnustati kahe teooria avalikustamisega. Aastal 1971 õendusabi teooria: inimkäitumise üldmõisted. 1981 aastal õendusabi teooria: süsteemid, kontseptsioonid, protsess. Ta oli üks esimesi õdesid, kes ühendas akadeemilise teooria kliinilise õenduspraktikaga. 3 2. TEOORIA EESMÄRGI SAAVUTAMISEST Teda peetakse õendusteooria arendamise teerajajaks. (Why I...). Teooria kirjeldab dünaamilist inimestevahelist suhet, milles inimene kasvab ja areneb, et
Laura Laas O16-011 10 olulisemat mõtet õendusprotsessist 1. Õendusprotsess on tsükliline, iga faas läheb loogiliselt edasi järgmiseks. Iga faas sõltub eelneva etapi täpsusest. Õde peab alati ära tundma ja mõtlema, mis samm on õendusabi protsessis ära kasutatud. 2. Õenduspotsess on sihikindel ja eesmärgile suunatud. Selleks eesmärgiks on pakkuda kvaliteetset, individualiseeritud ning patsiendikeskset hooldust. 3. Õendusprotsess on dünaamiline, et täita kliendi pidevalt muutuvaid vajadusi. Õendusprotsess on interaktiivne, kuna see hõlmab inimeste vahelisi vastastikuseid suhteid. Nt suhted õe ja kliendi vahel, teiste tähtsamate isikute ning tervist edendavate meeskonna liikmete vahel. 4
20 olulist mõtet õendusprotsessist 1. Õendusprotsess on tsükliline, üks faas läheb loogiliselt üle järgmiseks. Iga faas sõltub eelneva etapi täpsusest. Õde peab alati ära tundma ja mõtlema, mis samm on õendusabi protsessis ära kasutatud. 2. Õenduspotsess on sihikindel ja eesmärgile suunatud tegevus. Eesmärgiks on pakkuda kvaliteetset, individuaalset ning patsiendikeskset hooldust. 3. Õendusprotsess on dünaamiline, täitmaks patsiendi (kliendi) pidevalt muutuvaid vajadusi. Õendusprotsess on interaktiivne, kuna hõlmab inimestevahelisi vastastikuseid suhteid. Nt suhted õe ja kliendi vahel, teiste tähtsamate isikute ning tervist edendavate meeskonna
(Hooldusravi tervishoiuteenuse...2007: 7). Dementsusega patsiendi elukvaliteet - individuaalsed jooned ja eluolukorrad, mis on kujundanud indiviidi subjektiivset elukvaliteedi kogemust, sisaldavad mitmesuguseid dementsuse ilminguid, kaasnevaid haigusi, sotsiaalset ja füüsilist keskkonda ja haigusega mitte seotud individuaalseid tunnuseid nagu majanduslik olukord, väärtushinnangud ja religioossedveendumused (Woodsjt2006:219). Õendusabi - õendusabi tervishoiuteenuse ehk hooldusravi eesmärgiks on patsiendi väljakujunenud tervisliku ja funktsionaalse seisundi säilitamine ja võimalusel parandamine, stabiilses seisundis haigete pikaajaline ravi ja toetamine õendustegevuse kaudu, patsientide ettevalmistamine hooldusasutusse või koduhooldusele suunamiseks ning surijate õendusabi (Hooldusravi tervishoiuteenuse...2007: 6). 4 1
Kõhulahtisus Diarröa Mare Tupits 2013 Diarröa • – rooja ebanormaalne vedelus ning roojamise ülemäärane sagedus (vähemalt 3 x 24 h jooksul). Olulisem on konsistents! • Vedela, vormitu väljaheite eritamine (NANDA) Elektrolüütide vajadus ööpäevas Naatrium 2-4 mmol/kg Kaalium 1-3 mmol/kg Kaltsium 0,1-1,0 mmol/kg Magnesium 0,1-0,7 mmol/kg Fosfaadid 0,5-1,0 mmol/kg Kloriidid 3-5 mmol/kg Kaloraaž 1000 kcal + 100 vanus aastates Dehüdratatsioon Vedeliku 5-10 % > 10 % defitsiit < 5 % Üldseisund Rahuldav Rahutu letargiline Silmad Tavalised Sissevajunud tugevasti sisseevajunud Pisaravool Tavaline Puudub puudub Keel Niiske...
*1950.-1960.-ndatel viis läbi kogu Ameerika Ühendriikides õdedele mõeldud seminare *Maailma Terviseorganisatsiooni nõunik *Külalisprofessor Aafrika, Belgia, kogu Ameerika Ühendriikide ülikoolides. * Suri 17. märts 1999 Californias TEOREETILINE TÖÖ *1952. aastal avaldas raamatu "Inimestevahelise suhete teooria" . *Teooria rõhutas õe ja patsiendi suhteid,mis on õendustöö aluseks. Neli komponenti: 1.INIMENE 2.KESKKOND 3.TERVIS 4.ÕENDUSABI PEPLAU MUDEL Peplau kuus õendusabi rolli: 1. Võõra roll 2. Ressursi, abivahendite roll 3. Õpetus roll 4. Nõustamisfunktsioon 5. Surrogaat roll (meditsiinilise asetäitja roll) 6. Juhtiv roll PEPLAU ARENGUETAPID ÕE-PATSIENDI SUHTES 1. Orientatsiooni etapp 2. Identifitseerimisetapp 3. Rakendamise etapp/ Tööetapp 4. Lahendus faas/Lõpetamise faas KASUTATUD KIRJANDUS Masters, K (2011). Framework for Professiona Nursing Practise. Raamatust Masters, K. (2011) Nursing Theories A Framework for Professional Practice.
...................................................................9 10. KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................10 1. UURIMISTÖÖ TEEMA Uurimistöö teema on «Traumast tingitud seljaaju kaela piirkonna kahjustusega (C1-C7) patsiendi õendusabi» 2. UURIMISTÖÖ TAUSTA KIRJELDUS JA TEEMA VALIKU PÕHJENDUS Teema valiku olulisemaks aspektiks on isiklik huvi traumast tingitud seljaaju kaela piirkonna kahjustusega patsiendi õendusabi osutamises, sest juba 10 aastat enda peres on olemas selle traumaga sugulane. Teema valik on tingitud ühiskonna aktuaalsetest probleemidest, sest iga saabunud suvi või kevad meelitavad inimesed kodudest nautima, kahjuks pahasti lisaks värskele õhule ka liigselt alkohooli, et selle mõjul istuda purjus autorooli või sooritada suvel vettehüppeid kohas, kus on selleks liiga madal vesi või ohtlik põhi. Sellest tulevad sageli eluohtlikud tagajärjed
muutmiseks. (Edwards 2013: 38). Käitumismustreid muutma aitab Motiveeriv Intervjueerimine (MI). MI on mõeldud aitama enamikku neist patsientidest, kes on muutumismotivatsiooni osas seesmiselt kahevahel. (Rollnick jt 2011: 127). MI liituvad kolm suhtlemismeetodit. Need on juhendada, mitte peale käia; julgustada, mitte süüdistada; nõu anda, mitte dikteerida (Rollnick jt 2011: 123). Lõputöö kliendikeskne eesmärk on kirjeldada kõrge kolesterooliga patsiendi/kliendi õendusabi ning hinnata seda õendusabi efektiivsust esmatasandis. Lõputöö autori arengule suunatud eesmärgiks on antud kliendijuhtumi põhjal parandada oma oskust Motiveeriva Intervjueerimise läbiviimiseks. Eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised ülesanded: 1. Kirjeldada kõrgenenud kolesterooliga patsiendi õendusabi erinevates etappidest esmatasandis. (Alustades riskirühma väljaselgitamisest lõpetades tervise sekkumistega) 2
Õe õppekava …. HILDEGARD ELIZABETH PEPLAU Ajalooliselt tuntud õendusteoreetikud ja nende tööd Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Hildegard Elizabeth Peplau 4 1.1. Elulugu 4 1.2. Teoreetiline töö 4 2. Peplau mudel ………………………………………………………………………....6 2.1.Peplau kuus õendusabi rolli ……………………………………………....…….….6 2.2.Peplau arenguetapid õe-patsiendi suhtes…………………………………………...7 Kokkuvõte …………………………………………………………………………………….8 Allikaloend ……………………………………………………………………………………9 Sissejuhatus 2
Lõpueksamitöö Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 1. KLIENDIJUHTUMI ANALÜÜS..................................................................................... 4 1.1. Ülevaade kliendi tervisest, toimetulekust, elustiilist.........................................4 1.2. Kõrgenenud kolesterooli patsiendi õendusabi..................................................6 1.2.1. Esimese kohtumise õe interventsioon........................................................6 1.2.2. Teise kohtumise õe interventsioon.............................................................7 Ühenädala toitumispäevik näitas, et patsiendil/kliendil on tasakaalustamata toitumine. Vähe energiat ja süsivesikud, palju rasvad. Peale seda oli koostatud järgmiseks nädalaks tervislik menüü
Seda mõjuatvad usukumus ja väärtused. Tervis on inimese võime oma soove ja vajadusi realiseerida ning muuta või kohandada neid vastavalt ümbritsevale keskkonnale. Keskkond Keskkonnal on suur mõju nii inimese tervisele, kui ka tema unikaalsusele. Võiks eristada materiaalset ja mittemateriaalset keskkonda ja siin on raske öelda kummal on inimesele suurem mõju. Õde peab mõistma ja aktsepteerima inimesi erinevatest religioonidest, erinevatest kultuuridest. See on väga oluline aspekt õendusabi osutamisel. Kui nüüd pöörduda õendusteoreetikute poole, siis nendel on ka oma keskkonna nägemine ja seletus selle mõjust inimesele ja nende tervisele. Virginia A. Henderson näiteks ütleb, et välistingimused mõjutavad organismi elu ja arengut. Sotsiaalne keskkond on patsiendi ja tema peresisesed suhted.Siin oluline keskonna tasakaal ja isiklik hormonia. Florence Nightingal ütleb, et keskkond annab ja võtab elu.See koosneb kõigest,
Turvalise keskkonna Andra Kuhi, Karina Kurtova, Hanna Kuusk, Märten Kuusk, Diana säilitamine Baranov Elamistoimingu kirjeldus Mis on turvalisus? Eesmärk Turvalise keskkonna säilitamine läbi elukaare Imik - ohustavad õnnetused, nakkused, kuum ja külm Väikelaps - kukkumine, tule ja veega seotud õnnetused, mürgistusjuhtumid Koolilaps - liiklemine väljaspool kodu, mänguväljakud Täiskasvanu - töökeskkonnast tingitud ohutegurid Vanuriiga - meelteteravuse kadumine, kukkumised, liiklusõnnetustesse sattumine, tuleõnnetused Turvalist keskkonda mõjutavad tegurid Turvalise keskkonna seos sõltuvuse/sõltumatuse järjepidevusega Õendusabi võimalusi elamistoimingu rahuldamiseks Täname kuulamast!
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool HT15 KÕ Astrid Strandberg VAATLUSPRAKTIKA Õppejõud: Pille-Ruth Kukemilk, MA Mõdriku 2015 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1. Pansionaat „Kuldne Sügis“........................................................................................4 2. AS Rakvere Haigla Õendusabi Osakond....................................................................5 3. Rakvere Sotsiaalmaja.................................................................................................6 4. Rakvere Toidupank................................................................................................
KUIDAS SÄILITADA TURVALIST KESKKONDA Turvaline keskkond Kuidas tagada turvaline keskkond? Millest sõltub ohutu keskkond? Eesmärk ELUKAAR Lapse-ja noorukiiga Täiskasvanu- ja vanuriiga Elamistoimingu mudel Bioloogilised tegurid Psühholoogilised tegurid Sotsiokultuurilised tegurid Keskkonnategurid Poliitilis-majanduslikud tegurid Bioloogilised tegurid Meelte teravus Kaitsemehhanismid Psühholoogilised tegurid Intellekt Hoiakute kujunemine Kuritarvitamise ohvrid Sotsiokultuurilised tegurid Kultuuride erinevused Religioon Keskkonnategurid Kliima Loodus Turvalisus kodus Poliitilis-majanduslikud tegurid Riik ja kodanik Kokkulepped Õendusabi võimalused Ruumid Ohud Sõltuvus ja sõltumatus Vanus Vaegurlus Võimatu olla sõltumatu Arutelu Turvalise keskkonna kujundamine Keskkonna hoidmine Iseenda turvalisus Õed tagavad turvalisust TÄNAME KUULAMAST! ...
Õendusfilosoofia ja eetika EETIKA Reet Urban, MSc, RN Eetika ja kutse-eetika Õppemaht 16 tundi, sellest: · 4 h loengud · 4 h seminar · 8 h iseseisev töö Kirjandus: Tuulik, M. (2002). Eetika ja moraal. Tallinn: Ilo Van der Arend, A.J.G. (1997). Kutse-eetika. LEMON. Õendusala õppematerjal, IX peatükk. Tallinn: Sotsiaalministeerium Rahvusvaheline õe eetikakoodeks (www.ena.ee) Õpiväljundid Peale kursuse läbimist üliõpilane: · tunneb peamisi eetikateoreetilisi ja rakendusmoraali lähenemisi · analüüsib ja tõendab eetika teadmiste olulisust õenduses · väärtustab õe tegutsemispõhimõtete aluseks olevaid väärtusi · mõistab ja võtab omaks kutse-eetika koodeksi põhimõtted Iseseisev töö seminariks · Essee (max 2 A4 lehekülg) ühest õenduse eetilisest põhimõttest (tuginedes õendusteaduslikule kirjandusele ja lähtudes õe eetikakoodeksist). Kasutada vähemalt ühte õenduseetikat puudu...
juhtimiseks (human resource management) Selliseid ümbernimetamisi tingisid töö sisu muutused. Olulist rolli etendavad personali juhtimise arengus ka töötajate motiveerimist, mõjutamist ja eestvedamist käsitlevad teadlased. Personali juhtimine on olulisel kohal iga organisatsiooni juhtimisprotsessis, tagades selle tõhususe. Personali juhtimisega tegeleb ka enamik juhte, sõltumata ametinimetusest. (Alas 1997.) Vanemõde kannab kõrgemat vastutust õendusabi eest, tema vastutab patsientide jaotamise eest vastavalt õdede kvalifikatsioonile ning iga üksiku patsiendi õendusabivajaduste, tema peab kindlustama õendusabi järjepidevuse ja kvaliteedi ning tema on osakonna igapäevane administraator ja juhtija. Tema esmaseks tööülesandeks on koordineerida, juhendada ning toetada osakonna personali. Tal on olulised ülesanded kutsealase juhendajana. (Dencker 1998.)
see on ebavajalik ressursi raiskamine. Need teenused saaks omavahel integreerida ja seda ülejäävat ressurssi paigutada teenuse kvaliteedi tõstmiseks, sest oluline on ka teenuste kvaliteet ja vastavus vajadustele. (Sotsiaal ministeerium, 2012) Mujal Euroopas on peamine eesmärk hoida vanemaid inimesi ühiskonnas osalemas ja kogukonnas ehk kodus nii kaua kui võimalik. Seega on rõhuasetus koduhooldusel ning see on paindlik ja kättesaadav 24/7 nädalas. Lisaks on integreeritud koduhooldus ja õendusabi, sest tihti on eakatel vaja nii hooldust kui tervishoiuteenuseid koos. (Oja, 2004) Eesti peaks liikuma ka selles suunas, kuna on vananeva rahvastikuga riik ja tõsiasi on see, et järjest rohkem tuleb hakata pakkuma koduhooldusteenust. Kasutatud kirjandus: Hanson, S., & Allev, R. (2000). Avahooldus: kvaliteetne koduhooldus. Tallinn: Avatud Eesti Fond. Kapital. (7. Mai 2015. a.). Kasutamise kuupäev: 10. Märts 2016. a., allikas etv.err
LAKTOOSITALUMATUS EGA LAPSE ÕENDUSABI LAKTOOSITALUMATUS E. HÜPOLAKTAASIA ON.. AINEVAHEUTSHÄIRE- peensoole võimetus toota piisavalt laktaasi ehk ensüümi, mis lõhustab piimasuhkrut ehk laktoosi Laktoos ei lagune glükoosiks ja glaktoosiks JAGUNEB KAHEKS VORMIKS PRIMAARNE - geneetiliselt päritav, sõltub vanusest, avaldub tavaliselt 5. ja 20. eluaasta vahel. Haigus ei ole ravitav. SEKUNDAARNE - tingitud peensoole ajutisest kahjustusest, esineb ka beebidel ja väikelastel soolehaiguse tagajärjel, haigusnähud kaovad 2-4 nädala jooksul. SÜMPTOMID Kõhupuhtius Kõhuvalu Kõhulahtisus Kõhukorisemine DIAGNOOSIMINE Laktoosi tolerantsus test Vesinikuhingamis test Geneetiline testimine ÕENDUSTEGEVUSED Selgitada lapsele ja vanematele, mis on laktoositalumatus Vähendada piimatoodete söömist või üldse ära jätta Selgitada lapsevanemale, et eelistada tuleks hapupiimatooteid, probiootilisi baktereid sisaldavaid toiduaineid Ettevaatlik...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õppeaine: Eetika Sissejuhatus- situatsiooni kirjeldus · · Õe eetikakoodeksi eesmärk on toetada õdesid otsuste langetamisel nende igapäevases töös. · Õde hoiab isikuandmete konfidentsiaalsust ja jagab seda teavet mõistlikult. · Kliinikumi juhtum õde pani patsiendi isikliku andmeid interneti. Situatsiooni analüüs · Õde riputas intensiivravile sattunud lapse pildi Facebooki · Õde lisas sinna kommentaare lapse elu ja tervise kohta · Kliinikum alustas sisejuurdlust õe suhtes · Arutelu · Õe eetikakoodeks ei jälgitud (isikuandmeid võib kasutada üksnes andmesubjekti nõusolekul või selleks pädeva organi loal). · See tegevus lisas stressi ja muret patsiendile ja tema perele. · Õde peab hoiama isikuandmete konfidentsiaalsust. Järeldused · Organiseerida järjepidevalt eetika-alaseid koolitusi. · Kasutada andmesalvestusja dokumendihaldussüst...
OPEREERITUD RINNANÄÄRME KARTSINOOMIGA (rind eemaldatud) PATSIENDI POSTOPERATIIVNE ÕENDUS Koostajad:Oksana Vislapu Silva Themas Merje Remmelgas 1.Ülevaade haigusest. Kõige sagedasem vähivorm naistel (23% kõikidest vähkidest). 25% naistest on haigus juba avastamise hetkel kaugelearenenud. Rinnavähk kui pahaloomuline kasvaja saab alguse rinna epiteelist kust vähirakud tungivad ümbritsevasse rinnakoesse levides vere ja lümfi kaudu edasi. Sellise metastaatilise rinnavähi sobivaks ravimeetodiks on kogu rinna eemaldamine. 1.Ülevaade haigusest. Rinnavähi kujunemisel eristatakse 4 staadiumi, mis jagunevad erinevatesse raskusastmetesse. Staadiumitesse jaotamine võimaldab hinnata haiguse prognoosi ja määrata vajalikku ravi iga staadiumi jaoks eraldi. Haiguse prognoos sõltub rinnavähi staadiumist ravi alustamise ajal. 2.Diagnostilised ravivõi...
olema pidavas muutumises. Sedasi saame enda kui ka teiste vigastuste riski hajutada. See on oluline kuna keskkond mängib patsiendi ravimises suurt rolli ning kujundab tervenemise protsessi[CITATION 1906 l 1033]. Nightingale teooriast on keskkonna põhiliseks osaks aga kogukond. Tema teooria kohaselt on tervisliku seisundi mõjutaks ümber olevad inimesed [CITATION Ang19 l 1033]. Watsoni arvamus on, et lisaks eespool kirjeldatud keskkonnale on kõigis alati õendusabi. Õendusabiga õed annavad kekskonnas inimesestele edasi hoolivust teineteise suhtes [CITATION a19 l 1033]. Erinevaltt teistest, Peplau ei käsitle ühiskonda kui tervisekeskse keskkonna mõistena. Tema julgustas õdesid haiglas patsiendi kohanemiseks võtma omaks nende religiooni, kultuuri ja ka kombeid. Teoorias kirjutas ta, et keskkond ei koosne inimestest vaid välispoolsetest jõududest [CITATION Aco19 l 1033]. Nightingale ja
kesksete õendusharu puudutavate mõistete osas nagu inimene, keskkond, tervis ja õendustegevus/protsess (Fawcett, 1983; Flaskerud & Halloran 1980) Õendusterminid · indiviidid, kes osutavad hooldusteenust · terviseprobleemidega indiviidid, kes vajavad hooldusteenust · keskkond, milles hooldust pakutakse · lõppseisund tervistumine (Walker, 1971. lk.429) Neli kontseptuaalset õendusvaldkonda · isik, kes vajab õendusabi · keskkond, milles isik viibib · tervise haiguse kontiinum milles isik osaleb õega interaktsioonil · õendustegevus Õendusvaldkond/metaparadigma · Õendus · Õendustegevus · Õde · Klient / Inimene · Patsient · Keskkond · Situatsioon · Kliendi ja/või õde klient suhe · Tervis Õendusharu fenomeni
Rühmatöö TÕ11 Sr. Callista Roy Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eluloolised andmed Sündis 14.10.1939. aastal Los Angeleses. Esimene töökoht oli kohalikus haiglas õe abina. Alustas oma õpinguid Mont Saint Mary Colledzis. On professor ja õendusteoreetik William F. Connel-i kolledzis Bostonis. Omab magistrikraadi õenduses (1966), magistri- ja doktorikraadi sotsioloogias, doktorikraadi neuroloogilises õenduses. 1963. a bakalaureuse kraad õenduses 1966.a magistri- ja doktorikraad sotsioloogia alal Teostas uuringuid neuroloogilises õenduses Ta oli enam kui 40 aastat Sisters of Saint Joseph of Carondeleti liige. Roy õendusmudel on süsteemteooriatel põhinev adaptatsioonimudel, mis esitati 1970. aastal. See mudel keskendub pidevatele vastastikustele ...
Samuti aitab luua kontakte vajalike spetsialistidega (nt koduõde, hooldus-õendusabi jt). Võimalike edaspidiste küsimuste ja probleemide tekkimise korral on ta kontaktisikuks patsiendi ja meditsiinipersonali vahel - sotsiaaltöötajad - Sotsiaaltöötaja annab teavet patsiendile ja tema lähedastele: o riigi poolt pakutavate sotsiaaltoetuste ja teenuste korrast. o õendusabi ja hooldusteenuste võimalustest kodus ja haiglas. o töövõime hindamise taotlusega, puude raskusastme tuvastamisega, ravikindlustuse taotlemisega seotud toimingutest. o abivahendite taotlemise võimalustest. o muud sotsiaalvaldkonda puudutavad küsimused. - psühholoogid - Psühholoogi töö hakkab hetkest, kui patsient saab teada oma haigusest. Haigestumine, eriti raske haigus, on alati kriis inimese elus. Psühholoog
organismi. Näiteks: mustad käed, toidunõud, lutid, mänguasjad. Parenteraalne- Normaalne soolefloora muutub patogeenseks, sooleväliste haigusprotsesside korral.Näiteks: otiidi, pneumoonia, ägedate hingamisteede põletike korral. Lapse hooldusvigadest tingitud seedehäire- Näiteks: hügieenivead, ülekuumenemine 19. Nimeta kõhulahtisuse ravi- ja õendusabi põhimõtteid. Soovitatav on toitumist vältida 6-12h, et anda soolele puhkust (oluline on vedeliku tarbimine) Oluline on kaotatud vedeliku asendamine. Võib pakkuda apteegis olevaid pulbrilisi soolalahuseid arsti soovitusel. Võib pakkuda ka mineraalvett (ilma gaasita). Juua anda väikestes kogustes, lonkshaaval või teelusikaga. Näiteks: üks-kaks-kolm
aktiivsusest ja toitumisharjumustest. Seejärel peab õde tagama patsiendile sobiva dieedi ja õpetama õigesti toituma. Õendushaiglates elavate eakate patsientide funktsionaalset võimekust on võimalik parandada ilma ületoitumise ohuta. (Lorefalt jt 2006: 1410). 7 4. ARUTELU Uuringud näitavad, et õige õendusabi andmine eakale inimesele, kellel esinevad probleemid söömise ja joomisega, on väga oluline. Kuna vananemisega seotud haigused on väga levinud ning seotud haiglasse sattumisega, peavad õdedel olema vajalikud teadmised abi osutamiseks. Inimese vananedes teeb tema keha läbi mitmeid olulisi järk-järgulisi muutusi. Hormonaalsete muutuste ja vähenenud kehalise aktiivsuse tagajärjel hakkab keha lihasmass vähenema, rasva osakaal aga suurenema
Terviskasvatus (health education) Inimese tervise arengu sihikindel suunamine ja mõjutamine. Võimestumine (empowerment for health) Üksikisiku, grupi ja/või kogukonna suutlikkus korraldada, kontrollida ja juhtida oma elu puudutavaid tegevusi. Esmatasandi tervishoid (primary health care) Inimestele elukohajärgselt kättesaadav teenuste kogum, mis hõlmab tervisedendust, haiguste ennetamist, perearsti abi, õendusabi, ämmaemandust, füsioteraapiat, hooldusravi jt ambulatoorseid tervishoiuteenuseid, mis on kooskõlas elanike vajaduste ja tervishoiusüsteemi käsutuses olevate ressurssidega. Rahvastiku tervis (population health) Terviseseisundi statistiliste ja demograafiliste näitajatega mõõdetav riigi või piirkonna rahvastiku või selle osa tervisetase. Rahvatervis (public health)
Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakond Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakonnas KOKKUVÕTE Antud diplomitöös käsitleti õe ülesandeid lasteintensiivravi osakonnas laste intubeerimisel, ekstubeerimisel ja intubeeritud laste õendusabis. Uurimistöö eesmärgiks oli kirjeldada õe rolli lapse intubeerimisel, intubeeritud lapse õendusabis ja ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas. Diplomitööd koostades püstitati järgmised uurimisküsimused: milline on õe roll lapse intubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas
Astmaga lapse õendusabi Astma on krooniline hingamisteede haigus, mida põeb umbes 10% lastest. Haaratud on trahhea ja bronhid, põhjustades õhuvoolule ajutise takistuse. Haiguse peamiseks tunnuseks on hingamisteede põletik ning ülitundlikkus, mis mõjutab kogu trahheobroonhiaalsüüsteemi, avaldades kõige enam toimet väikestesse ning keskmise suurusega bronhidesse. Põletik toob kaasa trahhea ja bronhide sisepinna turse ning suurendab limaeritust, mille tagajärjeks on hingamisteede kitsenemine. Astmal on tugev geneetiline eelsoodumus (Abrahams 2006). Astma põhjustab lapsele vaeva ja kannatusi, sh ärevust ja hirmu ägedate haigushoogude ees, piirab eakohaseid tegevusi, paneb lapse end tundma eakaaslastest erinevana ja sunnib teda pikka aega ravimeid kasutama (Abrahams 2006). Haigusnähud: Väikelastel on esmassümptomiteks korduvad köhahood, eriti kehalisel pingutusel või külmakäes, ka öine k...
Iseseisev töö nr 8 Astmaga lapse õendusabi Astma on krooniline hingamisteede haigus, mida põeb umbes 10% lastest. Haaratud on trahhea ja bronhid, põhjustades õhuvoolule ajutise takistuse. Haiguse peamiseks tunnuseks on hingamisteede põletik ning ülitundlikkus, mis mõjutab kogu trahheobroonhiaalsüüsteemi, avaldades kõige enam toimet väikestesse ning keskmise suurusega bronhidesse. Põletik toob kaasa trahhea ja bronhide sisepinna turse ning suurendab limaeritust, mille tagajärjeks on hingamisteede kitsenemine
ROPER LOGAN TIERNEY Elulugu Nancy Roper Inglise õendusabi teadlane ja praktiline teoreetik 1976 a välja töötatud mudel Joan Alison Tierney Oli Õenduse Teadusliku Uurimise Keskuse direktor Ühendkuningriigi kogenuim õendusteadlane Elulugu 2 Winifred Logan Oli Glasgow Kolledzi Tervishoiu ja Õenduse Teaduskonna juhataja 197880 oli Rahvusvahelise Õendusnõukogu tegevdirektor Osalenud mitmete rahvuslike õendusalaste ja akadeemiliste komisjonide töös Click to edit Master text styles Second level Third level
ennetamaks kukkumisi edaspidi ja garanteerida neile tervistumine enesehoolduseni ning liikumisdefitsiidi likvideerimiseni välja. Jälgida võimalusi, miks ikkagi eakad patsiendid haigla tingimustes kukuvad? Leida põhjused ja puudused õendus- ning hooldusabis. Tegemist on kvalitatiivse ja empiirilise uurimusega. Uurimistöö tulemused annavad tõenduspõhise aluse edaspidisteks uurimusteks kui ka kvaliteetseks õendusabi osutamiseks. Saadud teabega saaks arvestada vigastuste ennetusstrateegia loomisel eaka patsiendi puhul, kus lähtuma peaks kukkumiste põhjustest, vigastusriskist, vanusegrupist ja kvaliteetsest õendushooldusest. KIRJANDUSE ÜLEVAADE Arvestatakse, et vigastuste tõttu kaotatud eluaastate arv kui ka kulutused vigastatute raviks, taastusraviks ning invaliidsustoetusteks on suuremad kui vereringehaiguste ja kasvajate jaoks kokku (Kaasik ja Uusküla 2004). Vigastused tulenevad
Ninakinnisust voib leevendadasee, kui pea on korgemal. Peaaluse tostmiseks voib voodimadratsi alla lisapadja sattida. Vastsundinutel voib ninahingamine veidi nohisev olla kitsaste ninakaikude tottu ka ilma nohuta. Millal tuleks nohu tottu arsti juurde minna? Kindlasti siis, kui nohu kestab ilma paranemiseta ule 2 nadala voi kui mitme paeva jooksul tuleb eritist ainult uhest ninasoormest see voib olla tunnusmark ninna sattunud voorkehast. 6.Milline on õendusabi oksendava lapspatsiendi korral? Hoida last oksendamise ajal, see rahustab teda. Panna lapse ette kauss, millesse ta saab oksendada. Hoida üht kätt ümber lapse kõhu ja vajadusel toetada teisega laupa. Kui laps on oksendamise lõpe¬tanud, pühkida ta nägu ja suud niiske rätikuga (see jahutab). Anda lapsele mõni lonks vett ja paluda tal suud loputada või aidata tal hambaid pesta, et eba¬meeldivat maitset kõrvaldada. Pärast oksendamist lasta lapsel rahulikult puhata.
abivajajale. Abi andmisel loob õde hoolduskeskkonna, kus austatakse abivajaja isiksust, tema väärikust, kombeid ja usulisi tõekspidamisi. Õde hoiab nii patsiendi kui tema perekonnaliikmete saladust ja kannab vastutust saladuse levimise eest. Õde kasutab temale usaldatud kliendi/patsiendi kohta käivaid andmeid ainult kohtu nõudmisel või kui avalikustamist saab õigustada laiema ühiskondliku hüvega. Õde alustab patsiendi enesemääramisõigust, teda õendusabi planeerimisse ja teostamisse kaasates. Õe ja patsiendi suhtlemine on rajatud usaldusele ja teineteise austamisele. III ÕE TÖÖ JA KUTSEOSKUSED Õde kannab isiklikku vastutust oma kutsealase tegevuse, teadmiste ja oskuste pideva täiendamise eest. Tundes vastustu, peab ta: - Toimima viisil, mis edendab ja kaitseb kliendi/patsiendi huve ja heaolu; - Kindlustama, et tema poolt ega tema vastutusalas ei esineks tegevust või tegemata
teevad käsitööd ja sööki, filmid vaatavad, lauamänge mängivad ja lihtsalt veedavad aega heas ühiskonnas. Kolmapäev Diakooniahaigla Diakooniahaigla, mis asub Tallinnas on avatud 2002 aastast. Haiglas on kaks osakonda: dementsusega inimeste osakond (DEM) ja hospiits osakond, kus surm on sageli külaline. DEM on mõeldud inimestele, kellel on tekkinud mäluhäired ja kelle toimetulek kodus muutunud raskeks. Inimesed, kes elavad dementsuse osakonnas statsionaarselt saavad iga päev õendusabi ja hooldust. On olemas igasuguseid meelelahutused nende inimeste jaoks ja tegevus teraapia. Nad teevad käsitööd ja väljasõidud. Mitte kõik saavad teha väljasõidud aga ikkagi väikeste gruppidega nad sõidavad igasugustele kohtadele. Väljasõidud on piiratud inimeste arvuga ka selle pärast, et mõned isikud on ratastoolis ja kõik nad transpordisse ei mahu. Lähedastl on võimalus võta patsiendi koju mitmeks ajaks, näiteks nädalavahetusteks.
Ajalooliselt tuntud õendusteoreetikud ja nende tööd Õendusteoreetik Teooria pealkiri Teooria lühikokkuvõte 12.mai rahvusvaheline õdedepäev, sest Nightingale sündis siis. - - Florence Nightingale Teooria paneb rõhu patsiendi heaolule ja tervisele ka peale haiglast välja saamist; Aidata nii haiget 1.kontseptsioon(indiviid) omab põhilisi vajadusi, mis on osa tervisest; vajab abi kui tervet patsienti paranemisel, iseseisvuse saavutamisel; 2.kontseptsioon(keskkond) patsient ja tema igapäevastes tema pere on üks tervik; 3.kontseptsioon(tervis); 4.kontseptsioon(õendus) õelt tegevustes oodatakse õendusplaani täitmist. 14põhivajadust... INDIVIID: omab põhilisi Virg...
Kasutatud kirjandus: Arst. (2010). Südame rütmihäired võivad olla eluohtlikud. https://www.arst.ee/et/ Uudised-ja-artiklid/26505/sudame-rutmihaired-voi vad-olla-eluohtlikud (23.11.2014) Asberg, M., Hõrrak, E., Kerb, H., Kravets, M., Kuum, M., Müürsepp, E., Orasmaa, M., Remmelgas, E., Taimalu, T., Tupits, M., Šteinmiller, J., Zeel, O. (2011).Hooldus erinevate haiguste korral ja ravimiõpetus. Tartu: AS Atlex. Follestad, A. (2010). Haigused ja õendusabi I. Tallinn: TEA Kirjastus. Gussak, I., Gussak, H., Teesalu, R. (1989). Südame rütmihäirete kliinilised aspektid. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool. Ingerainen, D., Sammul, S., Kuldmäe, I., Kosula, K., Tohus, I., Leppik, A., Tähepõld, H. (2008). Pereõe tegevusjuhend. Tallinn. http://www.haigekassa.ee/uploads/userfiles/ Pereoe_tegevusjuhend_07 %2004%202009%20tunnustatud.pdf (23.11.2014) Kasutatud kirjandus Kettunen, R. (2008). Suitsetamise lõpetamine
Kes sobib õeks? OLULISED MOMENDID Õe elukutse sobib neile, kes hoolivad enda tervisest ja soovivad elanikkonnal aidata säilitada head tervist, teha tervislikke valikuid ja soodustada tervisliku keskkonna loomist Õde iseloomustab kohusetundlikkus, empaatiavõime Õe elukutse on aegumatu väärtusega, mida ühiskond alati vajab Omandatud teadmisi saab rakendada ka väljaspool kutsealast tegevust Võimalus leida tööd nii meeskonnas kui iseseisva abi osutajana, nii haiglas kui kliendi juures tööl, koolis või kodus TÖÖ ISELOOM Õendus on õe kutsealane tegevus, mille eesmärgiks on inimese tervise edendamine ja säilitamine, haiguste vältimine, tervise ja töövõime taastamine ning kannatuste vältimine. Õenduse objektiks on üksikisik, perekond või elanikkond oma füüsiliste, psüühiliste ja sotsiaalsete vajadustega. Õendusabi ülesandeks on inimese abistamine juhul, kui ta ise pole suuteline oma tervise eest hoolitsema kas teadmiste, oskuste, tahte või jõu...
Valu algab varvaste piirkonnast, ajab patsiendi ülesse, ta sirutab jalgu üle voodiääre või sunnib kõndima. Hüdrostaatiline rõhk avaldab positiivset toimet, parandab jala perfusiooni ja valu taandub. Isheemiline koekahjustus võib tekkida varba tipuosa nekroosi või haavandina jalalaba mistahes piirkonnas. Haavand tekib trauma, löögi või hõõrdumise tagajärjel. Kui haavand ei parane on põhjuseks 3. Milles seisneb amputeeritud alajäsemega patsiendi õendusabi? Köndihaava hooldus. Keskendutakse haava paranemisele, köndi kujunemisele ja turse vähenemisele. Köndihaava tuleb siduda vastavalt vajadusele. Kui sidemed ei ole määrdunud, mitte enne 24-48 tundi möödumisel. Haava puhastada puhta füsioloogilise lahusega, vajadusel piserdada antiseptikumiga. Könt seotakse elastse sidemega, et sideme pingsus väheneb köndi peast jäseme tüve suunas. Haavadreen - jälgida selle funktsioneerimist ja vajadusel tühjendada
Mina kui õpetaja ja juhendaja Õppimine on protsess, kus teadmisi luuakse kogemuste kaudu, just praktiline tegevus on koht kus toimub nii õppimine kui ka õpetamine. Õpetamise meisterlikkus ei seisne mitte meetodide valdamises,vaid inimestevahelises suhtlemises. Suhtlemine omab suurt rolli praktikandi juhendamisel. Hea suhete kujunemisele aitab kaasa avatus tunnetele ja mõttetele. Avatust iseloomustavad silmside, siirus, valmisolek muutusteks ja uudishimu. Kontakt tuleneb vastastikusest positiivset suhtumisest ja mõistmisest. Lugupidamine praktikandi vastu tähendab seda, et juhendaja suhtleb temaga kui võrdväärsega. Lugupidamine muudab õhkonna vabamaks ja toetab see läbi õppimist. Lugupidamine, empaatia ja emotsionaalsus on eeltingimused vahetuks suhtlemiseks. Juhendaja peaks olema erialaselt pädev ja suutma näha oma tegevuse pikemajalisi eesmärke. Hea juhendaja omaduseks on tasakaalukus, isiku ja rühmapsühholoogia alased oskused, eristam...
vaimne aktiivsus; sotsiaalsete suhete säilitamine ning inimestega suhtlemine; regulaarne tervisekontroll; krooniliste haiguste ennetamine ja õigeaegne ravi. KASUTATUD ALLIKAD T. Maimets, A. Murov, A. Soots, K. Saks, L. Sakkeus, M. Medar, M. Pääsuke, R. Uibo, R. Tamm, T. Tulva, T. Tulviste, T. Tambaum. Gerontoloogia. https://litres.ee/anne-murov/gerontoloogia/lugege-veebis/page-3/ (16.10.2020) O. Ontin. (2019). Vanaea hapruse sündroom ja geriaatriline õendusabi. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õe õppekava. Lõputöö. https://moodle.edu.ee/pluginfile.php/3664533/mod_resource/content/1/Olga_Ontin.pdf (16.10.2020) H. Kolk. (2016). Haprad eakad patsiendid haiglas. https://www.kliinikum.ee/leht/kliinikutes- teenistustes/1116-haprad-eakad-patsiendid-haiglas (16.10.2020) T. H. Ambrosi, L. H. Goodnough, H. M. Steininger, M. Y. Hoover, E. Kim, L. S. Koepke, O. Marecic, L. Zhao, J. Seita, J. A. Bishop M. J. Gardner, C. K. F. Chan. (2020). Geriatric
SÜDAME-VERERINGE, VERELOOME HAIGUSED JA ÕENDUSABI 1. Mis on aneemia? Kehvveresus ehk aneemia on haiguslik seisund, mille puhul on veres vähenenud hemoglobiini ja punavererakkude ehk erütrotsüütide hulk. Selle tulemusel häirub organismi hapnikuga varustamine. Kui selline seisund kestab pikemat aega ja järkjärgult ka süveneb, siis võivad tekkida erinevate organite ja kudede funktsioonihäired ning kahjustused.. Sümptomid, mille korral tasub mõelda aneemiale, on väsimus ja jõudluse vähenemine, hingeldus ja südame pekslemine väiksemalgi füüsilisel koormusel jt. 2. Nimeta lapseea kõige sagedasemini esinev aneemia vorm? Kõige sagedamini esinev aneemia vorm lapseeas on rauapuudusaneemia. 3. Millised on düsalimentaarsele aneemiale iseloomulikud kliinilised sümptomid? Lastel kõige sagedasem aneemia rauavaegusaneemia tekib tavaliselt aeglaselt, kuude jooksul. Lapsed taluvad kroonilist aneemiat suhteliselt ...
Honorary Member of the Fellowship of the American Academy of Nursing (1993) Honorary Doctorate of Science, Grand Valley State University, Michigan (1998)1 1 https://www.neumansystemsmodel.org/betty-neuman 5 2. BETTY NEUMAN TEOORIA 2.1. Teooria 1970. aastal töötas Betty Neuman välja mudeli, mis oli keskendunud õendusabi teooriale ja praktikale. Mudel põhines iga indiviidi individuaalsel uuringul ja sellel, kuidas koostoimed välisteguritega võivad mõjutada nende suhtumist. Neumani teooria keskendus sellele, kuidas iga patsient suhtles tervisekeskkonnas ja oli suunatud patsientide uuringule nende individuaalse füüsiliste ja psühholoogiliste omaduste põhjal. (Almeida jt, 2018: 6). Neuman arvas, et vaimse terviseõe ülesanne on patsiendi energiasüsteemi stabiliseerimine
2. ÕENDUSPROBLEEMID DIABEEDI PÕDEVAL PATSIENDIL Õendushooldusvajaduste määramine tähendab patsiendi probleemide selgitamist. Õenduse esmane informatsiooniallikas on patsient ise või keegi tema lähedastest. Õendusprobleemide selgitamiseks on õel vaja koguda andmeid patsiendi ja tema perekonna elustiili kohta. Õendusprobleemid sõnastatakse võimalikult täpselt, patsiendikeskselt, et saaks planeerida õendusabi probleemi lahendamiseks. Õendusprobleemid võib jagada kaheks: aktuaalsed ja potentsiaalsed probleemid. Aktuaalsed probleemid on sellised, mis hetkel on olemasolevad. Potentsiaalsed probleemid on sellised, mis võivad ohustada patsiendi taotletavat tervislikku seisundit. Et neid ennetada, tuleb need kindlaks teha (Õenduse käsiraamat 1997: 27-28). 6 3. ÕENDUSPLAAN
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
