Retsensioon Külastasime koos teiste Keskkooli õpilastega Estonia Kontserdimaja 3.mail.2011.aastal ,kus saime osa noore publiku programmist ,,Minu orkester,, . ,,Minu orkester" on programm,mis toimub TallinnEuroopa Kultuuripealinn raames.Millega loodetakse kasvatada Eesti noortes huvi kultuuri vastu.Ning noore publiku programm on mõeldud 1-12.klassi õpilastele,õpetajatele ja lapsevanematele. Estonia kontserdisaalis esinesid Põhjamaade sümfooniaorkester Anu Tali juhatusel.Kontserdil esitati orkestri muusikat ning esitusele tulid : Gustav Mahleri 10.sümfoonia, Eino Tambergi ,,Avafanfaarid" ja Maurice Raveli ,,Daphnis ja Chole" süit nr 2.Lood mis kõlasid kontserdil oli kirjutatud klassikalises stiilis. Helilooja Gustav Mahleri (1860-1911) 10.sümfoonia Kes alpides on käinud, ja mägiojade tulva näinud ja kuulnud õhtupäikeses mäenõlvadel sööva karja igatsevat kellamängu, see teab ...
Kontserdi retsensioon Andreas Hõlpus 14. novembril käisin Arensburgis kuulamas Andreas Hõlpuse kontserdit. Kohal oli väga vähe inimesi, millest on kahju, kuna kontsert oli tasuta ning Andrease esitusel kõlasid väga ilusad ning enamasti tuntud laulud. Õhkkond oli restoranis hubane, inimesed einestasid ning kuulda oli mõnusat jutusuminat. Esimese loona kõlas ,,Vala Veini". Lugu tekitas väga nostalgilise tunde, ilmselt oma rahuliku meloodia pärast. Selle laulu juures meeldis mulle kõige rohkem see, kuidas esitaja näitas välja oma emotsioone. Oli näha, kuidas ta elas oma loosse väga sisse, kandis edasi rahu.
See sai alguse 18. ja 19. sajandi filosoofidest: John Locke (1632 1704), Jeremy Bentham (1748 1832) ja John Stuart Mill (1806 1873). See mudel on kohandatud olmepsühholoogilisele ning hedonistlikule seisukohale, mille järgi inimesed (ja loomad) püüdlevad naudingu poole ja eemale valust. Teooria kohaselt tekitab meeldiv stiimul hedonistliku reaktsiooni. Stiimuli lõppemisel kulgeb vastassuunaline (see tähendab ebameeldiv) järelreaktsioon. Stiimuli korduval esitusel hedonistlik reaktsioon veidi väheneb, vastandreaktsioon aga jääb muutumatuks. Seega korduval esitusel stiimuli summaarne hedonistlik mõju alaneb, äärmuslikel juhtudel isegi sedavõrd, et ülekaalu saavutab ebameeldiv järelreaktsioon. Selle vältimiseks soovivad naudinguga harjunud inimesed naudingut tekitavaid tingimusi järjest suuremal hulgal. Sama olukord võib olla ebameeldivate stiimulite korduval esitusel,
Muusikaretsensioon Rahvusvaheline Balletigala Käisin 8. Aprillil Nokia Kontserdimajas Eestis ühekordselt toimuvat Rahvusvahelist Balletigalat. Esitati 10 kava. Kaks neist olid Luikede järvest ning 2 neist olid selle gala jaoks valmistatud kaasaegse balleti kavad. Tuntumatest ballettidest olid esitusel veel Coppelia Lillede tants ja Manon Magamistoa Pas de Deux, mida antud juhul esitasid Eesti Rahvusooper Estonia kaks tantsijat ning mis oli minu lemmik kava tervest galast. Esitajaid oli Hispaaniast, USA’st ja Venemaalt. Erinevaid Balletikoole ja teatreid oli esindatud üle maailma. Kõik tantsud olid paaristantsud välja arvatud Luikede järvest Musta luige surm, mille esitajaks oli üks inimene. Minu lemmik oli Manon Bedroom Pas de Deux (Magamistoa Pas de Deux). See tants oli
Kontserdi arvustus Mina käisin 24. novemberil Estonia kontserdi saalis Põhjamaade Sümfooniaorkester Kohtumispaik Eesti kontserdil, dirigent oli Anu Tali. Kontsert oli korraldatud seoses sellega, et 2011 aastal on Tallinn Euroopa kultuuripealinn ja seetõttu olid õhtujuhid shihtasutuse Tallinn 2011 juhid Mikko Fritze ja Jaanus Rohumaa. Esitusel olid kokku kolm lugu. Estonia kontserdisaal oli suur ja ilus nagu ikka. Meelde jäid pilkupüüdev lagi ja võimsad kristalsed laelambid. Orkestris olid esindatud puupuhkpillidest flöödid, oboed, klarnetid, fagotid, vaskpuhkpillidest metsasarved, trompetid, tromboonid, tuuba,keelpillidest viiulid, vioolad, tsellod, kontrabassid ning timpanid, klaver jne. Tavalisesest sümfooniaorkestri paigutusest erines ehk ainult see, et klaver oli kõige
Oktoobri 15. kuupäeval kell 15:00 külastasin Kuressaare Laurentiuse kirikus Pärt Uusbergi kontserti, kus esines tema koor Head Ööd, Vend. Pärt Uusberg on sündinud 16.12.1986. Suuremat kuulsust on ta kogunud alates 2014. aastast, kui oli viimane laulupidu. Kuna laulan ise juba paar aastat segakooris ja olen õppinud erinevaid asju kuulma ja tähele panema, siis leidsin ka selles kontserdis palju. Pärdi loomingut tean ma juba viimasest üldlaulupeost, kui esitusel oli „Muusika“. See laul oli üks raskemaid, kuid ilusamaid. Pärti iseloomustab minu arust üldine rahulikkus ja mõnel hetkel meeldib talle võimsust ja valjust lisada. Kontserdile tahtsin minna juba siis, kui sellest kuulutus ilmus. Esmalt laulsid mehed laulu „Ma laulan suust ja südamest“. See oli imeilus algus, minu jaoks eriti tenorite kõrgemad noodid. Järgmise loo lõpus hakkasid naised lauldes seinte äärest kooriruumi meeste ette liikuma
Õhtut alustas Anna- Maria Lember lauluga “Kevadeaimus” ning klaveril saatis teda Pilvi Karu. Alustas kontserdit väga hästi, sest laul rääkis kevade tulekust. Pala oli rahulik ning mõtteliselt kaunis. Laulul oli punkteeritud tempo, rütm oli suhteliselt aeglane ning meloodia mahe. Rahulik ja aeglane esitus viis mind tõesti mõtetega juba kevadesse. Minu järgmine üks meeldejäävamaid laule oli neljandana kõlanud “Elu pärast” Greete Paaskivi esitusel. Laulu ise oli kirjutanud Timo Steiner, klaveril saatis Greetet Pilvi Karu. Laul algas rahulikult, kuid läks valjemaks ja võimsamaks. Mind pani laulu sisu mõtlema, sest rääkis elust peale surma, mis toimub ja kuidas juhtub. Greete kõlav hääl ja laulu rütmilisus sobisid väga hästi kokku. Lisaks eelnevatele lugudele meeldis mulle tohutult 7. lauluna kõlanud “Pumped up kicks” Johanna Rasu esituses. Loo autoriks oli Mike Foster ning klaveril saatis Pilvi Karu
Nad küsisid mitmeid küsimusi, mis suunasid klarnetist ning klaverist üldmulje loomist. Peamisteks küsimusteks olid: mis puust on see pill tehtud, mitu klahvi sellel on ja mitu mängimisviisi sellel pillil on? Õpilastele räägiti lähemalt ka klarneti ehitusest, seletati lahti sõna „trost“ ning räägiti lähemalt selle tähtsusest ning ülesannetest. Kontserdil kõlas instrumentaalmuusika ning kõikides lugudes olid selgesti eristatavad klaveri ja klarneti partiid. Esitusel olnud lood olid parajalt erinevad. Mängiti loomingut Johannes Brahmsist ja vanadest Iisraeli rahvalauludest, Pärt Uusbergi ja Arvo Pärdini. Kokku kõlas kontserdil teoseid üheksa helilooja sulest. Arvo Pärdi loomingust kuulsime loomulikult klassikalist „Ukuaru valssi“ ning minu arvates totaalne üllataja oli B. Kovacsi. „After you, Mr. Gershwin“, mida ma polnud küll kunagi varem kuulnud, kuid esimesest helist alates teadsin, et lugu on väga ilmekas. Minu varasematest
Jaanuar, 2013. 3 Põhja-Tallinn (ansambel). http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hja-Tallinn_%28ansambel%29. Jaanuar, 2013. 4 Põhja-Tallinn (ansambel). http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hja-Tallinn_%28ansambel%29. Jaanuar, 2013. 2 kulunud juba. Eriliseks muutis selle see tunne, kuidas kogu mind ümbritsev rahvas laulis seda kõik koos, mis andis võimsa tunde. See laul oli esitusel ka kaks korda. Ega poleks olnud ka loogiline, kui nii populaarne laul oleks kavast välja jäänud. Veel jäid positiivselt kõlama ,,Võta napsu", ,,Nii lihtsalt ei saa", ,,Kõik saan endale", ,,Lähen ja Tulen". ,,Tere tulemast" jäi minu silmis veidi lahjaks. Muidu on see tore laul, aga tundus kuidagi veidi liiga tuim. Minu jaoks oli kontsert siiski õnnestunud väga hästi. Ansambel hoidis meeleolu üleval ning tõmbas kaasa elama ja laulma
Looming on poeetiliselt programmiline, olles nii realistlik kui ka rahvuslik. Helilooja meelisteemadeks olid muinasjutud, eksootiliste maade kõlavärvid ning sümfoonilised meremaalingud. Ta on kirjutanud ka vokaalsümfoonilisi teoseid, kammermuusikat, romansse, sümfoonilise süidi ("Antar"), süite ning 15 ooperit. Rimski-Korsakov redigeeris ja vaatas üle Modest Mussorgski ja Aleksander Borodin, kompositsioone, mis olid nende surma tõttu pooleli jäänud. Samuti on Borodini "Vürst Igori" esitusel harilikult just see versioon, mille on lõpetanud Rimski-Korsakov koos vene helilooja Aleksander Glasunoviga. Tema sümfooniline süit "Sehrezade" on üks kõige populaarsemaid orkestriteoseid. Rimski-Korsakov sai kuulsaks rikkalike orkestrihelide kokkusulatamisega, näiteks "Hispaania cappriccio". Ta kasutas oma 15 ooperist mitmes vene folkloori ja ajalugu, kuid ainult ühte, "Kuldkikas", lõpetatud 1907, saatis rahvusvaheline edu. Aga tema
Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand. Rüütlikirjandus on ilmalik, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandussuund. Lüürika levis rüütlilaulikute esitusel. Rüütlikirjandusele on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja -vooruste idealiseerimine. Rüütlilaul on segapäritoluga, tema juured ulatuvad klassikalisse ladina luulesse, see on mõjutatud keskladina vaimulikust luulest, vagantide ladina- või segakeelsest luulest ning rahvalikust laulust. Ränd- ja rüütellaulikud olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks. Rüütlilaulu värsid elasid esialgu vaid laulduna ja pandi kirja alles hiljem
Passioon on Kristuse kannatuslugu kujutav oratoorium. Madalmaade koolkonnas a capella motetina. Oratooriumi heliloojad: SCHÜTZ, CHARPENTIER, HÄNDEL, BACH Oratoorium, passioon, vaimulik ooper ja vaimulik kontsert on omavahel tugevasti seotud, näit. on Bach'i "JÕULUORATOORIUM" tsükkel kuuest kantaadist. Ilmalik oratoorium (mõistes on sisuline vastuolu) on väga seotud ilmaliku kantaadiga. Vaimulik kontsert Motetist, mille esitusel osalesid pillid lauluhäälte toetajana, sündis monoodilise stiili mõjul vaimulik kontsert. Mitmehäälse kooritehnika asemele tuli soololaul. Schütz tõi Põhja-Euroopasse itaalialiku väljenduse ja vormimaailma, arendas seda aga saksa kõnemeloodika alusel edasi. Vaimulik kantaat Koraalimotetist kujunes monoodia elementide sissetungiga kantaat. Jäljendati ilmalikku soolokantaati
ning 20-aastane helilooja kogus juba rahvusvahelist kuulsust. 21-aastaselt oli ta end sildistanud Itaalia ooperipubliku iidoliks. Ta jätkas ooperite kirjutamist Venice'le ja Milan'ile järgnevate aastate jooksul, kuid vastuvõtt pärast edu teosega ,,Tancredi" oli mitterahuldav. http://www.youtube.com/watch?v=R0GIJGiT1t Rossini kõige kuulsam ooper, ,,Sevilla habemeajaja", lavastati 1816. aastal Roomas ning sai edukaks alles oma teisel esitusel. 1822 abiellus kuulsa ooperilaulja Isabella Colbraniga. 1823 Pariisi King's Theatre direktor sõlmis temaga lepingu, mis tegi Rossinist teatri muusikalise direktori ning sõlmitud lepingu eest saadud rahaga võis ta end terve pensioniea ära elatada. 1827. aastal suri Rossini ema 1845. aastal suri Rossini esimene naine ning järgmisel aastal abiellus ta Olympe Pélissier'iga(Judith and Holofernes) Rossini suri 1868. aastal kopsupõletikku,
jazzmuusikaga. See kontsert oli sellesmõttes minu jaoks erakordne, kuna sain pikemalt mõtiskleda antud muusika ja selle meeldivuse üle minu jaoks. Veel lisaks pakkus erakordset vaatepilti kollektiivi liikmed, kelle pillide kasutust sai reaalelus vaadelda ning, mis oli väga huvitav. Minu lemmikuks osutus plaadi nimilugu nimega ,, Kaks maailma." Antud loo juures meeldis mulle laulu hingestatus ja loo tekst. Laulu omapäraks oli lisaks veel loo kaasahaarav meloodia ja pillide rohkus esitusel. Huvitav oli veel, kuidas kollektiivi trummar kasutas loo ajal tavalisi kahvleid. See andis loole huvitava kõlavärvi. Veel oli antud kollektiivi suureks eeliseks solisti hääle kõla, mis kujutas endast väga müstilist ja samas ka sensuaalsust. Solist suutis panna minu kuulama muusikat , mille suur fänn ma kahjuks pole. Bänd oli väga keskendunud oma loomingule ja oli näha , et liikmed nautisid seda , mida nad korda saatsid. Ainsaks miinuseks minu arvates võib lugeda kehva akustikat
Käisin 29. oktoobril Pärnu kontserdimajas kontserdil "Meenutades Michael Jacksonit". Käisin seal perega.Kontsert hakkas 19.00 ja kestis umbes 20.30-neni. Michael Jacksoni repertuaari esitasid: Uku Suviste, James Werts, Iris Vesik, Kristjan Kasearu, Jana Kask, Dave Benton, Lauri Pihlap ja Soul Milita ning kaasa lõid ka tantsutrup Semiir Kuressaarest, Dave Bentoni ansambel laiendatud koosseisus ja taustalauljad: Dagmar Oja, Jelena Juzkin ja Raimondo Laikre. Esitusel olid Jacksoni tuntumad hitid nagu " Bad " , " Triller" , "Billie Jean", " Man in the mirror", "Smooth Criminal ", "Earth Song" ja paljud teised. Mulle meeldis väga laulu " Earth Song" esitus , mida kandis ette Jana Kask. See laul on väga tundline ja liigutav, mis läks mullegi südamesse ja võttis silmad pisut märjaks. Laulu esitati kontserdi keskepoole. Väga rahulik ja ilus laul mis on meeldejääva viisi ning ilusate sõnadega.
*8. sajand Hispaania vallutati mauride poolt (luule, losside kaunistamine , meditsiin, astronoomia, pillid kitarr, lauto) *11. saj araabia kultuuri mjul kujunes Luna-Prantsusmaal rtlilaul *12. sajand rtlilaul levis Saksamaale; rtlilaulu itseaeg *13. sajand rtlilaul levis Phja-Prantsusmaale ja Inglismaale Trubaduur rtlilaulik Luna-Prantsusmaal Minnesinger rtlilaulik Saksamaal Truvr rtlilaulik Phja-Prantsusmaal Lauldi: *kitsas sprade ringis *rtel oli ise luule ja muusika autor *esitusel palgati tihti rndlaulikuid appi *Sjast (ristisjalaulud) *Armastusest Kantsoon krgeim laululiik (filosoofilise sisuga armastuslaul) Pastorell laul rtli ja karjusneiu armastusest Romanss laul rtli ja daami armastusest Sereena htulaul; rtel palub daamil avada endale uks Alba koidulaul; hoiatus, et hommik on kes, aeg on sdamedaami juurest lahkuda Rndlaulikud: *lihtrahva seast *esinesid rahvapidustustel, laatadel *tnu neile on meie ajani silinud rtlilaulud Spielmann rndlaulik Saksamaal
tantsimisest. Nagu tavaks alustas J.M.K.E. oma set-i lauluga ,,Valge liblika suvi", mis oli ka nende esimese albumi esimene laul. Tuttav viis oli küllalt, et publikut lava ette tõmmata. Laule tuli nii vanu kui uusi ning nende vahel suhtles Villu publikuga päris aktiivselt. Sellega seoses on J.M.K.E. kontserdid ühed vähesed, kus on isegi mõtet karjuda oma soovilaule, sest erinevalt enamus bändidest, on nad valmis oma kavast kõrvale kalduma. Lemmiklooks kujunes sellel esitusel mul ,,Keemia", mida esitas J.M.K.E. taustalaulja Promille Promille, kes on ka Conflict OK! solist. Ilus naishääl oli mõnus vaheldus Villu kärisevale häälele. Kontsert lõppes traditsioonikohaselt looga ,,Monument", mida ka traditsiooniliselt laulis pigem publik Villule kui tema neile. Selle ürituse puhul pani mind imestama kvaliteet, mida sai tühise sajakroonise pileti eest. Helitehnik, kes minu mälu järgi peaks olema Chungini bassist Urb, oli väga head tööd teinud,
Muusikaarvustus Kolmapäeval, 29. novembril, käisin kuulamas Liisi Koiksoni värske albumi „Coffee For One” kontserdit, mis toimus Teaduspark Tehnopoli auditooriumis. Kontsert oli žanri poolest elektrooniline jazz popmuusika sugemetega. Esinejateks olid Liisi Koikson ja tema bänd, mis koosnes Raun Juurikast (süntesaator), Raul Ojamaast (elektrikitarr), Tiit Kevadest (trummid) ja Marti Tärnist (basskitarr). Esitusel olevad laulud olid inglisekeelsed ning need loodi Liisi õpingute ajal Londonis. Laulud olid inspireeitud tunnetest, mis valdasid naist suures linnas üksi elades ning tegutsedes. Tehnopoli auditoorium Veenus, kus kontsert toimus, oli üsna väike ja seetõttu polnud seal ka rahvast palju, aga minu arvates oli see just hea, sest kontsert tekitas kuidagi sellise intiimsema tunde, kuna puudus see suur rahvamass. Lihtsam oli ka sisse elada kontserdisse, kuna puudus see ümbritsev suur sagimine
Lauldi usulise sisuga laulu. Peale seda mängiti Johann Sebastian Bachi koraalitöötlust ,,Meie Isa". Kõlas madal meeshääl ning teised lauljad ümisesid. Peale mida tulid sisse teised lauljad. Refrääni korrati koos. Darja Skurljatjeva esituses kõlas Georg Philipp Telemanni 4 pala viola da gambale. Viola da gambale on tsello eelkäija ja sarnaneb ka välimuselt tsellole. Samuti hoitakse tsellole sarnaselt ka gambat mängimise ajal põlvede vahel. Esitusel saatis viola da gambalet orel. Sellele järgnes Sammartini duett plokkflöötidele. Seda esitust saatis samuti orel. Esitus oli meloodiline, hüplev. Kontsert oli sellega alles poole peal. Kõige huvitavam oli veel ees. Kõlas Johann Sebastian Bachi kaks menuetti flöödi,oreli ning viola da gambale saatel. Nende pillide kõla koos oli suurepärane. Rütmika oli kiire ning kohati ka rahulik. Peale seda esitust kõlas uuest Georg Philipp Telemanni palad viola de gambale, aga seekord oli neid 3.
tantsimisest. Nagu tavaks alustas J.M.K.E. oma set-i lauluga ,,Valge liblika suvi", mis oli ka nende esimese albumi esimene laul. Tuttav viis oli küllalt, et publikut lava ette tõmmata. Laule tuli nii vanu kui uusi ning nende vahel suhtles Villu publikuga päris aktiivselt. Sellega seoses on J.M.K.E. kontserdid ühed vähesed, kus on isegi mõtet karjuda oma soovilaule, sest erinevalt enamus bändidest, on nad valmis oma kavast kõrvale kalduma. Lemmiklooks kujunes sellel esitusel mul ,,Keemia", mida esitas J.M.K.E. taustalaulja Promille Promille, kes on ka Conflict OK! solist. Ilus naishääl oli mõnus vaheldus Villu kärisevale häälele. Kontsert lõppes traditsioonikohaselt looga ,,Monument", mida ka traditsiooniliselt laulis pigem publik Villule kui tema neile. Selle ürituse puhul pani mind imestama kvaliteet, mida sai tühise sajakroonise pileti eest. Helitehnik, kes minu mälu järgi peaks olema Chungini bassist Urb, oli väga head tööd teinud,
Lastel tundub, et aeg läheb aeglaselt, vanemaealistele aga aeg lendab. Mehed hindavad olukorraga hõlmatavaid ajaintervalle alla ja naised üle. Reprodutseerimises on naised täpsemad, kuid mõlemate taastatud intervall on tegelikult lühem. Produtseerimises on mehed täpsemad, naised kannatamatumad. · Liikumismulje tekib:1) Objekti reaalsel liikumisel- n. Piljardikuuli liikumisl mööda kalevit; 2)strotoskoopilisel esitusel, kui kaht või enama objektiivselt liikumatu lühiajalise objekti järjetikune esitamine(n intervalliga vahemikus 40- 200 ms) erinevates ruumipunktides kutsub esile näiva liikumisemulje(see nähtus on kinofilmi ja telesaate"elavana", liikuvana tajumise e animatsiooni aluseks); 3)indutseeritud liikumisel, kui teglikult(st absolutkoordinaatides) liikumatu objekti fooni liikumine tekitab objekti näiva liikumise fooni liikumisele vastassuunas; 4) autokineetiline
L. Webber´i ,,Memory." Esimene lugu meeldis mulle endalegi imestuseks hämmastavalt palju. Varieerusid pehmemad toonid teravamatega. Teine lugu tekitas mõnusa talvetunde. Taustaks oli vahepeal saanisõidu rütmiga muusika. Kolmas lugu seevastu oli väga rahulik ja meloodiline. Viimane pala, ,,Mängutoos," tekitas ehtsa tunde, nagu olekski avanud mängutoosi, kus sees hakkas baleriin keerlema. Viies lugu, mis nad esitasid, oli Webberi ,,Memory". Nende esitusel ei olnud midagi viga, kuid minu arvamus on, et kellamängule see lugu lihtsalt ei sobi. Minu arvates on see võimas lugu ja esitama peaks seda pigem suur ja võimas sümfooniaorkester. Mis mulle tüdrukute ansambli juures eriti meeldis, oli asjaolu, et nad kõik kandsid samasuguseid pluuse. Viimase rühmana esines Tartu kellade ansambel. Nemad esitasid samuti viis teost: P. Tsaikovski ,,Trepak" ja ,,Suhkruhaldjate tants," M. Helman´i ,,Nokturn," J. Strauss´i ,,Trits- trats polka" ja G.F
Vanemuises kuulnud olen. Lavalisi (nähtavaid) apse ei olnud. Laulud sassi ei läinud ega ei juhtunud midagi muud märgatavat halvasti. Publik oli etendusest heas mõttes rabatud. Aplaus oli vali. Rahvas oli rõõmus ja õnnelik. Oli näha rahuldust teiste inimeste näos, rahuldust, et oldi vaatama tuldud. Ka mina olin rõõmus, et mul oli avanenud võimalus seda vaatama minna. Mulle meeldisid enamus lugudest. Põhiliselt aga ikka need, mis olid esitusel ka filmis ,,Mamma Mia". Ka minu arust oli etendus väga hea, kui välja jätta need laulud, mis mind just eriti ei köitnud. Samas aga võibolla kellelegi teisele need meeldisid ja võibolla ei meeldinud nendele osad need laulud mis mulle väga meeldisid. Igal ühel on oma maitse. Seega võiks jätkata tulevikus samamoodi.
Järgmise teose kandis ette Marius Järvi ning see oli austraalia helilooja Carl Vine'i (1954) ,,Inner World" tsellole ja salvestisele. Vale oleks vist öelda tsellole ja makilindile, sest see, mis tuleb kõlarist, on küll palju arvutitöötlust näinud ja kindlasti ei mängita seda maha lindilt. Kuid teos on kindlasti parim, mida olen kuulnud sellises koosluses, seega teine kulminatsioon vaadeldavas kavas. Villa-Lobosi Viienda bachiaana esitusel tuleb kiita kogu seltskonda hea ansamblitunnetuse ja kirgliku musitseerimise eest. Tiiu Levald pakkus võimalust, et Aria repriisi võiks ka vokaliisina (lahtise suuga) esitada. Tean, et seda on võimalik ka kinnise suuga maksma panna, kuid siis peab oktett musitseerima ppp ning soolotsellisti ja laulja tämber absoluutselt sulama. Kontserdi kava on igal juhul Peterburi publikule esitamist väärt, kui viimistlusastet pisut tõsta, aga seda mitte esituse taset ,,kuivatades"
aastal hakkas Stravinski õppima eraviisiliselt Nikolai Rimski-Korsakovi juures ka muusikateooriat ja kompositsiooni. See jäi tema ainsaks kompositsioonikooliks. Aastal 1905 kihlus ta oma sugulase ja lapsepõlvesõbra Jekaterina Nossenkoga. Jekaterina ja Igori emad olid õed. Abielu toimus 23.jaanuaril 1906. Aastal 1907 sündis Igori ja Jekaterina esimene laps Fjodor ning 1908 teine laps Ljudmila. Aastal 1909 tutvus Stravinski oma orkestriteose „Tulevärk“ esitusel Sergei Djagileviga, kes oli Vene Balleti impressaario Pariisis. Djagilev hindas noore helilooja annet väga ja tema tellimusel valmisid balletid, mis tõid Stravinskile kuulsuse heliloojana. Djagilevi esimeseks tellimustööks Stravinskile oli muusika balletile „Tulilind“. ŠVEITS Aastal 1910 sõitis Stravinski Pariisi balleti "Tulilind" esietendusele, pärast mida ta otsustas jääda elama Šveitsi. Peagi järgnes talle ka tema perekond. Perekond elas Clarensis ja Lausanne'is 1920
aastal suri Igori isa ning 1903. aastal hakkas ta õppima eraviisiliselt Nikolai Rimski-Korsakovi juures ka muusikateooriat ja kompositsiooni. See jäi ta ainsaks kompositsiooniõpinguks. 1905. aastal kihlus Igor Stravinski oma täditütre ja lapsepõlvesõbranna Jekaterina Nossenkoga. 23. jaanuaril aastal 1906 nad abiellusid. Nende esimene laps Fjodor sündis aastal 1906 ja teine laps Ljudmilla sündis aastal 1908. 1909. aastal tutvus Stravinski oma orkestriteose "Tulevärk" esitusel Sergei Djagileviga, kes oli Vene Balleti (Ballets Russes) impressaario Pariisis. Djagilev hindas noore helilooja annet väga ja tema tellimusel valmisid balletid, mis tõid Stravinskile kuulsuse heliloojana. Djagilevi esimeseks tellimustööks Stravinskile oli muusika balletile "Tulilind". Šveits 1910. aastal sõitis Igor Stravinski Pariisi balleti „Tulilind“ esietendusele. Peale seda otsustas Igor, et jääb Šveitsi elama. Varsti kolis Šveitsi ka tema perekond
Vana- Kreeka pidustustel kuulusid need kunstiliigid tihedalt kokku ühise nimetuse all ,,muusade kunst". Selle kaudu ongi tulnud paljudesse tänapäeva keeltesse üldine mõiste muusika. Muistsed tantsud võisid olla tagasihoidlikud rütmiline tammumine, keha õõtsutamine või käte liigutamine või ka vastupidi, osavust ja kiirust näitavad liigutused. Tantsulisi elemente kasutatakse ka laulumängudes ja laulude esitusel. Allikas 1 Kõneldes rahvatantsust, mõeldakse sageli ainult vanemaid tantse ja nende uusesitusi. Tegelikult kuulub rahvatantsude hulka kõik see, mida inimesed tantsivad loomuliku seltskonna- ja peokäitumise osana, sõltumata tantsu vanusest ja tüübist. Allikas 2 2 TANTSIMISE TRADITSIOON RAHVA AJALOOS Tantsud on osalt seotud tavanditega nagu pulma- ja kalendrikombestikus ning samas on ka hea meelelahutus
Kultuurilood I (20. sept) * ILIAS Mnemoonika epiteet vormel, kordused, taustaandmed (kuidas tolleaegsed inimesed võisid mõelda, tunda). Kirjalikus keeles muutuvad ühel hetkel mõttetuks ja igavaks (erinevad kordused jmt), samas kui suulises kõnes hinnatakse neid. Vormeliteooria järgi on kultuur ressurss. Me ei pea nt regilaule sõna-sõnalt teadma, laul komponeeritakse igal esitusel uuesti, see on kultuuriga ümberkäimise vabadus. Juttu suurest sõjast, sõjaeepos. Sõda kestnud 9 aastat. Ahhailased on tulnud Trooja linna alla, 9a sõda käinud, ikka pole suutnud vallutada. Mehed lahutatud neile olulistest inimestest. Sõjameeste laagritest ei puudu naised, aga neid kõrgeid soost abikaasasid, kes Kreekasse maha jäänud, pole kaasa võetud. Tüdimus, asjad ei liigu, kumbki osapool pole võidule küllaltki lähedal. Sõjaseisukorraga ära harjutud, kuid
Väärtuseks pidas inimene seda, mis tõi kiiresti tulu. Rahaga sai osta staatust, mõjutada- rahavõim Ainuke, mis tegi kõiki võrdseks oli surm, siis ei lugenud ei rikkus ega vaesus. Manipuleerimine ehk demagoogia- eesmärk on lugejate hoiakute ja käitumise mõjutamine soovitud suunas, kuid seejuures kasutab kirjutaja ebaausat teed. Rüütlikirjandus- ilmalik, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandussuund. Lüürika levis trubaduuride esitusel. R.k on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja vooruste idealiseerimine. Lüürika on vormirikas, eepika on seiklus- ja fantastikaküllane. 12.-13.sajand. 12.sajandil sai Lääne-Euroopas juhtivaks aadelkonna kultuur. Suursugused lossid olid õukonnaeluks lausa loodud. Rüütel ei pidanud ainult võitlema, vaid ka intelligentne ja kombekas olema. Rüütlikasvatus- feodaalide esikpoegade kasvatus keskajal.
Mozart Tallinnas Käisin reedel, 30.septembril , Estonia kontserdisaalis vaatamas kontserdit ,,Mozart Tallinnas ´´, kuid seal mängiti lisaks Mozarti teostele ka üks Erkki-Sven Tüüri teos. Kontserdil esines Eesti Riiklik Sümfoonia Orkester , pianist Kalle Randalu, dirigent oli sakslane Chistoph Poppen ning orkestri kontsertmeister oli Elar Kuiv. Esitusel olid kolm väga suurepärases teost: Erkki-Sven Tüüri ,,Lighthouse´´, mida esitasid keelpillid ; W.A.Mozarti (1756-1791) klaverikontsert nr 27 B-duur KV 595 (1791) , kus oli kolm osa- Allegro, Larghetto ja Allergo; lisaks veel W.A.Mozarti sümfoonia nr 41 C-duur KV 551 ,,Jupiter´´ (1788), mis koosnes neljast osast- Allegro vivace, Andante cantablie, Menuetto .Allegretto ning Molto allergo. Kontsert oli kahes pooles, esimeses pooles esitati kaks teost: ,,Lighthouse´´ ja klaverikontsert
Muusikaline külg on seal siiski samaheal tasemel kui ooperites. Teemapõhine satiir on omadus mis iseloomustab paljusid operette, siiski kehtib sama ka mõnede ,,tõsiste" ooperite kohta. Vanasti väljendas ooper osades riikides poliitlist olukorda, nagu näiteks Prantsusmaal (Ooperis ,,Robert le diable" käib tegevus teose nimitegelase, Normandia hertsog Roberti ümber, konflikt vanematega ja Prantsusmaa kuninga otsus oma esimesel esitusel). Operett on tänapäeva muusikalide eeskäija. Samal ajal on ta suutnud eksisteerida koos oma uuema vormiga mõlemad üksteist mõjutades. Nende vahel on fundamentaalne ent imepeen vahe ja see erinevus on üsna kasulik, sest selle abil me tunneme, et miski pole selge, lihtne ega ühemõtteline. Enamikke operette võib kirjeldada kui kergeid oopereid koos näitlemisega, samal ajal kui suurem osa muusikale on sarnased näidenditele kus lauldakse. Seda on kõige
seaduste suhtes. Riigikogu koosseisu vähendati 100-lt 50-le ning riigipeal oli õigus igal ajal saata laiali ja kuulutada välja uued valimised. Riigivanem võis lõpetada Riigikogu korralisi istungjärke ja kutsuda kokku erakorralisi istungjärke. Kaotati maavolikogud. Riigipea oli ka täitevvõimu juht, kelle juures asus Vabariigi Valitsus, mille ta ametisse kutsus ja ametist vabastas, kas enda algatusel, peaministri esitusel või Riigikogu umbusalduse põhjal. Riigivanem esindas riiki ja sõlmis riigi nimel välislepinguid, kuulutas välja vajaduse korral seaduse jõuga dekreete, oli kaitseväe kõrgem juht ning nimetas ametisse nii kõrgemad sõjaväe- kui ka tsiviilametnikud. Täites seaduste väljakuulutamise ülesannet, võis riigivanem mitte ainult põhiseaduse võimaliku rikkumise motiivil, vaid nn riiklikel kaalutlusel jätta seaduse välja kuulutamata ehk kasutada suspensiivse veto õigust
Võimalik tglt kullavarusid. Käibel on ka kuldmündid. Süsteem toimis kuni esimese apelleerida ka euroopa kohtusse. maailmasõjani, kõik läks sassi, tekkis inflatsioon. Saksamaa näide. 1914 Riigikohtu esimees Märt Rask, kelle nimetab president ja kinnitab parlament. dollar maksis 4,2 marka, pärast sõda 4,2 miljardit marka. Mujal riikides ka Kohtunikud määrab ametisse president riigikohtu esitusel. Riigikohtu liikmed raske. Lõpuks inglased viisid oma naela kulla aluselt välja, kurss hakkas parlamendi kooskõlastusel. Kohtunikud on ametis eluaegselt. Notar on kujunema vastavalt nõudmisele ja pakkumisele, läks nn. ujuvale kursile. lepingute koostaja. Teises maailmasõjas kõik kordub taas. 1944 kui sõda veel käib, kui USA
puhul) - hinnang hakkab oma elu elama - kord antud hinnangut kaitstakse Definitsioon - Kas tüüpilise juhtumi v ekstreemse juhtumi põhjal - Lai definitsioon: rohkem juhtusid - Nt: kuidas kujutatakse eesti meedias pagulasi? Toetuse saajaid? Mõõtmine - küsimused, mida küsitakse (samas, täpselt ankeediküsimust ei mahu sageli ajaleheartiklis esitama) - parameetrid, mida tuleuste esitusel kasutatakse Valimi moodustamine - valimi suurus - valimi esinduslikkus Hea statistiline näitaja Põhineb rohkemal, kui vaid arvamus/ hinnang Põhineb selgel, mõistlikul definitsioonil Põhineb selgel, mõistlikul mõõtmisel Leitud heal valimil Lisaks sellele võib probleeme esineda ka tõlgendamisel, kasutamisel Mutantstatistika moondunud versioon originaalist Üldistamine (definitsioon, mõõtmine, valim)
ainult neli omadust:võnkumise sagedus, selle amplituud, kestus ja lainekuju;3)Nende omaduste psüholoogilisteks vasteteks helide tajumisel on helide kõrgus, tugevus, vältus ja tämber;4)Füüsikalisteja mentaalsete kategooriate vahel ei ole alati üksühest ja otsest sõltuvust, mistõttu helide taju võib mõnikord olla illusoorne;5)Muusika kui kunsti olemus seisneb kõrvalekaldumises fikseeritud ja regulaarsetest helimallidest ning sellist kõrvale kaldumist saab jälgida muusika esitusel salvestatud helide mõõtmise kaudu. Kurthi raamatus keskendutakse deduktiivset laadi loogilistele arutlustele. Seashore aga püüab muusika ja inimese suhet uurida loodusteaduslikelt alustelt lähtudest, mõõta nii muusika kui ka inimkäitumise omadusi ning nendele mõõtmiste põhjal jõuda üldistusteni induktiivsel teel. 4. Theodor Adorno (1903-69) kui nn Frankfurdi koolkonna esindajaid. ,,Moodsa muusika filosoofia" (1949) ja ,,Sissejuhatus muusikasotsioloogiasse" (1962)
jaanuaril 1934. Teine põhiseadus lõi aluse autoritaarse riigikorra kehtestamiseks Eestis. Sellega muudeti Riigikogu poole väiksemaks, 50 liikmeliseks ja endise kolme aasta asemel valitakse nad neljaks aastaks. Muudeti Riigikogu liikmete tasu saamise korda, saavad tasu ainult istungjärkude kestmise ajal. Kaotati maavolikogud. Riigipea oli ka täitevvõimu juht, kelle juures asus Vabariigi Valitsus, mille ta ametisse kutsus ja ametist vabastas kas enda algatusel, peaministri esitusel või Riigikogu umbusalduse põhjal. Riigivanem esindas riiki, sõlmis riigi nimel välislepinguid, kuulutas välja vajaduse korral seaduse jõuga dekreete, oli kaitseväe kõrgem juht ning nimetas ametisse nii kõrgemad sõjaväe- kui ka tsiviilametnikud. Täites seaduste väljakuulutamise ülesannet, võis riigivanem mitte ainult põhiseaduse võimaliku rikkumise motiivil, vaid nn 8
Piibel koosneb 66 iseseisvast osast, mis on koostatud erinevate autorite poolt läbi aegade. Piibel jaotatakse Vanaks Testamendiks(israeli tekke lugu) ja Uueks Testamendiks(Jeesuse lugu). Tänapäevaks on piibel tõlgitud tervikuna kuni 300 keelde, aga osaliselt kuni 2500 keelde. Tegu on maailma kõige enam müüdud ja tõlgitud raamatuga. Rüütlikirjandus on ilmalik, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandussuund. Lüürika levis trubaduuride esitusel. Rüütlikirjandusele on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja -vooruste idealiseerimine. Lüürika on vormirikas, eepika on seiklus- ja fantastikaküllane. Dante Aligherie oli itaalia kirjanik,poeet ja poliitika tegelane. Üks kuulsamaid renessansi poeete. Tipp teos on ,,Jumalikk komöödia". Esimene eurooplane, kes keskaja järel söandas filosoofilisreligioosset teemat käsitledes kasutada ainuvalitseva ladina keele asemel rahuvskeelt
asendatakse need hüüumärkidega ja retooriliste küsimustega. Cicero tihti järgis Demosthenesit. Parim kõnemees on Cicero arvates see, kes rääkides kuulajate vaimu nii harib, lõbustab kui ka sügavalt liigutab. Harimiseks vajatakse vahedaid, rõõmustamiseks vaimukaid ja meeleliigutuseks kaalukaid väljendeid. Ent sõnadel on teatud kindel järjekord, mis taotleb kahte eesmärki: rütmi ja viimistletust; samuti on esitusel oma ülesehitus ja vastavalt käsitletavale teemale kohane järjekord. Kõigele sellele on vundamendiks mälu, valgustuseks aga ettekanne. (Prits 2002: 10) 7. Quintilianus Mark Fabius Quintilian (35-96 eKr). Ta imetles Ciceroni autoriteeti, kuid tema retoorilised ideed erinevad õpetaja retoorilistest ideedest. Neil on pedagoogiline fookus: "Koolituste käsiraamatus" on Quintilian oma 2 aastase retoorika õpetamise kogemust kokku võtnud.
Tema vanemad lootsid, et temast saab advokaat, seepärast õppis ta 19011905 Peterburi ülikoolis juurat, õppides samal ajal (algul iseseisvalt) muusikat. Advokaati temast ei saanud, sest huvi muusika vastu oli suurem. Aastal 1905 kihlus ta oma sugulase ja lapsepõlvesõbra Katerina Nossenkoga. Nad abiellusid 23. jaanuaril 1906. Aastal 1907 sündis nende esimene laps Fjodor ja 1908 teine laps Ludmilla. Aastal 1909 tutvus Stravinski oma orkestriteose "Tulevärk" esitusel Sergei Djagileviga, kes oli vene balleti impressaario Pariisis. Djagilev hindas noore helilooja annet väga. Djagilevi tellimusel valmisid balletid, mis tõid Stravinskile kuulsuse heliloojana. 1910 suundus Stravinski Pariisi balleti "Tulilind" esietendusele, pärast seda otsustas jääda elama Sveitsi. Peagi järgnes talle ka tema perekond. Sveitsis sündis 1910 teine poeg Soulima ja 1913 tütar Maria Milena. Viimase raseduse ajal avastati Katerinal tuberkuloos ja ta paigutati sanatooriumisse
Paganate rollis on polovetsid. Kirjutatud vahetult peale sündmusi ja ainult neile, kes ise sündmuses osalesid või neist teadsid. Teos esindab suulist malevaeepost. Tekstis hulgaliselt motiive ja kujundeid rahValuulest. Teoses esinevad vanavenejumalad, kosmogoonilised sümbolid, hingestatud loodus. 8. Rüütlikirjandus on ilmalik, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandussuund. Lüürika levis trubaduuride esitusel. Rüütlikirjandusele on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja vooruste idealiseerimine. Lüürika on vormirikas, eepika on seiklus ja fantastikaküllane. Rüütliluule kõrgaeg oli u 12.13.sajandil. Rändavatest laulikutest said nimepidi tuntud luuletajad ja heliloojad trubatuurid ning anonüümsest kirjandusest autorikirjandus. Tänapäeval on nime järgi teada oma pool tuhat
õigus igal ajal saata laiali ja kuulutada välja uued valimised. Riigivanem võis lõpetada Riigikogu korralisi istungjärke ja kutsuda kokku erakorralisi istungjärke. Kaotati maavolikogud. Riigipea oli ka täitevvõimu juht, kelle juures asus Vabariigi Valitsus, mille ta ametisse kutsus ja ametist 14 vabastas kas enda algatusel, peaministri esitusel või Riigikogu umbusalduse põhjal. Riigivanem esindas riiki ja sõlmis riigi nimel välislepinguid, kuulutas välja vajaduse korral seaduse jõuga dekreete, oli kaitseväe kõrgem juht ning nimetas ametisse nii kõrgemad sõjaväe- kui ka tsiviilametnikud. Täites seaduste väljakuulutamise ülesannet, võis riigivanem mitte ainult põhiseaduse võimaliku rikkumise motiivil, vaid nn riiklikel kaalutlusel jätta seaduse välja kuulutamata ehk kasutada suspensiivse veto õigust
mõjuvõimu motivatsiooni suurendamisel kui kognitiivse arengu taseme tõstmisel, kuid viimases valdkonnas on need eriti efektiivsed isikutega, kes on algul ilmutanud intellektuaalse tegutsemise madalamaid tasemeid. Bronfenbrenner rõhutab, et me asume bioökoloogilise mudeli kolmanda komponendi juurde: keskkonnakontekstid, kus areng aset leiab. KUIDAS KESKKONNAD MÕJUTAVAD ARENGUT? Ökoloogilise paradigma esimesel süstemaatilisel esitusel mõistestati keskkonda kui sahteldatud struktuuride kogumit neljal järjestikusel üha rohkem hõlmaval tasandil, mis ulatusid mikrost makroni (Bronfenbrenner, 1979). Ta ei anna sellest esituses siin ülevaadet, vaid keskendub selle asemel tähtsamatele järgnevatele ümbermõistestamisele ning hüpoteesile ja uurimismudelitele, mis need on esile kutsunud. Nagu Bronfenbrenner (Bronfenbrenner, 1993 a) on kirjeldanud on enamus
Selliste erinevuste alusel suudab nägemissüsteem kaugustunnuseid tõlgendada. Distantsitaju tendentsiks on lühemate vahemaade ülehindamine ja suurte vahemaade alahindamine. Avaruses olles kiputakse tühje vahemikke ülehindama, heledavärvilised ning hästivalgustatud objektid võivad tunduda olevat suuremad ja lähemal kui need tegelikult on. Liikumises eristame absoluutset ja suhtelist liikumist. Liikumismulje tekib: 1)objekti reaalselt liikumisel 2)stereoskoopilisel esitusel kahe või enama objektiivselt liikumatu lühiajalise objekti järjestikune esitamine (kinofilm, animatsioon) 3)indutseeritud liikumine liikumatu objekti fooni liikumisel näib objekt liikuvat fooni liikumisele vastassuunas 4)autokineetiline liikumine näiteks pimedas ruumis liikumatut hõõguvat sigaretiotsa vaadates võib see tunduda liikuvat 5) liikumise järelefekt. Tänapäeval on üheks aktuaalsemaks psühholoogiaprobleemiks vormitaju (kasutatav ntks
,, Naiste kool ") 3. Silbilisrõhuline - riimiga seotud värssides on silpide arv võrdne. Värsi hääldamist värsimõõdu rõhkude järgi, mis ei lange ühte sõnarõhkudega, nim skandeerimiseks. Kasut sageli kunstluules, nt: Kes neid teab, kuis kõik see algas, peiu vaikib, neiu salgab. Juhtus, mis peab juhtuma: läki pulmi pidama. 4. Rõhuline põhineb loomulike sõnarõhkude enam-vähem ühtlasel esitusel. Igas värsis on võrdne arv ( 3 ) rütmi rõhke, silpide arv on aga ebavõrdne: 9, 7, 7, 8. 5. Vabavärss Värsse saab rühmadesse paigutada mitmel moel. Kõige levinum on sama arvu värsiridade grupeerimine salmideks stroofideks: kahekaupa ( distihhon ), kolmekaupa ( tertsett ), neljakaupa ( katrään ). Ühes luuletuses võivad kõik stroofid olla võrdse värsiridade arvuga või jaguneda erineva värsiarvuga stroofideks. Näiteks inglise sonett koosneb kolmest katräänist ja
Sügavustunnused okulomotoorne (akommodatsioon,konvergents) ja visuaalne(binokulaarne ja monokulaarne) vt eelmis punkti ka. Distantsitaju tendetsiks on lühemate vahemaade ülehindamine ja suurte vahemaade alahindamine. Avaruses olles kiputakse vahemikke ka ülehindama. Heledavär vilised ja hästivalgustatud esemed tunduvad suuremaina ja lähedalasuvaina. Liikumistaju absoluutne ja suhteline liikumine. Liikumismulje tekib objekti reaalsel liikumisel, stroboskoopilisel esitusel (näiv liikumine, animatsioon), indutseeritud liikumine (liikumatu objekti fooni liikumisel tekib näiv objekti liikumine fooni liikumisele vastassuunas), autokineetiline liikumine ( ntx pimedas ja üheks põhjuseks on vaatleja tahtmatud silmaliigutused), liikumise järelefekt Vormitaju kujutiste äratundmine, suur probleem tänapäeval ( seoses päevast-päeva kasvava infohulga töötlemis-liigitamise-tõlgendamise ülesandega TEEMA 8 MÄLU
LÜG-is hakkasin ma esinema juba enne kooli sisse astumist. Nimelt õppisin alles põhikoolis, kui mind kutsus Roger Tibar LÜG-i esimesele Playbackile külalisesinejaks esinema, põhikooli Playbackil publiku vallutanud esitusega. See oli mu esimene kogemus LÜG- i üritustega. Sellest ajast saati olen igal Playbackil kaasa teinud nii üksi kui ka klassi ja lihtsalt gruppidega. Üks legendaarne esitus sai tehtud 11.RMH klassi koosluses: Bochka, Bass, Kolbaser. Sellel esitusel on youtubes ligi 40 tuhat vaatamist, mis on omakorda arvatavasti kõige vaadatum esitus üldse LÜG Playbackide ajaloos. Üks kõige emotsionaalsemaid Playbacke oli arvatavasti meie klassi viimane Playback, kus me esitasime Grease ja praktiliselt terve klass võttis sellest osa. Seda oli vinge nii harjutada mitmeid päevi kui ka esitada. Peale seda lõid eriti tüdrukutel emotsioonid välja, kes hakkasid nukrusest nutma, et see oli viimane Playback seal
kelle sõber viis NY Harlemis klubisse, kus olid kaks valget. Kuulis muusikat mida polnud varem kuulnud. Teadis jazzist aga mitte sellisest. Kuulis midagi mille kõnekeel oli talle tundmatu. Ta on kirjeldanud seda mida kuulis kasutades tumeduse ja segadusele kaosele viitavaid fraase. Kasutas mõistet primitiivsus, metsik alge, mida valges kultuuris polnud. Valge tutvus 20.saj afroameerika kultuuriga. Helisalvestuse tehnoloogia tegi afroameerika muusika oluliseks. Andis uue mõõtme. Esitusel on partituurivälised elemendid. Klassikaline muusika püüdis seda kontrolli alla saada – partituuri roll suur. Partituur on ideaal seal. Esituse loogika on midagi muud. Seda ei saa sellisel kujul enam taasluua. Salvestamise viis muutus, muusikas hakkasi ilmutama elemendid mida enne ei saanud jäädvustada. Saame hakata kuulama detaile, mis sõltuvad ainult konkreetsest esitusest ja saame proovida seda jäljendada. Afroameerika muusika on hästi
3. Indutseeritud liikumine, kui tegelikult liikumatu objekti fooni tekib näiv objekti liikumine fooni liikumisele vastassuunas 4. Autokineetiline liikumine, kui näiteks pimedas ruumis hõõguvat ja tegelikult liikumatut sigaretiotsa jälgides tundub see liikuvat 5. Liikumise järelefekt Vormitaju Eriti oluliseks on kujutiste äratundmise probleem muutunud seoses päevast päeva tohutult kasvava infohulga töötlemise-liigitamise-tõlgendamise ülesandega. Lühiajalisel esitusel jõuavad tajupilti vaid globaalsed vormitunnused. Alkoholi mõju retseptiivsetele protsessidele Küllalt levinud on arusaam, et mõõdukas joove psüühilist tegevust ei häiri või isegi ergutab seda. Toime on siin petlik kerge alkoholiannus mõjub ajukoorele pidurdavalt, pärsib ajukoorest koorealustele keskustele suunatud pidurdusmehhanismi, mis on vajalik enesekontrolliks, tegelikkuse adekvaatseks tunnetamiseks ja selle häireteta regeerimiseks e. kohastumiseks
mõjutanud? Arutle. 13. Mis on eepilised vormelid ja mis oli nende funktsioon? Vormeliteooria (oral-formulaic theory) kasvas välja Homerose eeposte uurimisest 1920-ndate keskel USA folkloristikas. Milman Parry pakkus välja hüpoteesi, mille järgi Homerosele omistatud eeposed põhinevad kreeka laulikute suulisel traditsioonil. Vormeliteooria kesksed väited on: 1. Laul komponeeritakse igal esitusel uuesti (composition-in-performance). Laulu esitus ei põhine kunagi päheõpitud kinnistekstil. 2. Esitaja kasutab loovalt varieerides kompositsioonivahendeina vormeleid (formula), s.o värsimõõdult, keskselt ideelt ja sõnastuselt sarnaseid värsse, värsiosi ja nende moodustamise struktuure; ning keskselt sisult sarnaseid korduvaid laiemaid narratiivseid ühikuid - teemasid (theme). 3
Üksikute tajuliikide erisusi Ajataju aluseks on tsüklilisus looduses- öö ja päeva ning aastaaega vaheldumine, rütmilisus organismis ja objektiivne järgnevus sündmustes. Tuleb eristada 1) objektiivset ja 2) subjektiivset aega. Ka vanus põhjustab subjektiivseid erinevusi. Lastele tundub, et aeg läheb aeglaselt, vanemaealistel aeg aga lendab. Liikumismulje tekib: 1) Objekti reaalsel liikumisel 2) Stroboskoopiliselt esitusel, kui kahe või enama objekti liikumatu lühiajalise objekti järjestikune esitamine erinevates ruumipunktides kutsub esile näiva liikumise mulje (animatsiooni aluseks) 3) Indutseeritud liikumisel, kui tegelikult liikumatu objekti fooni liikumine tekitab objekti näiva liikumise fooni liikumiseele vastassuunas 4) Autokineetiline liikumine, kui nt pimedas ruumis hõõguvat ja tegelikult liikumatut sigaretiotsa jälgides tundub see liikuvat
annaabi.ee 
