Muusika retsensioon “Kevade ootuses” (0)

Muusika retsensioon
Käisime klassiõdedega 9. aprillil meie oma kooli küünlavalgusõhtul “Kevade ootuses”, mille eesmärgiks oli anda esinemisvõimalus kooli arvukatele lauljatele ning pakkuda publikule kevade ootuses muusikat. Üritus toimus 15ndat korda ning esinejateks olid Pilvi Karu ja Laine Lehto õpilased, kellel kõigil oli võimalus esitada valitud laul, millest enamus kõlasid klaverisaatel. Juba saali jõudes tekkis mõnus tunne, sest küünlad olid põlema pandud, inimesi oli vähe ning hämar õhkkond muutis asja veelgi paremaks. Laule oli kokku 9, kuid järgnevalt räägin viiest enda lemmikust.
Õhtut alustas Anna- Maria Lember lauluga “Kevadeaimus” ning klaveril saatis teda Pilvi Karu. Alustas kontserdit väga hästi, sest laul rääkis kevade tulekust. Pala oli rahulik ning mõtteliselt kaunis. Laulul oli punkteeritud tempo, rütm oli suhteliselt aeglane ning meloodia mahe . Rahulik ja aeglane esitus viis mind tõesti mõtetega juba kevadesse.
Minu järgmine üks meeldejäävamaid laule oli neljandana kõlanud “Elu pärast” Greete Paaskivi esitusel. Laulu ise oli kirjutanud Timo Steiner, klaveril saatis Greetet Pilvi Karu. Laul algas rahulikult , kuid läks valjemaks ja võimsamaks. Mind pani laulu sisu mõtlema, sest rääkis elust peale surma, mis toimub ja kuidas juhtub. Greete kõlav hääl ja laulu rütmilisus sobisid väga hästi kokku.
Lisaks eelnevatele lugudele meeldis mulle tohutult 7. lauluna kõlanud “Pumped up kicks” Johanna Rasu esituses. Loo autoriks oli Mike Foster ning klaveril saatis Pilvi Karu. Johanna hääl meeldis mulle senistest kõige rohkem ning oli näha, et häälel on tugev põhi. Seniste lauludega võrreldes oli see tunduvalt rütmikam. Eriti meeldis mulle see esitus, kuna Johanna näoilmed ja lavaline hoiak näitasid, kuid palju ta püüab endast anda.
Peale Johannat esines Katariina Püüa Amy Winehouse lauluga “Valerie”. Laul kõlas ilma klaverisaateta. Katariina ise tammus rütmi kaasa ning rahvas muutus selle laulu ajal palju elavamaks ja nipsutamisega hakati kaasa elama. Väga energiline ja tempokas esitus, mis tõi külmavärinad peale.
Kontserdit lõpetas Risto Paiste Liisi Koiksoni lauluga “Ööviiul”. Risto oli esinejatest kõige vanem ning teda saatis Laine Lehto. Sobis kontserdit imehästi lõpetama, sest lugu oli taas rahulik. Lisaks klaverimängimisele laulis ka Laine ise veidike kaasa ja andis laulule päris palju juurde. Ristol on väga kandev hääl ja meeldiv oli kuulata. Ta suhtles hästi publikuga ning kõrged noodid olid hästi välja lauldud.
Kokkuvõtteks jäin kontserdil käimisega väga rahule ning sain meie oma kooli lauljate loomingu kohta päris palju teada. Kindlasti üritan ka järgnevatel aastatel osa võtta. Kontsert tõesti tekitas väga kevadise tunde ning varasemate muusikakogemustega võrreldes ei olegi mul olnud sellist tunnet varem. Muutis minu teisipäeva õhtu igati positiivsemaks.
Eliis Mets
9a kl
10.04.2013