PÕLTSAMAA MUUSIKAKOOL Igor Stravinski Referaat Ergas-Ever Kask 12/9/2014 Pilt võetud: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/33/Igor_Stravinsky_LOC_32392u.jpg/220px- Igor_Stravinsky_LOC_32392u.jpg Sisukord Elulugu .......................................................................................................................
Igor Stravinski sündis 17. juunil 1882, vana kalendri järgi siis 5. juunil. Tema vanemateks olid Fjodor Stravinski ja Anna Holodovskaja. Tema isa oli Poola päritolu laulja, kes oli Maria teatri solist ja ema mängis hästi klaverit. Stravinski oli neljalapselises peres kolmas laps. Igor hakkas võtma klaveritunde 9 aastaselt. Kuigi pere oli muusikaga seotud, tahtsid vanemad, et Igorist saaks advogaat. Igor käis palju isaga teatris kaasas, millest sündis ka eluaegne kiindumus lavamuusikasse. Igor õppis aastate 1901-1905 aastani Peterburi ülikoolis juurat, samal ajal õppides muusikat. 1903. aastal hakkas Igor õppima Nikolai Rimski-Korsakovi juures kompositsiooni, harmooniat ja orkestratsiooni. 1905. aastal ta kihlus oma sugulase ja lapsepõlvesõbra Jekaterina Nosenkoga ja nad abiellusid 1906.aastal. 1907. aastal sündis neile poeg Fjodor ja 1908. aastal Ljudmilla. 1908. aastal
............................................................................4 Arvo Pärt...........................................................................................6 Peeter Vähi........................................................................................8 Urmas Sisask......................................................................................9 Jean Sibelius.....................................................................................10 Igor Fjodorovits Stravinski.....................................................................12 Claude Debussy.................................................................................15 Edward Benjamin Britten......................................................................17 Kokkuvõte........................................................................................20 Kasutatud kirjandus.............................................................................21
3) Täispikk ooper ,,Elupõletaja tähelend" 4) Orkestrimuusika ,,Sümfoonia kolmes osas"; ,,Sümfoonia in C" (C-duur); ,,Psalmide sümfoonia"; ,,Viiulikontsert"; ,,Sümfoonia puhkpillidel" Stravinski=Bach valede nootidega. Peterburi linn mõjutas Stravinski neoklassitsistlike nootide tehet (kunstlik täpsus, sümmeetrilisus, selgus) dirigeeris ette mõtet, kuhu suunduda30 aastat mõtles Stravinski neoklassitsistlikult. Igor on saanud hea hariduse: lõpetanud Peterburi õigusteaduskonna aastal 1905.; ta sai aadli hariduse ja kasvatuse. Ta on olnud Rimski-Korsakovi eraõpilane. 1902. kohtus Rimski- Korsakoviga, kes leidis, et Igor teostes on potentsiaali (Igor oli 20-aastane ja ilma spetsiaalse
Gustav pidas pause tähtsaks, seega pidid lauljad ümber õppima. Tema peamised zanrid: sümfooniad ja laulutsüklid orkestri saatel. Tema teosed: *10 sümfooniat (2,3,4 + 8-ndas sünfoonias kasutab ta Beethovenile sarnaselt koori ja soliste), ,,Laul mäest" (ebausk 9-nda sümfooniaga). ;* tsüklid: ,,Rändselli laulud", ,,Laulud surnud lastest", ,,Laulud poisi võlusarvest". Mahler on üleminekuaja esindaja, Freudi kaasaegne. Ta on romantiline, kuid lõpu looming kisub mittetoonalseks. Ta on pärit Böömimaalt ja ta on jutt, seega ei tundnud ta ennast kuskil koduselt. Ta on dirigendina eriline talent ja tema esimene tunnustus pärineb ka just selle ala kaudu. Ta on Viini Viini Riigiooper dirigent dirigeerimise kõrgpunkt. Viinis levisid juudivastased liikumised ja kuna Mahler on juut, siis olid tema ümber intriigid ja ta pidi lahkuma (Viini jäämisele ei aidanud kaasa isegi katoliku usu võtmine). 1907
......................................................................................................... 2 Maurice Ravel............................................................................................................... 2 Neoklassitsism................................................................................................................. 3 Paul Hindemith............................................................................................................. 3 Igor Stravinski............................................................................................................... 3 Sergei Rahmaninov...................................................................................................... 5 Carl Orff........................................................................................................................ 5 Sergei Prokofjev.................................................................................................
Charles Ives (1874-1954) · Esimene USA süvamuusika suurkuju/eksperimentaator · Kasutas loomingus atonaalsust, klastreid, kobarakorde oli oma ajast ees Looming: · Orkestrimuusika: 12 teost sümfooniaorkestrile · Kasutas oma loomingus 1) polüstilistikat mitme erineva muusikastiili kokkusaamine ühes teoses 2) Seob polüstilistika kollaazitehnikaga erinevate stiilielementide ja tantsurütmide popurriitaoline järjestamine või ka teise helilooja motiivide põimimine oma originaalloomingusse. 3) Polümeetria keelpillide partiid kõlavad korraga eri meetrumis · Klaverimuusika: Kõige tuntum teos on 2
• Plakatid laval (ooperi majanduskriisi kujutamine. lõpumarss) 13 Weill ja Brecht lähevad tülli, kuna Brecht nimetas Weilli „vale Richard Straussiks“. Ta heitis Weillile ette, et tema meloodia on sama kaunis ja võrgutav, kui R. Straussi meloodia. Brecht meelest kunst ei tohi võrgutada vaid peab mõtlema panema. 6A. Paralleelselt 1920.-30. aastatel Prantsusmaal neoklassitsim. Stravinski „Oedipus Rex“ („Kuningas Oidipus“), Honegger „Jeanne d´Arc tuleriidal“. Prantsusmaa (1920-1930ndad) Tugevad klassitsistlikud traditsioonid (alates prantsuse barokist – maalikunstis klassitsism) Huvituti antiiktragöödiatest (Sophokles) Neoklassitsism – Prantsusmaal seotud vene heliloojatega, sarnaneb uusasjalikkusega. Üldiselt tonaalne Neoklassitsismi üks põhiheliloojaid Igor Stravinski (1882-1971)
Kõik kommentaarid