Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Andreas Hõlpuse kontserdi retsensioon (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Kontserdi retsensioon
Andreas Hõlpus
14. novembril käisin Arensburgis kuulamas Andreas Hõlpuse kontserdit. Kohal oli väga vähe inimesi, millest on kahju, kuna kontsert oli tasuta ning Andrease esitusel kõlasid väga ilusad ning enamasti tuntud laulud. Õhkkond oli restoranis hubane, inimesed einestasid ning kuulda oli mõnusat jutusuminat.

Esimese loona kõlas „Vala Veini“. Lugu tekitas väga nostalgilise tunde, ilmselt oma rahuliku meloodia pärast. Selle laulu juures meeldis mulle kõige rohkem see,

Andreas Hõlpuse kontserdi retsensioon #1 Andreas Hõlpuse kontserdi retsensioon #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor cido Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
odt

Michael Jackson

Teiste hulgas esinesid kontserdil ka Ma, Usher, Whitney Houston, 'N Sync, Destiny's Child, Monica, Luther Vandross, Slash. Teine kontsert anti päev enne 11. septembri terrorirünnakuid. Pärast terrorirünnakuid aitas Jackson organiseerida heategevuskontserti United We Stand: What More Can I Give RFK staadionil Washington D.C.-s. See kontsert toimus 21. oktoobril 2001 ning üles astusid lisaks Jacksonile ka mitmed teised artistid. Jackson esitas lõpulauluna "What More Can I Give". Kontserdi televersioonist olid Jacksoni esitatud laulud välja jäetud, kuigi teda võis siiski näha laulmas taustavokaale. Tema väljajätmine oli seotud heategevuskontsertidele eelnenud 30. aastapäeva kontsertide lepinguprobleemidega. Albumi avaldamisele eelnenud sündmustest hoolimata ilmus "Invincible" 2001. aasta oktoobris ning sellest sai hitt - album debüteeris 13 riigi edetabeli tipus ja seda müüdi üle maailma 13 miljonit koopiat. "Invincible" sai USAs topeltplaatina sertifikaadi

Muusika
thumbnail
32
rtf

Mart Saar

veel kooliõpilane. Mart Saarel tekkis õige pea temasse suur kiindumus. Sellest sai kogu elu kestev armastus ja Liinele mõeldes sündisid paljud M. Saare teosed. Tartus kirjutas Saar oma põhitöö- tunniandmise kõrval julgesõnalisi arvustusi ja esines solistina orelil. Klaverisolisti ja -saatjana esitas ta peamiselt enda loomingut. Hoopis suuremat tähelepanu äratas Saar heliloojana. 1907. a. sügisel esitas Paula Brehem oma kontserdil kaks Saare soololaulu. Kontserdi eel kirjutati: "Iseäranis huvitab noor andekas muusikajünger Saar, kelle tööd alles esimest korda kontsertide kavas ilmuma hakkavad." R. Tobias oma kontserdiarvustuses nimetas Saart "luuletajaks muusikas". Sügisel 1908. a. toimus Tartus M. Saare orelikontsert. Sel puhul avaldab Saare helitöödega tuttav anonüümne autor ajalehes "Elu" kahetsust, et Saare helitööd veel trükkis ilmunud ei ole ja lisab: "Saar on kõige päält helilooja - R. Tobiase kõrval küll kõige huvitavam

Kirjandus
thumbnail
38
doc

Uurimistöö: Led Zeppelini IV stuudioalbum

aastail 20. aastapäeva puhul reklaamväljaandena. Bänd alustas laulu kirjutamist Led Zeppelin III salvestamise ajal Walesis, kuid see sai lõplikult valmis alles Headley Granges Hampshires. Lõpuks lindistati laul 1970. aasta detsembris Island Studios Londonis Esimest korda mängiti laulu, Led Zeppelini BBC sessioni ajal. Laulu mängiti esimest korda laivis Belfast's Ulster Hallis 5. märtsil 1971. aastal ja ,,Stairway to Heavenit" on mängitud kontserdi lõpulauluna igal Led Zeppeliny kontserdil 1975-1980 aastail. "Stairway to Heavenit" on mängitud ka Live Aidi kontserdil 1985. aastal ja 24 Atlantic Recordsi 40. aastapäeva tähistamiseks loodud kontserdil. Samuti on Jimmy Page mänginud seda lugu instrumentaalselt oma soolotuuride ajal. "Stairway to Heaveni" noodid on ühed läbimüüduimad rokiajaloos, mida alates 1971. aastast on müüdud üle 1,2 miljoni eksemplari.

Muusika
thumbnail
17
doc

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast on pärit ka Homerose „Odüsseia“. Kultuslikud laulutüübid-paiaan, treen, ditüramb-kõigi ühine nimi on h

Muusika ajalugu
thumbnail
64
docx

Mees kes teadis ussisõnu analüüs

endisesse onni kus ema üksi ei olnud tahtnud olla ja sellepärast oli rästikute juurde elama läinud. Kuid see oli vaid rahu enne tormi. Ints tõttas Leemeti juurde ja teatas, et mingid külainimesed on Leemeti jälgede järgi tulnud metsa ringi luusima. Kui Leemet ja Ints neid vaatama minnes üles leitsid nägid nad ja kuulsid, et neil on kaasas relvad ja rist mis nende arust kaitseb ja peletab ära vaenlase ning plaan saada endale ussikuniga krooni. See oli küllalt, et mõista Katariina, Andreas ja Jakop on siin halbadel eesmärkidel. Usside ja külaliste vahel puhkes lühike võitlus, sest Katariina ja Andreas murti kergelt ja Jakopil lasti padama, et ta räägiks ja hoiataks teise külas mitte enam selliste kavatsustega nende kuningriiki tulla. Ussikuningas lausa imestas kas neil muud enam külas süüa ei olegi, et tema krooni järele lähevad. Siiski kaastunnet Leemetil surnute vastu ei ole, kurb on küll aga siiski, et mis neil siia

Kirjandus
thumbnail
48
doc

Sõnamõrvar

Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser

Kirjandus
thumbnail
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

Kirjandus
thumbnail
16
doc

Kirjanduse eksam 10. klass

Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos ­ suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailas

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun