Nikolai Rimski-Korsakov (0)

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium
Referaat
Nikolai- Rimski Korsakov
Juhendaja : Ene Taru
Hevelin Kõivik 12A
Elulugu
Rimski-Korsakov sai kodunt hea hariduse ega unistanud saada muusikuks. Tema vend Voin Rimski-Korsakov oli mereväeohvitser ja onu admiral , mistõttu ka Rimski-Korsakovist pidi saama mereväeohvitser. Aastal 1856 astus ta Peterburi mereväekadettide kooli.
Õpinguperioodil külastas Rimski-Korsakov tihti ooperietendusi ning õppis klaverit. Aastal 1861 tutvus ta vene helilooja Mili Balakireviga , kes hakkas Rimski-Korsakovi juhendama ja õpetama.
Aastal 1862 katkes Rimski-Korsakovil muusikaga tegelemine, kuna ees ootas 3-aastane kohustuslik mereväeteenistus. Teenistuse käigus reisis ta nii Põhja-Euroopas, Vahemeremaades kui ka Põhja- ning Lõuna-Ameerikas. Reisidel läbielatu peegeldub hiljem ka tema heliloomingus. Mereväeteenistusest Peterburgi tagasi jõudes pühendus ta täielikult muusikale .
Aastal 1871. hakkas Rimski-Korsakov orkestratsiooni- ja kompositsiooni eriala õppejõuks Peterburi Konservatooriumis. Õpetamise käigus tegeles Rimski-Korsakov muusikateooria, harmoonia ja polüfoonia täiendamisega.
1872. aastal abiellus Rimski-Korsakov Nadežda Nikolajevna Purgol'iga, kellega tal oli seitse last: Mihhail (sünd. 1873), Sofia (sünd. 1875), Andrei (sünd. 1878), Vladimir (sünd. 1882), Nadešja (sünd. 1884), Margarita (1888) ja Slavtšik (sünd. 1889).
1874 . aastal tegi Rimski-Korsakov algust dirigenditööga, juhatades 3. sümfooniat.
Looming
Rimski-Korsakovi teostele on iseloomulik rahulik jutustav ja kirjeldav väljenduslaad. Looming on poeetiliselt programmiline, olles nii realistlik kui ka rahvuslik. Helilooja meelisteemadeks olid muinasjutud , eksootiliste maade kõlavärvid ning sümfoonilised meremaalingud.
Ta on kirjutanud ka vokaalsümfoonilisi teoseid, kammermuusikat, romansse, sümfoonilise süidi (" Antar "), süite ning 15 ooperit.
Rimski-Korsakov redigeeris ja vaatas üle Modest Mussorgski ja Aleksander Borodin, kompositsioone, mis olid nende surma tõttu pooleli jäänud. Samuti on Borodini “Vürst Igori ” esitusel harilikult just see versioon , mille on lõpetanud Rimski-Korsakov koos vene helilooja Aleksander Glasunoviga.
Tema sümfooniline süit “Šehrezade” on üks kõige populaarsemaid orkestriteoseid. Rimski-Korsakov sai kuulsaks rikkalike orkestrihelide kokkusulatamisega, näiteks “ Hispaania cappriccio”. Ta kasutas oma 15 ooperist mitmes vene folkloori ja ajalugu, kuid ainult ühte, “Kuldkikas”, lõpetatud 1907, saatis rahvusvaheline edu. Aga tema ooperid “Lumivalguke” (1882) ja “ Muinasjutt Tsaar Saltaanist” (1900) on Venemaal siiani edukad .
Ta oli ametisse määratud mereväe ohvitser ja suuresti iseõppinud muusik. Rimski Korsakovi teiseks tähtsaks tegevusalaks oli muusikapedagoogiline töö. Ta töötas Peterburi Konservatooriumis 37 aastat, millest viimased aastad ka rektorina.
Eesti heliloojatest on Rimski-Korsakovi juures õppinud R.Tobias, A.Kapp, M.Saar, M.Lüdig, A.Lemba.
Peterburi Konservatoorim kannab Rimski-Korsakovi nime.
Teosed
Ooperid (15) Orkestriteosed
“Lumivalguke” 3 Sümfooniat
“Jõuluöö“ Sümfooniline teos “ Sadko “
“Sadko” Teosed sõjaväeorkestrile
“Muinasjutt Tsaar Saltanist” Orkestriteos Hispaania Capriccio
“Surematu Kaštšei” Sümfooniline süit“Šehrezade“
“Kuldkikas”
“Ilja Muromets”
Kammermuusika
5 keelpillikvartetti
teosed flöödile, metsasarvele, klarnetile, viiulile
Op.6. 3 pala klaverile: Valss , Romanss ja Fuuga (1875).
Op.4. 4 pala klaverile: Eksprompt, Novellett , Skertso ja Etüüd 1878.
Op.7. 6 fuugat klaverile (1875).
Vokaalmuusika :
Op.2. 4 romanssi häälele klaveri saatel
Kasutatud kirjandus:

http://www.lgmuusika.anke.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=69:nikolai-rimski-korsakov&catid=3:konspektid&Itemid=5

http://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Rimski-Korsakov