Rahvusvahelise muusikapäeva tähistamine (0)

Rahvusvahelise muusikapäeva tähistamine Arvustus Teisipäeval, 3. septembril esinesid koolis kaks muusikut saate „Klassikatähed“ esimesest hooajast.   Laval   kõlasid   kahe   instrumendi   hääled:   klaveril   Johan   Randvere   ja   klarnetil Marten   Altrov.   Kontserdi   pealkirjaks   oli   „   Tõmbame   päeva   käima   ehk   lustakas   tund Marteni ja Johaniga“, mille kava oli spetsiaalselt üles ehitatud koolides esinemiseks, mis tagas selle huvitava ülesehituse. Kavas oli peamiselt klassikaline muusika, kuid vahelduseks kõlasid ka paar džäss- ja rahvamuusika valdkonda kuuluvat teost. Palade vahel suhtlesid instrumentalistid väga elaval   viisil   publikuga   ning   tutvustasid   enda   mängitavaid   instrumente.   Nad   küsisid mitmeid  küsimusi,  mis suunasid klarnetist  ning klaverist  üldmulje  loomist.  Peamisteks küsimusteks olid: mis puust on see pill tehtud, mitu klahvi sellel on ja mitu mängimisviisi sellel pillil on? Õpilastele räägiti lähemalt ka klarneti ehitusest, seletati lahti sõna „trost“ ning räägiti lähemalt selle tähtsusest ning ülesannetest. Kontserdil   kõlas   instrumentaalmuusika   ning   kõikides   lugudes   olid   selgesti eristatavad klaveri ja klarneti partiid. Esitusel olnud lood olid parajalt erinevad. Mängiti loomingut Johannes Brahmsist ja vanadest Iisraeli rahvalauludest, Pärt Uusbergi ja Arvo Pärdini. Kokku kõlas kontserdil teoseid üheksa helilooja sulest. Arvo Pärdi loomingust kuulsime loomulikult klassikalist „Ukuaru valssi“ ning minu arvates totaalne üllataja oli B. Kovacsi. „After you, Mr. Gershwin“, mida ma polnud küll kunagi varem kuulnud, kuid esimesest   helist   alates   teadsin,   et   lugu   on   väga   ilmekas.   Minu   varasematest kontserdikogemustest erines see peamiselt oma hariva ülesehituse tõttu ning tekkis imeline hetk, kus tundus, et muusikud mängisid ainult minule. Lood, mida mängiti olid väga erinevad. Kõlas lugusid, mida teab iga eestlane ning kuulsin mitut pala, mis on üle ilma kuulsad. Minu lemmiklugu oli „Ungari tants“ nr. 5 J.Brahmsi sulest. See oli kiire rütmiga ja tõmbas päeva käima, nagu lubatud. Olen „Ungari tantsu“ varemgi kuulnud ning seda päris muusikute esituses kuulda oli eriti meeleolukas.


See meeldis mulle teistest  paladest (nt C. Debussy. „Linalakk tütarlaps“) rohkem, sest rahvaviise   lõbus   kuulata   ning   ette   kujutada   vastava   ajastul   rahva   elu.   See   sobis   kogu kontserdi  konteksti  nagu   valatult,  Eesti  heliloojate   ning    „Ukuaru  valsile“   oli  „Ungari tants“  väga meeldivaks vahelduseks. Kontsert oli väga huvitav ning sobis hästi meie kooli keskkonda. Esitus oli nauditav. Artistid olid loo mängimisse süvenenud ning oli väga hästi näha kui hea tehnika ning koostöö laval oli.   Konrtserdi   tegi   eriliseks   esinejate   pidev   suhtlemine   publikuga,   mis   muutis väiksemate jaoks ühe koha peal istumise ja vaikselt kuulamise palju lihtsamaks. Esinejad tutvustasid pauside ajal põgusalt lugusid, mis kohe esitusele pidid tulema ning vastasid ka vahepeal kogunenud küsimustele. 

Document Outline

• Rahvusvahelise muusikapäeva tähistamine