Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Head ööd vend (0)

1 Hindamata
Punktid
Kontserdiretsensioon
Oktoobri 15. kuupäeval kell 15:00 külastasin Kuressaare Laurentiuse kirikus Pärt Uusbergi kontserti, kus esines tema koor Head Ööd , Vend. Pärt Uusberg on sündinud 16.12.1986. Suuremat kuulsust on ta kogunud alates 2014. aastast, kui oli viimane laulupidu. Kuna laulan ise juba paar aastat segakooris ja olen õppinud erinevaid asju kuulma ja tähele panema , siis leidsin ka selles kontserdis palju. Pärdi loomingut tean ma juba viimasest üldlaulupeost, kui esitusel oli „ Muusika “. See laul oli üks raskemaid, kuid ilusamaid. Pärti iseloomustab minu arust üldine rahulikkus ja mõnel hetkel meeldib talle võimsust ja valjust lisada. Kontserdile tahtsin minna juba siis, kui sellest kuulutus ilmus.
Esmalt laulsid mehed laulu „Ma laulan suust ja südamest“. See oli imeilus algus, minu jaoks eriti tenorite kõrgemad noodid . Järgmise loo lõpus hakkasid naised lauldes seinte äärest kooriruumi meeste ette liikuma. Looks oli „Kui hõbekellade helin ...“, millega laulsid naised ülikõrgeid noote . Esimene ühislaul oli „Siis, kui vaikivad mõtted...“, jällegi kõrged noodid. Uue lauluna, mida varem kuulnud pole, meeldis mulle väga „ Jumalaga !“, sest häälestatus oli nii ideaalne ja see kõlas võimsalt ja madalalt natuke hirmuäratavana. Kui koor istunud oli, mängis Uusberg klaveril üksikuid noote. Kavast võis leida, et „Kus na nüt lätsi“ oli mälestuseks tema kadunud sugulastele. Ning seejärel esitati minu poolt kõige rohkem oodatud laul „ Muusika “. See pala toob mulle alati meelde imelised mälestused viimasest üldlaulupeost. Kõige ilusam laul oli „Õhtul“, see tekitas mõnusaid külmavärinaid. Nii ilusat koorilaulu tahaksin isegi laulda . Peale loo „ Valgusele “ esitati viisiga „Meie isa palve “, sellist asja pole ma varem kuulnud, see oli huvitav, kuigi viis oli lihtne. Lisalauluks esitas koor uue loo „Õhtu ilu“, mis oli taaskord väga ilus laul, veidi uinutav ja rahustav.
Kogu kontserdi jooksul oli vaid üks asi mis mulle üldse ei meeldinud. Silma riivasid nimelt tahvelarvutid osade lauljate käte vahel. See on täielkult minu arvamus, kuid tahvelarvuti klassikalise musta kaustiku asemel rikub koorilaulu idülli. Õnneks tõmbas tähelepanu neilt ära südantsoojendav muusika.
Kokkuvõttes jäin loomulikult rahule, sest leidsin omale paar uut lemmiklugu, mida õhtuti kuulan. Vahelduseks on selline koorilaul tänapäevasele popmuusikale suurepärane. Pärti ja tema koori kuulaksin veelgi, kui mõni kontsert tulema peaks. Mulle tõesti meeldis.
Head ööd vend #1
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maalapslinnas Õppematerjali autor
Kontserdiretsensioon

Sarnased õppematerjalid

Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

kõik poisid on vabad, tööle panna, aga ta vihkab tööd rohkem kui midagi muud ja ma pean ometi veidigi oma kohust täitma, muidu saadan lapse hukatusse.» Tom tegi tõesti poppi ja tal oli, väga lõbus. Ta jõudis tagasi koju just parajaks ajaks, et aidata neegripoisil Jimil järgmiseks päevaks puid saagida ja enne õhtusööki halgusid peeneks lõhkuda -- vähemalt oli ta õigel ajal kohal, et Jimile oma seiklusi jutustada, kuna Jim tegi kolmveerandi tööst. Tomi noorem vend (või õigemini poolvend) Sid oli oma tööga (pilbaste korjamisega) juba valmis, sest ta oli vaikne poiss ja tal polnud tülikaid seiklejakalduvusi. Sel ajal kui Tom õhtust sõi, igal võimalikul juhul suhkrut näpates, esitas tädi Polly talle salakavalaid ja väga sügavamõttelisi küsimusi, sest ta tähtis teda paljastavaile avaldustele ahvatleda. Nagu paljud teised lihtsameelsed hinged, nii oli ka tädi Polly endast sel meelitaval arvamusel, et tal on annet peeneks, salapäraseks

Kirjandus
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

ükski rohi. Oli minu vennal poeg -- poiss kui jõmmikas, aga viimane vemmal. Pani linna kooli -- aasta pärast visati välja! Pani teise kooli -- poole aasta pärast välja! Tahtis panna kolmandasse -- ei võetud enam vastu. Tuleb va vennas minu juurde, kurdab ja ütleb: mis nüüd? ,,Vii see oinasarv vana Mauruse juurde," ütlesin mina, ,,ja kui tema tast midagi ei tee, siis ei tee tast enam ükski midagi, pane sõnnikut tõstma." Vend läkski vana Mauruse juurde ja ütles talle nelja silma all (mina nimelt õpetasin teda nõnda rääkima): ,,Võta maksu, mis võtad, aga tee minu poisist mees, mis oleks mees. Tee tast tudeng, nii et oleks värvimüts." -- ,,Küllap meie temast juba mehe teeme, nii et oleks värvimüts," öelnud vana Maurus vennale. ,,Hobusevargastki saab veel asja, kui aga õigest otsast pääle hakata," lisanud teine juurde. ,,Siis hakkagi õigest otsast pääle," öelnud vend suure rõõmuga

Eesti keel
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

» karjus väike skolaar kapiteeli otsast. Kõik skolaarid tervitasid vaese kuningliku köösneri õnnetut nime naerulaginaga. «Lecornu! Gilles Lecornu!» hüüdsid ühed. «Cornutus et hirsutus,» 4 hüüdis teine. 2 Jehan Veskilt (prants. k.). 3 Sarvekandja (prants. k.). 4 Sarviline ja karvane (lad. k.). 6 «Noh, mis neil seal naerda on?» jätkas jõnglane ülalt kapiteelilt. «Auväärt Gilles Lecornu, kuningalossi 13 valitseja Jehan Lecornu vend ja meister Mahiet Lecornu poeg, kes on Vincennes'i lossi esimene uksehoidja, kõik Pariisi kodanikud, kõik abielus, nii isa kui pojad!» Lõbus tuju aina kasvas. Paks köösner ei vastanud sõnagi ja katsus vabaneda pilkudest, mis igast küljest temale olid suunatud, kuid ta higistas ja puhkis asjata: ta pingutustel oli ainult see tagajärg, et ta paks apoplektiline, pahameelest ja vihast purpurpunane nägu puuhalusse tungiva kiiluna ikka rohkem naabrite õlgade vahele pigistus.

Kirjandus
tammsaare tode ja oigus i-9789949919925
345
pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

Järgmine päev oli määratud uue koduga tutvumiseks. Saunatädi pidi tubase talituse eest muretsema, nagu ta seda oli teinud juba nii mõnigi päev enne noore perenaise saabumist. Madis pidi pererahvaga kaasa minema – nagu oma inimene, kes kõik teab ja kõige kohta oskab seletust anda. Hommikul mõtlesid uus peremees ja perenaine kõigepealt minna üleaedseid vaatama. Et aga saunarahvas kinnitas, Tagapere Pearu olevat kodunt ära, vististi kõrtsis, kus ta isegi ööd saksatoas mööda saatvat, siis lükati see külaskäik edasi ja taheti minna kohe piire vaatama. Andres oli küll omal ajal kogu maa-ala läbi käinud, aga siis oli maapind külmunud ja õhukese lumekirmetise all, nii et tema üle peaasjalikult kaudsete tunnuste abil pidi otsustama. Perenaisele oli muidugi kõik võhivõõras ja tuliuus. Teekonnaks tõmbas perenaine vanad sukad jalga ja pistis tuliuued omatehtud viisud otsa. Need oli ta isakodust kaasa toonud. Peremees pani

Kategoriseerimata
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

Kirjandus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun