Kultuurilood I (0)

Kultuurilood I (20. sept)
* ILIAS
Mnemoonika – epiteet – vormel, kordused, taustaandmed (kuidas tolleaegsed inimesed võisid mõelda, tunda).
Kirjalikus keeles muutuvad ühel hetkel mõttetuks ja igavaks (erinevad kordused jmt), samas kui suulises kõnes hinnatakse neid.
Vormeliteooria järgi on kultuur ressurss. Me ei pea nt regilaule sõna-sõnalt teadma, laul komponeeritakse igal esitusel uuesti, see on kultuuriga ümberkäimise vabadus.
Juttu suurest sõjast, sõjaeepos. Sõda kestnud 9 aastat. Ahhailased on tulnud Trooja linna alla, 9a sõda käinud, ikka pole suutnud vallutada. Mehed lahutatud neile olulistest inimestest. Sõjameeste laagritest ei puudu naised, aga neid kõrgeid soost abikaasasid, kes Kreekasse maha jäänud, pole kaasa võetud. Tüdimus, asjad ei liigu, kumbki osapool pole võidule küllaltki lähedal. Sõjaseisukorraga ära harjutud, kuid siiski ei tea kunagi, mis edasi saab.
(Mõiste „nostalgia“ tähendab u. tagasipöördumist koju vm)
Teost ei alustata põhjuse avaldamisega, miks see sõda nt algas, kuid jooksvalt vihjatakse tagasi sellele, mis enne toimunud.
Sõjaajend: Tegemist naiserööviga. Surelik naine, kes oli kuninglikus abielus, rööviti. Kuninganna Helena, kuningas Menelaos . Võtsid vastu kõrge külalise, kelle nimi oli Paris . Tal tekkis iha, et peab Helena endale saama, röövis ta. Naise rööv nõuab kättemaksu. Kui kunglik pere võtab külalise vastu, võetakse teda vastu väga väärikalt. Külaline püüab veelgi üle trumbata. Kultuurkonna reegel. Mis saab, kui selle vastu astutakse? Kas piisab , kui maksab kätte vaid mees, kelle naine rööviti? Vajab ehk kollektiivset vastuastu? Komplekteeritakse sõjavägi. Sõidetakse Trooja alla. Räägitakse, et Paris oli segatud vandenõusse. Kolm jumalannat omavahel riius, nende riidu põhjustab see, et nad ei suuda otsustada, kes neist kõige ilusam: Aphrodite , Athena , Hera . On valitud surelik mees Paris, kes peab otsuse teada andma. Otsustasid, et kuldse õuna kättesaamiseks kõik lubavad Parisele midagi. Et Paris otsustab, millist tasu ta tahab saada, ja vastavalt sellele valib ka jumalanna. Hera pakub võimu, Athena tarkust, Aphrodite maailma kõige kaunimat naist. Paris sai aru, et Helena sobib tema palgaks. 3 jumalanna, kuldse õuna motiivi Iliasesse sisse pole aga kirjutatud.
Tuleb välja, et Helena on õnnetu, kaasa võetud vägivaldselt. Samas on ka avarust arvata, et Helena läheb kaasa pool vägivaldselt, pool vabatahtlikult. Helena on võtnud enda kanda süütunde (kas ilusüü või midagi muud..). Miks kuldse õuna lugu Iliases pole? Sest kõik teadsid ammustel aegadel sellest. Teisest poolest, Homerost huvitas psühholoogiline motiveeritus, ta ei tahtnud jumalikku jõudu tuua sisse nii palju, tahtis rääkida inimlikest emotsioonidest. Saab oma rõhkusid esile tuua. Eepos võtab arvesse, et Helena on sõja põhjus.
Agamemnon Menelaose vend, kreeklaste sõjapealik. Juhib vägesid.
Achilleus samal poolel võitlev kõige suurem sangar.
Agamemnoni otsuseid tuleb Achilleusel arvestada. Agamemnon ei ole kodust väja tulnuna patust täiesti puhas. Et kindlasti sõda võita, ohverdas oma tütre. Lisaks loomalihale ohverdati vahel ka inimesi. Peale sõja lõppu saab ta ka karistada , ta küll võitis, kuid sõjast koju tulles on tema ee lahti rullitud punane vaip (halb enne). Abikaasa seadnud valmis talle vanni, et lõõgastuda, läheb mees vanni ja naine läheb lõikab mehel kõri lahti.
Amamemnon ja Achilleus on riius, vihavaenuga üks ühest lahti läinud. Nad ei võistle ühel pool. Amamemnon võttis Achilleuselt ära tema lemmik tütarlapse. Sõjasaaki ümber jagades otsustas Agamemnon selle anda kellelegi teisele. Siis otsustas Achilleus sõja mitte kaasa lüüa. Aga mitte koju minna, vaid vaadata pealt.
Eepos on lugu sõjast, kuid teine paralleelne vorm on rahu. Rahu tuleb kaudselt välja Iliase 6. laulus. Hektor , Parise vend astub sõjatandrilt välja, tuleb tagasi trooja linna müüride vahelt. Kohtub oma abikaasa (Andromache) ja pojaga. Hektor otsib oma naist, leiab naise müüridelt, neutraalne pind, kus kohtumine aset leiab. Naine veedab seal aega, sest mõtiskleb, on sõja pärast mures. Lüüriline episood , kus nad vestlevad. Naine mõistab,e t kui sõda kestab nii, kaotab ta oma mehe. Varemalt on naine kaotanud kogu oma perekonna. Kui Hektor sureb jääb ta ilma oma sotsiaalsest positsioonist. Naine annab Hektorile strateegilist nõu, kuidas sõda peaks minema, et see oleks parim pere jaoks. Soovitab kaitsestrateegiat.
Kleos – hiilgus. Teha niivõrd suuri tegusid , et sinust jäädaks laulma suuri lugusid , pead olema vapper, et lähed ka kindlameelselt surma, et saada hiilgust, sõnab Hektor vastuseks abikaasa kõnele. Võitlus Kleose nimel peaks siiski päästma kõik. Kuigi tulevik võib olla tume, jääb alles aukõla. Eleos – kahjutunne, väärtustab lähisuhteid (abikaasa vaade). Nad on mõlemad nõus, et surm tuleb kindlasti. Eleose mõte, et jää meie kõrvale. Kultuurkonna seisukohalt jääb määravaks Kleos. Kaks erinevat vaadet, peale jääb Kleos. Hektor annab järgi mehelikule aukõlale. Arete – ülimväärtus. Naiselik Arete? Eeposest võetuna, naise Arete on püsida omal kohal, kasvatada lapsi jm. Naiselik Arete ei kuulu kokku Kleosega, naise Arete on olla tasa, mitte teha midagi suurt.
Eleos tuleb aga pildile tagasi siis, kui Achilleus on hektori tapnud . Kättemaksuks oma parima sõbra hukkamise eest. Võtab hektori laiba, veab sõjavankri taga, laseb põrmul kuluda, lugupidamatult käib ringi laibaga. Ei saa oma vimmast välja, ei tunne, et Hektori surm piisav karistus talle. Sõjalaagrisse tuleb Hektori isa Achilleusega kohtuma. Oma poja hukanu jutule, ta on vana ja väeti. Tuleb paluma. Achilleusele tuleb meelde oma isa, kui nad üksteisele silma vaatavad . Achilleus suudab läbi selle oma vimmast lahti saada. Kleos ja Eleos korraga pildil, seekord võidab Eleos. Achilleus otsustab põrm anda tagasi isale , et see oma kultuurkommete kohaselt matta.
Mis on eepose funktsioon ühiskonnas? Pistmist väärtustega teatud kultuurkonnas, ühiskonna struktuuriga seotud. Kas eepos konservatiivne vorm, mis püüab väärtusi kehtestada, selgeid ideaale edasi anda, rõhutada, et asjad nii peaksidki käima? Või hoopis pakkuda erinevaid variante, erinevaid vaateid nng et näiteks alternatiivid lähevad kohati omavahel vastuollu.