„Hullud otsivad sind" vol.5 (0)

Narva Vanalinna Riigikool
„ Hullud otsivad sind" vol.5
Kontserdiarvustus
Jevgenia Grigorjeva
12.klass
2015 Narva
„Hullud otsivad sind"on underground kontsertseeria, mille avapauk oli 9.veebruaril 2013
Kultuurikatlas ja millel esitatud muusika varieerub hardcore'ist diskoni. Valdavalt on Hullud
küll punk üritus.
„Hullud otsivad sind" vol.5 toimus 13. jaanuaril 2013 Kinomajas, juhuslikult samal ajal kui
veidi kuulsaim rokküritus Green Christmas. Nimetusväärsed esinejad olid J.M.K.E, the
Flowers of Romance(endine Vennaskond), Psychoterror ja Kurjam.
Õhtu esimeseks suureks esinejaks oli Psychoterror. Nüüdseks juba n.ö. lege-punk
(legendaarne punk) staatuse saanud bändi koosseisuks on Freddy - laul, Liba - trummid , Mozg
- kitarr , Uims – bass . Solist Freddy on kuulus oma värvika lavamaneeri poolest, mille suhtes
võiks teda Iggy Popiga võrrelda, ja see ei olnud ka käesoleval kontserdil puudu.
Esitus oli neil hea. Heli oli paigas, laulud olid mõnusad ja bänd suutis publiku üles kütta.
Lõpetuseks mängitud ska versioon nende kuulsast laulust „Mehed ja meri" oli ka omaette
kogemus. Sellest hoolimata ei ütleks ma, et see üks parimaid Psychoterrori esinemisi oleks
olnud.
Peale Psychoterrorit tuli paar väiksemat jahutusbändi enne seda, kui tuli järgmine suuresineja
Kurjam. Kurjamit liigitakse sageli geto-punk'iks oma rullnokkadest, süstimisest ja muust
slummieluga seostuvast rääkivate laulude pärast. Kuulsamaks looks on neil laul nimega
„Mees sa ei tea, kui kiiresti ma löön". Esimesel pilgul tundub Kurjam suhteliselt labasena,
kuid olles ühel nende kontserdil ei lähe kaua, et aru saada sellest, et enamus laulude all peitub
ühiskondlik kommentaar või et tegemist on satiiriga.
Esinemise lemmiklauluks oli mul „Keskerakonna uus hümn", mis oli lihtne, kuid meeldejääv
ja mis pani ka mind kaasa laulma: „Vali Keskerakond! Hurraa!"
Eelviimaseks bändiks oli The Flowers of Romance, mille žanriks on uusromantiline punk.
Flowers oli muidu olnud Vennaskonna liikmete kõrvalprojekt juba aastast 1999, kuid aastal
2013 ütles laulja Tõnu Trubetsky, et Vennaskond on ametlikult lahku läinud ja nüüd on ainult
olemas bänd nimega the Flowers of Romance.
Muidugi ei saa Trubetskyt hukka mõista selle eest, et ta uut bändi tahtis teha, aga kuna
Flowers on põhimõtteliselt Vennaskond ingliskeelsete sõnadega, ei saa ma seda heaks
otsuseks lugeda. Kahjuks on ka tõeks fakt, et Trubetsky ei oska inglise keeles laulda . Kõva
aksendiga ja ebaselgelt välja lauldud sõnadest on sageli peaaegu võimatu aru saada.
Minu halbade eelarvamuste vastu ei aidanud ka see, kui paigast ära heli oli. Vokaal oli sageli
liiga vaikne, et üle bändi kosta ja helitehniku proovid mikrit kõvemaks keerata lõppesid
tahest- tahtmata kõva kõrvapurustava vilega.
Kuid ega Flowersi esinemine täielikult halb ka olnud. Välja paistis laul „May tonight be extra
special ", mis oli õnneks juba algusest peale inglise keeles kirjutatud.
Ürituse peaesinejaks oli J.M.K.E. Nad olid seda kohta väärt. Arvatavasti ei vaja bänd pikka
tutvustamist, kuid lühidalt võib öelda, et J.M.K.E. on Eesti kuulsaim punkbänd.
Olles viimased esinejad, astusid Villu Tamme ja sõbrad lavale kuskil (kohamäärus) kell 4
hommikul , kuid see ei takistand neid kogu energiaga esinemast ega publikut kogu energiaga
tantsimisest. Nagu tavaks alustas J.M.K.E. oma set-i lauluga „Valge liblika suvi", mis oli ka
nende esimese albumi esimene laul. Tuttav viis oli küllalt, et publikut lava ette tõmmata.
Laule tuli nii vanu kui uusi ning nende vahel suhtles Villu publikuga päris aktiivselt. Sellega
seoses on J.M.K.E. kontserdid ühed vähesed, kus on isegi mõtet karjuda oma soovilaule, sest
erinevalt enamus bändidest, on nad valmis oma kavast kõrvale kalduma .
Lemmiklooks kujunes sellel esitusel mul „Keemia", mida esitas J.M.K.E. taustalaulja
Promille Promille, kes on ka Conflict OK! solist. Ilus naishääl oli mõnus vaheldus Villu
kärisevale häälele.
Kontsert lõppes traditsioonikohaselt looga „Monument", mida ka traditsiooniliselt laulis
pigem publik Villule kui tema neile.
Selle ürituse puhul pani mind imestama kvaliteet, mida sai tühise sajakroonise pileti eest.
Helitehnik, kes minu mälu järgi peaks olema Chungini bassist Urb, oli väga head tööd teinud,
kohale palgatud Meeskonna töölised olid aktiivsed tööga, kuid samas mõistlikud veidi
ülemeelikute kontserdi külastajate suhtes ning esinejad olid tipptasemel. Korraldaja Riho Baumann , keda tuntakse ka rokitaadina, oli taaskord hea ürituse korraldanud.