Superseeria- Kaks harjutust ilma pausita vastand lihasgruppidele. Lihaste kokkutõmme- Põhjustavad absioni haru mööda levivad närvi impulsid, mis kanduvad lihasrakku närvide ühenduste kaudu. Lihaskoe tüübid- sile-, vööt-, südamelihas. Lihaste jõud- Lihaskiudude paksusest(ja hulgast). Mis loob otsese võimaluse süsives. kasut. ATP resünt- glükogeeni lagunemine lihastes. Sihipärase liigutuse sooritamine- Ajukoore motoorse tsooni närvirakkude erutusega. Süsivesikute varud- glükogeenina maksa ja lihastesse. Harjutuse sooritamise 3 korduvat viga- poolik harjutus, vale tempo ja vale tehnika. Millest sõltub kudede hapnikuga varustamise funktsionaalse süsteemi võimsus- Vereringe transpordi funktsioonist ja südame tööjõust. Negatiivsete korduste meetod- Raskuste allalaskmine. Raskused kõrgemad kui 100%(110-120). Kordused 3-5. Negatiivne faas isesesivalt ja positiivne partneri abiga.
Iga inimene peaks mõtlema, mida ta soovib oma elus korda saada ning kelleks saada. Juba praegu keskkoolis oleks õige aeg selleks. Kui sul on prioriteedid paigas ning kindel siht, siis on palju kergem saavutada seda, mida sa soovid. Samuti kardetakse ebaõnnestuda. Üheks tähtsaks põhjuseks, miks kõigil koolis käimine ei õnnestu on stress. Ei suudeta oma aega planeerida ning asjad kasvavad üle pea, mille tulemusena kokkuvõttes jäetakse kool pooleli. Õppimist peaks võtma keskmise erutusega. Mitte nii, et kõigest on suva ning koolis käiakse põhjusel, et miskit muud targemat pole teha. Ega ka asju ületähtsustada, mille tagajärjel ollakse pidevalt pinges. Kõige tähtsam on aga teada, et kõike, mida sa õpid, õpid vaid iseendale. Ning ka seda, et õppimine ei piirdu vaid teadmistega, mis koolis omandatakse. Mina hindan hoopis kõrgemalt asju, mida õpitakse ise ning ilma kellegi sundimiseta. Oluline on see, mida õpitakse loogika tulemusena, mitte pähe tuupides!
1.Läviärritus e. künnisärritus - minimaalne ärritustugevus, mis on suuteline erutusprotsessi esile kutsuma 2. Alalävised ärritused - kutsuvad koes esile vaid kohalikke väikesi muutusi, mis ei ole vastusreaktsiooni saamiseks piisavad 3. Ülelävised ärritused - tugevamad kui läviärritus ja kutsuvad esile tugeva vastusreaktsiooni. 5. Pidurdus funktsionaalne protsess, mis takistab erutuse teket ja levikut, kulgeb organismis erutusega paralleelselt ja on sageli erutuse poolt esile kutsutud. Piirab erutuse kaootilist levikut soodustades erutuse konsentratsiooni. Lülitab välja antud momendil mittevajalike elundite talitluse. Kõrvaldatakse kasutuks muutunud ja mittesoovitavad reaktsioonid. Kaitseb närvikeskusi ülemäärase pingutuse eest ja aitab erutunud osadel kiiremini taastuda loomulikku seisundisse. Kasutatakse ainevahetuse käigus vabanevat energiat.
populaarsetest lauludest. Autorid leidsid, et keskmiselt 30% lauludest äratas autobiograafilisi mälestusi. Lisaks sellele oli inimestel tärganud ka positiivsed või negatiivsed tunded, mis seostusid selle lauluga. Täheldati ka seda, et paremini on meeles siiski paremad sündmused, mis tekitasid heameelt. Katse tulemuseks avastati, et muusikaline mälu on tihedalt seotud meeldivushinnanguga, kuid mitte pala ajal kogetud erutusega. Seega ei paranda emotsioonid mälu mitte üksnes sõnalise või pildilise materjali suhtes, vaid ka muusikapalade suhtes. Uurimuse põhjal saab ühtlasi ka väita, et muusikal on tohutu osa selles, kuidas me oma elus toimunud sündmusi mäletame. Viimane katse, millest autor räägib, uurib, kas muusikat saab kasutada ka raviotstarbel. Selgus, et peale insulti muusika kuulamine parandas ravialuste sõnalist mälu ja keskendumisvõimet. Seda võrreldi siis
1. Optimaalne ärrituse tugevus või sagedus max vastusreaktsioon 2. Pessimaalne ärrituse tugevus või sagedus - vastureaktsioon nõrgeneb väsimuse tulemusena 22. Reobaas ... on voolutugevuse väikseim väärtus, mis kutsub esile erutuse = künnis- ehk läviärritus 23. Kronaksia ... on väikseim aeg, mille vältel ärritus peab mõjuma, ettekiks vastusreakstioon 24. Labiilsus ... on max sagedus, millele kude on võimaline vastama erutusega ärrituse rütmi transformeerimata 1 sekundi jooksul 25. Parabioos, staadiumis Parabioos labiilsuse langus, kus tekib pidurdus. Staadiumid: 1) Tasakaalustatud staadium 2) Paradoksaalne staadium 3) Pidurdusstaadium 26. Nimeta kesknärvisüsteemi (KNS) ülesanded Teostab sidet väliskeskkonnaga, tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise ja on psüühilise tegevuse organiks. 27. Milline on KNS funktsionaalne jaotus
26. Erutuse muutumine erutuslaine levimisel. Labiilsus, parabioos. Optimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nimetatakse sellist ärrituse tugevust või sagedust, mis kutsub esile koe maksimaalse vastusreaktsiooni Pessimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nimetatakse sellist ärrituse optimumist tugevamat või sagedamat ärritust, mis kutsub esile vastusreaktsiooni nõrgenemise Labiilsus on: · Maksimaalne sagedus, millele kude on võimeline vastama erutusega ärrituse rütmi transformeerimata 1 sekundi jooksul · Labiilsus pole aga püsiv, konstantne suurus - ta võib kas suureneda või väheneda. · Labiilsuse vähenemine võib tekkida väsimuse tagajärjel. Parabioos on: · Tasakaalustav staadium - kiirete ja aeglaste impulsside efekt on ühesugune. Labiilsus langeb keemiliste ainete toime tagajärjel ja kiire rütm transformeeritakse aeglaseks.
Oleme välja lülitatud mõistlikust tegevusest, edasipüüdmisest, progressist. Me ei usu enam sellesse, me usume sõjasse." Nad on unustanud kõik ilusa. ,,Tütarlaps laudseinal on meile lihtsalt ime. Me oleme täiesti unustanud, et midagi sellist on olemas, ja isegi praegu ei usalda me veel oma silmi kuigi hästi. Igastahes ei ole me juba aastaid midagi selletaolist näinud, mitte midagi säärast, mis kaudseltki meenutaks sellist rõõmu, ilu ja õnne. Me tunneme erutusega, et see on rahu, niimoodi peab see olema." Nad on unustanud, et maailmas on olemas õrnus ja headus ja ilu. Nad pole juba teab mis ajast näinud ühtegi naist . See on ideaalne märk sellest kui äralõigatud muust maailmast nad on, kogu nende elu keerleb sõja ümber. Rindesõdurid, Paul Bäumeri sõprusringkond, kellest juttu on, arutavad tihti tuleviku ning sõja lõpu üle. Nad arutavad, mis ametit keegi pidama hakkab ning mida keegi teeb esimese asjana sõja lõppedes
kaasas kellegi hirmutava kohaloleku tunne, hingamisraskused ja täielik võimetus liigutada. Ka Shelly Adler mainib oma raamatus ekstreemset hirmu ja hukatuse tunnet, mis eristab uneparalüüsi kõigist teistest seisunditest. Ta rõhutab, et uneparalüüs, vastupidiselt unenägudele, esineb ärkvel olles kuid ärkvel olek on osaline või killustunud - ning et selles mõttes on temin uneparalüüs tegelikult eksitav. REM-une pinnapealne hingamine ning erutusega kaasneda võivad kiired ja ebaühtlased südamelöögid kasvatavad selle seisundi puhul esinevat hirmutunne veelgi. Niisugune hirm võib olla isegi eluohtlik ning seda eriti kultuurides, milles uneparalüüsi surmaga seostatakse. Hmongi kultuuris valitseb veendumus, et öised painajad võivad olla fataalse lõpuga ning just sellise kurja ootus oligi ilmselt 1970ndate lõpul ja 1980ndate alguses aset lednud enam kui 200 hmongi immigrandi surma põhjuseks.
2. Pessimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nimetatakse sellist ärrituse optimumist tugevamat või sagedamat ärritust, mis kutsub esile vastusreaktsiooni nõrgenemise 29. REOBAAS ON voolutugevuse väikseim väärtus, mis kutsub esile erutuse. 30. KRONAKSIA: Kronaksia on väikseim aeg, mille vältel elektrivool, võrdne kahe reobaasi tugevusega, peab mõjuma koele, et tekiks erutus. 31. LABIILSUSEKS NIM. maksimaalset sagedust, millele kude on võimeline vastama erutusega ärrituse rütmi transformeerimata 1 sekundi jooksul 32. PARABIOOS: labiilsuse langus tekib pessimaalse ärrituse korral. Parabioosi väljakujunemisel ärrituse tugevuse, kestvuse ja vastusreaktsiooni vahelised suhted muutuvad ja läbivad kolme staadiumi. 33. PARABIOOSI STAADIUMID: a)Tasakaalustav staadium - kiirete ja aeglaste impulsside efekt on ühesugune. Labiilsus langeb keemiliste ainete toime tagajärjel ja kiire rütm transformeeritakse aeglaseks.
hämmeldust ja piinlikkust. - Kuues aste: käest kinni Kui oled sel astmel, räägid ja näitad välja, et sa käid kellegagi. Armumine on sinu ja partneri ühine kogemus ja te tahate seda tervele maailmale näidata. Kogu energia kulub sellele, et olla oma väljavalitu lähedal, hoida tal käest kinni ja jagada temaga armumist. Seksuaalset erutust suhtlemisega tavaliselt veel ei kaasne. - Seitsmes aste: suudlemine Partneriga suhtlemine seostub juba seksuaalse erutusega. Suudlemine ja kallistamine on sinu jaoks seitsmes taevas. Seda astet nimetatakse mõnikord ka maasikaetapiks, sest teist julgetakse puudutada kuni kaelani, ülejäänud keha veel mitte. - Kaheksas aste: kas nii on hea? Julged juba koos oma partneriga katsetada, mis sinu ja tema arvates on hea. Suhe on nii turvaline, et mõlemad teavad, et hellitused võib lõpetada kohe, kui miski enam hea ei tundu. Eesmärk ei ole vahekord, vaid läheduse kogemine ja
(joonisel = OA) 9. Mis on kronaksia? Väikseim aeg, mille vältel elektrivool, võrdne kahe reobaasi tugevusega peab mõjuma koele, et tekiks erutus. (joonisel = OF) 10. Labiilsuseks nim maksimaalne sagedus, millele kude on võimeline vastama erutusega ärrituse rütmi transformeerimata 1 sekundi jooksul. Labiilsus pole aga püsiv, konstantne suurus ta võib kas suureneda või väheneda. Labiilsuse väenemine võib tekkida väsimuse tagajärjel. Labiilsuse alanemisega kaovad ka organi erutuvus ja tema talitlus ning lõpptulemuseks on pidurdus: organ ei ole võimeline enam ärritajale reageerima 11. Parabioos, selle staadiumid. Parabioos e elulähedane seisund, s.o labiilsuse langusega seotud pidurduse vorm
4. Isiksuse areng - psühhoseksuaalne areng 5. Ärevus - norm ja patoloogia I Psüühiline energia ja vajadused ·psüühiline energia energia füüsika mõttes a) energia jäävuse seadus b) entroopia kasv (surm) energia transformatsioon ·füsioloogiline erutus (need) ja sellele vastav mentaalne kujutlus (wish) vajadus (drive) = need & wish ·instinkt = kaasasündinud psüühiline erutus koos füsioloogilise erutusega vajaduse tugevus - deprivatsioon kateksis cathexis antikateksis anticathexis ·kaks instinktide rühma Eros ja Thanatos asendamine displacement ego energia - identifitseerumine II Alateadvus tsentraalne osa isiksuses Topograafiline isiksuse mudel kontiinum: alateadvus-teadvus a. teadvus conscious see, mida igal ajahetkel oleme võimelised teadvustama b
poole ehk sissepoole; ülemine põikilihas – pöörab silmamuna üles ja väljapoole) – need lihased asuvad keskajus. Silmaläätse läbimõõtu muuta ja sellega lähemal ja kaugematel asuvate esemete vaatlemiseks – akkommodatsioon – seda võimaldab ripslihas: vastavalt sellele, kas ta kontraheerub, siis võimaldab lähemale vaadata; kui lõõgastub, siis kaugemale. (??????) Silmaava ehk pupilli ahenemist nim mioosiks (laienemist nim müdriaasiks) Kokkutõmme saavutatakse vastava närvi erutusega, lõõgastuse vastava närvi pingutusega. Aferentsed kiud, mille kaudu juhitakse tundlikkust – retseptoritega, mis paiknevad silmalihastes. Info, kuidas silmamuna pööratakse, põhjustab erinevat pinget. IV Plokinärv – tuumad keskajus – nii aferentsed kiud kui eferentsed kiud (juhivad ühte lihast – alumist põikilihast – pöörab silmamuna alla ja väljapoole) Keskajus paiknevad närvituumad (närviraku kehade kogum; närvituumad: punatuum e n. Ruber;
4. Isiksuse areng - psühhoseksuaalne areng 5. Ärevus - norm ja patoloogia I Psüühiline energia ja vajadused ·psüühiline energia energia füüsika mõttes a) energia jäävuse seadus b) entroopia kasv (surm) energia transformatsioon ·füsioloogiline erutus (need) ja sellele vastav mentaalne kujutlus (wish) vajadus (drive) = need & wish ·instinkt = kaasasündinud psüühiline erutus koos füsioloogilise erutusega vajaduse tugevus - deprivatsioon kateksis cathexis antikateksis anticathexis ·kaks instinktide rühma Eros ja Thanatos asendamine displacement ego energia - identifitseerumine II Alateadvus tsentraalne osa isiksuses Topograafiline isiksuse mudel kontiinum: alateadvus-teadvus a. teadvus conscious see, mida igal ajahetkel oleme võimelised teadvustama b
Tagab inimese normaalse kehaasendi nii seistes kui erinevate tööoperatsioonide ajal 10. Mõisted Erutuslävi Ärritus kutsub erutuse esile vaid juhul, kui tal on küllaldane tugevus ja piisav kestus Künnisärritus Minimaalse tugevusega ärritus, mis on vajalik erutuse esilekutsumiseks koes Koe labiilsus Väljendab maksimaalset sagedust, millele kude on võimeline vastama erutusega ärrituse rütmi muutmata FÜSIOLOOGIA: Nahk 1. Nahk on 1) Elus kude, mille välimise kihi rakud pidevalt uuenevad 2) Kõige paksem on nahk jalataldadel, kõige õhem silmalaugude, huulte ja suguelundite piirkonans 3) Täiskasvanu naha pindala on üle 2 ruutmeetri 2. Naha funktsioonid 1) Katte- ja kaitsefunktsioon Mehaaniline kaitse: Piiritleb sise-ja väliskeskkonda. kaitse mikroobide eest, informeerib ohu eest, naha paksenemine survepiirkondades
raku aktivatsioonis. Millised omadused retseptiivvälju iseloomustavad? Kontrast, liikumine, laotustihedus, värv, orientatsioon jne Kuidas muutub retseptiivväljade suurus nägemistaju töötlustasandite lõikes? Mida hierarhiliselt kõrgem tasand, seda suurem väli. Mida tähendab retinotoopia? Nägemisnärvide asetsemine ajus sarnaselt nende retseptiivväljade asetsemisele nägemisväljas. Kuidas sünnib rakusüsteemis lateraalne pidurdus? Seisneb ühe raku erutusega kaasnevas naaberraku pidurdamises,eesmärgiks suurendada kontrastsust Mis on lateraalse pidruduse tajutavaks tagajärjeks? Tagajärjeks tajumulje kontrastsus. Nägemistaju globaalsed koodid Milline on nägemisinfo teekond silmast ajukoorde? Vt töölehte Kus toimub nägemistaju juhteteede ristumine? Optilisel ristmikul. Millised on ajukoore peamised nägemisele pühendatud piirkonnad? Frontal lobes(otsmikusagar) Parietal lobes (kiirusagar)
A kodade ja vatsakeste töömuskulatuur moodustab südame massist peamise osa ja teostab mehhaanilise pumba tööd. B. spetsiifilised erutustekke ja juhtesüsteemi kiud, mis kannavad edasi südames endas tekkinud erutust. Erutus, mis tekib kusagil kodades või vatsakestes, levib edasi kogu müokardile. Südame eritudes kehtib kõik või mitte midagi seadus. See tähendab, et erutusele vastavad kas kõik südamelihasrakud kontraktsiooniga või kui tegemist on liiga nõrga erutusega, ei reageeri sellele ükski rakk. Südame automatism. Südame rütmiliste kokkutõmmete vallandajaks on südames endas tekkivad erutused. Seda nimetatakse autorütmiaks. Erutuse levik südames Normaalselt lähtub südamekokkutõmmet põhjustav impulss sinuatriaalsõlmest (siinussõlm), mis paikneb paremas kojas v.cava superior´i suudmeala läheduses. Kui organism on puhkeolekus, käivitab siinussõlmest lähtuv erutus südame sagedusega 60-80 korda minutis
energiakuluga. Erutuvate struktuuride lähteolukorra taastamiseks on vajalik energia. Selle allikaks on ainevahetus. Isoleeritud juhtivuse seadus Närvi või lihaskiudu pidi leviv erutus ei levi edasi naaberkiududele. Kõik või mitte midagiseadus Erutuspotentsiaali suurus ei sõltu teda esilekutsunud ärrituse tugevusest. Koe labiilsus maksimaalne sagedus, millele kude on võimeline vastama erutusega ärrituse rütmi transformeerimata /muutmata/. Mida kõrgem on koe funktsionaalne liikuvus, seda suurem hulk erutuslaineid võib ühes ajaühikus tekkida. Inimese motoorsed närvikiud võivad edastada kuni 2500 impulssi sekundis, sümpaatiline kiud aga ainult 500. Nahk, termoregulatsioon 1
energiakuluga. Erutuvate struktuuride lähteolukorra taastamiseks on vajalik energia. Selle allikaks on ainevahetus. Isoleeritud juhtivuse seadus- Närvi või lihaskiudu pidi leviv erutus ei levi edasi naaberkiududele. 1 Kõik või mitte midagi-seadus- Erutuspotentsiaali suurus ei sõltu teda esilekutsunud ärrituse tugevusest. Koe labiilsus- maksimaalne sagedus, millele kude on võimeline vastama erutusega ärrituse rütmi transformeerimata /muutmata/. Mida kõrgem on koe funktsionaalne liikuvus, seda suurem hulk erutuslaineid võib ühes ajaühikus tekkida. Inimese motoorsed närvikiud võivad edastada kuni 2500 impulssi sekundis, sümpaatiline kiud aga ainult 500. Nahk, termoregulatsioon Naha funktsioonid- Katte- ja kaitsefunktsioon (Keemiline kaitse higi ja rasunäärmetega kaitseb näiteks nahka kuivammise eest, UV kiirguse eest, mikroobide
Cerebellum (väikeaju) V1, V2, V3, V3A, V4v, V5, V7, V8, VP, LO V1;2- esimene nägemistaju, sisaldab ernevaid värvuse ja vormi eest vastutavaid rakke V3; V3A- vastutab vormi eest (eriti liikvel olevate objektide vorim eest), ei erista värve V4- enamus rakke vastutab värvi eest, samuti joonte nägemine? V5- liikumine IT- vorm 25. Selgitage lateraalse pidurduse põhimõtet! Tooge näiteid, milliseid tuntud illusioone või efekte on võimalik selle abil ära seletada! Seisneb ühe raku erutusega kaasnevas naaberraku pidurdamises,eesmärgiks suurendada kontrastsust 26. Kuidas toimub tervikliku vormi tajumine? Seleta lahti tajulise grupeerimise printsiibid! Hierarhilisi representatsioone luuakse nii alt-üles kui ülevalt alla suunas, kõrgemates töötluspiirkondades tehakse hüpoteesid oletatava reaalsuse kohta, mis võimendab püstitatud hüpoteesidele vastavate madalamate töötlustasandite represenatsioone. Tulemuseks kiirem tajumulje loomine. 27
Sisukord Sissejuhatus Süda on lihaseline elund, mille ülesanne on tagada normaalne vereringluse kehas. Südamelihaskiud, millest süda koosneb, on otsakuti ühendatud liharakkude ahelad, mida katab ühine perimembraan. Südamelihaskiud kuuluvad erutuvate struktuuride hulka see tähendab, et neil on olemas puhkepotentsiaal ja ülelävisele ärritusele reageerivad nad erutusega, mille väljenduseks on aktsioonipotentsiaal. Need lihaskiud on südame funktsiooni teostavateks elementideks. Eristatakse kahte tüüpi südamelihaskiude kodade ja vatsakeste töömuskulatuuri ning erutustekke- ja juhtesüteemi kiude. Esimene neist moodustab peamise osa südame massist ning teostab mehaanilise pumba tööd. Erutustekke- ja juhtesüsteemi kiud täidavad ülesandeid südame erutusprotsessis. Normaalse südame funktsiooni tagab korrapärane impulsside teke ja nende levik
Kohati oli see must. Silmalaugude küljes olid ülipikad ripsmed, silmad olid poolavatud, silmamunad kuivanud. Mähkimisel oli nina laiaks litsutud, ehkki vaiguga immutatud tropid sulgesid ava, mille kaudu surnu aju oli konksu abil välja võetud. Tutanhamonil olid nn. hobusehambad tema pikad lõikehambad tungisid huulte vahelt välja. Kõrvad olid suhteliselt väikesed, kõrvalestades oli seitsme millimeetri suurune auk, näonahk oli rabe ja lahti tulnud. Küllap on see seletatav üldise erutusega sel 1925. aasta 11. novembril, et teadlased ei pööranud mingit tähelepanu vaarao vasakul põsel olnud vigastusele. Howard Carter ei märganudki seda kohta. Ning professor Derry ütleb lahkamisprotokollis: "Mis selle vigastuse põhjustas, pole kahjuks võimalik kindlaks teha." 4.5 Lord Carnarvoni lõpp Aprilli alguses sai Carter Luksoris teate, et lord Carnarvon on raskesti haigestunud. Ta ei osutanud telegrammile liiga suurt tähelepanu. Alles siis, kui saabus teine
määramisel ruumis ja liigutuste koordineerimisel. Mis- ja kus-rajad: pea tagaosas asuvast esmasest visuaalsest korteksist pärit teave edastatakse alumisse temporaalkorteksisse (nn mis-süsteemi) ja posterioorsesse parietaalkorteksisse (kus-süsteemi). Selgitage lateraalse pidurduse põhimõtet. Tooge näiteid, milliseid tuntud illusioone või efekte on võimalik selle abil ära seletada! Närvisüsteemirakkude vastastikmõju, mis seisneb ühe raku erutusega kaasnevas naaberraku pidurdumises. Eesmärgiks on suurendada kontrastsust. Nt: Machi muster, heleduse illusioon. Kuidas toimub tervikliku vormi tajumine? Seleta lahti tajulise grupeerimise printsiibid. ● vormide ja mustrite äratundmisel keskne roll joontunnustel ● taju üheks omaduseks on tunnuste alusel tervikpildi osadeks lahutamine/grupeerimine ● grupeerimise e tervikute moodustamise aluseks on kindlad printsiibid e vihjed.
Privaatsus on laiem, kui suletud uks. On võime piire kontrollida ruumiga seonduvalt ja võime reguleerida ka informatsiooni andmisega seosega endalt teistele andmisega. Privaatsusel on 4 erinevat komponenti: Alan Weistein (1987) 1) Üksindus 2) Intiimsus 3) Anonüümsus 4) Psühholoogilised takistused Meelte roll seoses seksuaalsuse erutusega Visuaalsed stiimulid on olulised seoses erutuse tekkimisega. Sekundaarsete erogeensete katmine, osaliselt katmine. Põhiline on nägemine-visuaalsed märgid, mis erutust tekitavad. Naistel on visuaalne erutus madalam, kui meestel. Puudutused. Freud jagas primaarseteks ja sekundaarseteks erogeenseteks tsoonideks. Kuulmine. Komplimentide kuulmine kehtib ka seksuaalsuse vallas. Tähtis, milliste sõnadega ja kuidas sellest räägitakse. Lõhnad. Erutust tekitab puhtus
N: KNS talitluses on pidurdusel sama suur tähtsus kui erutuselgi. P kujutab endast omapärast talituslikku seisundit, mis on sageli erutuse poolt esile kutsutud ja esineb viimasega koos. P-ga piiratakse näiteks erutuse irradiatsiooni KNS-s. tänu pidurdusele tekivad organismis koordineeritud, kidnlad refleksid, millega kindlustatakse terviklik tegevus. P kaitseb erutuvaid kudesid kurnatuse eest. Kui erutusega kaasneb alati depolarisatsioon, siis P on seotud vastuüpidise protsessiga rakumembraani hüperpolarisatsiooniga (s.o mebraani sisepinna negatiivse laengu suurenemisega). Ülepiiriline pidurdus ei ole seotud spetsiaalsete pidurdussünapsitega, vaid tekib liiga sagedase või liiga kestva erutuse tagajärjel. Seejuures langeb närvuirakkude labiilsus, nende erutuvu taastumine pärast igat erutustsüklit pikendeb ning lõpuks kujuneb pidurdus.
Iga impulss põhjustab ajutise muutuse erutuvate struktuuride funktsionaalsetes omadustes ja võib mõjutada järgmiste impulsside kulgemist. See mõju on ilmselt seda suurem, mida kestvam on erutuvuse muutuste tsükkel ja mida suurem on impulsside sagedus. Koe erutuvuse astet näitab ka see, kui paljudele erutusimpulssidele kude on võimeline ühes ajaühikus vastama. Seda näitab koe labiilsus e. funktsionaalne liikuvus. Labiilsus maksimaalne sagedus, millele kude on võimeline vastama erutusega ärrituse rütmi transformeerimata (muutmata) 1 sek. jooksul. Labiilsus pole aga püsiv, konstante suurus ta võib kas suureneda või väheneda. Labiilsuse vähenemine võib tekkida väsimuse tagajärjel. Ärrituse kestvuse, tugevuse ja vastusreaktsiooni vahel esinevad väga keerulised suhted. Näiteks kui anda koele kas liiga tugevaid või liiga sagedasi ärritusi, siis kontraktsiooni tugevus väheneb. Selleks, et iseloomustada neid omavahelisi suhteid on võetud kasutusele mõisted
17. Temperament. Tüübid ja omadused. Käitumise ja liigutuste väljendamine <-psüühika dünaamika- kui tugevad on inimese närviprotsessid, kui kiiresti need vahelduvad ja kui emotsionaalne on inimene. See on kaasasündinud, geneetiliselt, elu jooksul muutub vähe. Temperamendi omadused tulevad kõige paremini välja ekstreemses olukorras.1) psüühiliste protsesside tugevus 2) psüüh prots kiirus 3) emotsionaalse erutuse tugevus a- kui kiiresti need protsessid on ja kui emotsionaalse erutusega inimene on. Tänap enim kasut temperamendi tüübid: sangviinik, koleerik, melanhoolik, flegmaatik. Temperamendi omadused: 1) Sensitiivsus ehk tundlikkus 2) Aktiivsus 3) Reaktiivsus- kuidas inimene saab oma emotsioonide kontrollimisega hakkama 4) Aktiivsuse ja reaktiivsuse vaheline suhe 5) Ekstravertsus ja intravertsus (E ja I) 6) Regiidsus, fluiidsus rig- pedant, korraarmastaja, fluiid- boheemlane, plastiline, paindlik
plenud. Kohati oli see must. Silmalaugude kljes olid lipikad ripsmed, silmad olid poolavatud, silmamunad kuivanud. Mhkimisel oli nina laiaks litsutud, ehkki vaiguga immutatud tropid sulgesid ava, mille kaudu surnu aju oli konksu abil vlja vetud. Tutanhamonil olid nn. hobusehambad tema pikad likehambad tungisid huulte vahelt vlja. Krvad olid suhteliselt vikesed, krvalestades oli seitsme millimeetri suurune auk, nonahk oli rabe ja lahti tulnud. Kllap on see seletatav ldise erutusega sel 1925. aasta 11. novembril, et teadlased ei pranud mingit thelepanu vaarao vasakul psel olnud vigastusele. Howard Carter ei mrganudki seda kohta. Ning professor Derry tleb lahkamisprotokollis: Mis selle vigastuse phjustas, pole kahjuks vimalik kindlaks teha. 8. Kuidas Tutanhamon suri? Tutanhamoni peahaava mistatus seletati alles enam kui nelikmmend aastat hiljem, kui Liverpooli anatoomiaprofessor dr. Ronald Harrison uuris Tutanhamoni muumiat portatiivse rntgeniaparaadiga
rituaalid (kihlus, abielu, sünnipäevapeod, eluetappide tähistamine), sõprade toetus, laste olemasolu või tehtud investeeringud. Ka arusaamad ja hoiakud mängivad rolli (näiteks ,,lahutus on halb laste jaoks"). Ameerika psühholoogide 3 faktoriline mudel Elaine Hatfield ja William Walster koostasid mudeli, mille järgi on armastuseks vajalikud: 1) füüsiline erutus (,,liblikad kõhus"); 2) armastamise objekt, keda saab seostada erutusega (atraktiivne mees/naine); 3) teadmine sellest, et armastus kui selline on olemas (et oleks võimalik tunnet nimetada). Isiklik armastuse mudel Inimesed saavad armastusest erinevalt aru. See, mis väljendab armastust ühe jaoks, ei pruugi olla armastuse näitajaks teise jaoks. Kui inimene usub, et armastuse kestmine eeldab suurt pingutust, on ta selleks ka valmis. Ettekujutus armastusest mõjutab seda, kui sageli inimene armastuse leiab ja kaotab.
mitmesugused rituaalid (kihlus, abielu, sünnipäevapeod, eluetappide tähistamine), sõprade toetus, laste olemasolu või tehtud investeeringud. Ka arusaamad ja hoiakud mängivad rolli (näiteks „lahutus on halb laste jaoks”). Ameerika psühholoogide 3- faktoriline mudel Elaine Hatfield ja William Walster koostasid mudeli, mille järgi on armastuseks vajalikud: 1) füüsiline erutus („liblikad kõhus”); 2) armastamise objekt, keda saab seostada erutusega (atraktiivne mees/naine); 3) teadmine sellest, et armastus kui selline on olemas (et oleks võimalik tunnet nimetada). Isiklik armastuse mudel Inimesed saavad armastusest erinevalt aru. See, mis väljendab armastust ühe jaoks, ei pruugi olla armastuse näitajaks teise jaoks. Kui inimene usub, et armastuse kestmine eeldab suurt pingutust, on ta selleks ka valmis. Ettekujutus armastusest mõjutab seda, kui sageli inimene armastuse leiab ja kaotab. Väga
kutsutud erutus levib mõlemas suunas * kuid alustanud liikumist ühes või teises suunas, erutus ei pöördu tagasi! * selle kindlustavad NS-i kaitsemehhanismid: aferentsed ja eferentsed kiud saavad erutuse eri sruktuuridelt: * aferentsed retseptoritelt, eferentsed närvirakkudelt koe labiilsuse - max sagedus, millele kude on võimeline vastama erutusega ärrituse rütmi muutmata väljendaja * mida kõrgem on koe funkts.liikuvus, seda rohkem erutuslaineid võib ühes ajaühikus tekkida * inimese motoorsed närvikiud võivad edastada kuni 2500 impulssi/sek * sümpaatiline kiud vaid 500 impulssi/sek 1 NÄRVISÜSTEEMI ÜLESANDED
Kui sa aga avad end küberseksile, siis on see mis sind erutama hakkab – see ei vabasta su erost vaid sandistab selle). Pornograafia mõju seksuaalsusele midagi muud peale pilvede, mere ja loojuva päikese. (Maltz & Maltz 2008 järgi): 1. Huvi puudumine pärispartneri vastu 2. Probleemid partneripoolse erutusega 3. Erektsiooniprobleemid 4. Orgasmiprobleemid5. Pealetükkivad mõtted ja tunded seksi 36. Milles seisneb E-hoiaku moraalne roll (kontseptuaalses mõttes)? Keskne idee – esteetilise ja eetilise sfääri kontseptuaalne ühisosa: Kui vaatad midagi E-hoiakust lähtuvalt, siis oled ühtlasi ajal 6. Ülinõudlikkus või toorus partneri suhtes 7. Emotsionaalne kaugus seksimisel 8. Rahuldamatuse tunne partneriga 9. Lähisuhete loomise ja kestmise probleem 10
Enamasi seotud siseelundite talitluse regulatsiooniga. monosünaptiline refleks - refleksikaarde kuulub motoorne ja sensoorne neuron. Monosünaptilised saavad olla vaid somaatilised motoorsed refleksid. polüsünaptiline refleks - aferentse ja eferentse neuroni vahel on üks või mitu vaheneuronit. Kõik vistseraalsed refleksid on polüsünaptilised. põlverefleks: koputus patellaarkõõlusele allpool patellat põhjustab reie nelipealihase järsu venituse, millele lihasekäävid reageerivad erutusega. N. femoralis'e sensoorseid kiude mööda liigub erutus seljaaju L2,3,4 segmenti, kus on sünaptiline ühendus perifeerse motoneuroniga. Selles tekkinud erutus levib n. femoralis'e A -eferendis reie nelipealihaseni ja põhjustab selle kontraktsiooni ning sääre sirutuse. Samal ajal on pidurdavad impulsid Renshaw’ pidurdusvaheneuronite kaudu jõudnud sääre painutajalihastesse ning need lõõgastuvad. 7. Hingamise füsioloogia. Spirograafia (kopsude mahud ja mahtuvused)
*Pessimaalne ärrituse tugevus või sagedus – ärrituse optiumist tugevam või sagedam ärritus, mis kutsub esile vastureaktsiooni nõrgenemise 8. Reobaas on............. väikseim voolutugevuse, mis kutsub esile erutuse (läviärritus)........... 9. Mis on kronaksia? Väikseim aeg, mille vältel elektrivool, võrdne kahe reobaasi (kahekordne läviärritus) tugevusega peab mõjuma koele, et tekiks erutus. 10. Labiilsuseks nim.......maksimaalset sagedust, millele kude on võimeline vastama erutusega, ärrituse rütmi transformeerimata, 1 sekundi jooksul............ Labiilsus pole püsiv, konstantne suurus – ta võib kas suureneda või väheneda. Vähenemine võib tekkida väsimuse tagajärjel. 11. Parabioos – labiilsuse langus väsimuse tagajärjel selle staadiumid: 1) Tasakaalustav staadium – kiirete ja aeglaste impulsside efekt on ühesugune. Labiilsus langeb keemiliste ainete toime tagajärjel ja kiire rütm transformeeritakse aeglaseks.
Esimene grupp on see es eriti ei pinguta, ja on suhtumisega, et kuidagi on vaja ära teha asjad, ja end lati alt läbi saada. need inimesed polnud piisavalt virged ega motiveeritud. Teine grupp, et tulemus on väga tähtis ona see on nende elus väga tähtis, ja sooritus pole ka väga hea. väga virged, ja väga motiveeritud, aga tulemus polnud hea sest ärevus ja stress ja see surve on liiga suured. Jõudlus langeb ja ressursid saavad otsa. Aju osa on ülekoormatud ärevuse ja erutusega. Kui aju piirkonnas muutub erutus tugevaks, hakkab ta valguma ka teistesse ajupiirkondadesse, ja seetõttu erutub ka see aju osa mis poleks pidanud erutuma. Kui inimene rahuneb, siis erutus liigub tagasi sinna erutuse punkti ja inimene rahuneb ja meenuvad ntks eksami õiged vastused. Ja keskmine grupp, kes pidasid sooritust oluliseks, aga mitte ülemäära. Soorituse ja virgutatuse seos ülesande keerukusesega. Mängib kaasa ka ülesande tüüp v ülesande omadused
eristada käitumisele ja stiimulite äratundmisel suunaud representatsioone) Mida tähendab retinotoopia? Närvirakkude asumine ajus sarnaselt retseptiivväljade asumisele reetinas. Selle abil kodeeritakse rakukiht lisaks vaadeldavatele tunnustle (orientatsioon, värv jne) ka selle asukoha ruumis. Kuidas sünnib rakusüsteemis lateraalne pidurdus? Mis on lateraalse pidurduse tajutavaks tagajärjeks? Lateraalne pidurdus seisneb ühe raku erutusega kaasnevas naaberraku pidurdumises, mis surendab tajumulje kontrastsust. Seega üks rakk aktiveerub ja pidurdab teised kõrvalolevad rakud, mille tulemusel tajumulje kontrastsus suureneb (võimendab heleda ja tumeda üleminekuid) Nägemistaju globaalsed koodid Milline on nägemisinfo teekond silmast ajukoorde? Ventraalne tee. Visuaalsed signaalid läbivad töötluse võrkkesta erinevate neuronite võrgustikes, osad visuaalse sisendi aspektid võimendatakse, osad jäetakse välja
mõlemad variandid võivad olla orienteeritud kas üldisele või spetsiifilisele tegevusele. Motiveeriv spetsiifiline visualiseerimini- Visualiseeritakse konkreetseid eesmärke ja sellega seotud tegevust koos võistluse võitmise ja auhinna vastuvõtmisega pärast võidukat esinemist. Motiveerivat üldist visualiseerimist saab jagada kaheks: 1) Motiveeriv üldine-arendav. Seda kasutatakse hea ja enesekindla esinemise visualiseerimisel. 2) Motiveeriv üldine- erutusega seotud. Seda kasutatakse erutusastme või lõdvestamise tõstmise visualiseerimisel. Kognitiivne spetsiifiline visualiseerimine- Tähendab spetsiifiliste motoorsete oskuste visualiseerimist. Seda kasutatakse kõige rohkem liigutusvilumuse parandamiseks. Kognitiivne üldine visualiseerimine- Tähendab mänguplaanide läbiharjutamist, võistlusstrateegiate ja spetsiifilise taktika harjutamist. Tänapäeval käsitletakse kognitiivset üldist visualiseerimist
vapustustest mitte mõelda, pöörake mõtted teise suunda. Ärge muutke harjumuseks piinata end muredega. Te peate muredest lahti saama heade mõtete, selge ja emotsioonideta mõtlemisega. Mure ja kurbus on küll osa elust, kuid me peame valitsema oma emotsioone, mitte laskma neil valitseda ennast ! Laske oma erutused tuulde! Kui erutus hakkab teie üle valitsema, võib ta teid hävitada. Paljud inimesed liialdavad erutusega nagu muregagi. Nad puhuvad ise oma ärevuse nii suureks, et neid võib üksnes haletseda. Tõsi, erutus on sageli vältimatu, eriti kui see puudutab tööalaseid ebameeldivusi, armastatukaotust, vaesust jne. Sel juhul peame appi võtma selge mõistuse ja kaine mõtlemise. Erutus ei anna midagi ega aita kedagi, vastupidi, mida rohkem ärritume, seda rohkem raiskame oma närvijõudu. Peame olema optimistid
täiuslikkust. Nende kolme meeskonnatöö korral on inimesel harmooniline isiksus, integreeritud käitumine ja meeldivad emotsioonid. Konflikti korral on esimene signaal ängistus (ärevus või hirm, das Angst, anxiety). Ängistus on hirm välismaailmast tuleva trauma ees. Kuna väikelaps ei suuda instinkte (seksuaal- ja agressiivtunge) omal jõul rahuldada, satub ta traumeerivaisse olukordadessse. Siit tekib kogemus, et tung võib olla ohtlik. Organism saab erutusega üle ujutatud, see ongi esmane ängistus, automaatne ja mittespetsiifiline (free floating anxiety). Selle teooria omandanud psühhoanalüütik ei hakka patsiendis ärevust leides otsima, miks see seal on, ta teab, et vabalt lainetav ärevus on seal alati olnud. Iga inimese elu on rida katseid toime tulla loomupärase, sünnimomendist pärit ärevusega, tervetel küpsemaid kaitseid ja rohkem mina vaba energiat kasutades edukalt, neurootikuil ebaküpsemate kaitsete ja mina nõrkuse
PSÜÜHILINE ENERGIA JA VAJADUSED: Psüühiline energia=energia füüsika mõttes. a) energia jäävuse seadus. b) Entroopia kasv (surm). Energia transformatsioon. Füsioloogiline erutus (tuleneb vajadusest) ja sellele vastav mentaalne kujutlus (rahuldab seda vajadust). See on aluseks kõigele, mida inimene teeb. Kui on nälg, kujutlen seda mis nälga rahuldab. Vajadus (drive)=need& wish. Instinkt – kaasasündinud psüühiline erutus koos füsioloogilise erutusega. Kaasasündnud vajadus, mis on inimese motiiviks. Vajaduse tugevus – deprivatsioon. Ehk vajadus on rahuldamata seisundis. Ainus motiiv on oma vajadust rahuldada. Deprivatsioon näitab selgelt välja mis juhib inimest tema käitumises. Kateksis – cathexis. Kujutluspildid. Inimesed, kellel on kalduvus erinevates olukordades unistada asjadest mis võiksid olla või mis tulevad, siis nendel inimestel on toimunud energia investeering kujutluspiltidesse. Pole saanud
Kannatanu isiksuse uurimine omab olulist tähtsust mitte ainult kuriteo kvalifitseerimiseks, vaid ka kuritegevuse uurimiseks ja ennetamiseks. Viktimoloogiliste andmete tähtsust on rõhutatud mitmed autorid. Nii näiteks kirjutab V. Minskaja, et kohtupraktika loeb subjekti vastutust kergendavaks asjaoluks kannatanu amoraalset käitumist, mis teatavail asjaoludel käitumist vastutust kergendava asjaoluna, vaid kannatanu mitteõiguspärast käitumist, sidudes seda subjekti tugeva hingelise erutusega. Samas on teada, et tugeva hingelise erutuse tekkimine ei sõltu ainult välistest faktoritest, vaid ka isiku psüühilisest eripärast, tema emotsionaalse ärritatavuse tasemest jne.23 21 Raska Eduard. (1994). Kuritegevus ja kriminaalpreventsioon Eestis. Tallinn:,Juura, lk 148. 22 Kriminaalpoliitka arengusuunad aastani 2010. Riigikogu seadus, 21. 10. 2003 a.- RT I 2003, 67, 457. 23 Auväärt Lembit. (1997). Õigusseksuoloogia.Tallinn: Ilo, lk 165.
Mida paremini see on tagatud, seda suurema elamuse klient tõenäoliselt saab. Värvipsühholoogia keskendub sellele, millist mõju avaldavad värvid inimese käitumisele. Värv on võimas suhtlusvahend ja sellel on oluline roll disainiprojektide õnnestumisel. Värv võib tekitada erinevaid emotsioone ja tundmusi. Näiteks punased ja oranzid toonid on seostatud näljatunde tekitamisega. Sooje toone nagu kollane, oranz ja punane seostatakse tule, kire, armastuse ja erutusega. Külmi toone nagu sinine, roheline ja lilla seostatakse tihti mere, taeva, rahu ja ühtsusega. (Visocky O`Grady, J. ja Visocky O`Grady, K. 2006: 62) Värvi tajumine on tugevalt seotud ka kultuuritaustaga. Disaineritel tuleb arvestada oma sihtgrupi kultuuritausta värvitaju ja sellega seonduvaid assotsiatsioone. Näiteks paljudes lääneriikides seostatakse musta värvi surma ja müstikaga, samas muudes kultuurides seostatakse surma hoopis valge värviga
tähistatakse tähtedega P,Q,R,S,T. Sakkidevahelisi horisontaalseid lõike ühendav joon on isoelektriline joon, mis tekib siis, kui potentsiaalide diferents elektroodide vahel puudub. Sakkidevahelisi horisontaalseid lõike nimetatakse segmentideks ja märgitakse tähtedega, mille vahel nad asuvad. Kui vaadeldav lõik sisaldab ka sakki või sakke nimetatakse seda intervalliks. Joonest ülespoole suunatud sakke nimetatakse positiivseteks, allapoole suunatud negatiivseteks. Sinutriaalsõlme erutusega kaasuvad potentsiaalimuutused on väikesed ja EKG-s ei kajastu. P-sakk iseloomustab erutuse tekkimist ja levimist kodades. P-Q intervall vastab ajale erutuse tekke algusest kodades kuni vatsakeste müokardi erutumise alguseni. Seda aega, mille vältel erutus levib kodades ja südamesisese erutusjuhtesüsteemi osades, nimetatakse ka atrioventrikulaarseks juhtivuseks. Q-sakk näitab erutuse levikut papillaarlihastele ja vatsakeste vaheseina muskulatuurile, Q-saki algus märgib erutuse jõudmist
Naised & mehed on tüüpiliste suguaktini viivate tegevuste suhtes üsna sarnastel seisukohtadel · Sellise stsenaariumi osana on eristatud kokku 14-st käitumisakti, suudlused, silitused, käte & suuga stimuleerimine ning peenise sisseviimine sh · Kummalegi soole mõjuvad erinevad käitumised erineval määral stimuleerivalt (Geer & Broussard, 1990) · Meeste erutus näib lineaarselt kasvavat iga järgmise käitumisaktiga selles käitumiste järjestuses, kulmineerudes suurima erutusega peenise sisseviimisel · Naiste erutuse kasvu muster on palju varieeruvam & kõige erutavamaks pole neile reeglina mitte peenise sisseviimine, vaid mehepoolse stimuleerimise tunnetamine · Sellega seoses väidetakse, et kuigi mehed & naised jõuavad kokkuleppele stsenaariumi osas, reageerivad nad samadele seksuaalkäitumistele erinevalt. Siit näib pärinevat ka naiste meestest vähesem huvi seksuaalakti enese vastu
sopsis -- ta oli lasknud eriliselt pehme ja leherikka viha otsida -- ütles Ivan Vassiljevits: ,,Eeh, kui nüüd oleks pudel õlut! Aga ei ole õlut ega raha. Härra Maurus, lontrus, ei anna. Annab küll süüa ja kütab toa soojaks, aga raha ei anna. Laseb osta paberossi, aga mitte õlut ja viina." ,,Tahate, ma lasen tuua, Ivan Vassiljevits?" küsis Indrek. ,,Kristus on surnust üles tõusnud, kui see võimalik oleks," vastas Ivan Vassiljevits otse sisemise erutusega. ,,See on võimalik," ütles Indrek ja tõi õlle. ,,Aga see on liiga külm," hoiatas ta. ,,Külm ongi hea," vastas Ivan Vassiljevits ja sirutas käe pudeli järele. ,,Külm õlu ja kuum leil -- jumalik!" Ta istus lava kõrgemail astmeil ja jõi, kuna Indrek talle klaasi kallas. Jõi lonks-lonksult, nagu maitseks ta nõnda kõige parem või nagu talitaks ta nende näpunäitel, kes ütlevad, et ka vähese alkoholiga võib enda uimastada, kui teda võtta tasapisi, näiteks läbi õlekõrre.
annaabi.ee 
