Erivajadustega inimesed Üle kogu maailma on inimesi, kes on jäänud õnnetuse või haiguse tagajärjel ratastooli, kaotanud käe , nägemise, kuulmise või on halvatud. Et sellised inimesed üritustel osaleda saaks tuleks nende vajadustele eriliselt tähelepanu pöörata. Kuna erivajadustega inimesel on liikumine sageli piiratud, siis peaks kindlasti tähelepanu pöörama sellele, et juurdepääs üritusetoimumispaika oleks nii lihtne kui võimalik. Kui sinna viivad trepid, siis on trepi käsipuude olemasolu ja kaldtee liikumispuudega inimesele väga tähtsad. Kui tegemist on aga kohaga, kus tegevus toimub läbi mitme korruse, siis peaks vabaks ringi liikumiseks olema ka lift, et erivajadustega inimesed saaksid vabalt liikuda
Erivajadustega inimene Seminaritöö 2008. aasta alguse seisuga oli Eestis ligi 118 000 isikut, st 8.8% rahvastikust, kellele oli määratud puude raskusaste. (Sotsiaalministeerium 2010) Valdavalt on tegemist eakate inimestega: 61% kõigist puuetega inimestest on 63-aastased ja vanemad, pisut üle kolmandiku ehk 34% tööealised ning 5% olid vanuses 0-15-aastat. Erivajadustega inimeste arv on aasta-aastalt kasvanud. (Hanga 2008) Erinevate uuringute andmed kinnitavad, et Eesti ühiskonnas on erivajadustega inimeste sotsiaalne staatus madal, üldine teadlikkus nende olukorrast ja probleemidest kesine. Erivajadustega inimesed ei osale aktiivselt ühiskondlikus elus ning tunnevad end ühiskonnas suhteliselt tõrjutuna.. Erivajadustega inimeste tõrjutus ühiskonnas saab alguse juba elukaare algul - ligipääsul haridusele
ERIVAJADUSTEGA ÕPPIJA Lapsel on hariduslikud erivajadused, juhul kui tal on märkimisväärselt suuremad raskused õppimisel, võrreldes eakaaslastega; tal on raskused, mis takistavad sellele eale iseloomulike õpivõimete kasutamist tavakoolis. HEV laps erineb nn tavalapsest (eakohaselt arenenud laps) vaimsete omaduste poolest sensoorsete võimete poolest neuromuskulaarsete või kehaliste võimete poolest sotsiaalse või emotsionaalse käitumise poolest kommunikatsioonivõimete poolest liitpuuete poolest Hariduslikud erivajadused hariduslikud erivajadused (HEV, ingl k SEN, special educational needs). arengulised erivajadused toimetulekupiirangud kui palju abi vajab, kuidas toime tuleb psüühilised ja kehalised erivajadused Kui HEVga isikuid tuleb siiski teataval määral märgistada, siis tuleks eelistada nimetusi, mis osutavad m...
Erivajadustega klientidega suhtlemine Marie Pärn LOK-12 Erivajadustega klient? Erivajadusega klient tavaks peetud normidest erinev klient, kellel on teenuse kasutamiseks spetsiaalsed , tavaliselt tervisest tingitud erivajadused ( puudega inimesed, ratastoolis kliendid, pimedad, kurdid jt.) Ratastoolis klient Ratastoolis klient on inimene, kes kasutab liikumise hõlbustamiseks ratastooli. Nõuded suhtlemiseks: Ø Ärge hoidke kinni kliendi ratastoolist. See on osa tema väga isiklikust
puudumine. 24. Psüühikahäire on psüühiliste funktsioonide häiritus 25. Orgaaniline psüühikahäire ühiseks aluseks on kindlalt diagnoositav peaajuhaigus, kahjustus või muu häire mille tagajärjeks on aju düsfunktsioon. 26. Psühhootiliste häirete negatiivsed sümptomid- apaatia, osavõtmatus, passiivsus, sotsiaalne isoleerumine, stereotüüpne mõtlemine, spontaansuse kadumine. 27. Riigi poolt pakutavad hoolekande teenused psüühiliste erivajadustega inimesele- igapäevane toetamine, toetatus elamine, elamine kogukonnas, töötamise toetamine, ööpäevaringne hooldamine, ööpäevaringne tugevdatud toetusega hooldamine, ööpäevaringne tugevdatud järelvalvega hooldamine.
poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks. Nad erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt nii palju, et vajavad oma arengupotensiaali realiseerimiseks kohandatud õpikeskkonda. Erivajadusega lapsi on 10-14% laste üldarvust. Valisin teema selletõttu, et see huvitab mind. Erivajadustega laste teema hakkas mulle huvi pakkuma paar suve tagasi, kui käisin Viljandi lähistel Karulas, erivajadustega inimeste hooldekodus. Seal näidata mõnda inimest, kes muidu ehk oleks täiesti terve, kui teda lapsepõlves poleks valesti koheldud. Näiteks ühte poissi olevat hoitud puuris, laudas loomade juures ning temaga ei suheldud üldse ja praegu ei osanud ta ei suhelda ega korralikult süüa. See näitab, et kasvukeskkond on üks väga tähtis määraja inimese arengus.
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ EESTI KEELE LEKTORAAT Marina Buinitskaja ERIVAJADUSTEGA LAPSED TAVALASTEAIAS artikkel Juhendaja Elena Nõmm Narva 2015 I Sissejuhatus Eesti Vabariigi põhiseadus ja haridusseadused on kehtestanud kõikidele lastele võrdse õiguse saada võimetele vastavat haridust. Samas kõik inimesed erinevad mõningal määral üksteistest, nii ka lapsed. Erivajadustega lastele lasteaias käimise võimaldamiseks on kasutusel kaks viisi:
Erivajadustega inimeste toitlustamine Koostaja: Kaja Maiste Juhendaja: Õile Aavik Diabeet Diabeet ehk suhkrutõbi on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Eristatakese 1. tüüpi e. insuliinsõltuvat ja 2. tüüpi e. insuliinsõltumatut diabeeti. Diabeetikute arv maailmas suureneb kiiresti ning enamik neist on 2. tüübi diabeetikud. Seda seostatakse elanikkonna vananemisega ja eluviisi muutustega. Ei tohiks pakkuda: Kuldpruunid praekartulid Rohkelt rasvased toidud Karastusjoogid Väga magusad saiakesed Pasta Soovitatavad toiduained: Marjad Puuviljad Täisteratooted Köögiviljad Väherasvane liha Piimatooted Eelistatud on hautamine, keetmine. Vältida tuleks liigse soola tarbimist. laktoositalumatus Laktoositalumatuse ehk hüpolaktaasia põhjuseks on inimorganismi võimetus toota piisavalt laktaasi ehk en...
ErI on laiem kui lihtsatl lapse arenfutaseme hindamine! nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel motoorikat ja kuidas kõnest aru saab + ka kõne moodustamine (lalin ka). Vanemate laste puhul aga nt abstraktset mõtlemist (kuidas mõistab erinevate nähtuste seoseid jne). Lastel probleemide alged on suure tüenäosusuega näha, ilmnevad juba lasteaia eas 2. LOENG Igaühel on õigus haridusele (ütleb põhiseadus). Nii ka erivajadustega lastel. Kas nt alusharidus või gümnaasiumi või peale seda hariuds käib sinna alla? Enamsti räägitakse siiski selles punktis alusharidusele. Siin probleem: et alusharidus peaks olema kõigile kättesaadav , siis on ikkagi sadu lapsi, kes ootavad lasteaiajärjekorras. ET reaalsus on siiski teine. Lapse potensiaaln peaks saama maksimaalselt välja arendatud. Koolieelse: Mis tahes arengut peab lasteasutus soodustama, TEHES seda individuaalseid iseärasusi ja vajadusi arvestades.
Ma ei suhtu kunagi erivajadustega inimestesse eemaletõukavalt ega kuidagi eriti teisiti, kui tavalistesse tervetesse inimestesse. See, et inimesel on puue ei tähenda, et ta ei oleks inimene ja ei vääriks meie austust. Muidugi on kurb vaadata, kui näen linnapeal inimesi, kes ei saa endaga ise hakkama kuid ega minu haletsemine ei aita, vaid võib olla muudab minu oleks teise inimese kuidagi negatiivseks või õnnetuks. Olen kokku puutunud lähemalt just lastega, kellel on erivajadus. Tänu sellele olen õppinud palju. Enam ei suhtu ma lapsesse halvustavalt, olen mõistnud, et laps on haige ja ta vajab täiskasvanu abi, mida just mina rühmaõpetajana saan pakkuda. Kui olin veel tööl Tallinnas, käisid minu rühmas kaks last, kes ei ole tavalised laps, üks poiss oli pärit kurt-tummast perest, kuigi ta ise kuulis ja vaikselt hakkas tulema ka kõne. Selle lapsega oli vaja pidevat järjepidevust ja kordamist, sest tema ei saanud kodust kõnelist toetust. ...
Erivajadustega inimestega suhtlemine Puue Puue on muutuv mõiste. Puudega inimeseks loetakse tänapäeval inimest, kellel on anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhestumuslik ja keskkondlike takistustega tõkestab teda ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel osalemist Suhtlusnõuded puuetega inimestega suhtlemisel: Ära paku tervituseks kätt, kui tal pole käsi Ära kiirusta! Abi või toetuse pakkumisel ole kannatlik. Küsi, jälgi ning ära solvu, kui seda vastu ei võeta. Ära karda küsida, kui pole oma tegevuses päris kindel. Ära karju, vaid säilita normaalne hääletoon. Ära räägi temaga ülevalt alla Ära tee välise põhjal järeldusi, mida isik suudab või ei suuda. Ta ise teab ennast kõige paremini! Ära teeskle, et said aru, kui tegelikult ei saanud. Küsi uuesti! Ära tunne piinlikkust, kui kogemata kasutad väljendeid nagu "kuulmiseni" või "nägemiseni", mis viitavad isiku...
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduskond Klassiõpetaja kõrvalerialaga EKL-1kõ Erivajadustega õppija Essee Düsleksia Koostaja: Kadri Kivirand Juhendaja: Marianne Martinson Tallinn 2008 Raskused põhioskuste omandamisel on seotud suures osas düsleksia ehk lugemisraskustega. Mõiste düsleksia on kasutusel ligikaudu sada aastat, tõsisemalt hakati seda uurima 1970ndate aastate algul. Sel ajal loodi maailmas ka esimesed düsleksia organisatsioonid, näiteks Briti Düsleksia Assotsiatsioon.
Kogu metoodika on selle peale üles ehitatud, et kuidas ma õpetan asju nii, see laps saab ka aru, mida ma talle õpetan. Oluline et klassis õpitu kanduks üle ka igapäeva ellu üle. Neid küsimusi peab eripedagoog kogu aeg silmas pidama. Kolm põhieesmärki: õpetuslikud eesmärgid, kasvatuslikud eesmärgid ja praktilised eesmärgid. Õpetuslikud eesmärgid: Õpilane saab aru matemaatika kohast inimtegevuses ja sellest, miks talle matemaatikat vaja on. (Erivajadustega lapsi peab veenma kõiges, et miks talle midagi klassi ees seletad.) Õpilane õpib ümbritseva maailma esemeid ja nähtusi struktureerima. Ta peab õppima järjestama, võrdlema, mõõtma, rühmitama, loendama. Õpilane omandab naturaalarvude, harilike ja kümnendmurdude mõiste. Õpilane peab omandama kujutluse peamistest suurustest, suuruste mõõtmise ühikutest ja nende vahelistest seostest. Laps peab aru saama, et nende vahel on kindlad seosed.
HARIDUSLIKE ERIVAJDUSTEGA LAPSE ISELOOMUSTUS Kirsi Kivi / sünniaeg 19.10.2008 Lepatriinu Lasteaed Kirsi käib Lepatriinu lasteaia sõimerühmas alates 16.08.2011 a. Lasteaiaga harjus Kirsi väga kiiresti ja kergesti võttis omaks ka rühmatöötajad. Väga ruttu said selgeks nii laste kui ka õpetajate nimed. Lasteaeda tuleb Kirsi alati rõõmsameelselt. Kirsi tuleb toime eneseteenindamisega, mõnikord jääb pissile minemine viimasele minutile. Kirsi on väga, väga aktiivne, ei ole asju, mida ta kätte ei saa. Ta tegutseb koguaeg, kuid tihtipeale on see tegutsemine ainult teiste segamine või lihtsalt asjade loopimine. Tuleb ette ka ilma põhjuseta löömisi ja teistelt asjade käest ära kiskumist ja ka nende asjade peitmist. Oma asju Kirsi teistele ei luba, teistega koos ei mängi. Mida rohkem lapsi on rühmas, seda aktiivsem ja agressiivsem ta on. Kirsit peab väga palju keelama, tavaliselt ei allu ta korraldustele. Ta ei mõista, mida tohib teha ja...
Erinevad kliendirühmad. Raskete ja erivajadustega klientide teenindamine. MK13-TE Kes on erivajadusega inimene? • Liikumispuue • Nägemispuue • Kuulmispuue • Vaimupuue Kuulmispuudega inimese teenindamine • Pöördu kliendiga rääkides näoga tema poole. • Küsi kliendilt, kas ta vajab abistamist. • Ära räägi kõva häälega. • Vajadusel kirjuta oma teade paberile. Nägemispuudega inimese teenindamine • Märka valget keppi, pimedat ja juhtkoera. • Kõnetamisel puuduta pimeda käsivart. Tutvusta ennast. • Küsi kliendilt, mitte tema saatjalt, kas ta soovib abistamist. • Kliendiga suhtlemisel ära tõsta häält. • Pimeda saatmisel siruta talle oma küünarnukk ja liigu samm eespool. • Osutades millelegi, kasuta sõnu vasakul, paremal, all, üleval, kella kolme suunas. Vaimupuudega inimese ja kroonilise haige teenindamine • Erilist abistamist vaimupuudega inimene üldjuhul ei vaja. Reeglina liigub ta saatjaga. • Võivad kaasneda korduvad l...
Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga Erivajadustega laps vanuses 0-7a, arengukeskkonna mõjutegurid: Mõnikord erinevad lapsed võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nende arenguvajadusi on keeruline rahuldada harjumuspärasel viisil või tavakeskkonnas. Sel viisil avalduvaid erinevusi nimetataksegi laiemalt erivajadusteks. Kui erivajadused ilmnevad enne kooliiga, siis nimetatakse neid pikemalt arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond ERIVAJADUSTEGA LAPSE VAJADUSED JA VÕIMALUSED REHABILITATSIOONIKS Essee Juhendaja: Tallinn 2017 Kõik inimesed erinevad üksteisest vaimsete, psühhomotoorsete võimete, tausta ja isiksuseomaduste poolest. Erivajadusega lapse puhul on tema individuaalsus ja vajadused tema eakaaslastest oluliselt teistsugused ja vajaksid muudatusi tema kasvukeskkonnas või rühma tegevuskavas
Naaberteadused: Tunnetuspsühholoogia mis psüühikas toimub? Arengupsühholoogia Pedagoogiline psühholoogia mis leiab aset õppimise ja õpetamise käigus? Kuidas lapsed õpivad? Pedagoogika õpetamise alused annab pedagoogika Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia Neuroloogia ja neuropatoloogia Psühhopatoloogia mis psüühikas võib valesti minna? Õigusteadus annab alusteadmised sellest, millised on erivajadustega laste õigused. Annab planeerida sekkumist. 1 Seosed arengupsühholoogiaga - lapsi on süstemaatiliselt uuritud 19.sajandi lõpust Nüüd teatakse, et lapsed näevad maailma teistmoodi, on teistsugused kui täiskasvanud Jean Piaget. Enne teaduse sündi suhtuti lastesse teisiti: puudus arusaam, kuidas lapsi kasvatada. Hakati otsima vastust küsimusele, kuidas lapsed õpivad.
perekond. 2. Luua varajane peresi ja lasteasutusi haarav koostöövõrgustiku. Koostöös perearst, sotsiaaltöötaja, haridusnõunik, perekond, vajadusel psühholoog ja eriarstid. 3. Planeerida ja teostada puuetega laste eriõpe erikoolides, mis kindlustavad õieaegse ja teguderikka õppe koolis ja lülitamise ümbruskonna igapäeva ellu. Koostöös: sotsiaal- ja haridusnõunik, lasteaiaõpetaja, eripedagoog, logopeed ja kool(klassijuhataja). Erivajadustega identifitseerimise viivad läbi: Perearst Psühholoog Eripedagoog Sotsiaaltöötaja Lapsevanem Lasteaia või kooli õpetaja Hinnatakse: Vaimset võimekust (verbaalne, ruumilis matemaatiline). Isiksust (emotsionaalsust, taju, mõtlemine, tähelepanu, mälu). MÄNG Mäng on sotsiaalne tegevus, mis peegeldab ümbritsevat tegelikkust ja muutub seetõttu ühiskondlikele tegevuslikkusel.
Sotsiaal- ja haridusteaduskond Referaat Erivajadustega laste tugisüsteemid Eestis. Carolin Hussar Tartu 2010 Sissejuhatus Käesolevas referaadis teen kerge ülevaate käesolevatsest erivajadustega laste tugisüsteemidest, mis seisavad koos väga paljudest Euroopa riikidest. Räägin üleüldiselt Erivajadustega laste tugisüsteemide ajaloost, kui ka erivajadusetega lastest. Teisisõnu toon kerge ülevaate kõigest sellest üleüldiselt. 1 Erivajadustega laste tugisüsteemide ajaloost Eestis alustati erivajadusega laste õpetamist juba XIX sajandil: kurtide kool asutati 1866. a, pimedate kool 1883. a, esimene asutus vaimupuudega inimestele 1895. a, liikumispuudega laste kool 1920. a, esimesed õpiraskustega laste klassid ja koolid aastatel 19211925.
ERIVAJADUSTEGA LASTE KÕNE ARENDAMINE ÜLESANDED Lysandra Reilson Ülesanne 1. Pilt ühe/kahe käände harjutamiseks Omastav: kelle/mille? 1.Kelle kleit on roosat värvi? (Tüdruku) 2.Mille peal kasvavad lilled? (Muru) 3.Mille peal on roosa kala? (Liiva) 4.Mille peal hüppab tüdruk hüppenööriga? (Tee) 5.Kelle käes on sinine auto? (Poisi) Kaasaütlev: kellega/millega? 1.Millega hüppab tüdruk? (Hüppenööriga) 2.Kellega mängib tüdruk palli? (Poisiga) 3.Millega mängib triibulise pluusiga poiss? (Sinise autoga) 4.Millega kaevab poiss liivakastist liiva? (Kühvliga) 5.Kellega mängib poiss palli? (Õega/tüdrukuga Ülesanne 2. Pildi alusel jutuke, laps lõpetab laused 1. Pildil seisab (tüdruk) 2. Tema kõrval on (koer) 3. Tema käes on (jäätis) 4. Jäätise pallid on värvuselt Roheline, roosa ja (lilla) 5. Taevas on sinised (pilved) 6. Tüdruku kleit on (triibuline) 7. Pilve tagant tuleb välja (päike) 8. Jäätis ...
Kohandumine Võib tunduda allaandmisena, kuid on vahel kõige otstarbekam Kui klient on emotsionaalselt tasakaalust väljas ja konflikti põhjused on tühised, on teenindajal alati kasulik leplik olla ja säilitada rahu Kompromiss Kumbki osapool on midagi saanud ja midagi loovutanud Sobib siis, kui on võimalik ressursse võrdselt jagada KLIENDITEENINDUS V TEENINDUS = MÜÜK, ERIVAJADUSTEGA KLIENDID AIDA- mudel- Attention (tähelepanu), Interest (huvi), Desire (soov), Action (tegevus). Ärge loobuge liiga kergesti, kuid ärge üritage midagi "kaela määrida"! Looge kliendis kindlustunne, et ta annab oma raha välja õige asja eest! Kontrollige teenuse tarbimisprotsessi ajakulust hoolimata, kas klient on oma ostuga rahul. Valmistuge selleks, et klient võib öelda "ei", kuid see ei pruugi veel tähendada müügitehingu lõppu;
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA KUNSTITERAAPIA Referaat Juhendaja: Ants Reinmaa Tartu 2011 Sissejuhatus Loovtöö eesmärgiks on tutvustada kunstiteraapiat ja selle kasutusvõimalusi erivajadustega laste arendamisel. Valisin selle teema lähtudes oma isiklikust huvist kunstiteraapia vastu. Kuna kunst ja loovus on minu elu lahutamatu osa, siis tahan tulevikus oma eripedagoogika karjääri sellega ühendada. Laiemas mõttes mõistetakse kunstiteraapia all nelja eri liiki loovteraapia vormit: visuaalkunstiteraapia, muusikateraapia, draamateraapia ning tanstu- ja liikumisteraapia. Mina käsitlen oma loovtöös siiski ainult visuaalkunstiteraapiat ja selle erinevaid tehnikaid .
ERIVAJADUSTEGA LASTE SOTSIAALSETE OSKUSTE KUJUNDAMINE LASTEAIAS Lasteaiaaeg on lapse elus lühike, kuid otsustava tähtsusega eluperiood- sotsiaalsete, kommunikatiivsete, kognitiivsete, emotsionaalsete jt. baasoskuste kujunemise aeg. Tähtsustada tuleb lapse arenguliste erivajaduste(AEV) varajast märkamist ja korrektsioonitööga alustamist juba enne lasteaiaiga. Valiku puhul, kas AEV laps panna tava- või erilasteaeda, tuleb lähtuda konkreetsest lapsest ja tema erivajadustest. Kogemus näitab, et AEV lapse esialgne tavalasteaeda integreerimise proov vaid pikendab eriabita olemist. See veelgi traumeerib last ja tema perekonda. Tavalasteaias orienteerutakse teadlikult või ebateadlikult tavalisele, keskmise võimekusega lapsele, sest nimetatud lapsi on rühmas kõige enam. Erirühmades on loodud tingimused laste puudespetsiifiliseks arendamiseks: vähe lapsi rühmas, eri metoodikatel põhinev õppe-...
Valga Kutseõppekeskus Dana Makejenko KS 14 VÕRDLUSTABEL erivajadustega klientide kohta eripärat toitlustamisel Referaat juhendaja: Klaire Vaher VALGA 2014 Dana Makejenko Võrdlustabel SISUKORD: lk 3 Sissejuhatus lk 4 Toidupüramiid lk 5 Taldrikureegel lk 5 Valgusfooritabel lk 6, 7 Võrdlustabel lk 8 Kõik on nii lihtne lk 9 Oma arvamus; Allikad: 2
Toitude kohandamine allergikutele ja erivajadustega klientidele Lehmapiimaallergia tabab 0,5-4% lastest ja möödub tavaliselt koolieas. Lehmapiimas on mitmeid valke, allergiat võib põhjustada neist üks või mitu. Lehmapiimaallergia puhul on vaja leida teisi asendustoiduaineid. Küllalt levinud on sojavalgu baasil valmistatud piimaasendajad, kuid umbes 25% lehmapiimaallergia all kannatavaid imikuid ei talu ka sojavalku. Lehmapiimavalkude hüdrolüüsimisel kuni peptiidide ja aminohapeteni on võimalik saada lehmapiimaasendajaid. Mida väiksema moolmassiga on hüdrolüüsiproduktid, seda ebameeldivama maitsega on segud. Sama kehtib ka sünteetilistest aminohapetest valmistatud toidusegude kohta. Mõningatel juhtudel piisab, kui lehmapiima enne tarbimist kuumutada. Sellest on abi vaid sel juhul, kui allergiat põhjustavad termolabiilsed valgud. Kuna kitsepiima keemiline koostis erineb lehmapiima omast, võib abi olla ka lehmapiima asendamisest...
ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA Erivajadustega laps vanuses 0-8 aastat, arengukeskkonna mõjutegurid. Eripedagoogika kui erinevad metoodikad mitte-eakohase arenguga laste õpetamise jaoks. 0 – 1 a. – imik. 1st on vastsündinu. Kooli tuleb panna kui lapls saab 1 okt seitsmeks. Sekkumine 2.aastast , kuna enne toimub kohandamine keskkonnaga. Tavaline areng : Juhtiv psüühiline protsess 0-4a : taju (uurimiskäitumine, mitmekesised mänguasjad) 5-7a ; mälu (piisab pildimaterjalist) Algklassides : verbaalne mõtlemine
o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha); o Õppida jälgima EV laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub; o Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (pedagoogilise) sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis saab otsustada, millised muutused erivajadustega lastel on ootuspärased! Naaberteadused Tunnetuspsühholoogia Arengupsühholoogia Pedagoogiline psühholoogia kuidas tekivad muutused teadmistes, kuidas lapsed õpivad Pedagoogika õpetamise alused, kuidas juhtida õppimisprotsessi Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia Neuroloogia ja neuropatoloogia Psühhopatoloogia Õigusteadus Arengupsühholoogia on erivajadustega laste psühholoogia aluseks. Arengupsühholoogia
KOOL MÜÜJA-KLIENDITEENINDAJA NIMI EDUKAS MÜÜGIPROTSESSI JUHTIMINE JA ERIVAJADUSTEGA KLIENTIDE TEENINDAMINE Referaat LINN 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on edukas müügiprotsessi juhtimine ja erivajadustega klientide teenindamine. Sellest lähtuvalt uurisin nende teemade kohta ja sain teada palju uut ning huvitavat informatsiooni. Tõin oma töös välja, kuidas juhtida müügiprotsessi edukalt ning selgitasin, mis see üleüldse on. Protsessi järgimine aitab saavutada nelja eesmärki. Erivajadustega kliente on erinevaid, on spetsiifiliste vajadustega kliendid ja erivajadustega ehk puuetega kliendid. Nende klientide puhul on vaja rahulikku ning kannatlikku käitumist.
kombineeruvad pärilikud eeldused keskkonna mõjudega, põimumine võib toimuda soodsas ja ebasoodsas mõttes. Erivajaduste liigid on tekkepõhjustest ja avaldumise eripärast sõltuvalt järgmised: kuulmispuuded, nägemispuuded, vaimupuuded, kõnepuuded, kehapuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired, andekus. Andekuse korral on tegemist arengut soodustava kombinatsiooniga: soodsad pärilikud eeldused arenevad edasi, põimudes arengut stimuleeriva keskkonnaga. Erivajadustega inimene erineb teistest oma infotöötluse poolest, sest ta töötleb kas liiga kiiresti või aeglaselt. Lasteaias eripedagoogilist abi vajavate laste väljaselgitamine toimub koostöös lastevanematega, õpetajatega ja eripedagoogidega. Minu kui õpetaja roll on luua lapsele arengut soodustav keskkond, tagada turvatunne ja eduelamused ning toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta
Erivajadusega laste kõnearendus HÄÄLIKUTE HARJUTAMINE Häälik R Riiakas Riina raputas rohelist raamatut Roheline rohutirts rallitas rohus Riho röökis Robertile rumalusi Raiko raiskas rutakalt raha Rong rebis rasket rauda Ruudi rääkis rahvale rõõmsaid riime Varas varastas Karli vara Kirp kargas murust säärde Tore karu kurtis Murile muret Vares karjus koerale kõrva Häälik K Kollane kapsauss kandis kuuma kivi Kuri karu kisendas kohutavalt Kati keelas kuurile kritseldada Kõrvits kasvas kartuli kaisus Kollane kass kükitas kapis Kaisa kleit oli käisest katki Laka aknast kaikus vaikset muusikat Moekas sokk sakutas jakki Sukad ja sokid rääkisid pükstega Tüdrukul olid salkus juuksed Häälik P Pai Piia praadis pelmeene Punane part paterdas paadis Pahad poisid pragasid pööningul ...
Erivajadusega laste kõnearendus KÄÄNDE HARJUTAMINE Alalütlev: Kellel? Millel? Kus? Millel istub kaisukaru? Kaisukaru istub kapil. Millel istub siniste pükstega jänku poiss? Jänku poiss istub toolil. Kellel on silmad kinni? Kassil on silmad kinni. Millel istub roosade pükstega jänku tüdruk? Jänku tüdruk istub vaibal. Kus ripuvad pildid? Pildid ripuvad seinal. Osastav: Keda? Mida? Mida vaatab jänku tüdruk (roosade pükstega)? Jänku tüdruk vaatab raamatut. Mida vaatab jänku poiss (siniste pükstega)? Jänku poiss vaatab arvutit/pilti? Keda näeme ülemisel voodil? Ülemisel voodil näeme kassi. Mida joonistas jänku tüdruk oma raamatusse/vihikusse? Jänku tüdruk joonistas sinna lipsu. Mida mängib jänku seinal oleval pildil? Pildil mängib jänku jalgpalli?
· >Õpetajad on probleemi eest kaasvastutavad Vajadused ja erivajadused · Õpetamisel-kasvatamisel vaja arvestada laste erinevuste (individuaalsusega), siis õpetus efektiivsem · St: kõigil õpilastel on erinevad võimed, oskused, huvi, motiivid, vajadused · Mõnedele õpilastele ei sobi traditsioonilised, enamlevinud õpetamisviisid st vajavad eriabi, eritoetust · St: hariduslikud erivajadused · Määratlused erinevad · (Hariduslike) erivajadustega on lapsed, kelle õpetamiseks- kasvatamiseks on vaja spetsiaalseid võtteid, programme jne. Erilisust võib defineerida normaalkõvera abil: tavalised keskel, erilised need, kes jäävad äärtesse. Mõnel eluetapil esinenud erivajadused 20-30% õpilastel. · Eriklass vs tavaklass Thomas Achenbach: 3 probleemide gruppi · Käitumishäirete ehk alakontrollitud käitumisega lapsed (eksternaliseeritud probleemid) · Tundeelu häiretega ehk ülekontrollitud
missuguseid suhteid on keeleõpetuses käsitletud. Küsimuste sõnastamine ja seega ka mõistmine on alati kergem, kui tekstis kirjeldatu vastab täielikult lapse teadmistele (tekst <-> maailmapilt = laps <-> maailmapilt). Selliseid tekste peetakse sobivaks aabitsa- ja aabitsajärgsel perioodil. Teksti mõtestamise oskus eeldab aga olukorda, kus tekst lisab lapsele teadmisi juurde, st lapse maailmapilt ja kirjeldatud maailmapilt erinevad. Tuletagem seejuures meelde, et erivajadustega lapsed esialgu uut teavet ise ei märka. Pedagoogi küsimused lause ja/või lõigu kohta on õpetamise esimene etapp. Kirjeldatud strateegiate valdamisest saab rääkida siis, kui õpilased suudavad samalaadseid küsimusi püstitada iseendale. Üleminekuks on otstarbekas harjutada küsimuste esitamist teistele. Nimetatud oskust harjutatakse III—V klassis: küsimuste sobitamine (valik) lause ja lõigu
Erivajadustega lapsed probleemi olulisus tänapäeva Eestis. Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastst vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks (Lindgren, Suter 1994). Eesti lastest esineb kuni 20%-l arenguhäireid. Mõned neist on väikesed ja lühiajalise tähelepaneliku
Loovtöö Erivajadustega laps tavakoolis: sotsiaalne võimekus ja väärtuskasvatus 2012 Tõenäoliselt on raske kahelda väites, et jätkusuutlikus ja turvalises ühiskonnas on hoolivus, sallivus ja koostöövalmidus vajalikud väärtused ja hoiakud. Võtmeküsimus on, kuidas saavutada see, et need hoiakutena ühiskonnas domineeriksid. Praktiliselt toimiva väärtuskasvatuse eelduseks on sotsiaalse võimekuse teadlik arendamine ning
ISESEISEV TÖÖ NR 6 HEV õppur üldhariduskoolis. Üliõpilane koostab teemakohase kokkuvõtte kasutades nii loengutel/seminaridel käsitletut, loetud allikaid kui praktikumi materjale. Ülevaade keskendub kaasava õppe mudelite rakendamisele koolis erilaadsete hariduslike erivajadustega õppurite õppimise jõukohastamiseks. Hariduslik erivajaduse (edaspidi lühend HEV) on mõeldud vajadust teha muudatusi või kohandusi õppekavas, rühmade töökavas või õpikeskkonnas (õppevorm, õpperuumid, õppevahendid, meetodid, suhtluskeel, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, vajadusel tugipersonal), et tagada kõigile õppuritele võimalus maksimaalseks osalemiseks õppeprotsessis ja individuaalseks arenguks
Väikelapse ning eelkooliiga on aeg, mil inimene hakkab oma keha üle kontrolli omama ning seda keskkonnas kasutama. See on aeg, mil lapsed saavad aru soo erinevustest, õpivad suhtlema ning muutuvad veidi iseseisvamaks oma vanematest. Väikelapse eas toimub lastel kõneareng, mis toob kaasa maailma tunnetamise ning suhtlemise. Äärmiselt olulisel kohal on perekonna toetus, armastus ja aktsepteerimine. Väikelapse iga kuni eelkooli eani on ka aeg, mil lapsed saavad aimu erivajadustest ning erivajadustega inimestest. Seda soosib vanemate omapoolne sekkumine informatsiooni jagamisega ning erivajadustega lastega võivad kokkupuuted tekkida ka lasteaias või koolis. Oluline on, et vanemad julgustaksid lapsi mängima erivajadustega lastega ning neid ka igapäeva tegevustesse kaasama. (Smart, 2012, lk 237) Lastel, kellele esineb selles eas mahajäämusi või selgeid erivajadusi, on olulisel kohal varajane märkamine. Näiteks peaksid olema pimedate ja kurtide laste vanemad
ANDEKA LAPSE TUNNUSED Andekust on keeruline defineerida. Lindgren ja Suter (1994) käsitlevad andekatena lapsi, kes oma väljapaistvate võimete poolest suudavad saavutada silmapaistvaid tulemusi. Andekad lapsed kuuluvad erivajadustega laste hulka, sest nad vajavad oma arengupotensiaalide realiseerimiseks kasvukeskkonna kohandamist (Häidkind, Kuusik 2009). Viimastel aastakümnetel ei peeta andekuse põhinäitajaks enam intelligentsuskvooti (IQ), vaid rohkem tähtsustatakse loovust: mõtete voolavust, originaalsust, probleemi nägemise võimet (Sikka 2002). Kui lapse intelligentsuskvoot (IQ) on 120 – 130, siis hinnatakse ta andekaks (Sepp 2010).
"Erivajadustega inimeste tööhõive on kõigepealt tööandja südameasi" Viimaste andmete alusel Eestis on üle 10 000 erivajadustega inimese, kellele on vaja töö eritingimustega. Kuna ettevõtjal esimesel kohal kasum, peaks ta kuulama oma südametunnistuse halt. Ühiskond on tugev vaid siis, kui kõik selle liikmed saavad oma elu elada täisväärtuslikult ja aktiivselt. Igaüks peab arvestama sellega, et ta on selle ühiskonna liige, pööramata tähelepanu sellele kas ta on ärimees või puuetega inimene.
Referatiivne uurimistöö Juhendaja: Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Eri- ja eristuvate vajadustega reisijad............................................................................4 2. Ligipääsetava turismi korraldaja eestis..........................................................................5 3. Erivajadustega inimeste vedamise õigused ja reeglid...................................................7 3.1. Erivajadustega inimeste vedamise õigused............................................................7 3.2. Erivajadustega inimeste vedamise reeglid..............................................................8 4. Erivajadustega reisijate võimalused eestis reisimiseks...............................................10 Kokkuvõte....................................................................
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Erivajadustega laps Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 Sisukord Kes on erivajadustega laps? 2 Varajane sekkumine 3 Laste arengu hindamine ja eripärade märkamine 4 Erivajadustega laste arendamise põhimõtted 5 Erivajadustega laste arengu toetamine 6 Erivajadustega laste õpetamise võimalused 7 Kasutatud kirjandus 8 Kes on erivajadustega laps? Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks. Nad erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt nii palju, et vajavad oma arengupotensiaali
vastsündinul on avastatud riskitegureid. Probleemide varajase kindlakstegemise järel pakutakse mitmeid erinevaid võimalusi. Mõnel pool tegeleb varajase sekkumisega spetsialistide rühm haiglas, aga enamasti kaasatakse siis sotsiaal- ja haridusasutused. Varajase sekkumise eesmärgiks on kõikjal põhimõte, et sekkumine peaks jõudma kõikide tuge vajavate laste ja peredeni võimalikult varakult. Selle referaadi eesmärgik on tuua välja, kuidas tegeletakse erivajadustega laste arendamisega Norras. VARAJASE SEKKUMISE TEENUSED NORRAS Norras toimub varajane sekkumine kolme ministeeriumi - justiits-, haridus- ja sotsiaalministeeriumi koostöös kõigepealt regiooni tasandil. Tervishoiu tegevus on detsentraliseeritud ja seda viiakse läbi kohalikus koolis ja/või lasteaias ning pered, kes on kooli piirkonnas on selle tervishoiukeskuse vastutusel. See võimaldab perede ja laste jälgimist alates sünnist ja kogu nende kooliaja jooksul. Samuti töötavad
ISESEISEV TÖÖ NR 7 Erikool kui arenduskeskus. Analoogselt eelmise teemaga, esitab üliõpilane kokkuvõtte läbitöötatud materjalidest. Keskendutakse muutustele, mis toimunud erikoolide arengus ENSV aegadest tänaseks ja edasistele suundumustele. Erikooli all peetakse silmas üldhariduskooli, mis mõeldud hariduslike erivajadustega lastele. Erikoolis on enamasti tavakoolist erinev õppekava ja õpilaste arv klassides väiksem ja seal töötavad lisaks õpetajaile puuet korrigeerivad spetsialistid. Eestis on erikoolid * kehapuudega lastele füüsiline erivajadus * vaegmõistuslikele lastele vaimne erivajadus * meelepuudega lastele: kurtidele ja vaegkuuljaile ning pimedaile ja vaegnägijaile * liitpuudega lastele. Kehapuuetega laste puue seisneb lokomotoorse aparaadi ehk tugi- liikumisaparaadi vaegtalitluses
igale situatsioonile mõistliku lahenduse nii lapse kui ka enda jaoks. Samuti on keeruline toime tulla meelepuudega lastega. Kuulmis-ja nägemispuudega laste õpetamine vajab täiendavat koolitust ja suurt tahet neid lapsi õpetada. Kuulmispuudega laste õpetamisel tuleb osata viipekeelt. Kuid suureks abiks õpetamisel on ka see, kui laps on iseseisev, positiivselt meelestatud ning kindlasti peaks ta olema suur motivatsioon õppida. Haridusliku erivajadustega laps on ka õpiraskustega laps. Sellist last ei tohiks jätta märkamata ning temaga tuleb pidevalt tegeleda. Ma arvan, et minul kui haridusliku erivajadustega lapse õpetajana, on mul suur vastutus ja kohustus aidata last, sest sellest sõltub tema õppeedukus kui ka üldine edu tulevikus. Minu ülesanne on selgitada välja õpiraskuse olemus ja otsustada, millist tugiteenust laps vajab. Kindlasti sooviksin õige otsuse tegemisel abi kooli psühholoogilt
l 2. praktiline töö lHaruidusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks Autor: Anna Veeber Käesoleval tööl on mitu eesmärki. Esiteks, võrrelda põhikooli lõpetamist põhikooli riikliku õppekava alusel ja põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel. Teiseks, anda ülevaate erivajadustega laste võimaluste käsitlemisest gümnaasiumi riiklikus õppekavas ja kolmandaks, tutvustada sama aspekti koolieelseied lasteastusti puudutavates seadusaktides. Märkus: ? tähendad paragrahvi märki, mu tekstiredaktor ei tunne õiget märki. ·Põhikooli riikliku õppekava · 23. Põhikooli lõpetamine: (1) Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt ,,rahuldavad", kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö
ISESEISEV TÖÖ NR 2 Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks. NB! Olen püüdnud tuua kõigist seadustest esitada antud konspektis kõige olulisemaid osi. Mõned seaduste paragrahvid on terviklikud, teisi olen lühendanud suurema selguse saavutamise eesmärgil. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid (4) Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks võib asutada ja pidada hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli. Riik tagab koolide asutamise ja pidamise nägemis-, kuulmis- ja kõnepuudega õpilastele, liikumispuudega õpilastele, kellel lisaks liikumispuudele esineb täiendav hariduslik erivajadus, liitpuudega õpilastele, intellektipuudega õpilastele, tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele ning kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele. § 9
ISESEISEV TÖÖ NR 1 1. ALLIKALOEND Laanisto, R. (2006). Õpime hääldama: A, O, U, E, I. TEA Kirjastus. Laanisto, R. (2004). Õpime hääldama: R. TEA Kirjastus. Laanisto, R. (2003). Õpime hääldama: K. TEA Kirjastus. Seero, H. (2008). Lasteaialapse kõne - hääldusraskused, kõnetakistused ja alakõne. Ilo. Kask, E. (2008). Lapsevanematele erivajadustega lastest. Atlex. Nõmme, A. (2009). Iga laps tuleb oma õnnega: eesti vanasõna. Atlex. 40 aastat eripedagoogide ja logopeedide koolitamist Eestis. Õpetajate leht. http://www.opleht.ee/?archive_mode=heading&headingid=164 (14.02.2012 21.14) Martinson, M. (2010). Õpiraskused: kelle probleem? Kust otsida lahendusi? Koolibri. Kõrgesaar, J. (1990). Eripedagoogika terminoloogia. Tartu Ülikool. Kõrgesaar, J. (2002). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu : Tartu Ülikooli
M. Veisson Tallinn 2010 Lühikokkuvõte raamatutest: Kõrgesaar, J.(2001). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: TÜ Kirjastus. ( 85 lk ) Lapse arengu hindamine ja toetamine (2008). Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus. Kirjastus Studium. ( 72 lk) Rogers, B.(2009). Taasleitud käitumine. ( 259 lk) Unt, I.(2005). Andekas laps. Kirjastus Koolibri. ( 110 lk) Veisson, M.(2009). Lapsevanemale erivajadustega lastest II. Tartu: AS Atlex ( 61 lk ) Väärtused koolieelses eas. Väärtuskasvatus lasteaias. TÜ eetikakeskus, TLÜ kasvatusteaduste instituut. Tartu 2010. ( 189 lk) 1.Jaan Kõrgesaar ,, Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse" ( 85 lk) Tartu Ülikooli Kirjastus 2001 Raamat on mõeldud nii üliõpilastele, pedagoogidele, omavalitsustegelastele, haridusametnikele, aga ka lapsevanematele. Raamatust saab selge pildi probleemidest, teedest
Mõdriku 2014 Eestis vastuvõtmisel olev töövõimereform peaks looma uue töövõime toetamise süsteemi. Muudatuste eesmärgiks on muuta suhtumist vähenenud töövõimega inimestesse ning aidata neil tööd leida ja hoida. Mind isiklikult puudutab see teema väga lähedalt, sest üks minu pereliikmetest on sünnist alates invaliid ehk praeguse süsteemi kohaselt sügava puudega töövõimetu inimene. Tegemist on psüühiliste erivajadustega inimesega, kellele on kohtu poolt määratud eestkostja, kelle haigus on aastatega ainult süvenenud ja kes vajab hooldamist ja juhendamist 24/7. Töövõimereformi ettevalmistamine algas 2011/2012 aasta talvel. Esialgseks ideeks oli tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi loomine, mis oleks pidurdanud töövõimetute hoogsat juurdevoolu ja pensionikulude kasvu. „Praeguseks hetkeks meenutab algideed vaid reformi retoorikasse ununenud fraas
annaabi.ee 
