Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

HARIDUSLIKE ERIVAJADUSTEGA LAPSE ISELOOMUSTUS (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
HARIDUSLIKE ERIVAJDUSTEGA LAPSE ISELOOMUSTUS
Kirsi Kivi / sünniaeg 19.10.2008
Lepatriinu Lasteaed
Kirsi käib Lepatriinu lasteaia sõimerühmas alates 16.08.2011 a.
Lasteaiaga harjus Kirsi väga kiiresti ja kergesti võttis omaks ka rühmatöötajad. Väga ruttu said selgeks nii laste kui ka õpetajate nimed. Lasteaeda tuleb Kirsi alati rõõmsameelselt.
Kirsi tuleb toime eneseteenindamisega, mõnikord jääb pissile minemine viimasele minutile.
Kirsi on väga, väga aktiivne, ei ole asju, mida ta kätte ei saa. Ta tegutseb koguaeg , kuid tihtipeale on see tegutsemine ainult teiste segamine või lihtsalt asjade loopimine. Tuleb ette ka ilma põhjuseta löömisi ja teistelt asjade käest ära kiskumist ja ka nende asjade peitmist. Oma asju Kirsi teistele ei luba, teistega koos ei mängi. Mida rohkem lapsi on rühmas, seda aktiivsem ja agressiivsem ta on.
Kirsit peab väga palju keelama, tavaliselt ei allu ta korraldustele. Ta ei mõista, mida tohib teha ja mida ei tohi teha. Kirsi vajab pidevat individuaalset jälgimist ja see muudab töö rühmas keeruliseks. Kuna suur osa tähelepanust läheb Kirsile, on suur osa lapsevanemaid rahulolematud.
Väga meeldib Kirsile maalida, joonistada, plastiliiniga voolida. Talle meeldib ka spordisaalis võimelda ja muusikasaalis laulmas käia. Varem huvitasid Kirsit väga ka puzzled, mida ta võis koguni kuni 15 minutit järjest kokku panna. Kuid nüüd ei ole tal sellisteks asjadeks enam üldse püsivust. Hetkel on suur huvi ainult tulistamismängude vastu.
Lasteaias magab laps väga hästi. Kirsil on ka õrnem pool, mõnikord meeldib talle kallistada ja teisi lohutada. Kirsi lemmiklauseks on:“Ma tahtsin ju hea laps olla.“ Seda kasutab laps juhul kui on jälle kellelegi haiget teinud või kedagi kiusanud.
Koostas: Manuela Naaber, EAL 1 kõ
Kuupäev: 25.05.2012
HARIDUSLIKE ERIVAJADUSTEGA LAPSE ISELOOMUSTUS #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 133 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor porgandimahl Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1
48
docx

ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1

Õpetajaharidus ja kasvatusteadused ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS Õpipäevik Juhendaja: Tallinn 2016 Sisukord Lugemispäevik............................................................................................................................3 a.Logopeedilised jutukesed.........................................................................................................3 b.Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus..........................................................3 c.Erivajadusega laps lasteaias.....................................................................................................4 d.Andekas laps lasteaias ja individuaalsed tegevused eriandekatele..........................................4 e.Mis on autismispektri häire?....................................................................................................5 f

Alushariduse pedagoog
Mängud
102
doc

Mängud

Mängud alates sünnist: KALLI-KALLI · Hoia last süles ja kiiguta teda · Kiigutades ütle: "Kalli-kalli, oled kallis." vms, · Sõna "kallis" juures anna lapsele musi - pealaele, ninale, varvastele. · Laps võib soovida seda mängu ka siis kui ta on pisut suuremaks saanud UURINGUTE ANDMETEL on laps suuremaks saades seda enesekindlam ja iseseisvam, mida rohkem teda imikuna süles hoiti ja kallistati. See mäng tugevdab sinu ja lapse vahelist sidet HOIDEKEEL · Ütle: "Küll sa oled armas laps!" või "Kelle väikesed varbad need on?" vms · Hoidekeelt kasutades hoia last oma näo lähedal ja vaata talle silma. UURINGUTE ANDMETEL reageerivad imikud hoidekeelele - kõrgele hääletoonile, mida täiskasvanud imikuga suheldes kasutavad. Hoidekeeles rääkimine võimaldab imikuga suhelda ning julgustada teda häälekalt vastama. See omakorda soodustab tema keelelist arengut. RAHUSTAV MUUSIKA

Mäng
Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013
38
pdf

Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013

Deviant behavior ­ deviantne käitumine. sotsiloogias. Häbliv käitumine - Kõrvalekaldumine inimestevahelistest normist ühiskonnast. (Häire ­ ajutine. Hälve ­ püsiv.) Destructive behavior ­ destruktiivne käitumine. Erinevas eas erinev. Lapseeas ­ dendent lõhkuda asju, materiaalsete väärtuste kahjustamine. Puberteediiga ­ lisaks materiaalsele ka suhetega seonduv. Tahtlik lähisuhete purustamine, kahjustamine jms. Nt kuulujutud, lapse väärkohtlemine. Saab olla ka endasuhtes ­ puberteedieas. Üldjoontes destruktiivse alla kuulub ennastkahjustav agressiivne käitumine. Purustav, lõhestav jms käitumine. Delinquent behavior ­ delinkventne käitumine. Seaduste rikkumine. Kuritegelik käitumine on käitumine kui rikutakse seadusesätteid. Disruptive behavior ­ disruptiivne käitumine. segav häiriv käitumine. Psühhiaater ­ kolme diagnoosiga lapsed ­ tõrgest-trotsliku, aktiivsus-tähelepanu ja käitumishäirega lapsed

Kasvatustöö ja probleemid
Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003
65
doc

Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

laste käekäik korda läheb. velt. Ehk julgustab see raamat teidki midagi ette võtma, et ära hoida ühe agressiivse või vägivaldse lapse väljakujunemist. Rasked ja ohtlikud kehavigastused Vigu teeme lastega suheldes me kõik. Ent sellest ei teki prob- Võrreldes 1996. aastaga tõusis alla 21-aastaste kuritegevus leemi niikaua, kui laps tunneb, et teda pannakse tähele, teda 1997. aastaks 20,8%

Avalikud suhted
KASVATUSE KLASSIKA
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

vastavalt vanaks ja kõlbmatuks juba sajand tagasi. Ja ehkki esimesed hoiatavad kirjutised ja arutelud ilmusid juba pea nelikümmend aastat tagasi (vt Mustad kirjutised; Suur koolidebatt), puudutasid need siiski enamasti vaid koolis toimuvaid protsesse: õppeedukust, distsipliini, õpetaja autoriteeti jms. Ent on tähelepanuväärne, et ka tollased kriitikud nägid kõige suurema ohuna ette just seda, millest räägib Michael Winterhoff oma raamatus - lapse sotsiaalset (kõlbelist) alaarengut. George Steineri arvates on praeguse hariduse ning kultuuri valitsev joon mälu kõhetumine. Traditsioon, mille järgi teati olulisi tekste peast, katkes siis, kui koolist kaotati tuupimine. Kui meil pole, mida meenutada, on meie siseelu vaene. XX sajandi haridusreformijad sellele ei mõelnud, kirjutab Toomas Paul (2009) oma raamatus "Seitse sabasulge. Katse kirjeldada inimeselooma". Inimese liigitunnus on vaimsus

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

Mängu ajaloost...................................................................................................157 Mängu tähendus.................................................................................................159 Täiskasvanute osa mängus.................................................................................160 Mängu areng.......................................................................................................161 Lapse joonistused...............................................................................................162 Isiksuse areng –......................................................................................................162 Isikupära kinnistumine.......................................................................................163 Oidipaalne etapp.................................................................................................164 Minapilt..

Arengupsühholoogia
NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT
192
pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

Laagriprogramm 112 Sina ja laps 117 Maslow motivatsiooniteooria 118 Lapsepõlvestress läheb laagrisse 123 Juhtimisstiilid 126 Kuulamise kunst 129 Käitumise juhtimine laagris 131 Probleemide lahendamine 137 Vägivald ja lapse ahistamine 140 Rühma areng 143 Mängude ettevalmistus, õpetamine ja läbiviimine 152 Matkad ja nende planeerimine 159 Liikumine looduses 170 Eksimine looduses 174 Ujumine 177 Lõkkeõhtud 182

Amet
Aforismid
223
docx

Aforismid

ARMASTUS ! Sa ütled, et armastad mind, ma uskusin, kuid enam ei usu, sest see ütleb teeb mulle haiget. On sul nüüd kergem, kui said mulle haiget teha? Need, kes ei hooli ega armasta ei oska seda järelikult teha. Sa andsid mulle oma südamekujulise medaljoni ja laususid: Hoia seda nii nagu sina tahaksid, et sind hoiaks. Paljud kõnnivad üle su südame, aga on üks, kes sinna oma jäljed jätab. Mu armastuse garantii on igavene. Jumal andis meile kaks silma et näha, kaks kõrva et kuulda, kaks kätt et tunda, kuid miks andis Jumal meile ühe südame?Sellepärast, et teise me ise ülesse leiaks. lase end õhku, õhus on armastus! Väiksena mängisin tikkudega, sain vastu sõrmi, kuna see pidi valus olema, nüüd aga mängisin armastusega, isegi kui keegi ei keelanud oli see siiski valus. Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. Pilgud on esimesed armastuskirjad. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja sureb pisarais. Armastus on kõige tugevam kirgede

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun