50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-03-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
KatsKiisu
Õppematerjali autor
teemat. Rohkem huvitaksid mind füüsilise puudega noored. Ma leidsin ühe väga huvitava projekti, mis on nüüdseks juba lõppenud, kuid mille tulemus oli hea ning see oli ka vajalik just nende noorte jaoks. Projekti nimi, mille valisin oli Sport+4All: aktiivne ja kaasav sport kõigile. 2015-2017 aastal osales Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus erivajadusega inimeste sportimisvõimalusi arendavas rahvusvahelises projektis. Selle projekti eesmärk oli ellu viia kaasavaid sporditegevusi erivajadustega inimestele, toetada nende füüsilist aktiivsust ja kujundada rohkem tervisliku eluviisi harjumust. Sportlikud tegevused olid võimalikult palju integreeritud tavakeskkonda (spordiklubi, staadion, park jms) ning tegevused seal kujunesid osalejate soovide ning vajaduste järgi. (Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, 2018) Kaasaegses ühiskonnas on hea tervise ja heaolu tagamiseks olulisteks asjaoludeks sport ja
üksikisikule tegutsemispiiranguid, kuid mida on võimalik kõrvaldada abivahendeid kasutades. Vaegus (disability) inimese indiviiditasandi probleem. Vaegus on puude tagajärjel tekkinud funktsioneerimisvõime piiratus, mis mõjutab inimese võimalusi igapäevaelus toimetulekus. Invaliidsus (handicap) sotsiaalne takistus. Termin invaliidsus tähendab võimaluste kaotust või piiratust võtta ühiskonna elust osa võrdväärselt teiste inimestega. See kirjeldab suhet puudega inimese ja keskkonna vahel. Selle termini mõtteks on pöörata erilist tähelepanu keskkonnas ja paljudes ühiskonnaelu valdkondades (näiteks informatsioonis, 7 kommunikatsioonis ja hariduses) esinevatele puudustele, mis takistavad puuetega inimestel võrdsetel tingimustel osaleda. (ICIDH, WHO, 1980) Kui lähtuda Eesti Vabariigi seadusandlusest, siis leiame terve rea erinevaid mõisteid.
Seda tehakse hindamise etapis. Hindamist on defineeritud kui info kogumist lapse ja tema arengukeskkonna kohta langetamaks otsuseid lapse edasise arendamise, sh õppetegevuste kohta. Seega kujutab hindamine endast eesmärgipärast info kogumist ja oluline on ka selle info tõlgendamine. Tegelikult puudutab hindamine nii eakohase arenguga lapsi kui ka neid, kelle arengus on märgatud mingeid kõrvalekaldeid, kuid käesolevas sisupaketis antakse hindamisest ülevaade just erivajadustega laste kontekstis. Hindamine kui info kogumine ja tõlgendamine hõlmab endas mitmeid olulisi aspekte. Milleks Õpetaja seisukohast on hindamise eesmärgiks jõuda tervikliku arusaamiseni lapse hinnatakse? võimete ja oskuste nõrkadest ja tugevatest külgedest, selleks et… a) …valida sobilikke õpetamismeetodeid, vahendeid b) …prognoosida lapse arengu edasist kulgu.
Teenindussuhtlemine kliendikesksus Kosmoseuuringute alguspäevad.. Canaveraly neemel asuv NASA keskus. President Kennedy oli seal parasjagu kohtumas paljude kuulsate teadlaste ja uurijatega. Ta kohtus inimestega, kelle ülim eesmärk oli vallutada kosmos ning jalutada kuu pinnal. Ta kohtus raamatupidajate ja administraatoritega, kes olid andnud suure panuse projekti õnnestumisse. Seega oli kohtunud paljude sihikindlate, uhkete ja oma eesmärki uskuvate meeste ja naistega. Kui ta jalutas mööda koridori tagasi limusiini juurde, põrkas ta kokku küürutava hallipaise mehega, kellel oli ämber ühes ja mopp teises käes
argimudeleid ja elutingimusi, mis on võimalikult sarnased ühiskonnas käibivatele. Normaalne elu tähendab seda, iga valiku puhul tuleb puudega inimese jaoks leida võimalikult normaalne alternatiiv vastukaaluks erilisele ja ebatavalisele (Bakk, Grunevald, 1999, 27). Elada normaalset elu tähendab muuhulgas seda, et igaüks: · Saaks elada nagu teised, st üksi või koos inimestega, kellega temal on hea olla; · Saaks arenemiseks vajalikku abi; · Saaks langetada ise oma valikuid; · Puudega laps saaks kasvada üles oma vanemate juures ja käia tavalises koolis, isegi kui ta vajab selleks eriõpet ja abistaja tuge; · Igaühte koheldaks respektiga ja võetaks tõsiselt. · Normaliserimispõhimõte tähendab arengut normaalsuse suunas puudega inimene arendab oma võimeid ja ühiskonna takistav roll väheneb nii
........ 61 Visuaalsed vahendid ..................................................................... 63 Zesti tähendus sõltuvalt kultuurikeskkonnast ehk regionaalsed iseärasused . ................................................................................. 81 Soolised iseärasused ..................................................................... 87 Auditiivsed vahendid ..................................................................... 87 Verbaalne suhtlemine ...................................................................... 89 Kuulamine ....................................................................................... 99 Erinevad käitumisviisid suhtlemises ...................................................104 Enesekehtestav käitumine...............................................................111 Konflikt ..............................................................................................117
sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis saab otsustada, millised muutused erivajadustega lastel on ootuspärased! Naaberteadused Tunnetuspsühholoogia Arengupsühholoogia Pedagoogiline psühholoogia kuidas tekivad muutused teadmistes, kuidas lapsed õpivad Pedagoogika õpetamise alused, kuidas juhtida õppimisprotsessi Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia Neuroloogia ja neuropatoloogia Psühhopatoloogia Õigusteadus Arengupsühholoogia on erivajadustega laste psühholoogia aluseks. Arengupsühholoogia püüab vastuseid leida küsimustele mille poolest erinevad lapsed täiskasvanutest ning mil moel arenevad laste võimed selliseks, nagu täiskasvanul. Kuidas, mida ja millal lastele õpetada? EV psühholoogia püüab vastust leida mille poolest erinevad EV lapsed tavalastest ja milline on EV laste arengupotentsiaal ja millistel tingimustel see realiseerub. Kuidas, mida ja millal EV lastele õpetada? EV psühholoogia toetub arengupsühholoogiale
3) vähemalt keskharidus ja ENTK juures tegutseva eksamikomisjoni viimase viie aasta jooksul väljastatud tunnistus eksami sooritamise kohta § 5 lõigetes 2, 3 ja 4 nimetatud teemadel. § 4. Laagri juhataja eksamiteemad (1) Laagri juhataja eksam hõlmab kahte teemat: 1) turvalisus laagris; 2) laagri juhataja töö. (2) Teema «Turvalisus laagris» puudutab võimalikke ohte ja riske laagris ning nende vältimist ja koosneb järgmistest alateemadest: 1) laagritegevust puudutav seadusandlus; 2) erivajadustega laps laagris. (3) Teema «Laagri juhataja töö» puudutab laagrile seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi ning koosneb järgmistest alateemadest: 1) pedagoogika alused; 2) laagri töö organiseerimine, planeerimine ja juhtimine; 3) konfliktsituatsioonide lahendamine. § 5. Laagri kasvataja eksamiteemad (1) Laagri kasvataja eksam hõlmab kolme teemat: 1) turvalisus laagris; 2) pedagoogika; 3) laagri kasvataja töö.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid