1. Puue on kaasasündinud või omandatud psüühilise, füsioloogilise või anatoomilise struktuuri kõrvalekalle või funktsiooni kaotus. 2. Invaliidsus on halvemus, mis tuleneb puudest või vaegurlusest ja piirab või muudab võimatuks indiviidi normaalse osa täitmist. 3. Vaegurlus on mistahes puudest põhjustatud võimekuse piirang või puudumine või tegevuse liialdused, et tegutseda normaalsel moel. 4. Raske puude puhul on inimesel vaja kõrvalist abi kord ööpäeva jooksul. 5. Sügava puude korral vajab inimene ööpäevaringset valvet ja abi. 6. Nägemispuue on nägemise puudulikkus või selle puudumine. 7. Nägemispuudeline on isik, kelle nägemine on alaarenenud sel määral, et see takistab tema arengut õppimist, tööelus osalemist ning igapäevase elu toimetuste sooritamist. 8. Kanapimedus on võimetus näha hämarikus ja öösel. 9. Glaukoom eks silma rohekae- silmasisene rõhk suureneb vedeliku ringlushäire tõttu. Rõhk avaldab survet silma er...
Töövõime hindamise metoodika Uue süsteemi järgi lõpetatakse töövõimekaotuse protsentide määramine. Töövõime hindamist korraldab töötukassa hinnatakse võimeid, võimekust ja sobivat tööd. Hindamine tuvastab, kas inimene on töövõimeline, osalise või puuduva töövõimega. Enne hindamist peab inimene kolme kuu jooksul käima arsti vastuvõtul. Samasugune nõue kehtib praegu töövõimetuse hindamise puhul. Töövõime hindamiseks tuleb esitada töötukassale taotlus. Seal vastab inimene küsimustele oma võimekuse kohta eri valdkondades (nt liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, õppimine jne). Ekspertarst võrdleb taotluse infot terviseandmetega ja annab töövõimele hinnangu. Vajadusel täpsustab ta terviseandmeid inimese perearstiga. Kui dokumentide põhjal ei ole töövõimet võimalik hinnata (nt käivad taotluse info ja terviseandmed üksteisele vastu), võib ekspertarst kutsuda inime...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
