Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded, erivajaduste liigid Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbinud- kõrvalekalle tavalisest (keskmisest) arengust, võib olla nii positiivses kui ka negatiivses suunas Kursuse käigus pööratakse rohkem tähelepanu lastele (0-puberteediiga), kuna mida väiksemad on lapsed, seda suuremad muutused arengus aset leiavad ja seda olulisem on nende muutustega kursis olla.
Erivajaduste identifitseerimine Erivajaduste identifitseerimise protsess. Erivajaduste identifitseerimine tähendab erivajaduste kindlaks tegemist ehk protsessi lapse arenguerinevuste märkamisest sekkumise kavandamiseni. Erivajaduste identifitseerimises osalevate spetsialistide pädevus. Õpetajate pädevuse üle kasutada laste arengu hindamisel üht või teist meetodit aitavad otsustada kaks asjaolu - väljaõpe ja võimalused. Õpetajate esmaõpe ülikooli bakalaureuse ja/ või magistritasemel ei valmista neid spetsiifiliselt ette ühegi meetodi kasutamiseks. Ülikooli stuudiumi käigus tutvutakse küll teoreetiliselt kõigi meetoditega, kuid põhjalikku
ISESEISEV TÖÖ NR 3 Põhikooli riiklik õppekava: võimalused õpilaste hariduslike erivajaduste rahuldamiseks. NB! Olen püüdnud esitada enda meelest olulisemaid paragrahve kas terviklikult või osaliselt ning neid kommenteerida. Põhikooli riiklik õppekava Vastu võetud 06.01.2011 nr 1 RT I, 14.01.2011, 1 jõustumine 17.01.2011 § 2. Põhihariduse alusväärtused (1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud
.. kasutamist. a. vaatluste b. verbaalsete ülesannete c. küsitlemise d. tegevuslike ülesannete e. testimise 11) Hindamisel tuleb arvestada teatud põhimõtteid. Neist eetilisuse ja humanismi põhimõtte kohaselt a. tuleb hindamistulemustest rääkides ja neist kokkuvõtte kirjutamisel vältida hinnangute andmist b. tuleb testimise tulemusi mõtestatult tõlgendada c. ei tohi uurimine kahjustada lapse huve d. kehtivad kõik loetletud variandid e. tuleb hoida konfidentaalsust 12) Erivajaduste identifitseerimisel ei teki tõenäoliselt ohtu ajada kuulmispuudega laps segi a. käitumishäirega lapsega b. vaimse alaarenguga lapsega c. aktiivsus-ja tähelepanu häiretega lapsega d. kõnepuudega lapsega e. pervasiivse arenguhäirega lapsega 13) Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas on toodud lapse arengu hindamise põhimõtted. Nende põhimõtete kohaselt a. kirjeldatakse lapse arengut lähtuvalt eeldatavast tasemest b. toimub lapse arengu hindamine ühe korra õppeaastas c
Põhikooli riiklik õppekava: võimalused hariduslike erivajaduste rahuldamiseks § 1. Määruse reguleerimisala ja ülesehitus (1) Põhikooli riiklik õppekava kehtestab riigi põhiharidusstandardi. (2) Põhikooli riiklikku õppekava (edaspidi riiklik õppekava) rakendatakse kõigis Eesti Vabariigi põhikoolides olenemata kooli õiguslikust seisundist, kui seadus ei sätesta teisiti. (3) Riiklik õppekava koosneb üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse valdkonniti koondatud ainekavad ning läbivate teemade kavad.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond xxxxxxxxx AÜSRx 18- KUU KUNI 5- AASTA VANUSTE LASTE ERIVAJADUSTE JA PUUETE ANALÜÜS Referaat Juhendaja: Dagmar Narusson Pärnu 2016 SISSEJUHATUS Suurem osa erivajadusi ilmnevad varajases lapsepõlves. Paljude puuete puhul arenevad lapsed mingi ajani normaalselt ja just kindlas vanuses hakkavad tekkima tagasilöögid ja spetsiifilised tunnused, mis annavad märku puude olemasolust. Antud töö eesmärk on uurida ja kirjeldada varajases lapsepõlves kõige sagedasemaid haigusi ning puudeid ja erivajadusi
Mõiste "düsleksia" viitab raskustele info omandamisel ja töötlemisel, mis väljendub probleemides lugemisel, häälimisel ja kirjutamisel. Düsleksia olulisemate tunnuste kohta on erinevaid teoreetilisi käsitlusi; kõige sagedasem on selgitus, et düsleksiaga õpilasel on probleeme fonoloogilise arengu, visuaalse infotöötluse, töömälu ja infotöötlemise kiirusega. (erivajaduste teejuht) Düsleksia äratundmisel võib olla abi UK Dyslexia (2009) esitatud tunnustest, mis düsleksiaga lapsel võivad esineda. Käitumine • unistab või kipub oma maailma sulguma ‒ unustab kergesti eriti hiljuti juhtunu, ent võib hästi mäletada ammu juhtunud asju • tal on raske järgida korraga rohkem kui ühte töökorraldust • äärmuslikud meeleolud, on harva rahulik ja tasakaalukas ‒ puudulik ajataju • võib olla väga kangekaelne
............................................................................................. 3 1. SEKKUMISE ALANE SEADUSANDLUS ...................................................................... 4 1.1. Eriharidussüsteem üldise haridussüsteemi sees ........................................................... 4 1.2. Õigussüsteem ............................................................................................................... 5 1.3. Hariduslike erivajaduste märkamine ........................................................................... 6 2. TEENUSTE SUUNATUS JA STRUKTUUR .................................................................... 9 3. KASUTATAVAD SPETSIALISTID ............................................................................... 12 4. VANEMATE KAASAMINE ........................................................................................... 15 KOKKUVÕTE .................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond RAAMATUTE KOKKUVÕTE Õppejõud: prof. M. Veisson Tallinn 2010 Lühikokkuvõte raamatutest: Kõrgesaar, J.(2001). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: TÜ Kirjastus. ( 85 lk ) Lapse arengu hindamine ja toetamine (2008). Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus. Kirjastus Studium. ( 72 lk) Rogers, B.(2009). Taasleitud käitumine. ( 259 lk) Unt, I.(2005). Andekas laps. Kirjastus Koolibri. ( 110 lk) Veisson, M.(2009). Lapsevanemale erivajadustega lastest II. Tartu: AS Atlex ( 61 lk ) Väärtused koolieelses eas. Väärtuskasvatus lasteaias. TÜ eetikakeskus, TLÜ kasvatusteaduste instituut. Tartu 2010
Kui tähtis on osata kingapaelu siduda Antud film on väga mõtlemapanev ja armsa sisuga. Enamustele inimestele läheb see väga hinge. Film on vägagi südamlik ja naljakas samuti. Film räägib mehest nimega Alex, kes kaotab oma töö teatris kui ka oma tüdruksõbra. Ta läheb oma kodulinna, et leida tööd, ainuke töökoht on vaimsete erivajaduste inimeste hooldamine. Ta alguses ei hooli selles tööst üldse ja tema meelest kõik vajadustega inimesed on imelikud. Ajapikku ta muutub nendega lähedasemaks ja hakkab nendest väga hoolima, kõik on tema vastu väga abivalmid ja sõbralikud aga tal tekib pidevalt jama erivajaduste inimeste perekonnaliikmetega. Nad proovivad esineda talendishowl, aga vanemad ei lase, seega see grupp läheb ise, kuigi nad ei suuda isegi korralikult kingapaelu siduda
Käitumisprobleemid võimenduvad nii lapsel endal kui halveneb ka õpetajate suhtumine õpilasse. Õpetajatel on vaja nende laste erisusi tingimata märgata ja osata/vaevuda neid siduma õppimise probleemidega ning ennekõike aidata lapsel toime tulla just õpiraskustega, et õpilane saavutaks mingigi eduelamuse, mis on/võib olla võtmeks käitumisprobleemide ennetamisel. Õpilane võib vajada ka logopeedilist abi. Erivajadustega lastele on kõikidele iseloomulik vajadus nende erivajaduste võimalikult varase ja /või õigeaegse märkamise järele, millest sõltuvalt on kohe vaja luua igaühele soodus arengukeskkond, milles on enam-vähem ühtselt kõikide erivajadustega isikute, eriti laste seisukohalt vajalik neile individuaalne lähenemine (see osutub võimalikuks, kui klassis on vähem lapsi ja õpetaja on püüdnud välja selgitada/mõista lapse probleeme), logopeedilise abi
Erivajadusega lapsesse peaks igaüks meist suhtuma nii, et kõigepealt on inimene ja seejärel alles erivajadus või puue. Tänapäeval mõistetakse erivajadusena väga laia spetsiifiliste vajaduste ringi. Erivajadus on kõik see, mis tingib vajaduse muuta või kohandada keskkonda, et laps saaks oma arengupotensiaalile vastavalt tegutseda. Kui erivajadused ilmnevad enne kooli, nimetatakse neid arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Erivajaduste tekkepõhjustes kombineeruvad pärilikud eeldused keskkonna mõjudega, põimumine võib toimuda soodsas ja ebasoodsas mõttes. Erivajaduste liigid on tekkepõhjustest ja avaldumise eripärast sõltuvalt järgmised: kuulmispuuded, nägemispuuded, vaimupuuded, kõnepuuded, kehapuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired, andekus. Andekuse korral on tegemist arengut soodustava kombinatsiooniga: soodsad pärilikud eeldused arenevad edasi,
Erivajaduse mõiste on väga lai ja seostub eelkõige õpi- või arenduskeskkonna eripäraga. Sageli defineeritakse erivajadustega inimest kui isikut, kes erineb keskmisest oma vaimsete-, sensomotoorsete- ja kommunikatsioonivõimete ning käitumise poolest. Koolieelse lasteasutuse seaduses (2014) §14 (1) mõistetakse erivajadusega lapse all keha-, kõne-, meele- või vaimupuudega ning eriabi või erihoolt vajavat last. Seega on erivajaduse liike väga erinevaid, samuti erinevad erivajaduste raskusastmed ning osadel juhtudel ka nende kombinatsioonid. Erivajaduseks loetakse kõike seda, mis tingib vajaduse muuta ja kohandada keskkonda ja tegevusi, et tagada lapsele maksimaalsed võimalused arenguks (Kõrgesaar, 2002). Erivajadusi võib liigitada Kanepi (2008) andmetel peamiselt kaht erinevat liiki tunnuse põhjal, nendeks tunnusteks on last iseloomustavad tunnused (nt. lapse meditsiiniline diagnoos) ning
võtmevaldkonnad, milleks on mõtlemine ja arutlemine, on vähemalt keskmisel tasemel. Burkhardt, Obiakor ja Rotatori (2004) selgitavad, et õpiraskused on seotud raskestimõistetava seguga võimetest ja puudustest õpilane võib lugeda, kuid tema õigekiri on halb, ta võib suuliselt vastata, kuid ei oska sama vastust kirjutada, võib täita töölehe esimese poole veatult, kuid teha teisele poolel palju vigu jne. Kasutatud kirjandus Kõrgesaar, J. 2002. Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu Ülikool. Mamen, M. 2007. Understanding Nonverbal learning disabilities. A common-sense guide for parents and professional. J.K.Publishers Burkhardt, S.A., Obiakor, F.E., Rotatori, A.F. 2004. Current perspectives on learning disabilities. Emerald Group Publishing
selle iseloomu hindamine kuulub ennekõike ja lõppkokkuvõttes erialase ekspertiisi valdkonda. Ja kui see on tehtud siis tuleb mäletada, et Erivajadustega inimestel on võrreldes tavatöötajatega tööl suuremad õigused seoses puhkustega. Inimesele, kellele on määratud töövõimetuspension või rahvapension töövõimetuse alusel, antakse pikendatud põhipuhkust 35 kalendripäeva. Need asju peab mäletama ja tegema ärijuht, erivajaduste inimestega töötav. https://www.eesti.ee/est/teemad/perekond/erivajadustega_inimene/erivajadusteg a_inimesed_tool http://raulpage.org/erivajadus/inimesed.html http://static.inimene.ee/failid/toote_failid/Erivajadustega%20inimene%20 %20hinnatud%20t%C3%B6%C3%B6taja_2008_46b.pdf
parendamiseks või sobivamate töövahendite soetamiseks 2.) Majapidamisosakonna juht täidab ja edastab oma ülemusele aruandeid (nt majanduskulude- ja eelarvest kinnipidamise aruanded). 3.) Alluv raporteerib ülemusele (nt toateenija majapidamisjuhti) talle antud ülesande edukast sooritamisest või mittesooritamisest (nt toa vaibalt raske pleki eemaldamisest). Horisontaalne: 1.) Vastuvõtutöötajad jagavad omavahel infot erivajaduste/soovidega klientide kohta, et soodustada paremat klienditeenindust. 2.) Majutusosakonna juht esitab personalijuhile ettepaneku ja oma nägemuse kõrghooajaks lisatööjõu värbamiseks, personalijuht annab ülevaate hetke tööturusituatsioonist. 3.) Hotelliketi eri piirkondade müügijuhid teevad koostööd ja jagavad omavahel infot potentsiaalsete äriklientide ja nende hinnatava majutus- või konverentsiteenuste vajaduste kohta. Diagonaalne: 1
Välismaal · Eripedagoog, audioloog · Organisatsioonid, mis pakkuvad teraapiat kõne- ja suhtlemisprobleemidega lastele. KIRJANDUS · Integreeritud teenused laste vaimse tervise toetamiseks: ennetus, varajane märkamine ja õigeaegne abi. Kotseptsioon. Sotsiaalministeerium. 2015 https:// www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Lapsed_ja_pered/Lapse_oigus ed_ja_heaolu/int_teenuste_kontseptsioon_laste_vaimse_tervise_toetamiseks_ valmis_logodega.pdf · Peterson, Tiina. Erivajaduste varajasest märkamisest ja sekkumisest. · Erivajadusega laps lasteaias. Põlva maakonna lasteaedade direktorite ja õppealajuhatajate nõupidamine. 23.Jaanuar 2013 · Elman, Natalie, Kennedy-Moore, Eileen 2005. Sõpruse kirjutamata reeglid. Tallinn: Pegasus. · Lapse vaimse tervise toetamine lasteaias.Juhendmaterjal. Tervise Arengu Instituut, Tallinn 2015 https://intra.tai.ee/images/prints/documents/14452415546_Lapse%20vaimse
ning kaks töökohtat arvutiga mis on varustatud lugemisprogrammiga ja mis kohandab teksti kõneks. Leidus ka printer, mis võimaldab printida paberile teksti pimedate kirjas, mida saab tajuda sõrmedega. Ülikooli raamatukogus leidub ka loengute ja raamatute audiofaile samuti õppematerjale. Viimased on pimedale õppurile olulised just uurimistööde kirjutamisel. Tartu Ülikooli raamatukogu pakub ka teenust koduteenindus. See on mõeldud lugejate jaoks, kelle külastus on raskendatud erivajaduste tõttu. Vabatahtlike abil on neile tagatud raamatute laenutus ja tagastus oma kodus. Öeldakse, et kui üksmeel on nõrgem , seda tugevamad ja arenenumad on teised meeled. Pole vahet , kas tegemist on vaegnägija või täiesti terve inimesega, kõik me teeme sarnaseid tegemisi oma elus.
pallaslastele,kus igaüks vastuvõetav,armastatav õpetajate poolt. Ruumid on varustatud kaasaegse tehnoloogiatega, mänguasjad on tehtud ökoloogilistest materjaalidest. väikesed uurimiskeskused Igas lasteaias peab olema mitte ainult võimlemissaal, kuid ja terve kompleks spordivarustusega bassein avalik staadion batuudiruum meditsiiniline ja massaazikabinet Soolakamber Sensoorne ruum. Spetiaalselt varustatud ruum, ravi-proffilaaktiliste seansside jaoks, mis on vajalik nii erivajaduste lastele kui ka täiskasvanutele, ning ka tervete inimeste elukvaliteedi paranemiseks. Sensoorses ruumis toimud mõjutamine 3 taju protsessidele: tunnetavale ,kuuldavale ja nähtavale ( kompimistunne, helid ja värvid) kinnine liuväli koht,kus saab õppida liikluseeskirju, valgusfooridega, ülekäigurajatega, sildadega,tuunnelitega ja laste autopargiga. mini-loomaaed Verandal on tehtud suur talvine aed,kus asuvad: mets, terrarium, dekoratiivne purskkaev
Klass: 12A Sissejuhatus Lapse õigusi käsitletavale protokollile, kirjutas Eesti alla 24.09.2003a Vastu võeti 02.06.2004a. On igasuguseid seaduseid, mis määravad lastekaitse eri riskide korral nt. Lastekaitse-sotsiaalhoolekande-perekonna seadused 16.10.2003a „Lapse õiguste tagamise strateegia“ Strateegial kolm osa: 1)põhivajaduste rahuldamise eesmärgid 2)laste erivajaduste rahuldamise eesmärkidele 3)lapse heaolu tagamine Laste müük Laste müük on mistahes tehing, mille käigus isik annab üle lapse teisele isikule rahalise-või mistahes muu tasu eest. Laste müük on karistatav ühe-kuni viieaastase vangistusega Juriidilise isiku puhul on tegemist rahatrahviga Lastepornograafia Lastepornograafia on lapse mis tahes kujutamine seksuaaltegevuses või lapse
õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel. (4) Tervislikel põhjustel koduõppel olevale õpilasele koostatakse individuaalne õppekava ning tema õppekoormust võib vähendada kuni kaheksa kursuse võrra iga arvestusliku koduõppel viibitud õppeaasta kohta. Samuti tutvustatakse selles referaadis erivajaduste käsitlemist Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas ja Koolieelse lasteasutuse seaduses. lKoolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas käsitletakse erivajadusi mitmes paragrahvis, sealhulgas, mis on väga oluline, ? 24, milles käsitletakse lapse arengu hindamise põhimõtteid: (1) Lapse arengu analüüsimine ja hindamine on oluline lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning õppe- ja
ERIVAJADUSTEGA LASTE SOTSIAALSETE OSKUSTE KUJUNDAMINE LASTEAIAS Lasteaiaaeg on lapse elus lühike, kuid otsustava tähtsusega eluperiood- sotsiaalsete, kommunikatiivsete, kognitiivsete, emotsionaalsete jt. baasoskuste kujunemise aeg. Tähtsustada tuleb lapse arenguliste erivajaduste(AEV) varajast märkamist ja korrektsioonitööga alustamist juba enne lasteaiaiga. Valiku puhul, kas AEV laps panna tava- või erilasteaeda, tuleb lähtuda konkreetsest lapsest ja tema erivajadustest. Kogemus näitab, et AEV lapse esialgne tavalasteaeda integreerimise proov vaid pikendab eriabita olemist. See veelgi traumeerib last ja tema perekonda. Tavalasteaias orienteerutakse teadlikult või ebateadlikult tavalisele, keskmise võimekusega lapsele, sest nimetatud lapsi
ilma jääb. Kui siis ime läbi sünnib vabanemine, on poisi ümber tugivõrgustik, mis aitab tal ühiskonda rehabiliteeruda; kahjuks aga ema põhjustatud traumat üle ei ela… Mäng on Piaget ´i järgi lapse jaoks reaalsusega kohanemise vahend. Mäng on abiks individuaalsete oskuste arendamisel ja sotsiaalsete rollide omandamise vahendiks. Lapse arengu analüüsimine ja hindamine on oluline lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks. Õpetajana on mulle on meeldinud alati vaadelda laste joonistusi, kuna sealt paistab sealt saab aimu lapse 3 sisemaailmast. Minu kogemused erivajadusega lapse joonistuste osas kinnitavad, et autistlik laps võib joonistada objekte peensusteni järgi, kuid tal puudub sümbolistlik käsitlusvõime:
emakeele ja kodukeelega. Lisaks õpivad TKG-s väga erineva materiaalse olukorra ja sotsiaalse taustaga õpilased. Samuti erineva haridusliku erivajadusega õpilased: 1. Üldiste ainealaste raskustega õpilased . 2. Psüühiliste probleemidega õpilased. 3. Emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilased. 4. Suhtlemisprobleemidega, sealhulgas pervasiivse häirega õpilased. 5. Puudest tingitud HEV õpilased. Arvestades erivajaduste mitmekülgsust on koolis kaasatud erinevaid spetsialiste. Koolis on loodud tugisüsteem ja korraldatud vastav võrgustikutöö. Koostööd tehakse ka erinevate spetsialistidega väljaspool haridusasutust. Koolis töötab HEV õpilase õppe koordineerija, sotsiaalpedagoog, psühholooog ja õpiabiõpetajad. Erivajaduse väljaselgitamine Kool lähtub individuaalse toetamise põhimõtetest erivajaduse võimalikult varajasest
seda vara isegi puutuda. Sama moodi ka autoga, kui puuduvad näiteks autojuhiload. 9. Milline on abikaasa vastutus ühisvara eest? Mõlemad osapooled vastutavad poole eest. 10. Selgita abikaasa ülalpidamiskohustust? Abikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama. See hõlmab tegevust ühise majapidamise kulude katteks ning kummagi abikaasa ja nende laste tavapäraste ning erivajaduste rahuldamiseks. 11. Millistel tingimustel abielu lõpeb? Kuidas on võimalik abielu lahutada? Abielu lõppeb: ● abikaasade vastastikusel kokkuleppel; ● kui abikaasadevaheline suhe on tõsiselt halvenenud ja abielu jätkamine ei ole enam võimalik; ● ühe abikaasa taotluse alusel pärast de facto lahuselu, mis on kestnud vähemalt kaks aastat; ● selle abikaasa taotluse alusel, kelle tervisliku seisundi tõttu ei ole abielu jätkamine
Tallinna Reaalkool 3D Modelleerimine Ahti Pent ja Jürgo Nooni Tallinna Reaalkool Eesmärk ·Ergutada õpilaste loovust ja insenertehnilist mõtlemist ·Selgitada tänapäevast eseme loomise protsessi ·Suurendada koostööd tööõpetuse, kunsti- ja arvutiõpetuse ja muude ainete (matemaatika, füüsika, keemia vahel · Erivajaduste õpilane saab osaleda esemete loomise protsessis Õpilane saab osaleda eseme loomisel kui: Disainer Insener Tööpingi operaator Tallinna Reaalkool Joonestamis ja modelleerimisvõimalused - võimalused CAD CAM programmid, ·BlockCAD ·QCad ·AutoCad ·Solid Edge ·NCCad jne CAD (Computer Aided Design) arvuti toel toote kujundamine (joonestamine, konstrueerimine); vastav tarkvarapakett
Erivajadusega lapsesse peaks igaüks meist suhtuma nii, et kõigepealt on inimene ja seejärel alles erivajadus või puue. Tänapäeval mõistetakse erivajadusena väga laia spetsiifiliste vajaduste ringi. Erivajadus on kõik see, mis tingib vajaduse muuta või kohandada keskkonda, et laps saaks oma arengupotensiaalile vastavalt tegutseda. Kui erivajadused ilmnevad enne kooli, nimetatakse neid arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Erivajaduste tekkepõhjustes kombineeruvad pärilikud eeldused keskkonna mõjudega, põimumine võib toimuda soodsas ja ebasoodsas mõttes. Erivajaduste liigid on tekkepõhjustest ja avaldumise eripärast sõltuvalt järgmised: kuulmispuuded, nägemispuuded, vaimupuuded, kõnepuuded, kehapuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired, andekus. Andekuse korral on tegemist arengut soodustava kombinatsiooniga: soodsad pärilikud eeldused arenevad edasi,
Ilo. Kask, E. (2008). Lapsevanematele erivajadustega lastest. Atlex. Nõmme, A. (2009). Iga laps tuleb oma õnnega: eesti vanasõna. Atlex. 40 aastat eripedagoogide ja logopeedide koolitamist Eestis. Õpetajate leht. http://www.opleht.ee/?archive_mode=heading&headingid=164 (14.02.2012 21.14) Martinson, M. (2010). Õpiraskused: kelle probleem? Kust otsida lahendusi? Koolibri. Kõrgesaar, J. (1990). Eripedagoogika terminoloogia. Tartu Ülikool. Kõrgesaar, J. (2002). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus. Kõrgesaar, J. (1987). Eripedagoogika Eestis. Eripedagoogika tänapäevaküsimusi. Tartu : Tartu Riiklik Ülikool. Kõrgesaar, J. (1990). Eripedagoogika terminoloogia. Tartu : Tartu Ülikool. Sinivee, H. (2010) Erivajadustega Kiir, Toots, Tõnisson, Arno... Õpetajate leht. http://www.opleht.ee/?archive_mode=heading&headingid=1386 (14.02.2012 21.45) Karlep, K. (1998). Psühholingvistika ja emakeeleõpetus. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus.
Nad erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt nii palju, et vajavad oma arengupotensiaali realiseerimiseks kohandatud õpikeskkonda. Erivajadusega lapsi on 10-14% laste üldarvust. Nendele antava abi ulatus ja eripära varieeruvad sõltuvalt puuete raskusest. Kui eivajadused ilmnevad enne kooliiga, siis nimetatakse neid pikemalt arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Erivajaduste tekkepõhjustes kombineeruvad pärilikud eeldused keskkonna mõjudega, põimumine võib toimuda soodsas või ebasoodsas mõttes. Sõltuvalt tekkepõhjustest ja eripärast on laste arenguliste erivajaduse määratlemise aluseks kuulmis-, nägemis-, kõne-, keha- ja intellektipuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired ning andekus. Üksnes andekuse puhul on tegemist arengut soodustava kombinatsiooniga: soodsad pärilikud eeldused arenevad arengut stimuleerivas
Mina haridusliku erivajadusega õpilase õpetajana Erivajadusega lapseks loetakse neid lapsi, kes oma vaimsete või füüsiliste omaduste poolest erinevad oma eakaaslastest. Erinevate allikate põhjal on erivajadustega lapsi kuni 20% laste üldarvust. Nendele antava abi ulatus ja eripära sõltub erivajaduste raskusest. Pimedate, kurtide, ajuhalvatuse, raske vaimse ala-arengu või vaimsete hälvetega laste kasvatamine toimub eriasutustes (erirühmades), kus eriettevalmistusega personal õpetab ja kasvatab neid ja tagab neile vajaliku meditsiini hoolduse. Tänapäeval räägitakse üha enam kaasavast haridusest. See tähendab, et erivajadusega lapsed sobitatakse tavalasteasutustesse. See võimaldab erivajadusega last integreerida ühiskonda
hindeid, mis on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa, siis lasteaias viivad õpetajad läbi vaatlusi kindla plaani alusel ning lapsi jälgitakse nii igapäevatoimingutes, vabamängus kui ka pedagoogi suunatud tegevustes. Hindamise aluseks on eeldatavad üldoskused ning õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade tulemused. Samas hindamise eesmärgid on mõlemas seaduses sarnased: lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks, suunata õpilase enesehinnangu kujunemist jne 2. Sarnasused: Sarnaseks võib lugeda üldist seaduse ülesehitust, kus on ära toodud üldsätted, õppe- ja kasvatuseesmärgid ja –alused, õppekorraldus, valdkondade kirjeldused, arengu pädevused, arengu hindamine. Ühine on ka see, et nii lasteaed kui kool koostavad oma õppekava riikliku õppekava alusel.
Kakskeelsus võib olla individuaalne ja ühiskondlik. Individuaalse kakskeelsuse puhul võib inimene olla oma keskkonnas kakskeelne üksi, ilma et teised inimesed samas keskkonnas oleksid kakskeelsed. Ühiskondliku kakskeelsuse puhul on tegemist ametliku kakskeelsusega, näiteks riik, kus on kaks ametlikku keelt. Kuna keel ja mõtlemine on tihedalt seotud, mõjutab kakskeelsus otseselt lapse mõtlemisprotsesse. Selle tõttu peetakse kakskeelsust tänapäeval ka hariduslike erivajaduste hulka kuuluvaks nähtuseks. Kakskeelne laps peab õppima, millised sisestused kuuluvad ühe või teise keele juurde. Samal ajal tingib kokkupuude mõlema keelega teise keele väiksema kasutamise. Raskused kahe keele omandamisel viivad lingvistilise arengu eri aspektide mahajäämuseni. Kakskeelsus tekib tavaliselt erikeelsete vanemate lastel, või lastel, kelle vanemad peavad oluliseks, et laps oskaks ka asukohamaa keelt. Kakskeelsuse mõju hindamiseks lapse arengule
närvisüsteemi häireid, millest kujunevad ka psüühikahälbed. Ka otsese pärilikkuse kõrval on paljudel juhtudel tegemist päriliku eelsoodumusega, st. valmidusega mingil eluetapil haiguse tekkeks. Sama mehhanism toimub ka somaatiliste haiguste tekkeks. Siia kuuluvad ka looteea ja sünnikahjustused, ning mürgistustest tekkinud kahjustused. (Saarma, 2000) Lapse erivajadusi on võimalik määratleda üksnes tema arengut tundma õppides ja kasvukeskkonda arvestades. Ei piisa ainult erivajaduste diagnoosimisest arstide poolt, vaid suuremat tähelepanu tuleb pöörata lapse olemasolevate oskuste hindamisele ning keskkonna võimaluste arvestamisele, samuti koostööle täiskasvanute vahel. Oleme Eestis üha enam liikunud nn põhjuskeskselt käsitluselt (miks ja missugune?) nn sekkumiskeskse käsitluse (kuidas toetada arengut?) poole. Tuleb varakult tagada erivajaduste märkamine, adekvaatne kirjeldamine ning töötada välja lapse arengu toetamise plaan, see
lahutama gümnaasiumi ja põhikooli. See tooks kaasa palju poleemikat ja ka töötute arvu kasvu ning ka keskkariduse saamise võimalus võib vajaka jääda, gümnaasiumite vähenemise tõttu. Kui võrrelda uue PGS ja praeguse PGS erivajadustega laste toetamise valdkonda, siis võib leida nii mõningaid erinevus. Näiteks, uues PGS-is on paremini lahti seletatud haridusliku erivajaduse mõiste. Uues PGS-is on vähendatud erivajadustega laste piirnormi vastavalt eri puuete ja erivajaduste lõikes. Minu arvates on see õigustatud, sest see annab võimaluse õpetajal teha efektiivsemalt oma tööd ja kindlasti jagub lastele ka tähelepanu rohkem ning võib-olla on ka õpilase arengu tulemused silmapaistvamad. Uues PGS-is on välja toodud ka erivajadusega õpilasle võimalus (olgu ta siis käitumisraskustega või õppiraskustega laps jne) õppida tavakoolis, tehes talle individuaalse õppekava. Väga hea muudatus on uue seaduse
koolis abiks tugiisik. Kui lapsed käivad koolis, on väga tähtis, et vanemad teeksid tihedalt koostööd õpetajatega. Oluline on ka valida selline kool, mis sobib lapse vajadustele ja võimetele kõige paremini. Kasutatud kirjandus Bakk, A., Grunewald, K., (1999). Kuulmispuuded. Vaimupuudega inimeste hoolekandest, lk 94-100. Tallinn: Koolibri Kõrgesaar, J., (2002). Kurtus ja nürmus vaegkuulmisena. Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse, lk 43-35. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Woolley, M. (2000). Elu kurdina. Tallinn: Koolibri Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liit. Külastatud 07.11. 2010, aadressil http://www.eklvl.ee/? id=36&keel=ee&PHPSESSID=60708a71dcb93fc2ac083e5e0f7ca6cb Müil, E., (2009) Meie kurdid lapsed. Külastatud 08.11.2010, aadressil http://www.kliinikum.ee/attachments/114_meie_kurdid_lapsed.pdf Helen, (2007). Kurdina sündinud tütre ema Anne: «Kui kodus isaga hüüdma ja
ettevalmistusega pedagoogid) (Koolieelse lasteasutuse seaduse eelnõu, 2012). • Kõnepuudega • Spetsiifiliste arenguhäiretega • Kehapuudega, kroonilise haigusega • Intellektipuudega • Kuulmispuudega • Nägemispuudega • Pervasiivse arenguhäirega • Emotsionaalsete ja käitumisraskustega • Andekad (arenguhäired puuduvad) • Muukeelsed Üldised probleemid, mis avalduvad kahjustatud arenguga lastel erivajaduste liikide kaupa erinevates kombinatsioonides ning raskusastmetes, on: sotsiaalse kohanemise raskused; psüühiliste protsesside ja kõne madalam arengutase; tunde- ja tahteeluhäired; nõrk motivatsioon; motoorika mahajäämus (Strebeleva, 2001). Spetsiifilised probleemid sõltuvad erivajaduste liigist ja arengukeskkonnast, lapse arengu valdkonnad (kognitiivne, kommunikatiivne, sotsiaalne, motoorne ja eneseteeninduse areng) on häiritud erineval määral. Vt
ekspertiisi läbiviimise kui on vajalik. Teenus aitab lasteaedu / sõimesid organiseerimis ja teadmiste arendamises, et parandada iga erivajadusega lapse areguvõimalusi neis asutustes. Arenguhälbega lastel on õigus saada eriharidust alates sünnist. Erivajadustele vastav õpe on planeeritud ja koostatud koostöös lapsevanematega ja selle koostamisel peetakse eriti tähtsaks just vanemate vaateid ja arvamusi. Enne kui omavalitsus teeb otsuse eriõppe kohta, on vajalik eksperthinnang lapse erivajaduste hindamiseks. See hinnang kinnitab lapse erivajadused ja annab soovitused, milline sekkumine oleks lapsel parim. Lapsevanematel on õigus teha kaebus ja otsus vaidlustada. Eriõpetuse kasutamine ja kogu toetussüsteem erivajadustega lastele on omavalitsuseti suhteliselt erinev. Eriharidust antakse põhiliselt lasteaedades / sõimedes, kuid seda tehakse ka kodus, nt kui laps ei ole veel lasteaias käima hakanud. Lapsed saavad eriõpet paarist tunnist kuni 25 tunnini nädalas
.........................................................................................................................16 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................17 LISA 2 2 SISSEJUHATUS J. Kõrgessaar (2002) on määratlenud oma raamatus „Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlussse” varasema ajaga võrreldes uudse erivajaduse sõnastuse: „Mõnikord erinevad lapsed oma iseloomu, tausta ja võimete poolest sedavõrd, et nende arenguvajadusi on raske rahuldada tavakeskkonnas, sel viisil avalduvaid erinevusi nimetetakse arengulisteks või hariduslikeks erivajadusteks.” (viidanud Lilleoja, 2012, 5). Puudega lapsel peavad olema terve lapsega samaväärsed võimalused hariduseks, arenemiseks ja eneseteostuseks
või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks (Lindgren, Suter 1994). Eesti lastest esineb kuni 20%-l arenguhäireid. Mõned neist on väikesed ja lühiajalise tähelepaneliku suunamise abil ületatavad, kui neid õigel ajal märgatakse. Varajane märkamine on aga tõsine probleem. Uuringute tulemusel on selgunud, et lapse arenguliste erivajaduste esmase märkajana on esikohal lapsevanem, seejärel lasteaia õpetaja, tunduvalt harvem perearst. Siit tulenebki esimene probleem kes kannab vastutust lapse arengu eripära märkamises? Lapse arenguprobleemide märkamine ja hindamine eeldavad eakohase arengu põhjalikku tundmist. Esimest arenguetappi (0-1a.) suunab valdavalt pere, lapse arengu allikaks on tema kõige lähedasemad inimesed, eelkõige ema. Paljudel lapsevanematel aga
või erivajadusega laste kool. Viimane on eriti tähtis, sest ideaalis peaksid vanemad omama parimat ülevaadet oma lapse võimete kohta, kuid kahjuks pole see nii vanemate piisava huvi või hariduse puudumise tõttu. Siinkohal väärib märkimist, et vanemahariduse edendamine ,,Perepoliitika kontseptsiooni" ning ,,Perede elukvaliteedi arengukava aastateks 2010-2015" rakendamise tõttu on lootust, et vanemate haritus ja informeeritus ka HEV erivajaduste kohta tõuseb. Seega vanemate koolitamine aitab ära hoida ja vähendada lapse väärkohtlemist ja hooletusse jätmist, lapse käitumisraksusi ja sotsiaalsete probleemide (nt tõrjutus, kiusamine) teket koolieas, mis võib mõne lapse puhul koguni HEV tekkimise ära hoida. Õppeasutuse füüsilise keskkonna kujundamisel arvestatakse erivajadusega õppijatega. Kõigil õppijatel (sh ratastooli kasutajatel) peab olema ligipääs elutähtsatele ruumidele ja vahenditele.
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond ERIVAJADUSTEGA LAPSE VAJADUSED JA VÕIMALUSED REHABILITATSIOONIKS Essee Juhendaja: Tallinn 2017 Kõik inimesed erinevad üksteisest vaimsete, psühhomotoorsete võimete, tausta ja isiksuseomaduste poolest. Erivajadusega lapse puhul on tema individuaalsus ja vajadused tema eakaaslastest oluliselt teistsugused ja vajaksid muudatusi tema kasvukeskkonnas või rühma tegevuskavas. Lasteaialaste puhul saame rääkida arengulistest erivajadustest (AEV), koolilaste puhul aga hariduslikest erivajadustest (HEV) (Kõrgesaar, 2002.) Kuidas teha kindlaks, kas laps on erivajadustega või mitte? Lapse erivajadusi saab määratleda üksnes tema arengu põhjaliku tundmaõppimise järel, arvestades konkreetset kasvukeskkonda (Häidkind, 2007). Lapse ...
Siis ei saa klient nii palju vinguda. Kvaliteet kujuneb välja, kui pikk on reis. Mida pikem on periood, seda rohkem teenuseid ja asju paneb tähele klient. · Lühikesed reisid- kuni 3 päeva · Transiit reisid- 12 tundi · Reisitenta- algab alates 1 kuust. Tekib juurde söögitegemise võimalus. Uued trendid- erivajadustega inimeste reisimine. Igasugused puuetega inimesed moodustavad 10% erivajaduste inimestest. (nägemis-, liikumis-, kuulmis- ja närvisüsteemipuue.) Erivajadustega inimesed: · Vanema ealised inimesed (alates 60 aastat) tehnilised võimalused on väga olulised, need peavad olema lihtsad. Väga tihti nende soovid kattuvad nägemispuudega inimestega. · Lapsed (eriti väikelapsed) tehnilised süsteemid peavad olemas ohutud. Enamus erivajadustega inimesi reisib koos saatjaga. Saatjatel on ka omad vajadused. Nad
Kuulmis- ja nägemispuude esinemisel on oluline kasutada abivahendeid suhtluse lihtsustamiseks (Braille, kuulmisaparaat jm.) Õpetamisel tuleb, lisaks akadeemilistele teadmistele keskenduda ka igapäevaste oskuste parandamisele (nt riietumine, hügieen, söömine jne). Vaimupuudega laste õpetamise olulisemad eripärad: varajane sekkumine- ennetava iseloomuga, tähtis on arenguliste erivajadustega lapse võimalikult varajane/õigeaegne märkamine. Erivajaduste olemasolu korral on mistahes abinõud üksnes sel juhul piisavalt varajased, kui neid rakendatakse kohe pärast sündi või kahjustuse avaldumist. igale vaimupuudega lapsele on vaja koostada individuaalne arenduskava- arvestada koormustaluvust, päeva rütmi, töö- ja kontsentratsioonivõime individuaalseid iseärasusi ja erinevusi; motivatsiooni kujundamine- vaimupuudega lastel puudub sageli motivatsioon õppida uusi asju;
5. Laste arv sobitusrühmas on laste suurim lubatud arv väiksem kui teistes lasteasutuse rühmades, arvestades, et üks erivajadusega laps täidab kolm kohta 6. Valla- või linnavalitsus loob võimalused erivajadustega laste arenemiseks ja kasvamiseks elukohajärgses lasteasutuses, kuhu luuakse sobitusrühmad ja kui puuduvad võimalused sobitusrühma moodustamiseks, siis moodustatakse erirühmad või asutatakse erilasteaiad. ERIVAJADUSTE DIAGNOOSIMINE 1. Erivajadusi diagnoositakse tavaliselt meditsiinisüsteemis. 2. Lapse olemasolevaid oskusi ja keskkonna võimalusi hindavad psühholoogid ja õpetajad, oluline on spetsialistide koostöö. 3. Raske puudega lapsi vanuses sünnist kuni neljanda eluaastani peaksid märkama lapsevanemad, perearstid ja teised esmatasandi meedikud. 4. Kindlasti tuleb spetsialisti poole pöörduda, kui laps: ei hakka esimesel eluaastal reageerima
strateegia. Elukestva õppe strateegia eesmärgid ja meetmed toetavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“, Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21” ning Eesti julgeolekupoliitika aluste hariduse valdkonnaga seotud eesmärkide täitmist. Strateegias nimetatud peamised probleemid: 1. Teoreetiliselt omaksvõetud ja dokumentides kinnitatud õpikäsitus, õppijate eri tüüpi andekuste väärtustamine ning erivajaduste märkamine ei ole muutunud õppeprotsessi lahutamatuks osaks. 2. Väljalangevus (eriti meessoo hulgas) on kõikidel haridustasemetel ja -liikides kõrge. 3. Ühiskonnas väljakujunenud hoiakud suunavad õppijaid valima „naiste ja meeste erialasid“, mis suurendab tööturul soolist segregatsiooni. 4. Ligi kolmandik Eesti tööealisest elanikkonnast on erialase ettevalmistuseta, madala kvalifikatsiooniga inimeste osalus elukestvas õppes on väike. 5
Emotsionaalsed - sotsiaalsed probleemid Kontraktuurid - deformatsioonid Mis on erivajadus ja mida see täpsemalt endst lapse eas kujutab? Erivajadus Erivajadusega laps on laps , kelle võimetest, terviseseisundist ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas või rühma tegevuskavas või mõlemas. Erivajaduse mõiste käsitlemisel on ühtse põhimõtte saavutamine raske, sest : erivajaduste määratlus on sõltuvuses ja muutumises vastavalt ühiskonna arengule ja nõudmistele, erivajaduse põhjuslikkuse erinevus ei võimalda üheselt sooritada mõjureid, mis erinevatel juhtudel tagavad edu, üheaegselt kasutatakse erinevate struktuuride ja ametkondade poolt erinevate mõistete süsteemi, arengu ja õppimise juures on raske määrata norme, mida võiks pidada üheselt oluliseks. Sageli defineeritakse erivajadustega inimest kui isikut, kes erineb keskmisest oma vaimsete võimete,
Kuid seal hulgas on ka ligi 16 000 eraisikut, kes ei pruugi tahta, et näiteks nende mobiilinumber või koduaadress levivad. Delikaatsete iskuandmete töötlemine Haridusasutustes (alaealiste komisjonides, nõustamiskomisjonides, õppenõukogudes jpt) töödeldakse hulgaliselt erinevaid delikaatseid isikuandmeid - näiteks arenguvestluse käigus ja psühholoogi poolt kogutud teave, samuti teave tervise seisundi, hariduslike erivajaduste jms kohta. Tulenevalt isikuandmete kaitse seadusest on kõik andmetöötlejad, kes puutuvad kokku delikaatsete isikuandmetega, kohustatud registreerima delikaatsete isikuandmete töötlemise või muudatused delikaatsete isikuandmete töötlemisel Andmekaitse Inspektsioonis. Delikaatsete isikuandmete töötlemiseks loetakse kõiki andmetega tehtavaid toiminguid: andmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, muutmine ja
Kuigi inimõigused sisalduvad paljudes rahvusvahelise õiguse normides, käsitatakse neid kogumina ning koos kohustustega. (Haruoja, 2015) Lapse õigused on kirja pandud ÜRO lapse õiguste konventsioonis, mille võttis ÜRO Peaassambleee vastu 1989. aastal Lapse õiguste rõhutamine ja konventsiooni vastuvõtmine tingiski vajaduse kindlustada lapse õigused igapäevaelus, st luua vajalik arengukeskkond ja toimiv lapse õiguste kaitse süsteem ning tagada lapse põhija erivajaduste rahuldamine perekonnas. (Rootsmann, 2007) Lapse õigused on inimõigused. Need on õigused, mis kehtivad kõigile hoolimata vanusest, soost, rahvusest või muudest tunnustest. Kuna lapsed ja noored ei suuda alati oma õiguste ja huvide eest ise seista, vajavad nad tihti abi kellegi teise käest. Üheks abipakkujaks on noorsootöötaja. Noorsootöötajatel oluline roll noorte inimõiguste kaitsmisel ja edendamisel. Tuues välja
2000. aasta Laste õiguste konvensiooni aruandest võib kuulmislangusega laste arvuks tavakoolis lugeda 50. (Laste olukord...,2007). Väga suure kõikumise ilmselt olulisemaks põhjuseks on varasem andmebaaside puudulikkus. 2005/2006. õppeaasta seisuga peavad koolid sisestama EHISesse õpilase haridusliku erivajaduse. Auditist selgub ka, et kuna haridusliku erivajaduse mõiste on ebaselge ning infosüsteemi sissekannete juhised keerulised, on koolid sisestanud andmeid õpilaste erivajaduste kohta oma äranägemise järgi (Erivajadustega laste..., 2006). Oluline on aga vaadelda neid andmeid objektiivselt. Jaan Kõrgessaare järgi (2002) on kooliealistest olulise kuulmislangusega kuulmisvaegureid ehk kurte 0,1 0,2 % ehk kuni kaks õpilast tuhandest. Haridus- ja Teadusministeeriumi andmeil oli 2005/2006. õppeaastal Eestis 181 822 õpilast (Ülevaade üldharidusest, 14.02.07). Lihtne arvutus ütleb, et sellise arvu õpilaste hulgas võiks
kohustusi kui normlapse sünd. Tavalapse sünd mõjutab oluliselt perekonna senist elukorraldust, kuid puudelapse ilmumisega kaasnevad sotsiaalsed ja majanduslikud erivajadused, mis võivad märgatavalt raskendada puudelapse pere toimetulekut (Reilson, 2004). Lie (1993) toob välja, et puudelapse sünd on shokiks vanemate senisele mõttemaailmale ning samuti muutub senine elukorraldus. Puudega laps, olgu ta siis füüsilise või vaimse puudega, vajab oma erivajaduste tõttu eelkõige rohkem aega. Füüsilise puudega lapse puhul kulub ressursse puudega lapse vanemate majanduslikku toimetulekut mõjutavad lisakulutused nii tehniliste abivahendite soetamiseks kui ka eluruumide ümberkohandamiseks, mida tuleb teha lapse puudest tulenevate erivajaduste kompenseerimiseks. Samuti vajab puudega laps enam järelvalvet ning erihooldust nii kodus, lasteaias, koolis kui ka hiljem tööl.
annaabi.ee 
