Afiksid muutuvad vastavalt mitmetele reeglitele. Kindel artikkel on sufiks ehk järelliide, mille põhivorm meessoost nimisõnade puhul on -ki või -ka ja naissoost nimisõnade puhul -ti ja -ta. Artiklid ei muutu ainsuses või mitmuses. (https://en.wikipedia.org/wiki/Somali_grammar 24.10.15 19:00) Muutuseid helikõrguses kasutatakse pigem grammatilistel kui leksikaalsetel eesmärkidel.See hõlmab endas soo, arvu ja käände eristamist. Mõnel juhul on need eristused tähistatud üksiku tooniga (näiteks ĺnan, "poiss"; inán, "tüdruk"). Somaali keeles on kahte liiki asesõnu: sõltumatud (substantiivne ja empaatiline ehk rõhutatud) asesõnad ja kliitilised (suuline, kliitik ehk liidik) asesõnad. Sõltumatud asesõnad käituvad grammatiliselt nagu nimisõnad ja esinevad tavaliselt koos liitega –ka/-ta (näiteks adiga, „sina”). Kliitik asesõnad on lisatud tegusõnale. Somaalia keelel on sooline vastandlikkus,
Üldregulatsioon: Konkreetne adressaat (adressaadid) Üldregulatsiooni korral: määrus või üldine haldusleping Üksikregulatsioon: Üldkorraldus a) Määratlemata adressaatide ringi puhul üksikjuhtumi reguleerimine b) Asja avalik-õigusliku seisundi reguleerimine Üksikregulatsiooni korral: haldusakt või konkreetne haldusleping Üld- või üksikregulatsioon ja Ühe- või mitmepoolne regulatsiooni võrdlusetabel Eristused Ühe- või Üld- või mitmepoolne üksikregulatsioo regulatsioon n Ühepoolne Haldusakt või Haldusakt või regulatsioon: määrus konkreetne haldusleping Mitmepoolne Haldusleping Haldusleping või regulatsiooni korral: määrus MÄÄRUS on vormiks, millega haldusorgan kehtestab õigusnorme.
ettekujutusi; mõlemad peavad ennast asetama "teise" perspektiivi, et uuritavat paremini mõista. · Kui traditsiooniliselt oli erinevuseks see, et antropoloogia tugines suulistele andmetele ja ajalugu kirjalikele, siis viimasel ajal on see eristus hägustunud, sest nii nagu antropoloogiad kasutavad üha enam kirjalikke allikaid, pöörduvad ajaloolased sageli suulise teabe poole (näiteks nn. oral history). Ajalugu vs antropoloogia: tavapärased eristused · Diakroonia vs sünkroonia (Claude Lévi-Strauss) · Sündmus vs struktuur (Marshall Sahlins) · Singulaarne vs struktuurne (Nathan Wachtel) · Kirjalik vs suuline (Jack Goody) Mõiste "ajalooline antropoloogia" sünd · Esmalt sündis 20. saj. keskpaiku Ameerikas mõiste "etnoajalugu" (etnohistory), mis tähendas kitsalt Ameerika põliselanike ajaloolist uurimist, katset rekonstrueerida pärismaalaste vaatenurka ajaloole.
Bourdieu’ arvates terveks eluks põhiliseks ning sotsiaalne päritolu on haabituse alus. Haabitus on eristavate lahknevuste süsteem, mis määratleb erinevaid positsioone sotsiaalse ruumi kahes määravas dimensioonis. Igale positsioonide klassile vastab haabituste klass, mis on vastava positsiooniga kaasnevate sotsiaalsete tingituste tulemus. Haabitused on eraldatud ja eristatud, nad on samas ka eristuste teostajad, nende abil eristatakse head ja kurja, õiget ja valet jne, ent eristused ei ole kõigile ühesugused, nii näiteks võib üks ja seesama käitumine olla ühe jaoks peen, teise meelest hooplemine ja kolmanda jaoks maitselagedus. Mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus - Durkheim. Mehhaaniline solidaarsus- traditsioonilised ühiskonnad- individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt.
Mis loeb on see, et oma seksuaalse identiteedi määramine on midagi, mis osadele inimestele tõsiseid raskusi valmistab. Selline määramatus tekitab inimesele endale suurt muret. Tasub meeles pidada, et inimeste seksuaalsus on tervikuna niivõrd rikkalik, et selgete eristuste tegemine nagu heterodeks ja geideks lahterdamine, jääbki alati ülelihtsustatuks ja vigaseks tegevuseks. Mõne jaoks kehtivad praegused eristused paremini kui teiste jaoks, aga see ei tähenda, et teiste seksuaalne identiteet selle tõttu vähem täisväärtuslik oleks. See, et me midagi päris täpselt sõnadesse panna ei oska, ei tähenda, et seda poleks olemas. Seega ei tasu liialt pead murda selle üle, mis on kellegi seksuaalne identiteet: tasub vaid kuulata oma südant ja kirge. Esimene seksuaalvahekord on noorte seas väga põnev teema. Miks esimest korda kardetakse: sõltumata soost muretsetakse oma keha pärast, poisid
1558-1583. aastatel toimunud Liivi sõda. Keskaja inimese igapäevaelu kirjendanud ja tutvustanud kursuse käigus räägiti meile palju sellest, mis oli keskajal võrreldes tänapäevaga teistmoodi ning kuidas siis elati. Oma essees tahan põhjalikumalt arutleda naiste positsiooni ja elu üle keskaja Euroopas. Levinud on arvamus, et keskajal elanud naised ei omanud kristlikus ühiskonnas omaette kohta. Inimesed keskajal küll tajusid naist iseseisva kategooriana, ent sotsiaalsed eristused ja ametid võeti kasutusele suhteliselt hilja. Enne seda, kui naisest sai talunaine, lossidaam või pühak, iseloomustati teda lähtuvalt tema kehast, soolisest kuuluvusest ja suhetest perekonnaga. Naise juriidilist staatust ja kõlblust käsitleti alati seoses mõne mehe või meeste grupiga. Naise elu määras tema tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, abielus või lesk. Perekonna suur tähtsus ja mitmed ülesanded aga muutsid naised hoopis iseseisvamaks.
refleksioon, ideatsioon on positsionaalsed) ja neutraalseid (kvasipositsionaalseid) — ma annan aru,
et vastavaid esemeid võib tegelikkuses mitte olla /fantaasia, eeldus) akte.
Igasugune akt sisaldab endas alusena ettekujutust kui objektiviseerivat akti, mis ei sõltu sellest, kas
tema /akti/ ese on reaalne või väljamõeldud.
(http://lepo.it.da.ut.ee/~silvi11/Husserl.htm 25.01.2015)
Antifetishism, eristused
tähendus/ese
tähendus/märk
tähendus/psüholoogiline kujund.
Formaalselt on kõikide nende eristamiste aluseks esemelise/mitteesemelise eristus. Husserlil on
mitteesemeliseks esemele suunatud teadvus, Heideggeril aga — olemine, mis nõuab erilist
mitteesemelist, mitteobjektiseerivat mõtlemist. Husserlil — teadvuse fenomenoloogia, Heideggeril
— olemise fenomenoloogia (mille aluseks on Sein
mul pole venda. Kuid see on kontingentne, sest mul oleks võinud olla vend. "Kreisiraadio võitis Eurolaulu võistluse 2008. aastal" on tõene, ent kontingentne propositsioon. Propositsioon on paratamatult tõene ta ei oleks saanud olla väär. Paratamatu on see, mis peab olema näiteks peab materiaalsel asjal olema teatud suurus. See on paratamatu fakt materiaalsete asjade kohta. Klassikaline seisukoht Kuidas on need eristused omavahel seotud? Paistab nagu pärineksid need eristused kahe allika (ideedevaheliste suhete ja tõsiasjade) käsitamisest eri vaatevinklitest (metafüüsilisest, semantilisest ja epistemoloogilisest) Ideedevahelised Tõsiasjad suhted Metafüüsiline Paratamatud Kontingentsed Semantiline/loogiline Analüütilised Sünteetilised Epistemoloogiline Aprioorsed Aposterioorsed
ots-otsaga kokku tulla. Ühiskondlik jaotus klassideks põhineb ennekõike majanduslikel alustel ehk inimeste jõukustasemel. Liikumine ühest ühiskonnakihist või sotsiaalsest klassist teise nim sotsiaalseks mobiilsuseks. Kihistumine Eestis: Eestis on siisetulekute erinevused jõukamate ja vaesemate inimeste vahel märkimisväärsed Sotsiaalne kihistus- rahvastiku astmeline järjestus, mille aluseks on ressursside jagunemine Sotsiaalne lõhe- inimgruppide eristused teatud tunnuste alusel Sotsiaalne mobiilsus- inimeste ja inimgruppide ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis Sotsiaalne tõrjutus- olukord, mil inimene ei osale ühiskonna kultuurielus, võimusuhetes ega ressursside jagamises Sotsiaalne sidusus- ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu Tööstusühiskonna põhijooned: Esikohal tööstuslik tootmine Konveiermeetodi kasutamine
hävitada, teda saab üksnes ,,üle mängida" ent kutsudes lakkama tult üles jõhkralt rikkuma tavatähendusi (kuulus sürrealistlik ,,katkestus"), nõudes, et käsi kirjutaks võimalikult kiiresti sellest, mida mõistuski veel ei tea (automaatkirjutus), tunnustades ja rakendades mit - mekesikirjutamise printsiipi, aitas sürrealism siiski kaasa Autori kuju desakraliseerimisele. Lisaks, väljaspool kirjandust ennast (tõtt-öelda hakkavad need eristused küll aeguma), pakkus keeleteadus Autori hävitamiseks välja väärtusliku analüütilise vahendi, näidates, et lausumine tervikuna on tühi protsess, mis funktsioneerib väga hästi ka ilma, et oleks tarvis teda vestlejate isikutega täita: keeleteaduslikust vaatenur gast pole Autor eales midagi enamat kui see, kes kirjutab, täpselt nagu mina on kõigest see, kes ütleb mina. Keeles pole meil tegemist mitte ,,isikuga", vaid ,,alusega", ning sellest alusest, mis väljaspool teda
Meelteüöeste iddede kohale seadis ta maailma põhiprintsiipidena asjades endis seesmiselt toimivad vormid. (Delius, Gatzemeier, Sertcan, & Wünscher, 2007) Veel üheks tähendusrikkaks erinevuseks võrreldes Platoniga on Aristotelesevankumatu huvi looduse uurimise vastu. Eelkõige aga huvitab teda muutumise ja saamise problee, mille analüüsi ja seletamise kontekstis töötas ta välja kuulsad ja ajalooliselt olulised eristused mateeria ja vormi nind potentsiaalse (võimaliku) ja aktuaalse (tegeliku) vahel. (Delius, Gatzemeier, Sertcan, & Wünscher, 2007) Mis on filosoofia? Kas sellele küsimusele ongi üldse võimalik üheselt vastata? Inimesed ei hakanud filosofeerima selleks, et mingit materiaalset kasu saada. Aristoteles on öelnud: "Kui hakati filosofeerima selleks, et vabaneda teadmatusest, siis teadmise poole hakati püüdlema arusaamise, mitte aga mingi kasu pärast.
See absoluudi konstrueerimine on pigem rekonstrueerimine Verstand ei suuda neid vastandeid üheks siduda, aga absoluudis on need ühenduses Mida tähendab Verstandi eitada ? (vernichten) Absoluut viitab Bescränktele ja vastupidi (sellest ma ei saa eriti hästi aru ) Kui Vernunftil ei oleks Verstandi, kas ta siis saakski Absoluudile ligi? Vernunft süntees, Verstand antitees Vernunft vajab eristusi, et nende eristuste kaudu aru saada, et need eristused on ühe Einheiti erinevad ppooled Prinzip einer Philosophie in der Form eines absoluten Grundsatzes (35 - 41) Analytisch A=A , unabhängig von Erfahrung. Produziert kein Wissen. Verstandsdenken. Identitätsbegriff. Absoluut . subjekt ja predikaat . Syntetisch A=B nicht notwendig, empirisch . Nicht denken. Pluralität . Ei ole Satz der Identität (Võib olla ka C, D, E , F jne. ) Need on juhatatud kas Verstandi või Vernunfti poolt.
parasjagu tapab lindu VS Keegi tappis linnu). 24. Hierarhiad ja semantilised kaardid (üldiselt) Hierarhiad on välja kasvanud Praha koolkonna markeerituse mõistest, mis on põhimõtteliselt duaalne, mistõttu ei sobi alati (skalaarsus opositsiooni asemel). Hierarhia annab võimaluse öelda, millised kombinatsioonid võivad esineda. Hierarhia võimaldab postuleerida suure hulga implikatsioonilisi universaale. Kontseptuaalne ruum kõik eristused, mida inimene on suuteline tegema. Semantiline kaart tegelikud eristused, mida keel(ed) ühe semantilisi ruumi piires teevad. Semantilised kaardid on võimelised määrama universaalse kontseptuaalse ruumi parameetreid, implikatsioonilisi universaale ning grammatikaliseerimise viise. Mõned teoreetikud väidavad, et on olemas vaid üks universaalne kontseptuaalne ruum ja et iga keele grammatika on joonte summa, mille on joonistanud keel üle üksiku jagatud ruumi.
24. Hierarhiad ja semantilised kaardid (üldiselt) Hierarhiate olemus: - annab võimaluse öelda, millised kombinatsioonid võivad esineda ja millised mitte Tänapäeval: semantiline kaart (semantic map) Kontseptuaalne ruum (conceptual space) kõik võimalikud eristused, mida inimene on suuteline tegema Semantiline kaart tegelikud eristused, mida mingi keel või keeled ühe semantilise ruumi piires teevad 25. Elusushierarhia. Nt soome keeles tehakse elususe hierarhia põhjal vahet käändega, nt autossa on renkaat – autol on rehvid, aga minulla on silmät – minul on silmad. Kui on autolla, siis ongi auto peal.
annus, sest nii tugevatoimelise aine sisaldus nn tänavadoosis on raske välja arvutada. Fentanüüle manustatakse tavaliselt süstimise teel, kuid ainet on võimalik suitsetada või nuusutada. Opiaatide mõju. Opiaalid mõjuvad inimesele erisuguselt. Näiteks heroiin tekitab tavaliselt kiirema ja tugevama kõhukuumuse kui morfiin, metadoon mõjub sisse võttes aeglasemalt ega tekita heroiini mõjuga võrreldavat kiiret joovet. Kuid eri oiaatide tekitatava joobe eristused ei ole kuigi suured ning paljudel narkomaanidel on raske vahet teha näiteks heroiinil ja morfiinil, peamiselt siis, kui need on eri kangusega. Mõju sõltub ka narkomaani kohanemisest. Opiaadijoobe kestus sõltub samuti annuse suurusest ja narkomaani kohanemusest. Joove võib püsida mitu tundi. Füüsilise seisundi tunnused: · Ahenenud pupillid ja ainitine pilk · Rippuvad silmad · Raske püsida jalgadel · Süda on paha ja üldine enesetunne halb
Mis on X? (iseloomulikud jooned, omadused, osad) Kuidas X ilmneb?(toimimis-, esinemisviisid; näited) Mis on X eesmärk ja ülesanded? Kuidas saab mõõta X väärtust, hulka v tugevust? Kuidas X suhtutakse? (emotsioonid, hinnangud, normid) Kuidas saab X kirjeldada v täpsustada? Milliste analoogiate (samatüübiliste nähtuste) abil saab X iseloomustada? X JA TALLE LÄHEDASED MÕISTED Ülemmõiste, alammõisted? Mõiste-eristused (Kuidas eristuvad üksteisest lähimõisted?) TAGAJÄRJED Mis kasu on Xst? Mis probleeme põhjustab? Millised on kõrvalmõjud? LAHENDUSED Kuidas saab X otseselt mõjutada? Kuidas saab X kaudselt mõjutada? Ülesanne: kas järgnevas artiklis on leitavad kõik essee tähendusskeemi olulised komponendid? Millist võtet on kasutatud (nii algse uurimuse kui selle) refereeringu ülesehituses
• Keeles on absoluutset arbitraarsust ja suhtelist arbitraarsust, mis on süsteemi poolt motiveeritud. kaks on absoluutselt arbitraarne, kakskümmend kaks ainult suhteliselt. Praha fonoloogiline koolkond • Saussure’ i seisukohad andsid kõige kiirema tulemuse fonoloogias. • Praha koolkond 1920-30ndad: Nikolay Trubetzkoy, Roman Jakobson, Vilem Mathesius; eelkõige slavistid. • Häälikud kuuluvad parole’i, foneemid langue’i. • Foneemid on kirjeldatavad distinktiivsete tunnustena (eristused!). Foneemidel on esinemispiirangud (näiteks ingl. helilise/helitu klusiili kontrast nii sõna alguses, keskel kui lõpus, va sõnaalgulise /s/-i järel (kus neutraliseerub, nt stand); sama kontrast neutraliseerub sks.k. sõna lõpus nt Strand). • Häälikute kirjeldamine distinktiivsete tunnuste hulgana ei olnud uus, uus oli ettekujutus foneemist kui langue’i kategooriast, mis realiseerub kõnes allofoonidena.
humanitaarvallas. Mõned strukturalismi ideed levisid ka teistesse teadustesse: kirjandus, majandus, bioloogia. Sturkturalismi põhitõed: tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Sünkrooniline keele uurimine. Keelesüsteem on tasandiline (foneem, morfeem, süntaks jne). Jan Baudouin de Courtenay (Kaasani koolkond. Tartus 1883-1893). Võttis kasutusele foneemi mõiste. Ferdinand de Saussure. Strukturalismi teoreetik. Tõi keeleteadusesse mitmed olulised mõistete eristused. Keele süsteem (langue) ja selle avaldumine keeles (parole). Uuris vormi ja tähenduse seost. Eristas sünkroonilist ja diakroonilist keele uurimist. Olulisim uutest mõistetest oli struktuur. Ise oma mõtteid kirja ei pannud, seda tegid tema õpilased – panid loengukonspektidest kokku raamatu. 4. Foneetika harud (artikulatoorne, akustiline ja tajufoneetika). Artikulatoorne haru kirjeldab hääliku moodustamist suus. Akustilise foneetika haru uurib helilaineid.
Keelte tüpoloogiline liigitus: isoleeriv , aglutineeriv , flekteeriv , polüsõnteetiline. Grimmi peamised tööd on germaani keelte häälikuloo alalt. Noorgrammatikud( Karl Brugmann, August Leskin, Hermann Paul) tegelesid põhiselt häälikulooga ning pöörasid suurt tähelepanu foneetilisele täpsusele ja meetodite usaldusväärsusele.(teooria- häälikuseadustes ei ole erandeid) d) De Saussure tõi keeleteadusse mitmed olulised mõistelised eristused: sünkroonilist ja diakroonilist meetodit , keeleliste sümbolite vormi ja tähendust. Strukturalismi põhitõed: • Keel on autonoomne märgisüsteem Noam Chomsky pani aluse (võrdlus malega). generatiivsele süntaksile • Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). • Generativismi põhiteesid: • Keeleteaduse tuum on • Keelt esitatagu rangelt sünkrooniline keele uurimine
4) eetika – erinevate eetiliste teooriate tundmine, mis aitab õel lahendada praktilisi moraalseid probleeme, millega paratamatult kokku puututakse. Benner: noviitsist eksperdiks Patricia E. Benner on 1984. aastal ilmunud raamatus „From Novice to Expert: Excellence and Power in Clinical Nursing Practice“ kirjeldanud õenduses uustulnukate (noviitside) ning ekspertide teadmiste ja oskuste erinevusi. Tema järgi kulgeb noviitsist eksperdiks saamine samm-sammult. Eristused noviitsi ja eksperdi vahel. Üheks oluliseks erinevuseks nende vahel on samasuguses olukorras käitumine. Kui noviits püüab teadlikult rakendada õpitud printsiipe, siis ekspert ei praktiseeri neid teadlikult, vaid n-ö „loomulikust intelligentsist“. Tema minevikus saadud kogemused suunavad teda rakendama teatud toiminguid. Ta ei püüa lähtuda teooriast, kuna kogemused on teda õpetanud, mida tasub rakendada ja mida mitte. Ekspert lähtub situatsioonist kui
Sünkrooniline keele uurimine. Keelesüsteem on tasandiline (foneem, morfeem, süntaks jne). autonoomne: keel on omaette, pole vaja kuhugi „välja“ vaja uurima minna. Keel on süsteem, kõne on see kuidas inimene seda süsteemi kasutab. Hetkel uuritakse kõnet ning selle kaudu otsustatakse milline on süsteem. Süsteemi ennast ei näe. St keelt uuritakse kõne kaudu,. Ferdinand de Saussure. Strukturalismi teoreetik. Tõi keeleteadusesse mitmed olulised mõistete eristused. Keele süsteem (langue) ja selle avaldumine kõnes (parole). Uuris vormi ja tähenduse seost. Eristas sünkroonilist ja diakroonilist keele uurimist. Olulisim uutest mõistetest oli struktuur – kooslus, mis koosneb teatud viisil struktureerunud osade väärtustest, mis üksteisest erinevad ning on osalt määratletud selle kaudu, millised on selle teised osad. Ise oma mõtteid kirja ei pannud, seda tegid tema õpilased – panid loengukonspektidest kokku raamatu. 4
tegema. Postmodernistliku laine harjal sõites püüab ta olla maksimaalselt pluralistlik, fragmentaarne, pakkudes võimalikult palju lahenduskäike ning jättes "otsi lahti". Maire Jaanus täheldab Undi seisukohavõttude tõlgendamise kohta, et "kahtlemata on võimalik esitada mitmesuguseid kitsaid ja seetõttu piiravaid poliitilisi ja ühiskondlikke interpretatsioone, kuid ainult teatud piirini, sest Unt ei anna mingeid lõplikke vastuseid. Ta kõrvaldab kõik selged eristused, et näidata, kui võimatud on vastused ja kui palju neid on." (Jaanus, 1993) Kombineerides ta siiski muundab, taandab absoluutset, kahandab väärtust. Kui "kuuekümnendate Unt" on avameelne ning vahetu, siis üheksakümnendate Unt on võlts, riukalikult lugejat eksiteele ajav, ilutsev, enesekeskne. Hüvasti, kollane kass on realistlik: see taotleb teatavat üldistust. Tere, kollane kass! on antirealistlik; see taotleb
Küsimus on selles, kuidas muuta meie mõtlemist selles suunas, et bioloogiline ja kultuuriline olend meis on tegelikult üks. Kultuuri ei omandata geenidega, kultuuri õpitakse ja sellesse kasvatakse elu jooksul, kuna erinevates keskkondades on inimestel kultuuri loomiseks olnud erinevad võimalused ongi maailmas nii palju erinevaid kultuure. 2. KULTUUR vs TSIVILISATSIOON Mõisteid kultuur ja ühiskond on püütud omavahel eristada, ent samas pole need eristused sugugi alati selged. Osaliselt on põhjuseks ka eri maades valitsevad kultuuriteooria traditsioonid (nt prantsuse uurijad on rääkinud pigem tsivilisatsioonide ajaloost kui kultuuriajaloost). Nt USA politoloog Samuel 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Huntington rõhutab oma raamatus ,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge" (e.k. 1999)
Abisõnad on näiteks artiklid, abiverbid, partiklid jts. Substantiivid ja verbid on universaalsed, st nad esinevad kõikides keeltes. Omadussõnad on osaliselt universaalsed. Millised on tavalisemad grammatilised kategooriad? Tavalisemad grammatilised kategooriad on arv ehk numerus, klass (sh sugu ehk genus ja elusus), määratlus ehk definiitsus, kääne ehk casus, võrdlus, aeg ehk tempus, isik ehk persona, kõneviis ehk modus, laad ehk aspekt ja polaarsus. Millised on võimalikud arvu eristused? Tüüpilisem arvu eristus on ainsus ja mitmus. Harva esineb ka triaal ja paukaal ja duaal. Eesti keeles on arve kaks: ainsus ja mitmus. Mida märgib elusus? Elusus märgib seda, kas subjekt on elus või elutu. Mille alusel saab keeli tüpoloogiliselt võrrelda? Tüpoloogiliselt saab keeli võrrelda struktuuri ja mõistete/ sisu väljenduse alusel. Milline süsteem on substantsiiviklasside süsteem? Millel nad põhinevad? Kuidas on võimalik neid markeerida?
kasutavad üha enam kirjalikke allikaid, pöörduvad ajaloolased sageli suulise teabe poole (näiteks nn. oral history). Briti antropoloog E. E. Evans-Pritchard (1902–1973) • “Antropoloogia peab valima, kas olla ajalugu või olla eimiski (…) Ajalugu peab valima, kas olla sotsiaalantropoloogia või olla eimiski.” Ajalugu vs antropoloogia: • tavapärased eristused ◦ Diakroonia vs sünkroonia (Claude Lévi-Strauss) ◦ Sündmus vs struktuur (Marshall Sahlins) ◦ Kirjalik vs suuline (Jack Goody) Mõiste “ajalooline antropoloogia” sünd • Esmalt sündis 20. saj. keskpaiku Ameerikas mõiste “etnoajalugu” (etnohistory), mis tähendas kitsalt Ameerika põliselanike ajaloolist uurimist, katset rekonstrueerida pärismaalaste vaatenurka ajaloole.
teksti enda ega autori juurest. Lugemine võib olla kollektiivne identiteediloome lugemiskonnad (reading communities). Nt. võib ka rahvust määratleda teatud kanooniliste autorite lugejaskonnana. Lugemisajalugu: kaks aspekti 1) Empiiriline lugemisajalugu: kuidas on tekste eri aegadel ja eri kultuurides loetud? Peamised uurimisprobleemid: vaikne ja kõvahäälne lugemine; lugemisasendid ja -viisid; lugemine ja sotsiaalsed ning soolised eristused jne. 2) Teoreetiline lugemisajalugu: kuidas on tekste eri kultuurides tõlgendatud, s.t. loetut mõistetud? Peamised uurimisprobleemid: erinevad lugemise `ootushorisondid', erinevad lugemisstrateegiad, erinevad tähendusloome viisid Carlo Ginzburg: lugemisviis on olulisem kui raamat: "Kui me hakkame ükshaaval võrdlema Menocchio mainitud raamatute lõike järeldustega, mida ta nende põhjal tegi (või isegi viisiga, kuidas ta
humanitaarvallas. Mõned strukturalismi ideed levisid ka teistesse teadustesse: kirjandus, majandus, bioloogia. Sturkturalismi põhitõed: tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Sünkrooniline keele uurimine. Keelesüsteem on tasandiline (foneem, morfeem, süntaks jne). Jan Baudouin de Courtenay (Kaasani koolkond. Tartus 1883-1893). Võttis kasutusele foneemi mõiste. Ferdinand de Saussure. Strukturalismi teoreetik. Tõi keeleteadusesse mitmed olulised mõistete eristused. Keele süsteem (langue) ja selle avaldumine keeles (parole). Uuris vormi ja tähenduse seost. Eristas sünkroonilist ja diakroonilist keele uurimist. Olulisim uutest mõistetest oli struktuur. Ise oma mõtteid kirja ei pannud, seda tegid tema õpilased panid loengukonspektidest kokku raamatu. Deskriptivism strukturalismi edasiarendus. Bloomfield, USA strukturalismi esindaja: sõnastada reeglid võõra keele jaoks. Oli mõjutatud biheivorismist.
humanitaarvallas. Mõned strukturalismi ideed levisid ka teistesse teadustesse: kirjandus, majandus, bioloogia. Sturkturalismi põhitõed: tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Sünkrooniline keele uurimine. Keelesüsteem on tasandiline (foneem, morfeem, süntaks jne). Jan Baudouin de Courtenay (Kaasani koolkond. Tartus 1883-1893). Võttis kasutusele foneemi mõiste. Ferdinand de Saussure. Strukturalismi teoreetik. Tõi keeleteadusesse mitmed olulised mõistete eristused. Keele süsteem (langue) ja selle avaldumine keeles (parole). Uuris vormi ja tähenduse seost. Eristas sünkroonilist ja diakroonilist keele uurimist. Olulisim uutest mõistetest oli struktuur. Ise oma mõtteid kirja ei pannud, seda tegid tema õpilased panid loengukonspektidest kokku raamatu. Deskriptivism strukturalismi edasiarendus. Bloomfield, USA strukturalismi esindaja: sõnastada reeglid võõra keele jaoks. Oli mõjutatud biheivorismist.
Mõned strukturalismi ideed levisid ka teistesse teadustesse : kirjandus, majandus, bioloogia. Courtenay oli kuulsaim keeleteadlane Tartus. Võttis kasutusele foneemi mõiste. Tema arvates on f häälik, mis eristab tähenduse ja moodustab keeles terviku. * foneem väikseim keeles esinev üksus, mis eristab tähendusi, kuid ise tähendust ei oma (isad i s a d) Sassure - strukturalismi teoreetik. Ta tõi keeleteadusesse mitmed olulised mõistete eristused: keele süsteem (langue) ja selle avaldumist kõnes - kõnelemine (parole) Mõiste struktuur. Uuris vormi ja tähenduse seost. Ise ei pannud eluajal oma mõtteid kirja (Saussure õpilased panid oma loengukonspektidest kokku raamatu) Strukturalismi põhitõed: · tuleb eristada keelt (langue) ja kõne (parole) · sünkrooniline keele uurimine · keelesüsteem on tasandiline (foneem, morfeem, süntaks jne)
lause kaht osalist agenti ja patsienti ning mittesihitisliku lause ainsat osalist. 1- Nominatiiv-akkusatiivne süsteem 2- Absolutiiv- ergatiivne süsteem + segasüsteemid /nt sõltuvalt lausetyybist esineb 1. Ja 2. Tyybi jooni/ Nominatiiv-akusatiivne susteem maailma keeltes rohkem levinud. Euroopa keeled on peaaegu ainult nominatiiv-akusatiiv keeled. Üldkeeleteadus 3.11.2010 Klusiiv Demonstratiivpronoomen Polaarsus:. Jaatus ja eitus- väljendusvahendid Aeg ehk tempus, eristused, sündmushetk, kõnehetk, viitehetk, eesti keele ajakategooria. Kõneviis ehk modus: modaalsus (dünaamiline, deontiline, episteemiline), konditsionaal ~ subjunktiiv ~konjuktiiv; modaalsuse väljendusvahendite tekkimine. Tegumood egk genus; aktiiv - passiiv, personaal -impersonaal; eesti keele passiiv=? Laad ehk aspekt: pref-impref (kontinuatiiv, habituaal, mitteprogr -progr jne) aspektkategooria väljendamisest eesti keeles Käändemärgistus - nom-akk ja abs-erg. Deiksis
Pani aluse keele tüpoloogiale. Liigitas keeled tüpoloogiliselt: isoleeriv, aglutineeriv, flekteeriv, polüsünteetiline *Noorgrammatikud (A.Brungmann ja H.Paul) uurisid keelemuutuste põhjuseid – häälikuseadustes ei ole erandeid, tunnistatakse vaid analoogiat. d) 20. sajandil(strukturalism - Saussure; generativism - Chomsky) *Strukturalism . Saussure oli struktrualismi teoreetik. Ta tõi keeleteadusesse mitmed olulised mõistete eristused: keele süsteem (langue) ja selle avaldumine kõnes - kõnelemine (parole) Mõiste struktuur. Uuris vormi ja tähenduse seost. Ise ei pannud eluajal oma mõtteid kirja (Saussure õpilased panid oma loengukonspektidest kokku raamatu) Strukturalismi põhitõed: *tuleb eristada keelt (langue) ja kõne (parole) *sünkrooniline keele uurimine *keelesüsteem on tasandiline (foneem, morfeem, süntaks jne) *Generativism. Chomsky oli süntaksiteooria rajaja. Generativismi põhiteesid:
☼ kollektiivne lugemine:ühiskonnas eksisteerivad lugemiskonnad, mis on seotud kindale lugemisviisile (Tammsaare vs Пушкин). Lugemisajalugu: kaks aspekti 1. empiiriline lugemisajalugu:Euroopas on loetud kõva häälega sajandeid: neid pidigi kõva häälega lugema; tühikuid polnud (raskendatud lugemine) ☼ hiliskeskaeg (14.-15. saj) vaikne lugemine, sisehääl; kirjavahemärgid ☼ lugemise asend: seisuslik positsioon ☼ lugemises on põimitud sotsiaalsed ja soolised eristused ☼ lugemine oli haruldane oskus 2. teoreetiline:sisuline tõlgendamine ☼ kuidas on tekste eri kultuurides tõlgendatud, s.t. loetut mõistetud? ☼ peamised uurimisprobleemid: erinevad lugemise ‘ootushorisondid’, erinevad lugemisstrateegiad, erinevad tähendusloome viisid ☼ läbi visuaalseid allikaid näidata, kuidas naised loevad Roger Chartier (sünd. 1945) ☼ kultuuriajalooline, uusaegse Euroopa kirjakultuuri professor ☼ raamatute ja lugemise ajalugu (varauusaeg)
võrdlema mõistet, mitte gram. element või sõna, võib kasutada nt pilte; aspekti.jm keerulisemad kategooriad on keerulisem võrrelda. peab olema 2 tasandil keeleuurimine (sügavuti omaduste, tunnuste kompleks) mida on vaja, et võrrelda! keeli ei tohiks võrrelda inglise keelest lähtuvalt. Kordamine 1. klusiiv - 2. demonstratiivpronoomen - 3. polaarsus - jaatus ja eitus - väljendusvahendid (partikkel, verbi markeering; eraldi eitusafiks) 4. aeg e tempus, eristused, sündmushetk, kõnehetk, viitehetk, eesti keele ajakat. 5. kõneviis e moodus, modaalsus (dünaamiline, deontiline, episteemiline), - konditsionaal-subjunktiiv-konjuktiiv; modaalsuse väljendusvahendite tekkimine dünaamiline - võimed. oskused, teadmised deontiline - võimusuhted, hierarhia episteemiline - järelduslik, tõenäosuslik 6. tegumood e genus, aktiiv-passiiv, personaal-impersonaal, eesti keele passiiv=? 7. laad e aspekt: pref-imperf (kontinuatiiv, habituaal, mitteprogr-progr,
määral vaba otsustamine. Seetõttu ei saavat tavapärast kohtupidamist kui õiguslikku tegevust kuidagi vastandada põhiseaduslikkuse järelevalvele kui poliitikale. Kelseni seisukoht, et põhiseadust peab kaitsma põhiseaduskohus, muutus hiljem peaaegu iseenesestmõistetavaks. Tema suurim panus debatti seisnes aga selles, et ta lükkas küsimuse lahendamisel kõrvale ebaselged mõistelised eristused ja kutsus üles keskenduma asja sisule: milline institutsioon sobib oma iseloomu ja olukorra poolest kõige pare- mini põhiseaduse järelevalveks? Kelsen juhtis tähelepanu tõsiasjale, et küsimust, kes peaks kaitsma põhiseadust, ei saa lahendada mõistete lahtipakkimise või õigusnormide tõlgendamise teel. See on õiguspoliitiline küsimus, mis nõuab igakülgset arupidamist, poolt- ja vastuargumentide kaalumist, süüvimist institutsionaalsesse tegelikkusse.
· A: Peeter armastab mind B: Peeter väidab, et armastab mind · A: Peeter varastas Marilt 1000 krooni B: Ma ei usalda Peetrit ja usun, et ta varastab alati, kui saab A väited, mis käivad tegelikkuse enda kohta B väited selle kohta, kuidas mulle asjad paistavad, väited, mis iseloomustavad minu kogemusi Mõlemad(nii A kui B) võivad olla tõesed, kuid väga oluline on tihtipeale teada, kas ta näiteks tõesti armastab mind, või ainult ütleb seda. Need eristused on seetõttu olulised ja erinevad. Variandi B puhul on mul ainult vaja olla aus enda vastu, kirjeldada enda tunnet. Aga et saavutada hüpe A gruppi(öelda midagi tõest selle kohta, kuidas asjad tegelikult on), Teadmise objektiivsuse küsimus - Kas seda, mis näib, on võimalik eristada sellest, mis tegelikult on? · Objektivism tegelikkus on midagi muud kui see, mis näib, aga teadusliku meetodiga on võimalik kindlaks määrata, kuidas asjad tegelikult on
Inimloomuse kaks printsiipi: Seotud kahe jumalakujuga. Apollo/Dionysos. Apollo oli antiikmaailmas valguse ja valgustatuse jumalus. Hoolitses seaduste toimumise ja piiride eest riikide vahel, oli korrastaja, piiritleja, korrastas maailma. Dionysos oli seevastu ekstaasi, lõbu, viljakuse, veinijumal. Piiride lagunemise sümbol. Nii saabki nietzche puhul eristada kahte printiipi apollooniline ja dionüüsiline. Kunsti areng seotud sellega. Apollooniline – analüütilised eristused, vahe tegemine asjade vormi kaudu toetub sellele. Asjade vorm on apollooniline. Nähtusel on vorm, kuju. Kõige apolloonilisemaks kunstiks nim skulptuuri. Loome asjadele vormi kaudu identiteedi. Dionüüsilisus – piiride lõhkumine. Kui inimene on selle mõjuväljas, siis see tähendab tema karakteri lagunemist. Kõige dionüüsilisem kunst Nietsze jaoks on muusika. Muusika mõjub kehale, instinktidele vahetult, ei toimi mõistusele. Inimene allub muusikat kuulates
1502. suur lahind smolino järve ääres. Kus vene väed said lüüa. 1503. venelastega sõlmiti vaherahu mida pikendatti kuni 1558. 1507. plettenberg keelas eesti ja läti talupoegadel relva kandmise. Eestlased lakkasid olemas relvastatud rahavas. Oli samm päris orjuse kehtestamise suunas. Linnad Linna õiguslikuks aluseks oli maa isanda linna õigus. Mis eristas linna kodanikke ümbritsevast keskkonnast. Eristused- Kodaniku isiklik vabadus. Eraomandi ja pärimis õiguse kaitse. Tallinn rakvere ja narva- taani kuningalt saadud lüübecki õigus. Tartu uuspärnu haapsalu ja paide ja viljandi- riia õigus kehtis seal. Kodanikuks sai inimene mis elas püsivalt linna ja maksis makse. Kui põgenik elas linnas 1a ja 1 päev sai ta vabaks ja võis linna jääda. Kohustused 1. maksude maksmine. Sõjalises kaitses osalemine. Tähtsamad hooned oli kirikud ja raekoda. Ehtitati tavaliselt kivist
mõlemad teesid on võrdse kaaluga. Võrdne kaal ütleb, et me ei saa ratsionaalselt eelistada üht teisele. On olemas 8 väite tõestused ja toetused; tekib tõestuse näivus, kus on 4 vastandlikku väidete paari, kus on kõik võrdselt põhjendatud. Tuleb välja trad metafüüsika läbikukkumine, sest tõestatakse ära midagi, mida metafüüsika põhiprintsiip ei luba. Näivus tekib valedest eeldustest; kriitika on eristav mõtlemine ja seega olulised eristused on tegemata ja see eristus on see, et asjades iseendas ja nähuvuses endas. Sellest tuleneb see olukord. Prg. 52b. Ei saa kogemusega ümber lükata kõigil juhtudel, kui sinu poolt seostavad mõisted on puhtad ideed, mida ei saa kogemusega edasi anda. Dogmaatikauimast äratamine on siin immanetne ehk tuleb asjast iseenndast(Hume’i puhul tuli äratus väliselt). Tuleb siin kas loobuda üldse või leida mingi teine filosoofiline lähtekoht, milleks on kriitiline filosoofia, mis
Tähendus, mis tuleb välja strukturaalse analüüsi protseduuri käigus, on puhas korrastatus, mõte kui isiklik mõte või isiklik üleelamine asendub mõttega, mis on endast võõrandunud koodide objektiivsus. Strukturalistlik mõte osutub mõtteks, mis ei mõtle. Subjekti elimineerimine. Roland Barthes "autori surm", Louis Althusser "subjekti surm". Diskursuse mõiste olulisus. STRUKTURALISMI ERI SUUNAD I. Strukturalistlik lingvistika. (Olulised Saussure´i eristused keel ja kõne, tähistaja/tähistatav, binaarsed opositsioonid). II. Strukturalistlik narratiivi analüüs (narratoloogia) a) Narratiivi struktuur (V. Propp ja A. Greimas, Lévi-Strauss müüdi struktuur) b) Temaatiline struktuur (nt Oidipuse lugu http://lepo.it.da.ut.ee/~silvi11/greimas/oidipus.htm Lévi- Straussi käsitluses) c) Narratsiooni struktuur (G. Genette eristus loo (l´historie) ja kõne (recit) vahel, Jonathan Culler
Sotsiaalne staatus ühiskondlik positsioon, millel on nii materiaalseid kui ka kultuurilisi tunnuseid. Kihistumisele on omane staatuslik hierarhia. Kõrgema sotsiaalse staatusega indiviidid ja grupid kuuluvad ülemistesse kihtidesse (neil on olemas: rikkus, relvajõud, teatud päritolu, nahavärvus jne.) Madala staatusega inimesed ja rühmad on ühiskonnas aga tõrjutud seisundis. Sotsiaalset tõrjutust võivad põhjustada: töökaotus, vaesus, perekonnas toimuv kuid ka bioloogilised eristused või arengupuuded. Kogu ühiskonna arengu kiirenemine on sotsiaalsesse kihistumisesse toonud rohkem sisemist dünaamikat, s.t suurendanud sotsiaalset mobiilsust. Sotsiaalne mobiilsus - tähistab inimeste ja rühmituste liikumist sotsiaalse kihistuse süsteemis. Liikumine võib olla horisontaalne (n: maalt linna, ühest majandusharust teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, ametnikust töötuks, keskklassist kõrgklassi)
Küsimus on selles, kuidas muuta meie mõtlemist selles suunas, et bioloogiline ja kultuuriline olend meis on tegelikult üks. Kultuuri ei omandata geenidega, kultuuri õpitakse ja sellesse kasvatakse elu jooksul, kuna erinevates keskkondades on inimestel kultuuri loomiseks olnud erinevad võimalused ongi maalimas nii palju erinevaid kultuure. 2. KULTUUR vs TSIVILISATSIOON Mõisteid kultuur ja ühiskond on püütud omavahel eristada, ent samas pole need eristused sugugi alati selged. Osaliselt on põhjuseks ka eri maades valitsevad 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 15 kultuuriteooria traditsioonid (nt prantsuse uurijad on rääkinud pigem tsivilisatsioonide ajaloost kui kultuuriajaloost). Nt USA politoloog Samuel Huntington rõhutab oma raamatus ,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge" (e.k. 1999) eeskätt kultuuriliste mitte niivõrd poliitiliste konfliktide osatähtsust tänapäeva globaliseeruvas ja multikultuurses maailmas
| MÕISTEID, mis nõuavad oma eeldusena | ERISTUSI, mis nõuavad oma eeldusena | (lihtsamaid õppimisvorme) Eristused toimuvad reeglina tajus pertseptiivse õppimisena (kolmnurga eristamine ruudust), mis on aluseks mõistete (kolmnurk ja ruut) õppimisele, mis lubab rakendada reegleid (ruudu või kolmnurga pindala arvutamist), millel põhinevad kõrgema astme reeglid (mitmesuguste hulknurkade pindala arvutamise valemid). 3. Tunnetuslikud ehk kognitiivsed strateegiad Oskused, mis võimaldavad suunata ja mõjutada tunnetusprotsesse (tähelepanu, tajumist,
annaabi.ee 
