Seksuaalne identiteet (0)

PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM
Nimi
10.a
Seksuaalne identiteet
Referaat
Pirita 2017

Sissejuhatus

Seksuaalne identiteet on inimese seksuaalsuse ja seksuaalse suunitlusega seotud minapilt , mis kujuneb suhetes sotsiaalse keskkonnaga.1
Elu jooksul võib su seksuaalsus muutuda mitu korda. Nooruses puutud sa kokku sooidentiteediga kus sa õpid tundma kas sa oled poiss või tüdruk. Kõige tavalisem ja levinum tüüp on tänapäeval heteroseksuaal, mis tähendab, et ta tunneb seksuaalset ja romantilist tõmmet vastassoo vastu. Püüan lugeja panna mõtlema sellest miks ühiskonnas halvustatakse geisi ja lesbisi ning toon välja mis erinevaid liike armastusi saab veel olla.

Sisu

Maailmas on olemas kahte sorti inimesi: ühed kes tunnevad seksuaalset tõmmet kas siis enda või vastassoo vastu ning inimesed kes ei tunne üldse seda kui vajadusena ehk aseksuaalid. Aaseksuaalsed inimesed on täiesti tavalised inimesed, kes on võimelised olema armastavates ja toetavates suhetes. Sageli puutume seksuaalsetest erinevustest rääkides kokku termininga LGBT ehk lesbid , geid, biseksuaalsed ja transsoolised. Lesbideks loetakse naisi, kes tunnevad seksuaalset tõmmet naiste vastu. Geideks peetakse mehi, kes tunnevad seksuaalset tõmmet meeste vastu. Biseksuaalid on inimesed, kes tunnevad tõmmet mõlema soo vastu. Panseksuaalid on inimesed kes tunnevad tõmmet inimese vastu, sõltumata tema soost. Seksuaalsus kujuneb erinevatest teguritest. Eriti võivad seda mõjutada kogetud juhtumid nooruses. On oluline meeles pidada, et sinu seksuaalne identiteet on midagi, mida ainult sina saad defineerida. Pole vajadust jagada inimesi heteroseksuaalideks, biseksuaalideks. Osad inimesed ei suuda või ei oska üldse oma seksuaalset identiteeti määrata või seletada. Seepärast on LGBT lühendile lisatud Q-täht, millele vastab sõna questioning ehk „ küsiv “. Noored, kes on alles alustamas seksuaaleluga , kuuluvad vähem või rohkem küsivasse kategooriasse. Samuti kuuluvad sinna ka vanemad ja seksuaalselt kogenumad inimesi. Mõni inimene, kes on end teismeeas end tundund näiteks heteroseksuaalina, võib vanemas eas tunnetada end näiteks biseksuaalina, samuti võib end geina tajuv inimene hiljem tunda end heteroseksuaaline jne. Kellegi sundimine identiteeti muutma pole vajalik ja saab lõppeda vaid vaimse traumaga. On ka täiesti võimalik, et muutused seksuaalses identiteedis on tulnud sellest, et eelnevalt on oma õiget identiteeti alla surutud hirmust.
Mis loeb on see, et oma seksuaalse identiteedi määramine on midagi, mis osadele inimestele tõsiseid raskusi valmistab. Selline määramatus tekitab inimesele endale suurt muret. Tasub meeles pidada, et inimeste seksuaalsus on tervikuna niivõrd rikkalik, et selgete eristuste tegemine nagu heterodeks ja geideks lahterdamine , jääbki alati ülelihtsustatuks ja vigaseks tegevuseks. Mõne jaoks kehtivad praegused eristused paremini kui teiste jaoks, aga see ei tähenda, et teiste seksuaalne identiteet selle tõttu vähem täisväärtuslik oleks. See, et me midagi päris täpselt sõnadesse panna ei oska, ei tähenda, et seda poleks olemas. Seega ei tasu liialt pead murda selle üle, mis on kellegi seksuaalne identiteet: tasub vaid kuulata oma südant ja kirge.
Esimene seksuaalvahekord on noorte seas väga põnev teema. Miks esimest korda kardetakse : sõltumata soost muretsetakse oma keha pärast, poisid muretsevad eeskätt enneaegse seemnepurske ja erektsiooni püsimise pärast, tüdrukud kardavad valu esimesest vahekorrast. Tähtis on, et astutaks vahekorda siis kui on sinule õige aeg. Austama peab ka inimesi kellel puudub soov vahekorda astuda kuna paremaks meheks/naiseks see sind ei teeks. Tüdrukute kogemused esimese vahekorraga on väga erinevad. Paljud ei tunnegi üldse valu. Nii mõnelgi tüdrukul polegi hüümenit või on see juba rebenenud tampooni sisestamise, trenni või muu tegevuse käigus. Kui tüdruk ei tunne end seksuaalelu alustades mugavalt , siis võivad ta lihased minna pingesse, mis teeb vahekorra kas võimatuks või valulikuks. Võib meeles tuleks pidada, et esimene vahekord ei pea õnnestuma esimesel katsel. Seksimiseks pole olemas õiget vanust, kohta ega aega see hetk jõuab kõigini. Seksuaalsusest rääkimine teismelise eas on koht mida väga ei taheta esile tuua. Kui soovitakse ennast kontrollida seksuaalsel teel leviva nakkuse vastu või saada rasestumisvastast nõu. Kõige parem on rääkida inimesega, keda usaldad ja kellega koos ennast hästi tunned : sõber, ema, isa. See peab olema keegi, kes vajaduse korral suudab saladuse saladusena hoida. Mõnikord on turvalisem rääkida võõra inimesega, kes on harjunud aitama noori, näiteks noortenõustajaga, arstiga või kooliõega.
Sageli esinevad erektsioonihäired uue partneriga seksides, sest me ei tea selle inimese eelistusi ega ootusi vahekorrale. Sellises olukorras kardetakse, et kui seks ei vasta partneri ootustele, siis ta lahkub või räägib sõpradele sellest. Suuresti on tegu ka usalduse probleemiga: me ei usalda uut partnerit olema mõistvad meie suhtes, vaid eeldame, et ta tahab lihtsalt maksimaalselt rahuldatud saada. Kindlasti kasutada rasestumisvastaseid vahendeid mis kaitsevad siis erinevate nakkushaiguste eest või ootamatu lapse saamise korral. Kaitsevahendeid on nii meestele kui ka naistele. Kõige levinum on kondoom.
Seksuaalfantaasiad on mõtted, mis võivad aga ei pruugi meid erutada. On normaalne, et inimestel esineb selliseid mõtteid isegi enne, kui nad on seksuaalvahekorras olnud, mitu korda päevas. Sinu mõistus on su erutuvuse üks peamisi tegureid, seega on seksuaalfantaasiad igati tervislikud . Elav fantaasia võib tulla kasuks nii seksuaalvahekorras kui ka üksinda olles. Aegade algusest on tehtud pornofilme ja tänapäeval puutub seksuaalsusega kokku igapäevaselt. Mis vahe on pornol ja päriselu seksil? Pornos ei kasutata kondoome, naine on seksikas ja sale ning orgasm tuleb mõlemal isikul samal ajal. Päris elus asjad päris nii ei käi. See ongi üks peamisi põhjuseid miks pornot tihti halvustatakse.

Kokkuvõte

Kõik jõuab elus ära proovida, küsimus on kes ja kus. Inimestel võivad olla eelarvamused, kuid seksuaalne identiteet ei tohiks sind tunnustada ega halvustada. Kui sa tahad kellegiga mingil seksuaalsel teemal rääkida siis vali selleks keegi, kes on sulle olnud toeks ja keda sa usaldad või keda sa arvad olevaks pädev sellel teemal.

Kasutatud allikad

https://www.amor.ee/Seksuaalsus_ja_seks_1_1/Seksuaalsus_1/Mis_on_seks/
https://www.amor.ee/Seksuaalsus_ja_seks_1_1/Seksuaalsus_1/
https://et.wikipedia.org/wiki/Seksuaalne_identiteet
https://www.amor.ee/Seksuaalne_identiteet_1_1/Kas_seksuaalset_identiteeti_peaks_teadma/
https://www.tlu.ee/opmat/tp/terviseopetus/sex/seksuaalsus_ja_seksuaalkultuur.html
https://www.amor.ee/Seksuaalsus_ja_seks_1_1/Seksuaalne_identiteet_1_1/
https://www.amor.ee/Seksuaalsus_ja_seks_1_1/Seksuaalsusest_rääkimine_teismeeas/
http://www.seksuaaltervisekliinik.ee/?go=seksuaalsus
https://www.amor.ee/Seksuaalsus_ja_seks_1_1/Seksuaalsus_ja_füüsiline_puue/
https://www.amor.ee/Seksuaalsus_ja_seks_1_1/Seksuaalsus_ja_meedia/
1 https://et.wikipedia.org/wiki/Seksuaalne_identiteet