Eno RAUD (15.11. 1928 -- 09.07.1996) lastekirjanik ja prosaist Sündinud Tartus kirjanik Mart Raua ja pedagoog Lea Raua (hiljem Nurkse) pojana. Õppis Tartu 6. ja Tallinna 10. gümnaasiumis, seejärel Tallinna Õpetajate Seminaris ning 1947--52 TRÜ aj.-keeleteadusk-s eesti filoloogiat. Töötas Tallinnas Riiklikus Raamatukogus instruktorina, Eesti Riikliku Kirjastuses toimetajana, seejärel kutseline kirjanik Tallinnas. Abielus Aino Pervikuga, Rein Raua isa. KL-i liige 1963, ENSV teen. kirjanik 1978. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. Eno Raua kirjanikutegevus hõlmab ümmarguselt neljandatkümmend viit loominguaastat ja mitutkümmend teost, millest paljud on küll tõlgete, küll kordustrükkide läbi kinnitanud oma jätkuvat menukust. Tema loodud tegelased on hakanud elama
TATJANA VIKULOVA «ENO RAUD» Referaat Lektor: T. Liiv NARVA 2008 Eno Raud on tuntud lastekirjanik. Ta on sündinud 1928 aastal 15. veebruaril Tartus. Õppis Tartu 6. ja Tallinna 10. gümnaasiumis, seejärel Tallinna Õpetajate Seminaris ning 1947--52 TRÜ aj.-keeleteadusk-s eesti filoloogiat. Töötas Tallinnas Riiklikus Raamatukogus instruktorina, Eesti Riikliku Kirjastuses toimetajana, seejärel kutseline kirjanik Tallinnas. Abielus Aino Pervikuga, Rein Raua isa. KL-i liige 1963, ENSV teen. kirjanik 1978. Eeskätt on ta teenekas ja õigustatult tunnustatud lasteautor. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. Eno Raud on üks meie laste lemmikkirjanikke, kelle sule all on valminud umbes 50 lasteraamatut, nuku-ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Eno Raud on
ning selle eesmärk on toetada lapse keelelist ja sotsiaalset arengut. On rahustav, lühike ja toetab arengut. Eesti aimekirjanduse areng ja teemad 20. sajandi II poolel ja 21. sajandi alguses Murrang toimus 1960- ndatel aastatel, kui ilmusid Beekmani, Puki, Kiige jt. Raamatud paberi valmistamisest, lugemishügieenist, aia- ja põllutaimedest. Kümnendi tähelepanuväärsemaid teoseid oli M. Mägeri ,,Linnud rahva keeles ja meeles”. 1970- 80-ndad aastatel mitmekesistus laste tarbeks kirjutatud aimekirjanduse sisu. Rohkelt käsitleti loodusteemat (Rein Saluri ,,Mudilaste loomaraamat”, Fred Jüssi,,Rebasetund”). Ilmusid tervishoidu, geneetikat ja seksuaalkasvatust käsitlevad teosed (M. Johanson ,,Kuidas ma maailma tulin”. Linnastumine ja sellega seotud liiklusprobleemid tõstsid huvikeskmesse H.
Lõppevad üldreeglina õnnelikult. Kunstmuinas- ehk autorimuinasjutt individuaal loomingulinerahvamuinasjutu laadi järeleaimus ja edasiarendus, segli mingi allegoorilise või sümboolse sisuga, viljeldud eriti romantikute ja uusromantikute poolt. 5. Perrault 1697 ilmusid 8 muinasjuttu, Prantsuse Akadeemia liige, jurist, kuninga kirjutaja. Raamatute peategelane kajastub raamatu pealkirjas: Tuhkatriinu, Sinihabe, punamütsike, Pöialpoiss. Muinasjutud kirjutatud õukonda sisenevatele neidudele. Arvete klaarimine jääb ära. Lõpp halb, ei ole õnnelik. Õukonna jaoks räägitud. 1 Vennad Grimmid 1812-1815, muinasjutud rahvasuust maha kirjutatud , rahvas tahab õnneliku lõpuga lugusid. Iga edasijutustaja on oma osa juurde pannud, tema hinnang juures. Rahvale ja rahva pealt maha kirjutatud.
huvitav ja mitmekülgne inimene tundunud. Uurimustöö eesmärk: selgitada välja Mihkel Raua edu võti. Kuidas on ta jõudnud oma eluga just sellisele positsioonile nagu ta praegu on- edukas. Uurimistöö räägib Mihkli eraelust ja perekonnast ning tema kolmest põhi tegevusvaldkonnast- telekarjäärist, muusikukarjäärist ja kirjanikukarjäärist. Lisaks nüüd hiljuti on Mihkel aluse pannud ka poliitikukarjäärile riigikogu liikmena. Mihkel Raud on üks vähestest Eesti multitalentidest, kes tegutseb paljudel aladel, on silma paistnud oma professionaalsusega ja pälvinud üldsuse silmis tunnustuse. Neid multitalente on meie väikeses Eestis vähe, lisaks Rauale võib veel multitalendiks kutsuda järgnevaid inimesi: Mart Sander (laulja, näitleja, lavastaja, saatejuht, dirigent, kunstnik), Hannes Võrno (saatejuht, moekunstnik, humorist), Hardi Volmer (filmirezissöör, lavastaja, teatrikunstnik, kujundaja, muusik), Jaan
Kindlasti suur protsent lastest naudib Aino Perviku loomingut ja tunnevad selle lugemisest täit mõnu. AINO PERVIKU ELULUGU Pervik, Aino (kodanikunimi Raud), lastekirjanik, proosakirjanik, luuletaja ja ilukirjanduse tõlkija. A. Pervik sündis 22. aprillil 1932. aastal Rakveres velskri perekonnas. Keskhariduse sai Tallinnas, õppis 1950-1955 Tartu Riiklikus Ülikoolis aj. – keeleteaduskonnas, lõpetas soome- ugri keelte erialal. Töötanud 1956, 1960 aastatel Eesti Riiklikus Kirjastuses laste – ja noorsookirjanduse toimetajana, aastatel 1960-1964 Televisioonistuudios laste ja noortesaadete toimetajana ( E. Nirk, … 1975: 270). 3 Kirjaniku tegevust alustas retsensendina „Edasis“, 1950-ndate aastate lõpul kriitikuna tegev pidevalt. Avaldanud sisukaid artikleid ja ülevaateid lastekirjanduse kohta, samuti probleemitihedalt publistikat sotsiaalsetel teemadel ( O. Kruus, … 1995 ja 2000: 405).
......................................................................................................................................9 Eno Raud..............................................................................................................................................12 R. Kipling.............................................................................................................................................15 Jacob(1785-1863) ja Wilhelm(1786-1859) Grimmi muinasjutud........................................................16 J.Kunder..............................................................................................................................................16 Heljo Mänd...........................................................................................................................................17 Andrus Kivirähk........................................................................................................................
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5
Kõik kommentaarid