Vastused kordamisküsimustele (6)

1. Mis on riskianalüüs?
Riskianalüüs – on ühiskonnas erinevate riskiobjektide ja ohtude süstemaatiline kindlaksmääramine ja hindamine lähtudes tõenäosusest ja võimalikest tagajärgedest.
2. Millistele valdkondadele annab vastuseid riskianalüüs?
Riskianalüüs annab vastuseid:

• tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalused
  
• füüsiliste objektide planeerimisele
  
• keskkonnakaitsele
  
• kodanikukaitsele
  
• ohtlike ainete käsitlemisele ja transpordile
  
• info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele
  
• avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele
  
• koostööle omavalitsustega, päästeteenistustega, planeerimistäitevorganitega jne
  

3. Riskianalüüsi käik APELLI 1-3 aste (lühike sisuülevaade).
I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN – Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära analüüsi eesmärgid, detailsuse aste, riskisuuruse hindamise kriteeriumid jne.
II APELLi aste

riskiobjektide kindlaksmääramine, mis kätkevad endas ohtu

tuvastatakse ohtu omavad tegevused, mis toimuvad riskiobjekti igas osas.

koostatakse ainete nimistu, mis loovad ohu

määratakse õnnetuse/riski tüübid, mida iga oht võib põhjustada

määratakse ohustatud objektid

tagajärgede hindamine

riski suuruse hindamine inimese elule ja tervisele (1-5)

riski suuruse hindamine keskkonnale (1-5)

riski suuruse hindamine varale (1-5)

riski arenemiskiiruse hindamine (1-5)

riski tõenäosuse hindamine (1-5)

milline on riskide ja riskiobjektide prioriteet
Nende 1-5 jagunemiste märkuseks 1 on nõrk, mitterahuldav ja 5 on väga hea. 11nda puhul 1 vastab väga kõrge ja 5 on suhteliselt madal.
III APELLi aste

ohustatud objekti riskifaktori arvestuskaardi koostamine

riski/õnnetuse olukordades tegutsemisplaanide koostamine

individuaalkaitsevahendite ja saastekontrolli aparaatide kasutamise tagamine

esmaabi ja meditsiiniline teenindamine

ettevõtte rakenduskonna ja tegevuskondade väljaõpe ja varustus

abi planeerimine päästeteenistuselt (telefon 112) jne.
4. Riski suuruse hindamise valem.

R = (E + V + K)*T

R – riski suurus ehk riskitegur
E – kannatanute arv
V – tagajärjed varale
T – õnnetuse tõenäosus
K – keskkond
OJ – operatiivjõud
KT – kaitstuse tase
Optimaalne olukord, kui
R
K = ≤ 1 (risk on talutav)
OJ* KT
5. Millised ministeeriumid peavad tegelema Eesti ühiskonnas riskitaseme reguleerimisega?
justiitsm, kaitsem , majandusm, keskkonnam, sisem
6. Riskianalüüsi teostamise tasandid Eestis?
I TTK (mitte et ma teaks mis see on)
II linnad, vallad (linna- ja vallaomavalitsused)
III Maakond ja selle riskianalüüs
IV Siseministeerium + teised ministeeriumid
V Eesti Vabariigi valitsus, EV kriisikomisjon
7. Millal rakendatakse Eestis eriolukorra seadust ja millal erakorralise seisukorra seadust ja kes kuulutab selle välja?
Eriolukorra riigis või selle osas kuulutab välja Vabariigi Valitsus Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 87 punkti 8 alusel loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.
Eriolukord kuulutatakse välja tingimusel, et loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks on vaja viivitamatult rakendada ulatuslikke abinõusid, sealhulgas päästetöid, ning ohu kõrvaldamine ja kannatanute abistamine ei ole võimalik käesolevas seaduses sätestatud abinõusid rakendamata.
8. Nimetada seadusi, mis on riskianalüüsi tegemise aluseks?
kodaniku kaitse seadus, keskkonnakaitse s., ohtlike ainete transport, kasitlemine , kemikaalide kasitlemine ja EV tookaitse seadus ning EV kiirgusseadus
9. Mis on kemikaali käsitlemine?
Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, müümine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus.
10. Millest sõltub riskipildi kujunemine avariide korral TTMA - ga?
TTMA keemilistest ja fuusilistest omadustest
11. ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioon (põhiklassid 1-9)
1.lõhkeained ja neid sisaldavad esemed
2.gaasid
3.Kergesti süttivad vedelikud
4.1 Kergesti süttivad tahked ained, isereageerivad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained.
4.2 Isesüttivad ained
4.3 ained, mis veega kokkupuutudes eraldavad kergestisüttivaid gaase
5.1 oksüdeerivad ained
5.2 orgaanilised peroksiidid
6.1mürgised ained
6.2nakkusohtlikud ained
7.radioaktiivsed ained
8.sööbivad ained
9.muud ohtlikud ained või materjalid
1 33
2. ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber (alumine ja ülemine nr eraldusmärgil) ja mida see iseloomustab?
Ohutunnus, koosneb mitmest numbrist
1203
Konkreetse aine nr ÜRO ohtlike ainete kataloogis
Ülemise numbri kohta:
2 – gaas
3 – põlev vedelik
4 – kergesti süttiv pulbriline aine
5 – oksüdeeruv või orgaaniline peroksiid
6 – mürgine aine
8 – söövitava toimega aine
X – aine reageerib tormiliselt veega, mis kätkeb enda oht
Numbrite kaudu annab tähenduse „eriti“ (sarnaste numbrite korral)
0 on teise numbrina kui oht ei ole eriti suur
13. Milliseid andmeid sisaldab ÜRO keemilise aine ohukaart?
Seal on kindlasti kirjas aine füüsikalised omadused, mürgisus, keemiline valem, ÜRO klass, kustutusvahendid, saneerimine (kahjustatamine), kaitsevahendid, esmaabi
14. Mida tähendab R- fraas ja S- fraas?
R-fraas – nimetatud keemilise ainega kaasnev risk
S-fraas – nimetatud keemilise aine puhul vajalikud ohutusnõuded
R-fraas – nimetatud keemilise ainega kaasnev risk RTL 372/373; 1998
Näiteks:
R1 – kuivalt plahvatusohtlik
R45 – võib põhjustada vähki
R46 – võib põhjustada geneetilisi haigusi
R49 – võib põhjustada sissehingamisel vähki
R63 – mutatsiooni tekke võime
R64 – võib põhjustada kahjustusi imikutele
S-fraas – nimetatud keemilise aine puhul vajalikud ohutusnõuded RTL 372/373; 1998
Näiteks:
S20 – aine kasutamise juures mitte süüa ega juua
S21 – aine kasutamise ajal mitte suitsetada
S22 – mitte hingata sisse tolmu
S62 – aine allaneelamisel mitte esile kutsuda oksendamist (Mg tüki alla neelamisel näiteks)
15. Milliste ÜRO ohtlike aineklasside transportimisel nõutakse riski vähendamiseks saateauto (politsei) olemasolu?
16. NH3 –LPK õhus ja inimese tajumisläve kontsentratsiooni suurus?
tööruumis 0.02 mg/l. Qhus 0.07 mg/l. Inimesele *mingi sqna* 0.037 mg/l
17. Saastekontrolli seadme nimetus, millega saab määrata TTMA?
Gragher m31
18. Kiirgusriskist: mis on- bekrell , grei ja ekvivalentdoos (valem).
Bekrell (Bq) radioaktiivse preparaadi aktiivsuse mõõtühik
Grei on neeldunud doosi mõõteühik
Radioktiivsuse ühik
19. Millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane
kiirgusdoos D?
1. Looduslik kiirgufoon: (ei saa muuta)
D =
kosmiline - 3...4 μR/h – 0,027...0,035 rad/a
maakera - 8...10 μR/h – 0,069...0,086 rad/a
keskkonnas 238U, 235U , 232Th-rühm, 40K, Ra jne
(plii, radoon, raadium , poloonium, berüllium, ruteenium)
D – energia hulk, mis neeldub kehas
2. Meditsiiniline kiirgus (2. ja 3. saab muuta ja peab muutma – töös)
D = 0,1...0,15 rad/a. 32P, 57Cr, 33X, 60Co, Ra jne.
3. Inimtegevusega kaasnev kiirgus:
D = 0,1...0,2 rad/a. 32P, 238U, 40K, 226Ra, 210Pb jne.
4. Tehis - ehk kunstlik kiirgus:
D = 0,1...0,15 rad/a. 137Cs, 134Cs, 89Sr, 90Sr, 131I, 134I, 103Ru, 140Ba jne.
KOKKU:0,396...0,621 rad/a; (R.V. (rahvusvaheline norm) – 0,5rad/a)
Rrad = E * T / KT = 5 * 3 / 1,0 = 15
20. Kui suur on rahvusvaheliselt lubatud kiirgusdoos inimesele aastas, mis ei oma riski inimese tervisele?
Risk on vastuvõetav kui inimese kogu kehamass saab aastas kuni D=1
Päästetöödel – kuni 25 rad/a ja 1 kord eluaja jooksul.
21. Mida tähendab kiirguskaitsekoefitsient C24?
elanikkonna kiirguskaitse koefitsient tavalise kaitumisreziimil. naitab mitu korda saavad vahem kiiretust vqrles sellega kui ollakse koguaeg valjas .
22. Nimetada 4 AEJ Eesti lähipiirkonnas, millised omavad ohtu (riski) Eesti elanikkonnale?
4 riiki, kes ohustavad tuumaelektrijaamadega Eestit: Soome (Loviisa), Rootsi, Leedu, Venemaa (St. Peterburi lähedal).