docstxt/125734078882499.txt
Tallinna Lilleküla Gümnaasium K.Lepik ,,Öötüdruk" Linda Luts 8. c klass 1 KALJU LEPIK ISIKUNA Kalju Lepik sündis 1920. aastal Järvamaal Koeru alevikus. Ta omandas alghariduse kodukohas, kust edasi läks ta Tartu kaubanduskooli ja kommertsgümnaasiumisse. (Geni) Ta avaldas enda esimesed luuletused 1939 aasta õpilasajakirjades. 1942 a. astus Lepik Tartu ülikooli õppima põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat kuid ta mobiliseeriti Saksa sõjaväkke.(Sõnarine 3) Õnneks sai ta aasta pärast põgeneda Rootsi kus ta töötas lihttöölisena, raamatupidajana ja ajakirjatoimetajana . 1966. aastal sai ta Stockholmi Balti Arhiivi juhatajaks ja täitis enda ametikohustusi ka pensionärina.(Geni) Ta õppis ka lühikest aega Stockholmi ülikoolis. Ta kuulus paljudesse eesti pagulasorganisatsioonidesse ja aastal 1982 oli ta Välismaise eesti Kirjanike Liidu esimees. (EE 5 ja ...
Kui ma oleksin luuletaja... Kui ma oleksin luuletaja, räägiksid mu luuletused põnevatest seiklustest ja kõigest, mis on päevakajaline ning huvitab inimesi. Mu luuletused oleksid erinevatest elu probleemidest, neis puuduksid sümbolid, mis teeb mõtte tabamise raskeks. Ma kirjutaksin luuletusi tavalistele realistlikele inimestele. Muidugi võiksid lugeda neid kõik. Asi on ju maitses, igale ühele ei maitse ju ka mannapuder. See, kas inimesele meeldivad mu luuletused või mitte, ei olene isiksusest vaid inimesest endast. Kui ma oleksin luuletaja, ei kirjutaks ma sahtlisse, sest see tundub üpris tühi vaev olevat, oma ande raiskamine. Parem kirjutaksin luulekogumiku, kuhu koguksin kokku kõik oma luuletused, alates esimesest, et oleks näha minu progress praeguste luuletusteni. Mu luulekogumik oleks omapärane ning illustratsioonid laseksin ise teha, sest pole eriti andekas kunstnik. Kasutaksin palju värve ja erinevaid toone, et anda kogumikule v...
Laulik Inimese käsi liigub valgel lehel, Kui kirjutan, Täna ma luuletan Kalju Lepik Viivi Luik Doris Kareva Hando Runnel Kõrval üksiku rohtunud raja Inimese käsi liigub valgel lehel, Kui kirjutan, Täna ma luuletan läbi öö, on mu lugu ja sammaldund maja. nahk ja küüned, liha, sooned, luu. karjatan sõnakuulmatuid sõnu see on lihtne, mehine töö, Aga hääd ja kurja vapralt kaasa tehes peaaegu võimatul nõlval see on harras, tõsine öö- Kasteheinad varjavad künnist. seisab kolme sõrme vahel pliiats truu. vaikuse kuru kõrval. sina magad, ja mul on töö. Aastasada on möödund mu sünnist. Väljas undab tuul või linn või ajalugu. Kui kirjutan, ...
Ma nagin üht TÜDRUKUT Liis Kams Selle raamatu on kirjutanud 13. Aastane tüdruk, kes sündis 1995. aastal. Ta oli neid luuletusi kirjutades alles teismeline eesti koolitüdruk. Liisa loomingu on kahel järjestikusel aastal päritud Kalju Lepiku luulevõistlusele laureaadi tiitliga. Ta pani oma mõtteid ja tundeid nendesse luuletustesse.Tema luuletused käsitlevad inimsuhteid, ühiskonda, unistusi, igatsust ja tulevikku, kuhu me suunduda võime, andes aimu uue kasvava põlvkonna väärtustest,maailma mõistmisest ja vaadetest elule. Näiteks: Aeg ei mahu piiratud seltskonda Aeg ei ole ajaline mõiste Aega ei sa hääletult öelda Luuletused on erinevates meele oludes.Mõni on huvitav, tõsine,kurb. Näiteks: Ta paotab oma läikivaid huuli Sädelusehelk, mis pimestab silmi Keegi ei näe enam selgesti Nad ei tea, mille nad kaotavad lummuse haardes Need luuletused on vabavärsilised.Mõnes luules on kordusi, näiteks ühel luuletus iga salm...
Luulekogu analüüs Kalju Kangur ,,Sonetiraamat" Kalju Kangur sündis 25. oktoobril 1925 Vana-Kuustes ja suri 15. jaanuaril 1989 Tartus. Ta oli eesti kirjanik (põhiliselt luuletaja) ja luuletõlkija. Aastatel 1939-1944 õppis ta Hugo Treffneri Gümnaasiumis Tartus. Tema värsse trükiti esimest korda Postimehes aastal 1943 ja alates 1949 ilmus tema luuletusi pidevalt perioodikas. Tema esimene luulekogu ,,Mööda jalgteid" ilmus aastal 1957. 1959 ilmunud ,,Üksainus rukkipea" oli tema võti Eesti Kirjanike Liitu. Temalt on ilmunud neli sonetikogu, haikusid, lasteraamatuid, luulekogusid, epigrammide kogu ja proosateoseid. Tema töid on tõlgitud paljudesse keeltesse, sh inglise, saksa, soome, läti, leedu, vene ja itaalia keelde. Kalju Kangur on tõlkinud vene kirjanikke (muuhulgas ka Puskinit). Kalju Kangur on pigem keskendunud loodusluulele ja lasteluuletustele. Ta on ka käsitlenud ajaloolisi teemasid ni...
KRISTJAN JAAK PETERSON Johannes kask 9klass Albu põhikool 2015 Elukäik ja looming Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis riias kubermangugümnaasiumis ning 1819– 1820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta suri 1821a tuberkoloosi Mälestuse jäädvustamine 1983. aastal rajati Kristjan Jaak Petersonile Tartus Toomemäel mälestussa mms, mille autorid on Jaak Soans ja Allan Murdmaa. Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks. 1983. a. püstitati Tartus Toomemäel K. J. Petersonile ausammas Kristjan Jaaku ongi siin kujutatud kui väsimatut rännumeest, matkakepp käes, ...
Referaat Hando Runnel Merilin Heinlaid Tallinna Arte Gümnaasium 8B klass Juhendaja: Aira Allik Tallinn 2010. Sisukord. Sissejuhatus.................................................................................. . Elulugu....................................................................................... ..... Perekond.................................................................................... .... Looming.................................................................................. Luulekogu ,,Laulud tüdrukuga"...................................
Heiti Talvik Heiti Talvik, vast nimekaim "arbuja", sündis 9. novembril 1904 Tartus. Isa oli mitmekülgsete huvidega kirjandusearmastajast haritlane ning suur Juhan Liivi ja Gustav Suitsu luule austaja. Ka noor Talvik teadis neid luuletajaid ning nende luuletki peast; siiski ei meeldinud varases koolipoisieas talle luule teda lummasid hoopis loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos "Die Welträtsel" ("Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria "isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Juba viieteistkümneselt oli tal läbi loetud kogu Lev Tolstoi looming; samuti oli ta lugenud Émile Zola, Henrik Ibseni ja Eduard Vilde teoseid, luuleklassikutest aga Dantet, Goethet, Puskinit, Heinet, Baudelaire'i. 20. sajandi esindajatest oli ta tuttav Aleksander Bloki loomi...
Kooli nimi Anna Haava: elu ja loomingu lugu referaat Nimi Klass Asukoht ja aasta Anna Haava elulugu Ühel südasügisesel laupäeval jättis Haavakivi perenaine õueäärsel kartulipõllul töö pooleli ning ruttas rehielamu otsakambrisse. Veel enne päikeseveeru tuli Kodaveres, Pala vallas ilmale 15. oktoobril 1864. aastal Joosepi ja Sohvi Haavakivi teine tütar, kelle nimeks sai Anna Rosalie Haavakivi. Väikest last ootas ees 5-aastane õde Elisabet. [1] Kümne päeva pärast jäi maimuke aga nii haigeks, et talle elupäevi enam ei loodetud. Lapsele tehti hädaristimine, tema vaderiteks said sõts Elisabet Peramets, lell Jakup Haavakivi ja Lena Masing. Pärast ristimist valmistas laps aga kõigile suure üllatuse – ta paranes haigusest. [1] Suurem õde Elisabet meenutas oma ruugete juuste ja heleda jumega pigem isa, kuid Anna juures võis n...
Antiikkirjandus. Kordamine. (Vastamiseks 60 min. Esseevormis. Kolmest teemast valida kaks.) 1) Vana-Kreeka kirjanduse arengujärgud Euroopa vanim kirjandus. Täiesti iseseisev ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Vana-Kreeka kirjandusloo võib jagada 4 põhiliseks ajajärguks: Arhailine (kuni 5. saj algus eKr) Hõlmab varase Kreeka kirjandust sugukondliku korra lagunemise ja orjanduslikule korrale ülemineku perioodi. Sel ajal eristatakse veel 3 perioodi: 1) Kirjanduseelne (,,Homerose-eelne") periood. Suuline looming, folkloor müüdid, muinasjutud, vanasõnad, loitsud jne. Sellest perioodist mitmed laululiigid; esitati riitustel ja muudel töödel. Esitati kooris. Kõige levinum eepiline laul jumalatest ja heerostest. Oli eelduseks suurtele poeemidele. Kultuslaulud jumalatele; värsivormis perekonnalood. 2) Vanimad kirjanduslikud mälestusmärgid (nt Homerose eeposed) Esimesed säilinud eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autoriks peetakse pime...
Kokkuvõtte Anna Haava elust Anna Haava sündis 15. oktoobril 1864 ja elas Haavakivi talus, mis sai nime kivide ja haabade järgi. Talul oli looduslik ümbrus, erinevad maastikuvormid: kuppelmaastik ja tasased põllud. Anna mured said alguse juba peale sündi, kui ta nii haigeks jäi, et talle isegi elupäevi ei lubatud ja seetõttu ka hädaristimisele minna tuli. Kuid õnneks ta siiski paranes. Tema kujunemisloos on esikohal isa, kellelt ta päris sisemise täiusetungi ja ebamäärase püüdlemise ideaalide poole. Just isa viiulimäng, jutustused ja raamatute ettelugemised panid lapse fantaasia liikuma. Kui isa talle ette luges, siis värsid ja laused muutusid tema jaoks piltideks ja helideks. Lapsepõlvekodu loodus on ta luulet viljastanud. Tema luuletuse tekstid pärinevad mälestustest: ehavalgus, kuma taevaservas, Tal oli elav mõttekujutus ja värsileidlikus. Lapsepõlves tuli tal vastu seista vanema õe Liisiga, kellel...
Luulekogu analüüs Jürgen Rooste Jürgen Rooste on eesti luuletaja, kes lõpetas 1997. aastal Tallinna Reaalkooli ja õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis 19972004 eesti filoloogiat. Tema luule on enamasti vabavärsiline, suhteliselt otse öeldud ning humoorikas võtmes. Talle on väga tähtis ausus ning seepärast ei karda ta olla oma loomingus otseütlev. Oma teoste eest on ta saanud mitmeid preemiaid, milledest kõige tähelepanuväärsem on Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luulepreemia aastal 2012. ,,Kõik tänavanurkade muusikud" See luulekogu on välja antud aastal 2013. See teos on järg 2012 aastal ilmunud teostele ,,Laul jääkarudest" ja ,,Hoggsi boson", mille eest Jürgen Rooste Eesti Kultuurkapitalilt kirjanduse sihtkapitali luulepreemia võitis. Luulekogu pealkirjast sain mina aru nii, et tänavanurkade muusikutena mõtles Rooste kõiki inimesi, kes vajavad märkamist, tähelepanu ja mõistmist. Olles küll erine...
Referaat Anna Ahmatova Koostaja: Aasta 2007 Elulugu: Anna Gorenko (kirjanikunimega Ahmatova) sündis 1889. aastal Odessa lähedal, kuid tema lapsepõlv möödus Tsarskoje Selos. Selles kuulsas paigas kirjutas ta (nagu Puskingi) oma esimesed värsid. Puskin oli Ahmatova jaoks "elav õpetaja", kelle poole ta pöördus elu erinevatel hetkedel. Ometi polnud see suure iidoli kummardamine, pigem andeka õpilase avameelne vestlus mõistva õpetajaga. 1905. aastal läksid Anna vanemad lahku. Ema koos lastega sõitis Krimmi, seejärel Kiievisse. Anna lõpetas seal gümnaasiumi ja hakkas tõsisemalt luuletama, jätkates õpinguid õigusteaduse kõrgematel kursustel. 18-aastane Anna oli ilus ja andekas. Ta ei olnud sugugi kerge iseloomuga: sageli kurb ja tujukas, kuid samas ka huuljulge. Tärkav anne andis Ahmatovale erilise, uhke hoiaku, mis tõrjus tema noorusest eemale neidudele nii omase sentimentaalsuse ning taltsutamatud emo...
Tallinna 21. Kool Uurimustöö Hasso Krull Koostaja: Mart Juur Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................ ......3 Looming...................................................................................................... ......4 Intervjuu Hasso Krulliga...................................................................................6 Luuletused......................................................................................................
Hingedepäev Referaat Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 Hingedepäev........................................................................................................................... 3 Hing......................................................................................................................................... 3 Hingedeaeg............................................................................................................................. 4 Jaguaeg............................................................................................................................... 4 Hingesandid..................................................................
Haller on tavaline keskealine mees neile, kes teda kaugemalt vaatavad, tegelikult aga on tema sisemus lõhestunud kaheks- hundiks ja inimeseks. Just see lõhestumine mõjutabki tema elu (ta on alkohoolik ja kannatab peavalude käes). Tema inimese-pool on tark, kogenud, andekas, palju näinud ja tõsine, kuid tema latt on liiga kõrgele seatud. Ta pole millegagi rahul. Vastandiks on hundi-pool, mis on üksik, taltsutamatu, metsik, ennasthävitav ning põlgab mugavust ning neid, kes elavad lihtsat lõbusat elu, mida tema teha ei suuda. Ta mõtleb ka enesetapule. Ta elab alla aasta erinevates kohtades, kõik need on hoolikalt valitud, lõhnavad puhtuse ja distsipliini järele, mis talle ta kodu meenutavad, kuigi tegelikult on ta kodutu. Ta käib tihti väljas joomas. Ta külastab ka teatreid, kuid ei kannata välja ei sümfooniaid ega näitemänge. Ta on üksik, kuigi tema isiksus tõmbab nii mõnegi tema ligi. Enda analüüsimiseks, ,,haiguse" vastu ravimi leidmis...
Ärkamisaja võlud ja valud Eestlaste rahvuslik ärkamine algas pärast Prantsuse revolutsiooni, mil hakati järjest enam hindama haridust ja rahvuslikku eneseteadvustamist. Tekkisid esimesed haritlaskonnad, kelle algatusel muutus eestlaste kultuur palju mitmekesisemaks. Üheks eelduseks rahvusliku ärkamisaja tekkimiseks oli Prantsuse revolutsioon, mille tõttu sooviti end rohkem harida ja kultuuri mitmekesistada. Vaiksest maarahvast, kes end varemalt väga väljendanud ei olnud, hakkas välja kasvama rahvus, kelle eesmärgiks oli muuta Eesti elu ja korraldusi. Sel ajal tekkisid mitmed tantsu- ja lauluseltsid, avati mitmeid koole ja hakati tegelema ajakirjandusega. Ajakirjanduses oli küll päris suur kontroll, mida ja täpselt kirjutatakse, kuid sellegipoolest suutsid kirjanikud peita enda kirjateoste sisse palju peidetud vihjeid eestlaste vabaduse ihkamise kohta. Eestlastest kasvas järk-järgult välja rahvus, k...
Nõukogude ühiskonnakriitika ja isiksuslik traagika B. Pasternaki teose „Doktor Zivago“ põhjal B. Pasternaki romaani baasil loodud film „Doktor Zivago“ hõlmab endas 20. sajandi algusajastu iseloomulikke jooni. Filmis käsitletakse nii inimeste isiklikku traagikat kui ka selle ajastu nõukogude ühiskonna kitsaskohti. Nõukogude ühiskonnale oli iseloomulikuks jooneks klassid. Ühiskonna erinevateks kihtideks jaotumist on näha ka filmis „Doktor Zivago“. Komarovsky oli nõukogude ühiskonna kõrgklassi esindaja. Koge nõukogude ühiskonna valitsemine ja rahva juhtideks olid Komarovsky sarnased isikud. Kõik pidid oma elu nende järgi seadma. Näiteks madalama klassi esindaja Lara, kes oli pärit vaesemast perest, pidi käituma Komarovsky meele järegi. Laral ei olnud võimalik end Komarovskist eemale hoida, kuna too lubas Lara emal rääkida nendest. Lara ema oli suitsiidsete kalduvustega. Lara tra...
HISPAANIA KIRJANDUS 1930-1939 (I etapp) A. Sepp · tegi päris esimese tõlke hispaania keelest · esimene otsetõlge 1934 Ibañes ,,Neetud maa" · 1938 ,,Vennatapu tallermaa" · Ibañes 1936 ,,Surnud käsivad" Aita Kurfelt (1901-1979) · esimene hispanist Eestis · uurija, tõlkija, hea keeleharidusega · õppis TÜ filosoofia teaduskonnas · teda aitas Karel Reitav, romanist · tõlkis esimese osa Don Quijotest 1939 · tõlkis ainult proosat Nõukogude aeg (II) · tugev tsensuur, peamiselt tõlgiti klassikuid · 1946-47 täielikult tõlgiti Don Quijote (Kurfeldt) · Shakespeare oli väga hinnas · vene keelest tõlgiti Calderon ja Molina August Sang · kuulus luule tõlkija · Goethe ,,Faust" · palju saksa ja vene keelest · ,,Hispaania pärand" 3 Sanga tõlget ,,Nähtamatu daam", ,,Armastusega ei tehta nalja", ,,Tantsuõpetaja" 60. aastad (III) Artur Robert Hone (1915-72) · kuni 1970 oli ainus välismaalane, kes el...
Karl Martin Sinijärv Elulugu ja looming Sisukord SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 3 MINU UURIMUSTÖÖ PEATEGELASEKS ON KARL MARTIN SINIJÄRV. VALISIN JUST TEMA, SEST OLIN KAUDSELT TA NIME KUSKILT KUULNUD, KUID TEMAST ENDAST JA TA LUULEST EI TEADNUD MA MIDAGI. SIISKI HILJEM, KUI MA JUBA NATUKE INFORMATSIOONI TEMA KOHTA OLIN KOGUNUD, VIISIN MA LÕPUKS KA NIME TEMA NÄOGA KOKKU. SIIS HAKKAS JUBA MEENUMA, ET OLEN TEDA KORD TELEKAS NÄINUD JA SAMUTI TA NIME AJAKIRJAS KOHANUD. ARVAN, ET TEGIN ÕIGE VALIKU VALIDES JUST TEMA LUULE OMA TÖÖ ALUSEKS, KUNA KARL MARTIN SINIJÄRVE NÄOL ON TEGEMIST VÄGA VÄRVIKA JA MITMEKÜLGSE INIMESEGA. TA ON EESTI LUULETAJA, AJAKIRJANIK JA SAATEJUHT. TA ON AVALDANUD KA MITME...
MARIE UNDER JH ELULUGU ● Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under. Neil oli peres viis last. ● Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. ● Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Vabal ajal kirjutas ta saksa keeles luuletusi. ● Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga. Neil oli kaks last. ● 2. augustil 1904 avaldas ajaleht Postimees Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". ● 1913. aastal kohtus Marie Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ja abiellus Adsoniga. ● 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi. ● Under kuulus ...
Margus Konnula- Contra Luuleanalüüs Egert Laur Elu Eesti luuletaja. Sündis 22.03.1974 Võrumaal. 1981–1984 õppis Urvaste Algkoolis. 1984-1989 õppis Kuldre 9. klassilises koolis. 1989–1992 õppis Antsla Keskkoolis. Töötanud 1994. aastal inglise keele õpetajana. 1996–1999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenaris. Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Iseloomustus • Tema luulele on iseloomulik uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonid, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiaid. • Contra kasutab oma loomingus väga tihti võru keelt ja kõneleb seda ka esmase kõnekeelena. Ta on kirjutanud ka proosat ja laule. Temaatika • Luulet iseloomustab: • Nali • Tabavus • Koomilisus • Kõikuv Keele ja vormikasutus • Tema luuletustel ei pruugi olla mingeid sügavaid mõtteid, neid on lihtsalt tore ja lõbus...
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Jörgen Läänerand XI ü klass Ernst Enno Referaat Haapsalu 2009 Sisukord SISUKORD......................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................3 ..............................................................................4 MAAILMAVAADE JA LOOMING...............................5 ...............................................................................6 ...............................................................................7 ...............................................................................8 ...............................................................................9 TEOSED.........................................................................10 TEKSTINÄIDE..............................................................11 KASU...
Renessanss 1 Kirjandust · Maailmakirjandus 1. koost J.Talvet · Danthe Alighieri "Uus elu" Tartu 1824 · Renessansi kirjanduse antoloogia Tallinn · Ploom,Ü. "Petrarca: moodsa inimese kriis", 1984 koost V.Alttoa "Looming" nr.3, 1991, lk.357 - 361 · Laanemäe,A. Kultuurilugu I Tallinn 2000 · Thomson,J. "Lääne tsivilisatsioon" Tallinn · Renessansiraamat Tallinn 1994 1997 · Talvet,J. Hispaania vaim Tallinn 1995 · Frank,B. "Cervantes";Tln. 1966 · Keskaja ja vararenessansi kirjanduse · Kurtfeldt,A. "Miguel de Cervantes antoloogia; Tln. 1962 Saavedra" Tartu 1934 · Söderhjelm,W. "Italian renessanssia" · Annikst,A."Shaksespeare" Kirjallis...
Kirjandus: Rahvalaul: Rahvalaulul on kolm komponenti: meloodia, tekst ja esitus. Jaguneb kaheks: regivärsiline rahavlaul (vanem) ja riimiline rahvalaul (Uuem) Regivärss: Regivärsi tunnused: paralleelism (sarnase mõttega värsiridade kordamine) Algriim (algushäälikute kordus): a)alliteratsioon (kaashäälikute kordus) ja b) assonants (täishäälikute kordus) 8 silpi värsireas Värsimõõduks on 4-jalaline-trohheus (vahelduvad rõhuline ja rõhuta silbid) Aegunud käändelõpud (nt. Ella) Regivärsil on mitmeid alaliike (töölaulud, kodulaulud, kiigelaulud) Esitatakse leelotatakse Rütmiline rahvalaul: 18. sajand. Pole algriimi ega paralelismi, on lõppriim (ridade viimased sõnad riimuvad...
Mitmekülgsed üheksakümnendad A Eesti luule 1990. aastatel 1. Kes eesti kirjanikest siirdusid 1990. aastatel poliitikasse? Millega nad tegelesid, mis ametikohtadel töötasid, kui kaua jne? Rummo ,,Vanemuise" dramaturg (1965), sõjaväeteenistus Kaliningradis (1965-1966), kutseline kirjanik (1966-67), Tallinna Riikliku Draamateatri kirjandusosakonna toimetaja (1977-88), Eesti Vabariigi kultuuri- ja haridusminister (1992- 94), Reformierakonna liige alates 1994, Riigikogu liige alates 1995, ajalehe ,,Kultuurimaa" peatoimetaja (1997) 2002. aastaks avaldatud 8 luulekogu, 2 näidendit, lasteraamatuid, laulusõnad filmile ,,Viimne Reliikvia", dramatiseeringud, esseed, retsensioonid. Runnel Töötas ajakirjas ,,Looming" (1966-71), luges loenguid vabade kunstide professorina Tartu Ülikoolis, rajas kirjastuse ,,Ilmamaa" (1992), sarja ,...
Rahvus-see oleme meie Rahvus ei ole midagi käegakatsutavat , isegi mitte õigupoolest silmaga nähtavat. Rahvus on ühendus, mida saab ainult kujutleda. Kust on pärit rahvuse mõiste ning miks meie , inimesed seda vajame? Teame et , rahvus tähendab inimhulka , kuhu inimesed kuuluda tahavad. Ükski inimene ei taha olla üksinda ja seega on välja kujunenud erinevad rahvused , et tunda ennast teistega koos . näiteks poolakad , eestlased , venelased ja paljud teised. Neid ühendab oma kultuur , keel , usk. Keeleliselt andekad inimesed kõnelevad küll mitmeid keeli ja usuvad mitmeid uske , kuid see ei muuda nende rahvust. Rahvused on kindlad. .. Inimene ei vali kuhu ta kuulub, aga ta võib näiteks sattuda teise kultuuri elama, kus ta kohaneb pika aja jooksul ehk kasvab teise rahvusesse. Seega me ei vali rahvusi. Rahvusesse kasvatakse, mitte ei sünnita, see tähendab, et rahvusesse kuuluvus kujuneb välja kasvades ja õppides....
1 Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956–65. Proosa: ühiskondlik rõhuasetus, dokumentaalsuse taotlusi, romantilisi jooni, esiplaanil noorus. Noorsookirjanduse iseseisvumine. Autorid: Juhan Smuul, Lennart Meri, Lilli Promet, Raimond Kaugver, Veera Saar, Aimée Beekman, Vladimir Beekman, Silvia Rannamaa („Kadri“, „Kasuema“). Draama: seis oli vilets, positiivseid näiteid alles alates 60.-test (Juhan Smuuli teosed). 60.-te teisel poolel tugev draamalaine Autorid: Juhan Smuul, Egon Rannet, Ardi Liives, Boris Kabur 1. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956–65. Allegoorilisus, retoorilisus, romantilisus ja rõõmsameelsus, inimlik soojus, intellekti ja tunnete koostöö, suure ja väikese, kosmilise ja isikliku ühendamine, avatud ruum, avastamine ja ehitamine. Autorid: Deboora Vaarandi, Uno Laht, Ilmi Kolla, Lehte Hainsalu, Paul Haavaoks, Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep. 2. Artur Alliksaare luul...
Marie Underi luule analüüs Marie Under on luuletaja, keda on nimetatud eesti luule hingeks. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Tema tõeline tulek kirjandusse toimus rühmituse Siuru ajal, mil Under andis välja kolm esimest luulekogu. Neist kõige tähtsam on esimesena ilmunud ,,Sonetid" (1917). Underi luules elab ja kõneleb armastav naine: ta on tundeline, avameelne ning ümbritsevale ilule vastuvõtlik. Ta sõnastab oma ärevaid ootusi ning pihtimusi kohtumistest armastatuga. Teda ümbritseb sageli loodus. Näitena võib tuua soneti ,,Sirelite aegu", kus on kirjeldatud loodust eksootilise hõnguga. Seda lugedes tekib kujutluspilt üksildasest naisest, kes istub päikeseloojangul ühe vana terrassi trepil ja vaatab päikeseloojangut ning uneleb lillelõhnas. Unde...
Tarapita kui kirjanduspoliitiline rühmitus ,,Millal oleme sisse hinganud nii lämmatavat õhku, kui nyyd - tõusikluse joovastuspäivil? Ummiku on lykat vaimline kultuur. Lämbuman edasiviivad jõud. Halvat tööliste liikumine. Haritlastest saand ärimees, võimumees, ametnik." Selliste sõnadega algas Tarapita esimene väljaanne 1921. aastal ning andis mõista, et rühmitus ei ole pelgalt kirjanduslik, vaid on kindel soov sekkuda poliitikasse ning ka rahvast selleks enam innustama. Kuigi Tarapita rühmituses olid mitmed siurulased nagu Under, Adson, Semper ja Tuglas, ei jätkatud endist tundelist ja peenet väljendusviisi, vaid asuti kohe analüüsima kultuuri olukorda ning oma seisukohtades oldi konkreetsed. Nende artiklites kritiseerisid erinevad autorid avalikult võimuorganeid ning neid süüdistati iseseisvuse saavutamises ainult väliselt, ent rahva hingelise iseseisvuseni jõudmiseks oldi vähe t...
Kirjanduse mõiste, selle muutumine ajas Mis on kirjandus? Eristada võib mitmeid tasandeid, üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. Fiktsionaalne väljamõeldisel põhinev (romaanid, luuletused, draamad...) Mittefiktsionaalne teksti mõju põhineb seosel reaalsusega (autentsusel, dokumentaarsusel) (nt kasutusjuhend, aga ka dokumentaarteater) Mõned kirjanduse tunnused: Kunstipärane keelekasutus Fiktsionaalsus Fikseeritus (littera´'täht' Literatur; kirjandus kui midagi kirjutatut) Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Semiootikud on küsimusele lähenenenud järgnevalt: "Teksti mõiste aluseks on ilmselt sobiv võtta järgmised määratlused. Väljenduslikkus. Tekst on fikseeritud teatud märkidega ning vastandub selles mõttes tekstiväliste...
1. Kõrvuta 19.saj ja 20.saj rahvaluule terminoloogiat, iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20.sajandil muutunud. Rahvaluule mõiste kujunes 19. sajandil kultuurimurrangu, rahvaluule aine rohkuse ja filoloogilise suuna domineerimise tõttu. 19. sajandi terminoloogia kujunes saksa keele mõjul, kui Hurt tõi oma kõnes terminitele eestikeelsed vasted. 20. sajandil käis käsitleti folkloorina tänapäevaseid nähtusi. Rahvaluule ei olnud enam mineviku ja ajalooga seotud, muutumisprotsess oli pidev. 2. Loetle vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. Rahvaluule on püsiv, korduv, kohanev, uuenev ja muutuv. 3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook'i pildinalju ja grafitit folklooriks? Folkloori tunnuste abil, levivus ja teatud grupi olemasolu. 4. Kes on A. Dundesi järgi rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva mä...
Saaremaa Ühisgümnaasium Artur Alliksaar Referaat Kuressaare 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. ELULUGU 4 2. LOOMING 5 2.1. „Nimetu saar“ 5 2.2. „Luule“ 6 2.3. „Päkesepillaja“ 6 2.4. „Alliksaar armastusest“ 7 2.5. „Alliksaar mälestustes“ 7 3. ISIKLIK ARVAMUS ARTUR ALLIKSAAREST 8 KOKKUVÕTE 9 LISAD 10 Lisa 1. Luulenäited 10 1.1. „Kahe ääretuse vahel“ .10 1.2. „Ärev on ärkamine äikesesse“ 12 1.3. „Hetkede surematus“ 14 1.4. „Aduvik“ 15 1.5. „Kõik on kõige pe...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium VIRVE OSILA Referaat Koostaja: xxx Juhendaja: xxx Tartu 2010 2 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................4 Virve Osila luulekogud.......................................................................................... 5 Luuletuste analüüs..................................................................................................6 Artikkel: Hingelind jäi igaveseks maa ja taeva vahele.........................................13 Kasutatud kirjandus:.............................................................................................16 3 Sissejuhatus Luuletaja j...
Lasnamäe Üldgümnaasium MARIE UNDER Referaat Carmen Merylin Erala 9B Tallinn 2009 Kooliõpetajate Friedrichi ja Leena Underi (sündinud Kerner) järeltulija sündis 27. märtsil aastal 1883. Marie vanemad olid hiidlased, kuid vahetult ennem tema sündi kolisid nad Tallinnasse. Väike Marie õppis kõigest 4-aastaselt lugema ja juba 13-aastaselt hakkas ta luuletama. 1891. aastast kuni 1900. aastani käis ta saksa tütarlaste erakoolis, õppides saksa, prantsuse ja vene keelt. Marie asus tööle müüjana raamatupoodi peale kooli lõppu. Kuid pärast kohtumist Eduard Vildega, asus ta tööle lühikeseks ajaks ajalehte Teataja. Vabal ajal meeldis talle kirjutada luuletusi saksa keeles. Alles 19-aastasena, aastal 1902, abiellus ta eestlasest raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga, mille järel noored kolisid Moskva äärelinna Kutisnosse. Seal sündisid ka nende ...
Doris Kareva "Mandragora" Ettekanne Carmen Seljamaa 10D. klass nov 2011 Autorist · Doris Kareva on Eesti üks tuntumaid luuletajaid, kes siiani elus on. · Kirjandusmaastikule sisenes ta algselt koolialmanahhis "Trükitähed", kuid laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas "Noorus "1974. Lisaks on ta ka Kirjanike Liidu liige. · Kõige rohkem on ta tuntud luuletajana. Lisaks oli ta UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär, hetkel on ajakirja "Meie Pere" peatoimetaja ja ajalehe "Sirp" kirjandustoimetaja. Autorist · Doris Kareval on ilmunud palju teoseid: "Päevapildid", "Ööpildid", "Puudutus", "Salateadvus", "Vari ja viiv", "Maailma asemel", "Armuaeg", "Hingring", "Fraktalia", "Mandragora", "Aja kuju", "Lõige", "Deka". · Tema teosed on tavalisest erinevad. Omapärane vaatenurk elule. Üldjuhul arvatakse ikk...
Lord George Noel Gordon Byron (1788 1824; suri 36aastaselt) Byron oli luuletaja, kes oli oma eluajal üle-euroopaliselt tuntud nii tormilise elukäigu, erakordse isiksuse kui suurepärase loomingu tõttu. Sündis 22. jaanuaril 1788 Londonis. Byroni isa "Kapten" Jack Byron oli abielus juba varem ja sellest abielust sündis 1784 Byroni poolõde Augusta, kellest hiljem kujunes üks luuletaja lähedasemaid inimesi. Pärast Augusta ema surma (poolõde kasvas üles oma vanaema juures) abiellus isa samal aastal (1894) uuesti Byroni emaga Catherine Gordon oli väike, paks ja pika ninaga; samas aga pärines vanast soti suguvõsast, oli väga rikas, haritud, kokkuhoidlik, äkkvihaga ja uhke oma päritolule. Isa poolt põlvnes tulevane luuletaja põlisest aadlisoost, ning Byroni isa Jack oli priiskaja, julge, ilus ja kindlameelne. Catherine maksis pidevalt pillava isa võlgu, kuid armastas oma mehega koos ka pidutseda. Catherine armastas oma meest piiritult...
Raamat vanamoodne mõnuaine Raamatud on tähtsad silmaringi avardamiseks ning maailma mõistmiseks. Ei ole oluline, kui tihti sa loed, kuid vahel peaks siiski paar lehekülge läbi sirvima, et saada mõtlemisainet ja puhkust reaalsusest. Lugedes võid avastada emotsioone, millest sa varem teadlik ei olnudki ning raamatu võlu suureneb iga lausega. Need mitmed leheküljed suurte kaante vahel väjendavad kellegi olemust ning tahet ka teistele näidata, mida tema, millestki arvab. Miks ka mitte huvituda mõnest põnevast loost, mille abil võib muutuda ka enda vaatenurk? Raamat oli vansti ainuke ajaviitmis viis. See oli justkui pühaasi, mida anti edasi põlvest põlve. Ühte raamatut jagati käest kätte, sest ega vanasti polnud neid nii palju saada, kui praegusel ajal. Siis usuti raamatutesse rohkem ja neid hoiti hoolega. Mida rohkem sul oli raamatuid, seda rikkam sa olid. Raamatud maksid tollel ajal suurt raha, sest neid toodi p...
,,Sest laulgem nüüd ja ikka ka: see ilus maa on minu kodumaa!" Marie Underi ja Heiti Talviku loodusluule võrdlus Turismist rääkides öeldakse tihti, et Eesti eripäraks ülejäänud Euroopaga võrreldes on meie omalaadne rikkumata loodus. Hiied, loomad ja taimed olid pühad ka meie esivanematele. Ehkki tänapäeval ei pinguta kõik ilusa roheluse säilimise nimel ning töötavad loodushoiule vastu, on meil siiski olemas võimalus seda nautida. Kellele meeldib metsa vahel jalutada, kellele vihmapiiskade sabinal aknaplekil looduse teemal ilusaid asju lugeda. Nii Marie Under kui ka Heiti Talvik elasid oma viimastel eluaastatel välismaal, kuid sellest hoolimata panid mõlemad poeedid kirja ilusaid luuleridu Maarjamaa loodusest. Kuigi mõlemad luuletajad kirjutasid kõikidest aastaaegadest, imponeeris neile väga sügis kõle, külm ja vihmane aastaaeg, mis jättis Marie Underile hinge ülimalt võimsad tunded: ...
Heiki Vilep on kirjutanud luuletusi ja jutte lastele ning täiskasvanutele. Tema esimene lasteluulekogu „Tere!“ ilmus 2002. Aastal. On avaldanud veel luuleraamatuid „Minu laul“, „Tahaksin olla“, „Katus sõidab“ ja „Padjasõda“ ning juturaamatuid „Kapiukse kollid“, „Lendav õunapuu“, „Jani seiklused Varjudemaal“, samuti ulmeromaani lastele „Horlok ja Ürgvärava võti“. Heiki Vilepi lasteluuletustes on mõnusat huumorit ja vahvat fantaasiat, aga ka mõtisklevaid meeleolusid kodu ja kodumaa väärtustamisel. Heiki Vilep on sündinud 27.märts 1960 Tartus. Heiki Vilep on 2007. aasta noorte laulu- ja tantsupeo "Ilmapuu lävel" tunnuslaulu "Puu on puude kõrgune", laulude "Ja suvi tantsib", "Tahaksin olla" ja "Ilmapuu lävel" sõnade autor ning X noorte tantsupeo "Lävel" tekstide autor. XXV Laulupeol esitati Heiki Vilepi sõnadele laulud "Mehed ja naised" ja "Isad ja pojad" (helilooja Piret Rips). Tunnustused: K. E. Söödi nimeline lasteluule auhin...
MARIE UNDER Referaat Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus XX sajandi esimesel poolel kerkisid eesti kirjanduspildis esile kaks nime: proosas Anton Hansen Tammsaare, luules Marie Under. Mõlemad küpsesid aegamisi, nende loominguline kõrgaeg langes 1920. ja 1930. aastaisse. Mõlemate kunsti keskpunktis oli inimene muutuvas maailmas oma õnneigatsuse, lootuse ja pettumustega. Oma talendi jõuga lõid nad eesti rahva vaimuelu kajastavaid ja samal ajal elu mõtestamises üldinimlikule tasandile ulatuvaid kunstiväärtusi, millel on eesti keelepiirides kaugemale ulatuv tähendus. Elulugu Marie Under sündis 27. märtsil 1883 aastal Tallinnas Alimanni uulitsa väikeses puumajas mansardkorruse toakeses, kus Hiiumaalt Kassarist ümberasunud kooliõpetajast isa Prido Under oma naise Leena ja esimese lapse Evangelinega oli peavarju leidnud. Marie Underi lapsepõlv kulus Tallinna kitsastes agulikorterites Tui uulitsas Peter Baueri vaestekoo...
1 2 Sisukord 1.0 Ärkamisaeg Eestis (1860 – 1885) 1.1 Ärkamisaja mõju ja rahvustunde õhutamine 1.2 Ajakirjandus Eestis 1.3 Kultuuriüritused Eestis 1.4 Teised suunad 2.0 Juhan Liiv 2.1 Juhan Liivi elulugu 2.2 Juhan liivi tegemised 3 Sissejuhatus Referaat on koostatud sündmustest ärkamisajal Eestis ning Juhan Liivi eluloo ja tegevuste järel. Esimene pool räägib ärkamisajast Eestis , mis annab ülevaate kogu nendest sündmustest. Teine pool aga sellest , mis tähtsus oli Juhan Liivil ühiskonnas. Juhan Liiv sündis 30. Aprillil 1864 aastal Tartumaal Alatskivi kandimehe pojana, sealt läks edasi tema elutee Naelavere külakooli ja sealt veel edasi Kodavere kihelkonna kooli. 1893 aastal J.Liiv haigestus katatooniasse ja elas siitpeale peamiselt maal sugulaste ja tuttavate juures , J.Liiv suri 1.detsember 1913. 4 ärkamisaeg Eestis (1860–1885) ärkamisaeg, aeg umbes 1860. aastate algusest kuni venestamisaja algus...
Juhan Liiv 1864-1913 Luule Kadri Vellak * Tartu*2014 Eesti XIX ja XX sajandi vahetuse kirjanduses oli koos E.Vildega tähtis koht ka Juhan Liivil, kelle proosalooming oli tähendusrikkaks sammuks kriitilise realismi suunas ja kelle hilisem meisterlik lüürika kuulub eesti kirjandusklassika tippsaavutuste hulka. Juhan Liivi looming, mis on kantud sügavast armastusest rahva, töötava inimese vastu, on tihedasti seotud kirjaniku raske eluvõitlusega XIX sajandi teisel poole ja XX sajandi alguse olustikus. Juhan Liiv sündis Kirde-Tartumaal Kodavere kihelkonnas Ridama talus, Alatskivi mõisa teoorja-kandimehe pojana. Liivi kodu ümbrus pakub oma looduselt vahelduvat ning omapärast panoraami: külad ja viljaväljad on koondunud seljandikele, mida mööda kulgeb Tartu-Kodavere maatee. Need Rupsi küla väljamäed, karjametsad, ojad ja soosaared on lugejatele tuttavad Liivi loomingu kaudu: näiteks ,,Süg...
Sotsiaalsete oskuste areng Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledz Alushariduse pedagoogid I kursus 2014 Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas Eesmärgid: Soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastutus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks Oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks, vajadusel käitumist korrigeerivaks Teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks 2 Täiskasvanute roll Lapse esmased sotsialiseerijad on tema vanemad Alus isiksuse omadustele ja sotsiaalsetele oskustele, orientatsioonidele ja väärtustele, sotsiaalsete normide järgimisele Erinevad toetuseviisid, mida pakuvad vanemad oma lastele: Armastavate hooldajatena; rollimudelitena; õpetajatena; kogemuse pakkujatena; lapse enese...
Laste- ja noortekirjandus. 2014. Laps – noor inimene kuni puberteedini, ebaküps täiskasvanu, vanematele elu lõpuni Lapsepõlv – ajaperiood, seisund enne täiskasvanuks saamist, erinevatest teguritest konstrueeritud laste eluruum. Mõiste muutub pidevalt, oleneb ühiskonnast ja kultuuri kontekstist 10-11-aastastel lastel on naiivselt realistlik suhtumine kirjandusteostesse, elav ja emotsionaalne fantaasia ja esmamulje 12-14-aastaselt kasvab huvi seikluskirjanduse vastu, luule ei paku pinget, sel ajal on oluline arendada hinnangu andmise oskust 15-17-aastaselt toimub kunsti unikaalsuse mõistmine, oluline arendada kujundlikku mõtlemist Lastekultuuri kui subkultuuri mõistetakse erinevates tähendustes: 1) vaimulooming, mis on otseselt lastele pühendatud (lastekirjandus, kino, teater) 2) mida lapsed ise genereerivad (mängud, ideed, harrastused) Lastekirjandus on: *lastele mõeldud teosed, ajakirjad *üldkirjandusest kohandatud tekstid *laste poolt ...
Noor-Eesti "Noor-Eesti" oli kirjanduslik rühmitus Eestis. Esindab 20. sajandi alguse kultuurimurrangut ja tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. · Rühmitus tegutses Tartus. · Nende moto on: ,,Enam kultuuri! Enam europalist kulturi! Olgem eestlased, aga saagem ka europlasteks!" · Propageerisid uusi suundi ja voole, tutvustasid euroopa kirjandust. · Pöörasid suurt tähelepanu vormile. · Kirjutasid palju asjatundlikku kirjanduskriitikat. Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid sellesse rühmitusse: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Noor-Eesti rühmitus süvenes ka vene, saksa ja soome kirjandusse, võttes oma kirjandusse üle uusi jooni. Nooreestlased tõid unustuse hõlmast välja Kristjan Jaak Petersoni luule ja hoolitsesid majanduslikult haiglase luuletaja ja proosakirjaniku Juhan Liivi eest. Tähtsus · "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta ...
Melani Mägi Luulekaanon Betti Alver ja Jüri Kolk on eri põlvkondadest pärit luuletajad, kelle ainsateks ühendavateks lülideks on esialgu vaid Tartu linn ning Betti Alveri debüütauhind. Essees analüüsitakse Alveri luuletuse "Ei vaibu" ja Jüri Kolgi "Veel kord luule" kuuluvust eesti luulekaanonisse Tiit Hennoste artikli ,,Kaanon. Kaanan'' (1997) põhjal. Betti Alver sündis 1906 ning suri aastal 1989, tuntust kogus peamiselt luulega. Naine tegi oma esimese kirjaniku debüüdi 1927. aastal novelliga "Liivi Deevidiivi", luuletaja hakkas tuntust koguma 1981.aastalpoeemiga ,,Lugu valgest varesest". Alveri luule on klassikaliselt vormirange ja sõnastuselt loomulik, tema luulest kumab läbi nii kurbust kui armastust. Oma luulega kuulub ta ühes Suitsu, Underi, Rummo ja mitmete teistega Eesti luulekaanoni keskmesse. Anal...
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks. Psühholoogilised armastuslood ei tõuse esile, vaid ühiskondlikud panoraamid ja sotsiaalse väljakäiguga realism), dokumentaalsuse taotlusi (võlts dokumentaalsus muutub päris dokumentaalkirjanduseks, nt Smuuli ,,Jäine raamat"), romantilisi jooni (pärisrealistlikud taotlused põimuvad romantilise esteetikaga), noorsookirjanduse iseseisvumine (see tõotab proosakirjandu...
Palun kirjeldage eesti kirjanduse kaanoni problemaatikat. (Kirjanduslugude maiskondlik vs keelepõhine printsiip; ilukirjanduslikud vs tarbetekstid jne.) Keel Cornelius Hasselblatt -: RAHVUSKIRJANDUS. Maiskondlik Jaan Undusk, Liina Lukas. 90ndatel algas vaidlus kaanoni üle 1996 traditsioon ja pluralism 1997 Tiit Hennoste 98/00 Epp Annus 1999 muutuste mehhanismid 2007 Linda Kaljundi 2008 Rahvuskultuur ja tema teised Kirjanduslugu kirjanduse ajaloost kirjutatud, teatud autoreid käsitlev, kindlaid rõhuasetusi ja hinnanguid sisaldav narratiiv. Kirjandusajalugu tähistab kirjanduse ajaloo virtuaalset arhiivi või ideaalset ruumi, mis sisaldab endas kõike. Rahvaluule roll või osalus kirjandusloos? Estofiilid. Gustav Suits ja Friedeberg Tuglas andsid uue essentsi kultuuriloo mõistmiseks. Iga kirjandusteos on vaadeldav kanooniliseks tõstetud teoste, autorite ja voolude seisukohast, teiseks kasutatud lähenemisnurga kaudu. Kirjanduslugu k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
