Ärkamisaja võlud ja valud (0)

Ärkamisaja võlud ja valud
Eestlaste rahvuslik ärkamine algas pärast Prantsuse revolutsiooni, mil hakati järjest enam hindama haridust ja rahvuslikku eneseteadvustamist. Tekkisid esimesed haritlaskonnad, kelle algatusel muutus eestlaste kultuur palju mitmekesisemaks.
Üheks eelduseks rahvusliku ärkamisaja tekkimiseks oli Prantsuse revolutsioon , mille tõttu sooviti end rohkem harida ja kultuuri mitmekesistada. Vaiksest maarahvast, kes end varemalt väga väljendanud ei olnud, hakkas välja kasvama rahvus, kelle eesmärgiks oli muuta Eesti elu ja korraldusi. Sel ajal tekkisid mitmed tantsu- ja lauluseltsid, avati mitmeid koole ja hakati tegelema ajakirjandusega. Ajakirjanduses oli küll päris suur kontroll, mida ja täpselt kirjutatakse, kuid sellegipoolest suutsid kirjanikud peita enda kirjateoste sisse palju peidetud vihjeid eestlaste vabaduse ihkamise kohta. Eestlastest kasvas järk-järgult välja rahvus, kellele oli tähtis haridus , looming ja eneseväljendamine.
19. sajandi keskel alganud “ärkamise” tõttu soovis rahvas panna ennast märkama ja seda ka saavutati. Ajalehtedest hakati 1857. aastal J. V. Jannseni suurel tegutsemisel välja andma “ Perno Postimeest”. See oli uus ja ainulaadne Eesti mastaabis ning seetõttu oli 1862. aastaks ajalehe tellijaid juba 2200. Lehte luges kindlasti palju rohkem inimesi. Varemalt mainitud kontroll selle üle, mida kirjutatakse, toimus ka “Perno Postimehe” puhul.
Ajalehtedest ilmus hiljem ka Carl Jakobsoni poolt välja antud “Sakala”, mis sai erinevat vastukaja.
Esimene eestikeelse õppega kool loodi talumeeste ja koolmeistrite poolt ning kool sai nimeks Aleksandrikool. Nimi tulenes sellest, et sooviti au avaldada Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastajale, Aleksander I-le. Kooli juhatas Jakob Hurt , kes koostas ka kooli õppekava.
“Vanemuise” selts loodi 1865. aastal ja sellest kasvas välja tänapäeval tuntud Vanemuise teater Tartus. Vanemuise seltsil oli oluline roll ka tänasel päeval tuntud Laulupeo sündmusel. Lydia Koidula oli üks vähestest, kes seda rahvapidu organiseeris ja tema kirjutatud luulet võime tänini lugeda raamatutest. Tema kirjutatud luuletused on ärkamisaja-teemalised, mis ihkavad vabadust ja isamaalised.
1869. aastal toimus Vanemuise Seltsi poolt korraldatud Esimene Üldlaulupidu, mis toimus samuti Tartus. Selleks puhuks oli kokku tulnud inimesi kogu tervelt maalt ja võib öelda, et selle sündmusega laulus Eesti rahvas end vabaks. See on üks traditsioonidest, mis on püsima jäänud siiani. See on suur rahvapidu, kuhu tulevad kokku inimesed üle kogu Eesti, samuti ka inimesi välismaalt. Ärkamisajal tekkinud traditsioon on võimas just seetõttu, et on soovitud elus hoida meie rahvast ühendavat ühtsust ja ilmselt kasvavad selle rahvapeoga ülesse ka minu lapselapsed.
Sel perioodil loodi palju uusi seltse, mis koondasid enda alla nii kultuuriga kui ka põllumajandusega seotud inimesi. Näitena võib välja tuua Eesti Kirjameeste seltsi ja erinevad põllumeeste seltsid.
Kuigi sel ajal oli palju tsenseerimist ja kontrollimist, oli neil inimestel, kes on ka meie ajalugu loonud, võimalus ennast väljendada ja eestlaste haritust ja igapäevaelu väga suurel määral muuta.Kõik eeltoodud sündmused olid aluseks Eesti kultuuriloole ja tänu nendele tublidele eestlastele saame olla uhked enda kultuuri erinevate tahkudega, milleks on ajakirjandus , muusika , teater ja erinevad organisatsioonid .