Kristjan Jaak peterson (0)

KRISTJAN  JAAK 
PETERSON
Johannes  kask  
9klass 
Albu põhikool 
2015
Elukäik ja looming

Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri 
pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse 
kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan 
Jaak sündis pere kolmanda lapsena, 
õppis riias  
kubermangugümnaasiumis ning 1819–
1820 Tartu Ülikooli usu- ja 
filosoofiateaduskonnas. 

Ta suri 1821a tuberkoloosi
Mälestuse jäädvustamine

1983. aastal rajati Kristjan Jaak 
Petersonile Tartus Toomemäel mälestussa
mms, mille autorid on Jaak Soans ja Allan  
Murdmaa.

Kristjan Jaak Petersoni  
sünniaastapäeval, 14. märtsil, 
tähistatakse alates 1996. 
aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. 
aastal riiklikuks tähtpäevaks.
1983. a. püstitati Tartus Toomemäel 
K. J. Petersonile ausammas

Kristjan Jaaku     ongi siin kujutatud kui 
väsimatut  rännumeest, matkakepp käes, 
astumas kusagil Tartu ja Riia vahel 
hariduse poole 
Eesti keele ilu näitamiseks kirjutas 
Kristjan Jaak 21 eestikeelset luuletust.
•
Luuletused olid hoopis erinevad tolle aja 
kirjutamise moest ja  maitsest , paljudele  
need ei meeldinud. 
•
Praegu öeldakse, et need olid oma ajast 
ees, kuid tol ajal unustati need peaaegu 
100 aastaks.
Laulud, päevaraamat ja 
kirjad

Esimene väljaanne  
1922. a. 
väljaanne
Umbes 100 aastat tagasi leiti luuletused 
uuesti üles.

Varsti pärast luuletuste uut avastamist 
anti 

välja raamat Kristjan Jaak Petersoni 
luuletuste 

ja säilinud päevikulehekülgedega:

 
  „Laulud, päevaraamat ja kirjad“.
Kuulus lugu
Kristjan  Jaagu  Tartu ülikoolis käimise kohta 
on  levinud üks lugu. 
Kristjan Jaagu vanematel oli väga vähe raha  
 ja K. J. ei saanud alati kodust Tartusse  
ülikooli   postihobustega sõita.
Et ta siiski väga tahtis ülikoolis käia, astus ta 
mõnikord jala  Riiast  Tartusse. Riia ja Tartu 
vahemaa  on umbes 200 km.
Tartu Ülikool

1819. a. astus Kristjan Jaak Tartu ülikooli 
usuteadust ja filosoofiat õppima.

Ta õppis siin ainult ühe aasta, sest ta 
tervis muutus halvaks, ülikool jäi  pooleli
Sidemed  Eestiga

Vaatamata  lapsepõlvele  Lätimaal pidas  
Kristjan Jaak enda jaoks tähtsaks Eestit

Ta oskas hästi eesti keelt
vanemad

Isa Jaak oli pärit Eestist Viljandimaalt. Ta 
töötas Riia Jakobi kiriku kellamehe ja 
köstrina
 Ema ei olnud eestlane, 
tõenäoliselt oli ta läti või leedu 
päritolu
Kristjan Jaagu kõige ilusamad 
read eesti keeles ja eesti keelele.

Luuletus „Kuu“
Seesama tekst on Tartus Toomemäel 
kirjamehe ausambal.
Kas siis selle maa keel
laulutuules ei või 
taevani tõustes üles 
igavikku omale otsida?
Kasutatud  materjaal  

https://
et.wikipedia.org/wiki/Kristian_Jaak_Peters
on#Kirja
ndus
k.Jaagu luuletus

"Laul"

Kui ma Tartust läksin Riia poole,
oma vanemaid vaatama
tehtud on see laul
Tuule kõrtsis.

Jumalaga  nüüd, meie maa!
Ei ma nüüd kõnni
sinu kasemetsadessa,
kus lilled on õitsemas
ja laulemas  linnud
ilusti puude varjuella.

Sagedasti ist'sintasa oja kaldalmõteldes teie peale,mu 
hallid vanemad!
Lõpp 

Document Outline

• Slide 1
• Elukäik ja looming
• Mälestuse jäädvustamine
• 1983. a. püstitati Tartus Toomemäel K. J. Petersonile ausammas
• Slide 5
• Laulud, päevaraamat ja kirjad
• Umbes 100 aastat tagasi leiti luuletused uuesti üles.
• Kuulus lugu
• Tartu Ülikool
• Sidemed Eestiga
• vanemad
• Slide 12
• Kasutatud materjaal
• k.Jaagu luuletus
• Lõpp