Rahvus teemaline kirjand 400 sõna (1)

Rahvus-see oleme meie
Rahvus ei ole midagi käegakatsutavat , isegi mitte õigupoolest silmaga nähtavat. Rahvus on ühendus, mida saab ainult kujutleda. Kust on pärit rahvuse mõiste ning miks meie , inimesed seda vajame?
Teame et , rahvus tähendab inimhulka , kuhu inimesed kuuluda tahavad. Ükski inimene ei taha olla üksinda ja seega on välja kujunenud erinevad rahvused , et tunda ennast teistega koos . näiteks poolakad , eestlased , venelased ja paljud teised. Neid ühendab oma kultuur , keel , usk. Keeleliselt andekad inimesed kõnelevad küll mitmeid keeli ja usuvad mitmeid uske , kuid see ei muuda nende rahvust. Rahvused on kindlad. .. Inimene ei vali kuhu ta kuulub, aga ta võib näiteks sattuda teise kultuuri elama, kus ta kohaneb pika aja jooksul ehk kasvab teise rahvusesse. Seega me ei vali rahvusi. Rahvusesse kasvatakse, mitte ei sünnita, see tähendab, et rahvusesse kuuluvus kujuneb välja kasvades ja õppides..
Rahvuse tekkimiseks on tähtis ajalooline ühtekuuluvustunne. 1918. a talvel võitlesid eestlased nii oma iseseisvuse kui rahvuse olemasolu eest tugevasti koos. Igaühel oli kindel eesmärk, saada vabaks ning pääseda võõra võimu alt. Ühes sihtidega kasvas vajadus kuuluda ühtsesse gruppi. Ka rahvasuu on öelnud:” Mitmekesi jõuab kaugemale kui üksi”. Kindlasti poleks suutnud vastu hakata ainult üks mees või naine võitmaks vaenlasvägesid, niisiis sai ühtekuuluvustundega algus meie hindamatule rahvusele.
Võib öelda , et kui poleks rahvuseid, poleks ka ajalugu. Mõistes seda, peaks nägema millise suurepärase kordasaatmise on teinud rahvuslik liikumine ja rahvaste ühinemine. Tuntud tegelased Eestis nagu Carl Robert Jakobson , Johann Voldemar Jannsen ja Jakob Hurt . Nad kõik olid 1860.-1870 aastate rahvusliku liikumise juhid . Nende suure eesti rahvaste suunamise õpetuste edastamise tõttu on meil nüüd oma laulupeod , kus tuhandeid eesti noori võtab osa et koos laulda . Samuti tantsupeod., kus tullakse kokku tantsima. Ka koolide ja hariduse tähtsustamine tõi kaasa edu tarkustes noorte peas.Ning Juturaamatud ,Luuletused ja laulud.Need esemed võimaldasid 1860-ndtatel aastatel panna meile aluse sellele et meil on tänapäeval kõik need asjad mida eelmistel põlvkondadel polnud.Arvutid , Televiisorid , Autod- need objektid ei ole võetud ühest peast vaid arenenud mitmete erinevate ideede põhjal .
Arvan, et mida rohkem me rõhume oma rahvusele, seda kaugemale see meid viib. Hoides oma kultuuri, ajalugu, folkloori ja korraldades erinevaid üritusi nagu võru folkloori festivali või laulupeod , kuhu koguneb meid meeletult suur mass ,suudamegi säilitada oma rahvust ning saame olla vabad.See on võrratu tunne ja selle hoidmine peaks meie ,inimeste, puhul olema väga tähtis.
Rahvus on viinud meid läbi sõdade , toonud paljudele küsimustele vastuse ja arendanud meid selliseks nagu me praegu oleme. Eks igaüks otsusta ise miks ja kui väga me rahvust vajame ja kui kaugele me ilma selleta jõuaksime .