Rahvus teemaline kirjand 400 sõna (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

19

docx

Eesti kultuuri alused ja tähendus

Tavapärases ajakirjanduslikus diskursuses on identiteedi sünonüümiks rahvuslik ühtekuuluvustunne. Kultuuriteoreetilises kasutuses hõlmab identiteet enamat. Identiteet on kõige üldisemalt öeldes kokkuleppeline enesemääratlemine: sage käitumuslik ja/või diskursiivne (teadvustatud või teadvustamata) vastamine küsimustele "Kes ma olen?" ja "Kes ma ei ole?" Rääkides Eesti identiteedist ja Euroopast on olulisim kogukondlik tasand, s.t rahvus. Rahvusliku identiteedi konstrueerimise tähtsaimad komponendid on ühine etniline päritolu, keel, territoorium, õiguslik-poliitiline solidaarsus, ühised väärtused ja traditsioonid, ühine kultuur ja sümbolsüsteem. Rahvusest on nii laiemaid (nt eurooplane) kui ka kitsamaid (nt kihnlane, mulk) kogukondliku identiteedi tasandeid. Eestlaseks olemise kõige määravamaks komponendiks on tõenäoliselt eesti keele valdamine.

Filosoofia

78

docx

Eesti rahvus ja vähemusrahvustekultuurid

• 2) Kultuuriline akulturatsioon- oma kultuuri kaotamine nt Indiaanlaste kultuuri kaotamine/hävitamine Ameerikas. • 3) Kultuuriline ekspansioon- vägivaldne teise kultuuri peale surumine nt 17 sajandil koloniaalmaades suured riigid poloniseerisid maid ja surusid oma kultuuri peale(Portugaalased, inglased kes omasid asumaid). Ka Nõukogude kultuur oli Eestlastele peale surutud, ei andnud võimalus ise määramiseks. • Vaimse loomingu kohta kasutatakse sõna kultuur ja kaunite kunstide kohta kasutatakse- kujutatav kunst, teater,arhidektuur, muusika. • Kultuursus- mis on seotud hariduse intelegentsiga, teritab meie vaimu, maitset, kombeid. • Kultuur jaguneb: kõrg, -massi, -rahvakultuuriks.  • Kõrgkultuuri tarbimine eeldab teadmisi, vaimset pingutust ja vaimseid eeldusi(ballett, ooper, sümfoonia) hea oleks teada, kes on helilooja, mis veel kirjutanud on jne..see nõuab vaimset pingutust.

Kultuur

23

doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Kroonikad ­ edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pü

Kirjandus

95

doc

Mein Kampf

Ei ja ei! Kõik isa katsed sisendada minusse poolehoidu selle elukutse vastu jutustustega iseenda minevikust saavutasid täiesti vastupidiseid tulemusi. Ma hakkasin haigutama mul hakkas vastik ainuüksi mõtte juures, et ma muutun mittevabaks, alati kantseleis istuvaks inime- seks, kes ei saa käsutada oma aega oma äranägemisel ja tegeleb ainult formularide täitmisega. Otse öeldes, milliseid mõtteid võiski niisugune perspektiiv äratada poisis, kes ei olnud üldsegi "hea poiss" selle sõna tavalises tähenduses. Õppimine koolis oli minu jaoks naeruväärselt kerge. See jättis mulle väga palju aega ja selle veetsin ma rohkem vabas õhus kui toas. Kui nüüd igasugused poliitilised vastased, uurides põhjalikult minu elulugu, püüavad mind "kompro- miteerida", viidates minu kergemeelselt veedetud noorusele, tänan ma sageli taevast selle eest, et vaenlased tuletavad mulle meelde neid helgeid ja rõõmurikkaid päevi. Kõik neil aegadel tekkinud

Saksa ajalugu

25

doc

Rahvuslik Ärkamisaeg

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas  Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused.......................................lk8 Jakob Hurt..................

Ajalugu

54

doc

Eesti kirjanduse ajalugu I eksam

Neitsi Maarja kultus oli keskajas aga erinev kui praegu. Kultus pole Eestile midagi eriomast, sellest ajast on pärit palju Maarjale pühendatud kirikuid jne, ka maarjahein jne. Neitsi Maarja kujutab Henrik üheks oluliseks justkui tegelaseks. Esitab teda meeletult elavana. On selle piirkonna koloniseerimise patroon;  ilmalike naistega seoses mainitakse korduvalt röövimist, äraviimist. Kasutab seda kui kinnisvormelit eri lahingute puhul. Korra saavad sõna Järvamaa naised, kes võitlevad saarlastega: „Peksku teid sakslased!”;  ühes olukorras tuleb välja, et saarlased käituvad naiste suhtes vägivaldselt, metslaslikult: vägistamine, polügaamsed abielud, müümine. Ordusõdurite käitumise kohta me detailset infot ei saa;  emana käsitleb metafoorselt Riia e Liivimaa kirikut. Eesitmaa kirik on alluvussuhetes selle kirikuga, oleks nagu tema tütar. „Liivimaa kroonikas” saavad alguse ka piirkondlikud narratiivid

Eesti kirjandus

28

docx

Eesti kirjandus I, kordamine

Aastal 1862 ilmub ,,Kalevipoja" rahvaväljaanne. Esialgu laiemates rahvahulkades ,,Kalevipojal" suurt edu ei olnud. Tõeline aeg saabus rahvusliku ärkamisaja tuules. 1869 aastal toimus esimene Üldlaulupidu. K eluajal ilmus ,,Kalevipojast" ka kolmas trükk.. 20nda sajandi alguses Noor-Eestlased, kes suhtusid kriitiliselt eesti varasemasse kirjasõnasse, eesotsas Friedebert Tuglase ja Johannes Aavikuga võtsid kriitiliselt sõna selle kohta, mis oli varasemalt loodud. Selle kriitika alla langes ka ,,Kalevipoeg". Tuglas kirjutas 20nda sajandi alguses artikli ,,Mõtteid teose parandamise puhul" - seal suhtus ta vägagi kriitiliselt Kreutzwaldi loodud eeposesse. Tõi välja, miks ,,Kalevipoeg" on võrreldes Lönnroti (Polnud kalevala looja, kui just koostaja, käis külades üles kirjutamas kutselistelt laulikutelt saadud lugusid. Aines, mida ta kätte sai, oli

Ajalugu

21

docx

Kultuurigeograafia konspekt

Eesti mustlased jaotuvud: Laiuse mustlased(rootsist ja soomest), läti mustlased, vene mustlased. Enamik enne 2 ms rännanud mustlased tulid Lätist ja rääkisid sealset murrakut. Laiusel räägiti soome mustlasmurret. 2000-542 Palju on tulnud Läti ja Venemaa alalt tulnud. Eesti mustlased saab ajalooliselt jagada kolmeks: 1) Laiuse mustlased (tulnud Rootsist ja Soomest) 2) Läti mustlased (peamiselt Lõuna-Eestis) 3) Vene mustlased (peamiselt Põhja-Eestis). Sõna manguma tulnud musltase keelest. On säilitanud oma emakeele. 1841. Aastal koondati kõik mustlased Laiuse hingekirja. 1941 loendati 743 paikset mustlast, 2MS säästis vaid 10% mustlastest.Pärast 2. MS tulid nö uued mustlased, kõik Venemaalt. Kõige rohkem on neid Kagu-Euroopas. Suudavad oma etnilisust hoida. Eestlased väljaspool Eestit- 19. sajand Venemaa, 20. Sajandi algus ka Põhja-Ameerikas. 2. Ms-vanaonu, kes elan läänes. Euroopa Liit. Loeng 4: eesti asustus, keeled ja piirid

Kultuurigeograafia

Kommentaarid (1)