kas eestlased saanud pärisorjusest vabaks, või oleks läinud pärisorjus rangemaks. Kuna eestlased olid vähemus rahvus ning väga väike ning väga paljudel puudus kõrge haridus siis oleks lihtne olnud neid orjastada. Kui eestlased oleks tahtnud saada vabaks talupoja staatusest, oleks see kaasa toonud paratamatult saksastumise, kuna aadlikud ja kõrgemad võimu kandjad paljud olid saksa soost. Kuid Balti erikorra tõttu ei olnud see sunniviisiline. Kui poleks olnud Balti erikorda, siis suure tõenäosusega oleks eesti ja Liivimaa alad võetud sunniviisiliselt Venemaa alla. Poleks olnud nii suurt "vabadust" ning eesti alal elavad inimesed oleks pidanud võtma vastu Venemaal oleva õigeusu ning rahvused oleksid segunenud. Isegi, kui poleks olnud Balti erikorda, poleks eestlased saanud vabaks pärisorjusest, kuna eesti oli maailmavaates väike. Merlyn Sagaja
Arutlus ,,Miks Vene impeeriumis lubati Balti erikorda?" Esimest korda kehtestati Balti erikord 1721. aastal Uusikaupunki rahuga, mis sätestas Balti erikorra alused, kuid Katariina II ajal kehtestatud asehalduskord lõppetas aadlite senised privileegid. Kuid keiser Paul I otsustas Balti erikorra taastada, mis juhtus 1845. aastal Balti provintsiaalseadustiku väljaandmisega. Balti erikorra lubamist Vene impeerimis tuleks käsitleda mitmest erinevast vaatepunktist.
1.Miks seati sisse Balti erikord ? Vene võimule oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus. Millised tunnused iseloomustavad Balti erikorda? *Baltisaksa aadlikel oli piiramata võim *Koostati rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad aadlimatriklid. Anna hinnang Balti erikorrale, põhjenda seda. Ma arvan, et see oli hea lahendus. Balti erikord surus küll eestlaste õigused alla, kuid samas aitas säilitada siinset kultuuri ja omapära. 2.Mkis seati sisse asehalduskord ? *Vene võimu kindlustamiseks * Anna hinnang asehalduskorrale, põhjenda seda.
(KMS § 38 lg 1) Kauba importimisel makstakse käibemaksu tollieeskirjades sätestatud korras. Kauba importimisel KMS § 6 lg-s 4 nimetatud juhul esitab isik andmed kauba importimise kohta tollideklaratsiooni vormil ja maksab käibemaksu tollieeskirjades sätestatud korras. (KMS § 38 lg 2) 21 32. Mida tähendab reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikord? Kuidas toimub maksustamine? Reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikorda (edaspidi käesolevas paragrahvis erikord) kohaldatakse juhul, kui maksukohustuslane osutab oma nimel reisijale, sealhulgas juriidilisele isikule või asutusele, reisiga otseselt seotud teenust (edaspidi reisiteenus) ning kasutab reisiteenuse osutamisel ettevõtlusega tegelevalt Eesti või välisriigi isikult soetatud kaupa või saadud teenust. (KMS § 40 lg 1) Erikorda ei pea kohaldama, kui maksukohustuslane osutab oma nimel reisiteenust
taastas enamiku Balti aadli eesõigustest. Uuesti alustasid tegevust asehalduskorraeelsed kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla- ja adrakohtud. 19saj koostati ka Balti kubermanguda kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik, mille esimesed osad avaldati 1845. Provitsiseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu kinnitas veelgi Balti erikorda. Vene avalikule arvamusele ning paljudele valitsusirngkondede tegelastele, kelle sooviks oli kogu impeeriumi ühtlustamine. 1860aastatel vallandusid ajakirjanduses rünnakud Balti erikorra vastu. Neile rünnakutele vastasid baltisakslased omapoolsete selgituste ja vastulausetega. 17101850. Balti erikord 1710. aasta rüütelkondade ja linnade kapitulatsioonidega, mida hiljem kinnitasid ka kõik järgnevad tsaarid kuni Aleksander II (18551881), määrati
õpetajad. MIKS LÄKSID ÄRKAMISAJA TEGELASED OMAVAHEL TÜLLI? · Erinevad vaated. · Erionevad teemad: poliitika ja kirikuelu. VENESTAMINE TEGURID, MIS MÕJUT. VENESTAMISE ALGUST: · Slalofiilide liikumine -> Eesmärgiks oli Balti erikorra kaotamine. · Saksamaa ja Itaalia ühinemine -> Venamaa hakkas kartma Baltikumi separatismi. · 1881.a. mõrvatakse Aleksander II -> Võimule tuleb Aleksander III (1881-1896). Aleksander III ei kinnita ainsana Balti erikorda. Venestamise alguseks loetakse 1882. aastat, kui Manassein tuleb E ja LVle, et koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid -> Et alustada venestamist. (Manasseini revisjon). 1885. määratakse ametlikult uued kindralkubernerid: E -> Sergei Sahhovskoi LV -> Mihhail Zirovjev ISELOOMULIKUD JOONED: · Vene ametnikud. · Ametikeeleks vene keel -> Nimed venepärasteks. · Talurahva kaasarääkimise võimaluse vähenemine.
sajandi alguseks sinnamaale, et kõik Eesti linnad olid omavahel raudteega ühendatud. 19.sajandi II poolel leidis aset ka hulgaline linnastumine seoses majanduslike muudatustega, esimest korda kolisid linnadesse ka eestlaste hulgad 1877 Vene linnaseadus kehtestas uue valitsemiskorra linnavalitsus ja linnapea. Erikord ja keskvalitsus Erikorra püsimine Balti provintsiaalseadustik 1845, 1864 kinnistas senist erikorda. 1860.ndatel tekkisid vastuolud Vene avaliku arvamuse vastuseisu ja Eesti alade erikorda kaitsvate baltisakslaste vahel Kubermangude valitsemine Kuberner `peremees' Kubermanguvalitsus igapäevane juhtimine Kroonupalat majandus ja rahandus, maksud Hoolekandevalitsused Sisekaitseüksused Olulisemad kubermanguasutused: Tervishoiuosakond Vanglate inspektsioon Kindlustusasjade nõukogu Ehitusosakond
1804 eestimaa ja liivimaa talurahvaseadused liivimaal õigus maa päriseks osta praktikas seda ei juhtu, sest talupoegadel pole raha ja ostuhinnad ei ole mingilgi kujul fikseeritud ja mõisnik võib raha küsida palju tahes talupoegade olukord oli igas eesti paigas erinev, erinevates kubermangudes erinevad seadused talupoegade olukorda sai otsustada igaüks ise, kui mingeid keskseid reegleid kehtestada, oleks see sekkumine balti erikorda pärisorjuse kaotamine aleksander I - vene keiser 1801-1825 eestimaal ja liivimaal püütakse seda saavutada varem kui venemaal, siin võimalik põhjalikke muutusi kaasatoovaid reforme katsetada enne, kui see laiemalt venemaal kasutusse võetakse eestimaa talurahvaseadus 1816 1816 ei saanud kõik pärisorjusest vabaks, vaid siis see seadus jõustus seadusel oli märkimisväärne ülekuaeg ja talupoegade vabastamine toimus järkjärgult liivimaa talurahvaseadus 1819
29.aprill 1765. aastal - koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise mitte ainult igasse kihelkonda, vaid ka suurtesse mõisadesse Kumbagi määrust ei täidetud täiesti korralikult, sest täielik kontroll mõisnike üle puudus. Tegevus Liivimaa ja Eestimaa kindralkubernerina 1775. aastal Katariina II poolt Balti kubermangude ehk Balti provintside kindralkuberner aastast 1783 Tema ajal moodustati Liivimaa kubermanguvalitsus Pooldas Balti erikorda, samuti püüdis parandada ka lihtrahva olukorda Rajas Võru ja Paldiski linna, parandas Liivimaa infrastruktuuri, tema algatusel loodi 1784 Tartu kivisild Siiani vanimalt Eestit valitsenud ja ka vanimaks elanud Eestit valitsenud inimene, ta suri ametis 94-aastaselt Tartu kivisild Perekond Oli abielus kaks korda Esimesest abielust 5 last, teisest 3 Kasutatud allikad https://en.wikipedia.org/wiki/George_Browne_(soldier) https://en.wikipedia.org/wiki/Holy_Roman_Empire https://et
Venestamine Aleksander III hakkas läbi viima venestamist. Tänu sellele, et Balti erikorda ei oldud kinnitatud. Balti aadlikud kirjutasid Vene võimule kaebekirja, et tuleks ja lõpetataks rahvuslik liikumine. Seetõttu aga Vene võim leidis, et peab hakkama nii talupoegi, kui ka aadlikke venestama. Eesti kuberneriks sai Sergei Sahhovskoi ja Liivimiaa omaks Mihhail Zinajev. Venestamisega kaasnenud muutused: Koolides hakati kõiki aineid õpetama vene keeles alates teisest talvest. Põhimõtteliselt aga koheselt esimesest talvest. Emakeel ja usuõpetus võisid olla emakeeles.
Reduktsiooni tagajärjena kutsusid aadlikud üles ignoreerima kuninga korraldusi. Kättemaksuks Liivimaa aadlikele saatis kuningas 1694.a. Liivimaa rüütelkonna laiali ning allutati rüütelkonna maapäev kindralkubernerile. Sellega kaotati aadli omavalitsus Liivimaal. Balti erikord kujutas endast, et kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused ning Balti aadel ja linnad säilitas Vene impeeriumi koosseisu laialdase omavalitsuse. Balti erikorda oli vaja selleks, et see kinnitaks Baltikumi valitsemise põhijooned. Balti erikorra iseloomulikud tunnused: valitses luteriusk, saksakeelne asjaajamine ning oli ka tollipiir. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapära ning välistas Vene kolonisatsiooni. Balti erikord võimaldas ka tihedamaid sidemeid L. - Euroopaga ning tagas kiire arengu. Balti erikorra negatiivsed jooned: seoses aadlimatrikliga omasid eesti-ja
algusest arvates ületatud, tuleb käibemaksuarvestust pidada üldkorra kohaselt. Maksustatava käibe piirmäära arvestamisel võib FIE valida, kas ta lähtub KMSis sätestatud üldkorrast või KMS §s 44 sätestatud erikorrast. Üldkorra kohaselt on käive tekkinud päeval, millal esimesena tehti üks toimingutest: kas kaup lähetati ostjale või laekus raha kauba eest. Erikorra kohaselt on käive tekkinud päeval, millal laekus raha kauba eest. Erikorda pidav FIE peab registreerimiskohustuse piirmäära arvestust samuti kassapõhiselt. Näide Kaup lähetati varem, kui raha laekus. Arve nr 1 20. jaanuar Summas Tasumine Summas 3835 eurot 17. veebruar 3835 eurot Arve nr 2 10. veebruar Summas 511 Tasumine 1. Summas 511 3 eurot märts 3 eurot Arve nr 3 14
Hupel oli ka literaat, kes pärandas järeltulevatele põlvedele hinnalisi kirjeldusi Eesti- ja Liivimaa majanduslikest, geograafilistest, looduslikest ja mitmetest teistest oludest. Hupel tõlkis E.Wilde kaks käsikirja saksa keelest eesti keelde. Esimese käsikirja, mis kannab pealkirja ,,Lühhike öppetus ", tõlkimist loetakse eestikeelse ajakirjanduse alguseks. George Brown Katariina II nimetas Browni 1775. aastal Eestimaa kuberneriks. Brown pooldas Balti erikorda ning samas tahtis parandada kubermangude lihtrahva olukorda. 1784.aastal otsustas ta rajada uue maakonnakesuse Võru linna. Tema initsiatiivil valmis Tartu kivisild ning samuti loodi uue kreisina Paldiski kreis, Paldiski sai 1783. aastal linnaõigused. Browne oli vanimaks elanud Eestit valitsenud inimene, kes suri ametis 94-aastaselt. Johann Georg Eisen Huvitus põllumajandusest, rajas Tormasse puukooli ja aia ning kirjutas eestikeelse
Eesti valitsemine Vene riigi koosseisus Kujunesid välja eeldused Eesti omariikluseks Balti erikord kinnistus veelgi, sest 19. sajandil koostati Balti provintsiaalseadustik Provintsiaalseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu Ajakirjandus ründas Balti erikorda, kuid siiski jäi Aleksander II valitsusaja lõpuni see põhiosas püsima Eesti ala valitsemises toimunud muutused peale Katariina II surma: a) tühistati asehalduskord b) kinnistatitaastati Balti aadli eesõigusi c) tegevust alustasid kohtu ja omavalitsusorganid d) koostati Balti provintsiaalseadustik Kindralkuberner Kuberner
1878. aastal tekkisid Hurda ja Jakobsoni vahel tõsised lahkhelid viimaseteravate artiklite pärast luteri vaimulikkonna vastu, kuhu ameti poolest kuulus ka Hurt. Venestusaeg Aleksander III troonile asumine 1881. aastal tõi Eestioludesse suuri muutusi. Erinevalt oma liberaalsusesse kalduvast isast oli uus keiser piiratud ja tagurlike vaadetega. Venestuse algus Eestis. 1882. a. saadeti Balti kubermange revideerima senaator Manassein. Manasseini revisjoni eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. Eestlaste ja lätlaste poolt esitati senaatorile ligi 50 000 märgukirja, milles kaevati baltisakslaste laiutamise üle ja nõuti eestlaste õiguste suurendamist omal maal. Manasseini kogutud materjali kasutas valitsus hoopiski venestamise teostamiseks. Balti kubermangude etteotsa nimetati 1885. aastal uued kindralkubernerid: Riiga kindralkuberner Mihhail Zinovjev ja Tallinnasse vürst Sergei Sahhovskoi. Saksa keele asemele seati ametlikuks keeleks vene keel
9 käibemaksusumma eelarvesse tasuma arve väljastamise kuule järgneva kuu 20. kuupäevaks. Kui 20. kuupäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, tuleb käibemaks tasuda puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. 32. Mida tähendab reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikord? Kuidas toimub maksustamine? §40 Reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikorda kohaldatakse juhul, kui maksukohustuslane osutab oma nimel reisijale, sealhulgas juriidilisele isikule või asutusele, reisiga otseselt seotud teenust ning kasutab reisiteenuse osutamisel ettevõtlusega tegelevalt Eesti või välisriigi isikult soetatud kaupa või saadud teenust. Erikorra alusel maksustatava reisiteenuse maksustatav väärtus on reisiteenuse saaja poolt maksukohustuslasele teenuse eest makstava kogusumma ja maksukohustuslase poolt
VENESTAMINE Liivimaal : Eestimaal: M. Zinovjev S. Sahhovski levitas õigeusku Eestimaal Aleksander III võimule tulekuga muutus oluliselt äärealade poliitika, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. · Hakati murendama Balti erikorda. · Ametlik ajaajamine toimus vene keeles · Maakondades seati ametisse talurahvaasjade komissarid, kelle ülesanne oli kontrollida vallavalitsuste ja kohtute tegevust. Nii piirati tunduvalt omavalitsuse tegutsemist. · Tugevnes tsensuur kontroll kirjanduse ja meedia üle. · Toetati õigeusukiriku tegevust Rängalt tabas venestamine hariduselu. Ei soovitud kuuldagi enam eestikeelsest koolist. Uued
saadeti Liivi – ja Kuramaale senaator Nikolai Manassein, kes korraldas siin revisjoni. Rahvast kutsuti üles kaebama oma hädasid ja muresid hea keisri esindajale. Eestlased ja lätlased esitasidki hulga palvekirju, milles tauniti sakslaste ülemvõimu ja omavoli. Need kasutas keskvalitsus peagi oskuslikult ära saksapärase kultuuri- ja ühiskondliku elu lammutamisel ning selle asendamisel venepärase ja venekeelsega. Täielikult Balti erikorda siiski ei likvideeritud. Saksa mõisnike omavalitsus jäid alles, ehkki kohtu-, Tartu Ülikooli venestamine Raskem löök baltisaksa kultuurile oli Tartu Ülikooli venestamine, mis ei tähendanud ainult vene õppekeelele üleminekut, vaid ka paljude õppejõudude lahkumist, suure hulga vene üliõpilaste sissevoolu ja alma materi senise õhustiku muutumist. Rahvaharidus Kogu haridussüsteem ja ametlik asjaajamine, v. A. Valdkonnad, mida
-J.V.Jannsen(1819-1890): asutas `Pärnu Postimehe (1857) Eesti Postimehe (1864) vanemuise seltsi. Organiseeris esimest üldlaulupidu. Pani aluse Eesti Põllumeeste seltsile. Pani aluse laulu- ja mänguseltsile Vanemuine. -J.Hurt (1839-1907): Eesti Aleksandrikooli peakomitees. Eesti Kirjameeste Seltsi president. Pildid isamaa sündinud asjust. -C.R.Jakobson(1841-1882): Kolm isamaakõnet. Asutas ajalehe Sakala. Oli baltisakslaste vastane. 11. Mis oli Manasseini revisjoni eesmärgiks? Koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. 12. Mis muutus venestamisega Eesti hariduses? Õppekeelekssai vene keel; õpetajad, kes piisavalt vene keelt ei osanud vallandati. 13.Miks omas Hugo Treffneri gümnaasium Eesti soost haritlaskonna kujunemisel suurt tähtsust? Sest siin sai ettevalmistuse suurem osa Tartu Ülikool õppima asunud eestlastest. 14.Millised tööstused arenesid Eestis 19 sajandi lõpul? tekstiili-, masina-, metalli- ja paberitööstus. 15.Mis olid 19.saj lõpul ja 20
Eestlaste õiguste mahasurumine Omavalitsuse kõrgeim ladvik nimetati ametisse eluks ajaks 4. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut. 5. Asehalduskord E/m kuulub. Lääne, Harju-, Järva- ja Virumaa + Paldiski L/m kuulub. Pärnu-, Tartu- ja Saaremaa + Viljandi- ja Võrumaa Narva linn kuulus Peterburile Setumaa Pihkvale Kõik maakonnakeskused said linnaõiguse. Ajutiselt nõrgendas tsaarivalitsus erikorda 18.saj. lõpus. Kuramaal kujunes Balti erikord siis kui ala oli 1795. aastal ühendatud Venemaaga. Vene avalikkus taotles 1860.a-il Balti erikorra kaotamist. Erikorra vastu astusid välja ka eesti ja läti rahvusliku liikumise tegelased. Balti erikord nõrgenes 1877. aastal ,kui Balti kubermangudes kehtestati Venemaa 1870. aastal linnaseadus. Oluliselt piirasid aadli privileege 1888. aastal politseireform ning 1889. aastal kohtu ja talurahvaasutuste reform
Nimekirjade ülesandeks oli kaista siinsete põlisaadlike eesõigusi. Linnade omavalitsus Väiksemad linnad mõisnike võimu all. Poliitilised õigused vaid linnakodanikel. Kodanikuõigusi jagas linnavalitsus raad. Ülesanne Milles seisnes/mida kujutas balti erikord? Miks oli balti erikorrast huvitatud Vene keskvõim? Miks oli balti erikorrast huvitatud Balti aadel? Asehalduskord 17831796 Sõnad kuulamisteksti jaoks Balti privileegitest, Balti erikorda, Vene riigi, absolutistlike, Balti kumbermangud, kaubanduspoliirikat, valgustusideedest, sõjaväe, Eesti- ja Liivimaal, Balti matrikliaadlile 1762 Venemaa troonile asunud keisrinna Katariina II eesmärgiks oli Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine ja piirialade tihedam liitmine Venemaaga. St tähendas aga Balti erikorra piiramist. Asehalduskord kehtestati 1783.aastal. Muutused halduskorralduses Muutused halduskorralduses Balti provintsidesse jäi kaks kubermangu (Eestimaa ja Liivimaa).
õiguseid ning tähtsust piiranud. Kuid Peeter I võimule tulekuga kinnitati Balti erikord, mis taastas asehalduskorraga kaotatud aadlike ja omavalitsuste privileegid. Peeter I oli huvitatud baltisaklaste kaasamisest Vene impeeriumi teenistusse erinevatel aladele nagu sõjandus, majandus, välispoliitika ning riigivalitsemine. Kõige enam leidus baltisakslasi militaarteenistuses. Baltisakslaste positsioon hakkas nõrgenema 19 sajandi teisel poolel. Kritiseeriti Balti erikorda ning baltisakslaste sidemeid ühinenud saksamaaga. Esimene maailmasõja ajaks toimus juba baltisakslaste represseerimine (maha surumine või surve avaldamine poliitilistel põhjustel). Parun Eduard Gustav von Toll oli pärit von Tollide aadlisuguvõsast. Von Tollide suguvõsa liikmeid on matriklisse kantud nii Rootsi, Soome, Liivimaa ja Eestimaa rüütelkondadesse. Von Tollide suguvõsa algatajaks peetakse Madalmaadest pärit Lucas Tollit. Eduard Gustav von Toll
· Aadlimatriklite sisseseadmine-koostatakse paks raamat , aadlike nimekirjad · 1796 taastub erikord. Venemaa avalik arvamus pöördub Baltierikorra vastu. Kokkuvõttes oli Balti kubermangude areng kiirem kui sise-Venemaa areng. Balti erikorda kinnistas provintsiaal-seadustik. Nõuti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Baltisaksa aadlikud omasid sidemeid väljaspool. Vene võim polnud tugev Läänemerel. Baltisaksa mõisnikud vaigistasid rünnakud, selgitasid. Keskliit ei võtnud kohe midagi ette. Baltisakslastel oli tugevaid sidemeid Saksamaaga. Kõrgemat võimu esindas kindralkuberner. Olid tavaliselt kõrged sõjaväelased. Kubermangude valitsemine Kõige olulisem võimuesindaja kuberner. Allus senatile
suurriikide Venemaa, Türgi ja Austria võimu all olevad rahvad, k.a. eestlased, hakkasid tagasi nõudma oma põliseid õiguseid. Eestlased siiski ei saanud veel mõelda oma iseseisva riigi peale, aga eestlased nõudsid võrdseid õiguseid teiste rahvastega, eelkõige baltisakslastega. Aga mida tegid selle heaks eestlased ja nende toetajad? Vene rahvuslased tahtsid, et Balti erikord kaoks ja maa liidetaks Venemaaga. Tartu ülikooli Vene ajaloo professor Carl Schirren hakkas Balti erikorda kaitsma, mille eest ta kaotas ülikoolis oma koha ja pidi minema Saksamaale. Et venestamisele kuidagi vastu olla, hakati talurahvale õpetama varem vastu oldud saksa keelt. Venemaa aga sellepeale soovis asendada saksa ülemvõimu vene omaga. 1840. ja 50. aastatel loodeti keiser Aleksander II peale, kes oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. Sealt algas 1864. aastal palvekirjade aktsioon, mida alustasid taluperemees Adam Peterson ja kunstnik Johann Köler
vallategelased lasti lahti, talurahvakohtud kaotati, maakohtades seati ametisse talurahvaasjade komissarid b) haridus sundlik õppekeel oli vene keel, venekeele puudulikkusega head õppejõud vallandati, huvi koolihariduse vastu vähenes, kirjaoskuse langus, Aleksandri kool avati venekeelsena, TÜ viidi venekeelseks Jurjevi kooliks c) usuelu õigeusu levitamine, rajati vene õigeusu kirikuid 4. Manassovi revisiooni eesmärk ja tagajärg : Eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid, seda kasutati venestamiseks. Baltikumis algasid poliitilised ümberkorraldused, toimus venestamine. 5. Raudteede rajamise tähtsus: *raudteed sidusid Eestit Venemaa ja Lätiga *soodsad võimalused kaubavahetuseks *transiitveoste osakaal suurenes *arenes sisekaubandus, tihenes Eesti piirkondade omavaheline suhtlemine *soodustas uute tööstusettevõtete ja asutuste rajamist 6. Mõisamajandus: *kasutati palgalist tööjõudu
Selle tõttu läks tülli J. Hurdaga. 1878 a oli ,,suur lõke" ( nende tüli) Ehitas näidistalu Kurgjal. Seal korraldati talurahvale kursuseid, kuidas talu pidada. 1868a Isamaaline kõne. Valguse aeg. Pimeduse aeg orjapõlv. Koiduaeg. 1878a ajaleht ,, Sakala " peatoimetaja. Eelkõige mõeldud talurahvale õpetuseks, kritiseeriti teravas toonis baltisakslasi ja kirikut. III periood : 1880 1850 (venestusaeg) 1) Manasseini revisjon eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. Eestlaste ja lätlaste poolt esitati senaatorile ligi 50 000 märgukirja, milles kaevati baltisakslaste laiutamise üle ja nõuti eestlaste õiguste suurendamist omal maal. Peterburist saadeti senaator Nikolai Manassein olukorda uurima Revisjoni käigus esitati talle kaebusi nii baltisakslaste kui ka eestlaste ja lätlaste poolt Valitsus võttis kaebused vastu ja kasutas need venestusreformide läbiviimiseks
vallategelased lasti lahti, talurahvakohtud kaotati, maakohtades seati ametisse talurahvaasjade komissarid b) haridus sundlik õppekeel oli vene keel, venekeele puudulikkusega head õppejõud vallandati, huvi koolihariduse vastu vähenes, kirjaoskuse langus, Aleksandri kool avati venekeelsena, TÜ viidi venekeelseks Jurjevi kooliks c) usuelu õigeusu levitamine, rajati vene õigeusu kirikuid 4. Manassovi revisjoni eesmärk ja tagajärg : Eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid, seda kasutati venestamiseks. Baltikumis algasid poliitilised ümberkorraldused, toimus venestamine. 5. Raudteede rajamise tähtsus: raudteed sidusid Eestit Venemaa ja Lätiga soodsad võimalused kaubavahetuseks transiitveoste osakaal suurenes arenes sisekaubandus, tihenes Eesti piirkondade omavaheline suhtlemine soodustas uute tööstusettevõtete ja asutuste rajamist 6. Mõisamajandus: kasutati palgalist tööjõudu
nii eestlastele kui sakslastele Jannsen 1857. aastal algatas ,,Perno Postimehe", 1864 ,,Eesti Postimehe", korraldas esimest üldlaulupidu, algatas laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" Katariina II Piiras Balti erikorda, asehalduskord, kubermangudes sai valitsejaks asehaldur, piiras eestlaste õigusi ning muutis tugevalt seadusi 5. Põhjasõda toimus 1700-1721. aastatel, osapoolteks olid Poola, Rootsi, Taani ja Venemaa. Tagajärjena sai Venemaa endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu- Soomest. Balti erikord oli tähtis Eesti keele ja kultuuri säilimiseks.
Rahvusliku ärkamisaja eeldused, ajalooline tähtsus. 19. sajandil kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu. Eesti talupoegkonna iseseisvuse tõus, mis algas pärisorjusest vabastamisega ja kasvas koos suurte muudatustega maa majanduselus 19 sajandi keskel, lõi soodsa pinna rahvuslikule ärkamisele. Eestlased nõudsid võrdseid õigusi teiste rahvaste, esmajoones baltisakslastega. Vene rahvuslased tahtsid kaotada balti erikorda ja selle vastu proovisid baltisakslased eestlasi ja lätlasi germaniseerida, et eestlaste poolehoid jääks venemaale proovisid venelased näiliselt kaitsta põlisrahvaste õigusi. Tänu vallaseadusele sai hiljem võimalikuks eesti rahva tee suurde poliitikasse. Rahvusliku liikumise tähtsamad eestvedajad olid Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Rahvusliku liikumise tähtsamad eestvedajad (Jannsen, Koidula, Hurt, Jakobson) ja nende ettevõtmised, tegevus
Eesti Kirjameeste Selts tegutses Tartus, kandis hoolt uue kirjaviisi juurutamise ja uute kooliraamatute väljaandmise eest. Seltsi presidendid: J.Hurt, C.R.Jakobson. Hurda eestvõttel korraldati rahvaluule kogumine. Venestamine tsaari valitsuse poliitika Venemaa äärealade poliitilise autonoomia ja rahvuslike eripärade kaotamiseks. (kuberner Eestimaal Sergei Sahhovskoi ja Liivimaal M. Zinovjev). Manasseini revisjon eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. · Asjaajamiskeel vene keel, kubermanguasutustesse suunati tööle venekeelsed ametnikud. · Tugevnes tsensuur. · Haridus venekeelne (1887); vene keelt mitteoskavad õpetajad lasti lahti, 1893.aastal mindi venekeelsele õppele üle ka Tartu ülikoolis (Jurjevi Ülikool). · Vene keele oskamatuse tõttu vähenes huvi koolihariduse vastu, kirjaoskus langes. · Tallinna toomkool lõpetas tegutsemise.
Põhiline vorm oli merekaubandus, sellega seoses tühistati mitmete kaupade sisse ja väljaveokeelud. Kodumaine tööndus langes. Peamiselt veati välja vilja ja sisse soola. Tekkisid manufaktuurid, üks vanimatest oli Räpina paberivabrik ja Põltsamaa portselanivabrik, samuti Krenholm Narvas. 6. Katariina II Balti poliitika Paldiski ja Võru said linnadeks. Katariina II püüdis tühistada Balti erikorda. Vene impeerium pidi alluma ühele keskvalitsusele, see tähendab, et pidid puuduma priviligeeritud alad. Katariina II poliitikat Eestis ajas George Browne. 7. George Browne tähtsus Riia kindralkuberner George Browne ajas Katariina II Balti poliitikat Eestis ja püüdis kergendada talurahva olukorda ja kooliharidust edendada. 8. Asehalduskord (muutused kaardil, poliitilised muutused) Asehalduskord kehtestati 1783
Tõid seda ka Eestisse. 3)Tõid eestisse klassitsismi Suur osa mõisaarhitektuuri on just selles vaimus. 9.Balti kubermangude üldised sisepoliitilised olud. Talumajanduse arengule mõjusid 1816. ja 1819. aasta seadused pärssivalt. 1840. tabas maad aga ka viljaikaldus ja terav näljahäda, mis soodustas käärimist talupoegade seas. Eriti kääris Liivimaa. Põhja- Eestisse jõudis käärimine 1856 . a. Peale 1849-1856. a. seadusi hakkas olukord rahunema. 10.Võrrelge Balti erikorda ja asehalduskorda. (Maksukorraldus, aadliomavalitsus, keskvõimu piirid ja linnade valitsemine) Balti erikorraga jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus. Asehalduskorraga muudetu seda põhjalikult ja Eesti- ning Liivimaal seati sisse pearahamaks. Balti erikorra puhul teostasid aadliomavalitsust nii Eesti-, Liivi, kui ka Saaremaa rüütelkond. Asehalduskorra puhul saadeti rüütelkonnad laiali ja kõik aadlikud olid võrdsed
Peale seda lahkus Hurt Sakalast. Süvenesid ka pinged Jakobsoni ja Jannseni vahel. Jannsen leidis, et pole õige lugeda teda vanameelsete hulka. Ajakirjanduslik võitlus. 1880 Jannsen halvatud. 1881 Jannsen EKS presidendiks – hurda pooldajad astusid välja. 1882 sureb Jakobson kopsupõletikku. Venestuse algus Eestis Aleksander II oli esimene Vene valitseja kes jättis balti aadli privileegid kinnitamata. 1882 Manasseini revisjoni eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. ~50 000 märgukirja kus kaevati baltisakslaste laiutamise üle. Materjali kasutati aga hoopis venestamise teostamiseks. 1885 uued kindralkubernerid. Sakslaste asemel määrati kõikjal ametisse vene ametnikud. Saksa keele asemele vene keel. Eestlaste kaasarääkimine oma maa asjades vähenes veelgi. Talurahvakohtud kaotati. Maakondades talurahvaasjade komissarid. Hariduse ümberkorraldamine 1887 sunduslikuks õppekeeleks vene keel
Balti erikord ja keskvalitsus: Balti erikord-keiser PaulI tühistas asehalduskorra, taastas enamiku Balti aadli eesõigustest-aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla-ja adrakohtud. 19saj algul koostati Balti provintsiaalseadustik-balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu, esimesed osad avaldati 1845, kolmas 64 aastal. Provintsiseadustik(aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu) kinnitas Balti erikorda. 60ndatel rünnakud ajakirjanduses Balti erikorra vastu-vaidlustati kohalike aadlike privileegid, nõuti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Rünnakud esialgu vaigistati, erikord jäi püsima AleksanderII valitsusaja lõpuni(1881). Balti kubermangude valitsemine-kuberner-kõige olulisem võimuesindaja, allus otse senatile. Viitse-e asekuberner-kuberneri asetäitja;sõjakuberner-allus sõjaministrile, vastutas õppuste, väeosade juhtimise eest
Narvast sai manufaktuuritööstuse keskus. Narvas oli oluline sadam ja kaubalinn. 18. sajandil rajati postijaamade ja maanteede võrk, mille ülalpidamise kulud lasusid rüütelkondadele. 5.2 Eesti 18. sajandi teisel poolel Esimesed reformikatsed 1760 oli pärisorjuslik mõisamajandus end ammendanud. Mõisate tulud polnud vastavuses väljaminekutega. Talupojad muutusid tõusvate koormuste tõttu rahutuks. Tugevnev Vene riik soovis kaotada Balti erikorda. Saabus valgusajastu ja moodi läksid orjusevastased ideed. Hakati propageerima pärisorjuse piiramist talupoegade laskmist raharendile ja mõisate majandamist motiveeritud palgasulaste abil. Asehalduskord Katariina II kehtestatud Venemaa uus halduskord laienes Baltikumile 1783. Eestimaa ja Liivimaa kubermangud ühendati Riia asehalduskonnaks. Paldiski sai linnaõigused ja ajutiselt loodi Paldiski maakond. Asutati Viljandi ja Lõuna-Tartu ehk Võru maakond. Siia laiendati Venemaa
võinud kohalikele saatuslikuks kujuneda. Balti erikord võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne- Euroopaga ja tagas ühtekokku kiirema arengu. Kehtima jäi luteriusk, asjaajamine saksa keeles ja tollipiir. 19.saj koostati ka Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik. (aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ja eesõiguste kogu). Esimesed osa avaldati 1845.a ja kolmas osa 1846.a. * See kinnitas veelgi enam Balti erikorda. Balti erikord jäi oma põhiosas püsima, kuni 1881.a Aleksander II valitsusaja lõpuni. Balti kubermangude valitsemine (heida pilk õpikusse lk. 130 joonis!) Olulisim võimuesindaja kubermangus oli kuberner, kes allus senatile, kuid riigiasju tuli ajada siseministriga. Kuberneriga koos töötas asekuberner ning kuberneri kõrvale võidi määrata ka sõjakuberner. Olulisemad asutused kubermangus: kubermanguvalitsus (juhti kubermang, tegeldi
4.Selgita reduktsiooni tähendust ja tagajärgi. Reduktsioon oli erakätesse läinud mõisate riigile tagasi võtmine. Mõisa omanik jäi rentnikuks ning hakkas riigile renti maksma, riik hakkas rendi pealt kasu saama, osa mõisnikke hakkas mässama. Kärbiti mõisnike õigusi, keelati ihunuhtlus. Riik kontrollis talupoegadele mõeldud koormisi ning jälgis, et neid ülemäära ei tõstetaks. Talupoeg võis kaevata oma mõisniku peale ja ta sai riigilt kaitset. 5.Selgita ja iseloomusta balti erikorda. Baltimaade eriseisus Vene riigi koosseisus. Vene riigivõim Baltikumis oli ebakindel ning oli oht, et Baltimaad lagunevad taas Rootsi võimu alla, seepärast oli venelastele oluline baltisakslaste poolehoiu võitmine. Venemaa alustas restitutsiooniga, riigi käes olnud mõisad anti tagasi nende omanikele, säilis omavalitsus, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, valitsevaks usuks jäi siin luteri usk, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel,
1. Millised positiivsed tagajärjed olid Balti erikorrast eestlaste jaoks? Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapära, võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga ja tagas kiirema arengu võrreldes Venemaa sisekubermangudega. 2. Miks vene valitsus suhtus Balti erikorda soosivalt? Vene võimule oli tähtis baltisaksa aadli toetus, sest Venemaa ei võinud kindel olla oma vallutuste püsivuses. Poolehoiu võitmiseks alustati mõisate tagasiandmisega endistele omanikele. 3.Milliseid koormisi pidid talupojad kandma mõisa, riigi, kogukonna ja kiriku ees? Mõisa ees teotöö (teorent), mis jagunes nädalateoks ja hooajatöödeks. Arvestati rakmepäevades (mõisa põllule mindi veoloomade ja inventariga) ning jalapäevades. Lisandusid
järelvalve, jälitamise ja juurdluse teostamine. Et seda ülesannet täita loodi sandarmise korpus. III osakond oli keisri eriline usaldusalus. Nikolai I lähtus eelkõige oma põhimõttest ,, Mulle pole vaja tarku, vaid kuulekaid ja ustavaid alamaid". Lühikese ajaga koguti kokku kõik Venema seadusandlikud aktid alates 1649. aastast ja need trükiti ära ,, Vene impeeriumi täieliku seaduste koguna". Kehtivatest seadustest loodi aga ,, Seaduste kogu ,, ja korrastati Balti erikorda puudutavad seadused. 1837-1841 tehti küllalt edukas reform, mis puudutas riigitalupoegi ( neid oli 40% talupoegadest), kui pärustalupoegade olukord jäi aga samaks. Anti välja palju seadusi millega täpsustati ja pehmendati nende olukorda. Ta püüdis ühiskonna vaimuelu oma kontrolli alla allutada, mis õnnestus tal suhtliselt hästi. Tsaarivalitsus püüdis samal ajal laidendad oma mõju Lähis-Ida,
a. Välimuselt oli tervikpiibel väga ilus kahevärvitrükis raamat. 1765.a koolikorraldus Liivimaa maapäev võttis vastu koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise igasse kihelkonda ja suuremasse mõisasse. Kuna mõisnike arvates talupoegadel haridust vaja ei olnud, siis see nõue täit rakendamist ei leidnud. Balti provintsiaalseadustik ehk Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu koostati 19.saj. Provintsiaalseadustik kinnitas veelgi Balti erikorda. See aga ei meeldinud Vene avalikule arvamusele ja 1860.a vallandusid ajakirjanduses rünnakud Balti erikorra vastu. Kindralkuberner ja tema ülesanded Kindralkuberner esindas kõrgemat võimu valitsuse nimel kindralkubermangus. Kindralkuberneri võimupiirid olid üsna ulatuslikud ning sisuliselt võrdsed ministri omadega. Ta oli kubermangude administratiivaparaadi kõrgeim juht, teostades järrelvalvet kõigi tsiviil,-politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. Kindralkubernerile
Asundamiseks võeti seni kasutamata maa tehti maaparandust, krunditi. Müüdi väga soodsate hindadega tahtjatele. Loodi ca 3000 talu see on see koht, kus on metsa Eesti ajaloos kõige vähem (tehti riigimetsamaadele, valiti potensiaalsed viljakamad kohad). Kõiki asundusi ei jõutud teha, kuna i EV aeg sai läbi. Mõned näited: Pikavere asundus, Matsalu asundus jne. Mõned protsessid veel, mis selle reformiga kaasas käis: Narva taga ja Petserimaal on teistsugune maakasutus, Balti erikorda seal ei olnud (esines hingemaa), seda maad mida talu kasutas, seda jagati talude vahel aeg-ajalt ümber (võrdsustamise aste veel suurem). Kogu see endine venemaa osa tuli viia sinna sellesse juriidilisse süsteemi talud ära kruntida. Neid siis krunditi ka ümber sama maareformi käigus. Mõlemad protsessid jäid lõpetamata nii Setumaal kui Saaremaal, tehti maakorraldustoimingud 19ndatel aastatel, et saaks normaalsed krundid. Nõukogude maareformist:
nov. 1917 Oktoobri revolutsioon 1783-1796 Katariina II asehalduskord 1907 rajatakse Eesti kirjanduseselts 1680 Suur reduktsioon 1865 asutatakse laulu- ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 12. IV 1917 Eesti saab autonoomia (osalise iseseisvuse) 1739 I eesti keelne piibel 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) Iseloomusta Balti erikorda, millal see kehtis? Kehtis 17101917, 18. sajandil oli asehalduskord. Eestis oli eriline olukord. Liivi ja Eestimaa eriõigused Vene riigi koosseisus. Baltimaades oli riigikeeleks saksa keel, usuks luterlus, säilisid Rootsi aegsed seadused ja maksud. Valitses rüütelkond (Saksa mõisnikud) ja kindralkuberner (Venemaalt). Valla ülesanded. Moodustatakse 19. sajandi alguses. Alguses on see mõisniku võimu all, alles 1866 saavad mõisa võimu alt vabaks
maanõunikele tasu määramine ja nende valimine, maavalitsuse töökorra heakskiitmine, maakonnaomavalitsuse maksude ja koormatiste määramise otsustamine, maakonnaomavalitsuse eelarve-ettepanekute vastuvõtmine, maakonnaomavalitsuse eelarve täitmise ja maavalitsuse tegevuse aruande heakkiitmine, maakonnaomavalitsuse poolt määratavatest maksudest vabastamine, maksuvõlgade kustutamine ja maksude asjas määratud trahvide ärajätmine, kuivõrd selleks pole ette nähtud erikorda, kinnisvarade omandamise, võõrandamise ja pantimise otsustamine; rendi- ja üürilepingute sõlmimise otsustamine, uute laatade ja turgude lubamine, nende ärajätmine ja ühest kohast teise üleviimine, nende tähtpäevade kui ka sisemise korralduse määamine, näituste korraldamise otsustamine, maakonnaomavalitsuse heaks kingituste ja pärandite vastuvõtmise otsustamine, kui nendega on seotud kohustused või nad tingivad,
XIX saj. - XX saj. algus BALTIERIKORD 1.Nimeta kolm Balti kubermangu Eestimaa kubermang, Liivimaa kubermang ja Kuramaa kubermang 2.Iseloomusta Balti erikorda Vene riigivõim Baltikumis oli ebakindel ning oli oht, et Baltimaad lagunevad taas Rootsi võimu alla, seepärast oli venelastele oluline baltisakslaste poolehoiu võitmine. Venemaa alustas restitutsiooniga, riigi käes olnud mõisad anti tagasi nende omanikele, säilis omavalitsus, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, valitsevaks usuks jäi siin luteri usk, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, Venemaad Eesti ja Liivimaast eristas tollipiir. Balti
BALTI ERIKORD JA KESKVALITSUS Balti erikorra püsimine: · Uuesti alustasid tegevust asehalduskorra eelsed kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla- ja adrakohtud. · Koostati ka Balti provintsiaalseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu, mis kinnistas veelgi Balti erikorda. · Esialgu keskvalitsus midagi otsustavat Balti erikorra lammutamiseks ette ei võtnud, vaid aitas baltisakslaste vastu suunatud rünnakuid vaigistada. · Kuni Aleksander II valitsemisaja lõpuni ( 1881) jäi Balti erikord oma põhiosas püsima. Kindralkuberneri institutsioon: · Balti kubermangud olid alates 1801.a liidetud üheks kindralkubermanguks, kus kõrgemat võimu valitsuse nimel esindas kindralkuberner.
· Haridustaseme suurenemine · Kirjakeele areng (õppekirjandus) · Eestikeelsete ajalehtede järjepidavus · Laulu-ja mänguseltsid · Ajaloost rääkimine (rahvaluule ja etnograafia) IX VENESTAMINE Venestamine algas 1882.aastal kui troonile tuli Aleksander III ja lõppes 1998.aastal Nikolai II võimule tulekuga. See algas kuna väidetavalt ei suutnud baltisakslased kasvavat rahulolematust ehk rahvusliku liikumist vaos hoida. Manasseini revisioni käigus koguti Balti erikorda halvustavaid andmeid, et neid siis talurahva vastu kasutada. 1885.aastal nimetati Balti kubermangude etteotsa uued kindralkubernerid, Riias kindral Mihhail Zinovjev, Tallinnas vürst Sergei Sahhovski. Sakslaste asemel määrati kõikjal ametisse vene ametnikud, saksa keele asemel seati ametiasutustes sisse vene keel. Eestlaste kaasarääkimine oma maa asjades vähenes veelgi, vallategelased vallandati. Talurahvakohtud kihelkondades kaotati, maakondadesse komissarid. 1887
Teadvustatakse, et eestlased on enne sakslaste poolt vallutamist olnud vabad. KULTUUR JA SELLE MÕJUTEGURID EESTIS ÄRKAMISAJAL (1850. AASTATE LÕPP 1880. AASTATE ALGUS) Venemaa, Eesti ja venestuspoliitika ärkamisajal Balti küsimuse põhitemaatika Vene ajakirjanduses. Venestuse ajendiks võib pidada Poola ülestõusu 1863-64, millest kerkis esile Vene impeeriumi äärealade separatismi teema Vene ajakirjanduses ja seejärel poliitikas. Kirjutajate eesmärk oli näidata Balti erikorda võimalikult halvas valguses: kritiseeriti baltisakslasi ja tunti muret talupoegade majandusliku olukorra üle. Juri Samarini ja Carl Schirreni poleemika 1860. aastate lõpul. TÜ vene ajaloo professor Carl Schirren (1826-1910) asus 1860. aastatel kaitsma baltisakslasi hoogu koguva slavofiilsuse ja venestuse eest (,,Liivimaa vastus"). Sai üle-Venemaaliselt tuntuks vastusega slavofiil Juri Samarinile, kes oli rünnanud Balti erikorda. Schirren
1881. a valiti Hurda asemele Jakobson Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks, mille peale Hurda pooldajad lahkusid sealt. 1882 haigestus Jakobson kopsupõletikku ja suri. Köler tahtis kasutada annetuste teel saadud raha eestlaste elu parandamiseks välismaal ja sai ka hakkama, minnes tülli Hurdaga. 3. Venestusaeg Aleksander III oli piiratud ja tagurlike vaadetega. Esimene Vene valitseja, kes jättis balti aadli privileegid kinnitamata. Manasseini revisjon - eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid, 50,000 märgukirja, mille kasutas hoopis valitsus ära venestamise teostamiseks. Sakslaste asemele valiti vene ametnikud, vene keel, kes olid harimatud. Kõige valusamalt tabas venestamine Eestis hariduselu. Sunduslikuks sai vene keel, emakeelseks jäi vaid usuõpetus. Tartu ülikool > Jurjevi ülikool. Vene õppejõud ei suutnud kõrgtaset hoida, kadus huvi hariduse vastu. Õigeusu levitamine, rajati õigeusukirikud, kuid üsna tulutult
Ntx karskusseltsid. Hakkasid otsima alternatiive joomarlusele kutsuti spetsialiste, kes harisid rahvast. Raamatukoguseltsid samuti. Langus algab kui põhilised juhid kadusid (surid, kolisid välja) ja algab venestamine. Jakob Hurt alustas rahvaluule/rahvaloomingu kogumise traditsiooni. Balti erikord, mis oli vene sovinistidele pinnuks silmas. Venemaal toimus ka võimuvahetus, tsaar Aleksander II, kes oli liberaalne ja reformimeele. Uus tsaar (Aleksander III) ei kinnitanud Balti erikorda. Isevalitsus, õigeusk ja miski veel. Võetakse suund venestamisele venekeelne haridus, venekeelne ametnikkond. Jaan Tõnisson sai
Sõja algus : 1914 puhkenud sõtta ja Saksa-vastasesse propagandasse suhtusid eestlased hästi. Vene riigivõim alustas baltisakslaste vastu suunatud repressioone. Balti erikorda ründas Vene Riigiduuma ja ajakirjandus. Positsioone kaotavad rüütelkonnad pakkusid nüüd omavalitsuste ümberkorraldamist ja taluperemeestele maapäevast osavõtuõigust (tsaarivalitsus lükkas reformid edasi). Baltisaksa aadel jäi tsaaritruuks, säilitas majandusliku võimu ja teatava mõju õukonnas. Ainult Vene impeeriumi koosseisus oli baltisakslastel lootust kaitsta oma privileege : Tsaari-Venemaa kokku varisedes võtsid nad kursi Eesti- , Liivi- ja Kuramaa ühendamisele Saksamaaga.
annaabi.ee 
