Venestamine (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

doc

XX sajandi esimesed aastad Eestis

· Eestile laiendati Venemaa seadused (politsei-, kohtusüsteem jms.) · reformid parandasid eestlaste õiguslikku seisundit (nt. linnades murti baltisakslaste ülemvõim, kohtus pääses võidule kodanike võrdsuse põhimõte), kuid olid ohtlikud rahvuslikule püsimajäämisele. 2. Haridus - kõige suuremat kahju tõi eestlastele kultuuriline venestamine: a) 1887 muudeti vene keel rahvuskoolides alates 3.klassist ainsaks õppekeeleks (va. emakeel ja usuõpetus). 1892 toimus venekeelne õppetöö juba 1.klassist. Seetõttu polnud ainetunnid lastele arusaadavad ja teadmised kannatasid. b) Paljud õpetajad lahkusid vene keele ebapiisava tundmise tõttu ise töölt või vallandati. c) Vene keelele läks ka Tartu Ülikool, mis nimetati Jurjevi Ülikooliks

Ajalugu

7

odt

Eesti ala valitsemine, mõis ja talu, linnad, kaubandus, rahvuslik liikumine

Jakobson pöördus tülli ka Jannseniga, süüdistades teda vanameelsuses ja koostöös sakslastega. 1881a. Tapeti keiser Aleksander II. 1882a. Suri Jakobson. Venestamine Võimule tuleb Aleksander III, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Asjaajamine läks üle vene keelseks. Tugevnes tsensuur. Eestimaa kuberneri Šahhovski eestvedamisel rajati õigeusu katedraal Toompeale. Venestamine tabas rängalt hariduselu. Uued õppeprogrammid ei näinud ette kodumaa ajaloo, maateaduse ega kirjanduse õpetamist. Venestamine pärssis eesti kultuurielu. Venestamine tähendas:  Vene keel ametlik asjaajamise keel- vallakohtus jäi ainult eesti keel. Oli vaja vene keelt oskavaid vallaametnikke. 90% senistest vallakirjutajatest lasti lahti, sest ei osanud vene keelt. Asemele keelt

Ajalugu

7

doc

Ärkamisaeg

üldlaulupeo, millest võttis osa 1000 lauljat-mängijat ja 12 000 pealtvaatajat (tänaseni püsival traditsioonil on keskne koht eesti rahvusteadvuse kinnitamisel). Venestamisaeg Vastukaaluks Vene impeeriumi etniliste vähemuste (moodustasid üle poole elanikkonnast) kasvavatele nõudmistele enesemääramisõiguse järele tugevnes 19. sajandi teisel poolel vene suurrahvuslus ja valitseva eliidi soov luua moodne unitaarne rahvusriik. Riigi lääneosa ääremaade järjekindel venestamine algas Poolas ja Leedus 19. sajandi esimesel poolel ja hoogustus 1860. aastail pärast järjekordset Poola ülestõusu. Eestis ja Lätis langes venestamise raskuspunkt 1880.­1890. aastaile, Soome autonoomiat hakati kitsendama 19. sajandi lõpuaastail. Saksa mõju küsimuse Balti kubermangudes võttis vene ajakirjandus üles juba 1860. aastail. Slavofiilid nõudsid Balti provintside autonoomia kaotamist ja nende halduskorra ühtlustamist Venemaa põhiosa omaga

Ajalugu

17

doc

"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" Vene aeg

parim võimalus toetuda vene liberaalsele ja demokraatlikule seltskonnale VENESTUSAEG *Ärkamisaja ja 20.saj ühiskonnaelu I Peamised põhjused: *vajadus kaasajastada iganenud halduskorda *rahvusluse tõus nii venelastel kui muulastel *Vene riigi jugeolekuhuvid II Venestumise ettevalmistamine Saadetakse Vene kubermang komisjoni. See on Nikolai Massein. Ta uurib olukorda, võtab vastu tlp kaebusi mõisnike peale.Balti erikord takistab eestlaste elu, venestamine on päästja. Teeb ettepaneku tsaarile teha reforme. III Venestusreformid *Haldusreform e valimisreform. Baltisakslaste asemele pannakse vene kubermangud. Eestimaal E.Sahhovski(Maru valitseja), Liivimaal Z.Zinovjev 1888 ­ politsei korralduse reform 1889 ­ kohtu reform. Kohtuprotsess avalikuks, kaotatakse seadusandlikud kohtud. Hakkavad tööle advokaadid. 1889 ­ valla reform. S.t kui valla tegevuse üle kehtestati tsaari riigi reform. Pannakse ametisse

Ajalugu

12

doc

Ajaloo konspekt

.. (talupoegade kaitseseadus) 1905.a revolutsioon Eestis Revolutsioon algas Verise Pühapäevaga 9. jaanuaril 1905. aastal ning vallandas rahutusi ja streike üle kogu Venemaa. Põhjused: sotsiaalsed pinged ehk klassivõitlus (vaesed jäid järjest vaesemaks ja vastupidi-tööliste õigusteta olukord), demokraatia puudumine ehk poliitiliste vabaduste puudumine(ei oldud rahul Nikolai 2.valitsemisega), Vene-Jaapani sõda, milles venelased said lüüa , venestamine ehk rahvuslik rõhumine (kõige tähtsam põhjus eestlastele). Sündmused : 1. 16. oktoobri veretöö. Uuel turul leidis aset suur rahvakoosolek, kus Eestimaa kubernerilt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. Sõjaväe üksus avas rahva pihta tule ning surma sai 94 inimest. Mälestusmärk asub Estonia teatri taga. 2. 17. oktoobri manifest. Manifestiga kinnitati luba kokku kutsuda ülevenemaaline rahvaesindus Riigiduuma

Ajalugu

25

doc

Rahvuslik Ärkamisaeg

Vajalikuks ettekäändeks sai siin J. Köleri poolt esitatud palve Aleksandrikooli rahadest eesti väljarändajatele Krimmis mõisa ostmiseks 30000-40000 rubla laenu anda. Hurt pani Peakomitee presidendina laenule oma veto. Kartes, et kooli rahad kaotsi lähevad, pöördus ta abipalvega keskvõimude poole, kes soodsat juhust kasutades kogu asjaajamise enda peale võtsid ning lõpuks hoopiski kinni panid. Rahvuslik liikumine oli sattunud kriisi, mida algav venestamine veelgi süvendas. Asjata polnud see aeg siiski. Paarikümne aastaga oli rahvas teinud hüppe enam- vähem ühtsest maarahvast sotsiaalselt diferentseeritud organisatsioone ja rahvuslikku kultuuri omavaks, Euroopa kultuuri poole pürgivaks rahvaks, kes järjest tungivamalt hakkas endale omal maal otsustamisõigust nõudma. Rahvuslik liikumine venestamise tingimustes Rahvuslik liikumine oli 1880. aastate alguseks aeglustunud. Seda põhjustas mitte

Ajalugu

11

docx

Eesti ajaloo kontrolltöö

EESTI AJALOO ARVESTUSE TEEMAD 1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus. 1) Lepingud: millal, kelle vahel, millise sisuga ­ Pljussa, Altmargi, Brömsebro, Oliwa: PLJUSSA VAHERAHU 1583 Venemaa ja Rootsi Rootsi- Põhja-Eesti ja Ingerimaa Venemaa ­ tõrjuti kogu Soome lahe rannikult välja ALTMARGI VAHERAHU 1629 Rootsi ja Poola Rootsi ­ kogu Eesti mandriala + Põhja-Läti koos Riiaga BRÖMSEBRO VAHERAHU 1645 Rootsi ja Taani Taani ­ jääb ilma Saaremaast, valdused Rootsile. Rootsi võim kogu Eesti alal OLIWA VAHERAHU 1660

Ajalugu

17

doc

11. klassi ajaloo suuline arvestus

Balti kubermangude etteotsa nimetati uued kindralkubernerid. Riiga Zinovjev ja Tallinnasse Sahhovskoi. Sakslaste asemele määrati kõikjale ametisse vene ametnikud, kes ei tundud kohalikku keelt ega kombeid. Asjaajamise keeleks sai saksa keele asemel vene keel. Talurahvakohtud kihelkondades kaotati. Maakondades seati ametisse talurahvaasjade komissarid, kelle kohustuseks oli kontrollida vallavalitsuste ja ­kohtute tööd, mis piiras omavalitsuse vabadusi. Kõige valusamalt tabas venestamine Eestis hariduselu. 1887 sai sunduslikuks venekeelne õpe. Vallakoolides jäi emakeelseks vaid usuõpetus. Uued vene-kesksed kooliprogrammid lükkasid kõrvale kodumaa ajaloo, kirjanduse ja maateaduse. Lugemisoskus vähenes. Aleksandrikool avati 1888 venekeelse õppega. Vanim Eestis tegutsenud kool ­ Tallinna toomkool lõpetas üldse tegevuse. Tartu Ülikool, mis nimetati ümber Jurjevi ülikooliks, alustas samuti venekeelse õppega ja asendati

Ajalugu

Kommentaarid (1)